[VOT] Votic Dictionary

SõnaraamatustLisamaterjalid@tagasiside


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 35 artiklit

algussa M Li alguss Li J-Tsv. alguses, esiteks | vn сначала, поначалу
M algussa möö vähäkkõizõ ookazimma, a nüᴅ nõizõmma töötä tetšemää alguses me natuke puhkasime, aga nüüd hakkame tööd tegema
J alguss päi alguses, esiteks

eellä K P M Kõ Lu I eelle J eell P M Ja-Al. J I eelä Kõ I eel K M Kõ I eeĺä I eeĺ M ielä K-Ahl. iel K-Ahl. iell P Иелля Pal2 K-reg2 Эль Ii-reg1
1. enne, ennemalt, vanasti | vn ранее, прежде, в старину
M nüd on metraᴅ, a eellä õltii arššinaᴅ nüüd on meetrid, aga ennemalt olid arssinad
M eellä peettii mehet tšiutoo päällä vöötä ennemalt kandsid mehed särgi peal vööd
2. enne, varem | vn раньше, ранее
K eb õe sitä ielä kuultu, ielä kuultu, ielä nättü (Ahl. 107) ei ole seda enne kuuldud, enne kuuldud, enne nähtud
I eell et tõhtinut tullak kot̆too enne (töö lõpetamist) ei tohtinud koju tulla
I miä eellä jõvvuu ma jõuan enne (kohale)
3. enne, algul, kõigepealt, esiteks | vn сперва, сначала, прежде всего
eellä piirtaasõ lütšiᴅ niitiᴅ, sis pannaz naapirtõᴅ enne lükid lõimed (niidid) piirda, siis pannakse soalaad
I eellä piäp tüütä tehäɢ, a siᴢ nõizõt süümää enne tuleb tööd teha, aga (= alles) siis hakkad sööma
4. postp ees | vn перед
J elähan jõka kabakaa eell piättee (tšiin) ära ainult iga kõrtsi ees peatu!
5. prep enne, eel | vn до, перед
I miä tul̆lii kot̆too eellä kõittšia ma tulin koju enne kõiki
M mettsä elizeʙ eell üv̆vää säätä mets kajab (vastu) enne ilusat ilma (ilusa ilma eel)
K eel sõtaa enne sõda
6. postp enne, eel | vn до, перед
J tämä vass sinu eelle tšäi meille tema käis alles enne sind meil
I saamõi pulmõjin eellä otse pulmade eel
M ai ku päivä avvoʙ, taitaa vihmaa eellä oi, kuidas päike hautab, vist vihma eel
M tšen̆nee pää eel siä laulaᴅ (kui kana laulab, öeldakse:) kelle pea (mahalöömise) eel sa laulad?
M ku näet kar̆rua unõza, sis se ženiχaa eellä kui näed karu unes, siis see ennustab peigmeest
P se bõlõ üvεä iell see ei ennusta head.
Vt. ka epoeellä
Vt. ka eestää¹, eezä, enne², entee, estää

eezä Kett. K M Kõ Lu Li J-Must. I eeze M eeᴢ K M Kõ S Lu Li Ra J iezä K L P M iezεä P ìezä ~ ìeᴢ Po ieᴢ K-Ahl. P
1. adv ees | vn впереди
J jänez johzõb ees, koir takannõ jänes jookseb ees, koer taga
Li sis poikanõ meni eez ja sis takkaa tšülvejä taas sihee poigaa jältšii müütä tšülvi siis poisike läks ees ja siis takka külvaja külvas taas sinna poisi jälgi mööda
M noori poika, tämäll veel päiväd on eeᴢ noor poiss, tal on (elu)päevad veel ees
Ra polle üvä eeᴢ i sarafana pääl ilus (hea) põll ees ja sarafan seljas
J pari õvõss eeᴢ paar hobuseid ees (= rakmes)
Lu tokku katolt pää eeᴢ kukkus katuselt (alla), pea ees
2. ees, esimesena; enne, varem | vn впереди; сперва, раньше, ранее
L iezä tulivad družgaᴅ, a ženiχa tuli takaa ees tulid peiupoisid, aga peigmees tuli tagant järele
K eezä einelle menijä, perälee põllolõõ jääjä (Al. 55) rl (perenaine on) ees einele mineja, viimasena põllule jääja
M tahot siä nüd eezä mennä raajua vaattamaa vai haadaa kas sa tahad nüüd enne minna paradiisi vaatama või põrgut?
M a täm õli iloz iloza tüttärikko, se kumpa iezä päi meheĺee meni aga tema oli ilus-ilus tüdruk, see, kes enne mehele läks
3. enne, ennemalt, vanasti | vn раньше, прежде, в старину
K vad́d́aa virred veel parapad õlivad eezä, ku nüd venäissi (Al. 62) vadja laulud olid ennemalt veel paremad kui nüüd vene keeli (lauldavad)
ees formaa bõllu, leipä pantii ahjoo põrmatallõ vanasti (leiva)vormi polnud, leib pandi ahjupõrandale (küpsema)
4. postp ees | vn перед
P miε issuzin ahjuo iezä ma istusin ahju ees
Po laŋko tanttsi nùorikoo ìeᴢ lang tantsis pruudi ees
I tämä suv̆vaaʙ kenassiɢ pajattaaɢ sin̆nuu eezä, a meep tõisõõ paikkaa, tõizõl viisii pajattaaʙ ta armastab sinu ees ilusasti rääkida, aga läheb teise kohta, räägib teistviisi
Lu ruis taitšinassa tehtii tšämmelkakkuja, ahjoo ees paisõttii rehtilää pääl leivatainast tehti paistekakke, ahjusuul küpsetati panni peal
M saunaa eezä tšihutattii õlutta sauna esikus pruuliti õlut
5. prep ees | vn перед
I meeg eezä minnua mine minu ees
M õmmõllaaz i eez niglaa mit̆täit kõhalissa õmpõlussa õmmeldakse ka eestnõela mõnda sirget õmblust
6. prep enne, eel | vn до, перед
K minuu isä kooli eezä minuu süntümää minu isa suri enne minu sündimist
L iezä troittsaa on maaheŋkäüᴢ enne suvistepühi on taevaminemispüha
M sõk̆kõaitsõᴅ eez vihmaa survoaᴢ kihulased suruvad enne vihma
M eezä lunta õli jo jarvi jäättünnü enne lund oli juba järv jääs
J taas tuli kottoo eez õmiit veĺĺii taas tuli koju enne oma vendi
Lu elä reppä eez aikaa, tšippa vihotuʙ ära rebi korpa enneaegu, haav läheb vihale
M eez meńńää vootta tunamullu
7. postp enne, eel | vn до, перед
Lu päivä räkiteʙ jürüü eeᴢ päike kõrvetab äikese eel.
Vt. ka riheneezä
Vt. ka eellä, eestää¹, enne², entee, neezä

esimeizessi K-Al. M Lu Li J-Tsv. esimeizess L P M Po Li Ra J esime·izess P esemeizessi K-Al. esimeiss M esiteks, esiti, esmalt, kõigepealt, algul; esimesena | vn во-первых; сперва, сначала; первым
J esimeizessi juttõ kuza tšäiᴅ, tõizõssi mitä teiᴅ esiteks ütle, kus käisid, teiseks, mida tegid
J meem vaikk liivtšülääsee esimeizess lähme esmalt kas või Liivtšülässe
P esime·izess ämmää ja äd́d́ää tšiutot peze kõigepealt pese ämma ja äia särgid
P tšen õli eso, sis se esimeizess alkõ vierettää kana munõi kes oli esimene, siis see hakkas esimesena veeretama kanamune (munamängus).
Vt. ka estää

garttsa M Lu Li garnittsa P gaarńitts J-Tsv., g gartsaa M Lu gaarńitsaa J karnits (mahumõõt) | vn гарнец
M esimeizess on vakka, siz on poolvakka, siz on tšetvjorka, siz on vass garttsa, samõi peen mitta esiteks on vakk, siis on pool vakka, siis on setverik, siis alles on karnits, kõige väiksem mõõt
M garttsa on pool tšetverkaa, vakkaa meni kahõsaa garttsaa karnits on pool setverikku, vakka läks kaheksa karnitsat
J kahs gaarńittsa rüiss vein tšülä magazii kaks karnitsat rukist viisin küla magasiaita.
Vt. ka poolgarnittsa

itkõa Kett. K L P M Kõ S Po Lu J (Al. Set. R U Kr) itkõaɢ I (Ii vdjI) itkeä (K R-Reg. M-Set. Kõ-Len. Ku) itkiä Ku (Lu) itkaa Lu Li J (Ra) itka J-Tsv., pr idgõn Kett. K L P M Lu Li J idgen K-Ahl. Kõ-Len. iten Ku itgan Kr, 3. p idgab Kr И́дгапъ K-reg2 Идгапь Pal1, imper 1. p И́дгэ Ii-reg1 Идгэ ~ Идекь Pal1, imperf itšin K P M S idgin Lu Li J it́śin Ku
1. nutta | vn плакать
I mitä siä ainõ idgõᴅ, leep sillõ itkõaɢ, tšüüneliä ilma val̆laaɢ mis sa aina nutad, aitab sulle nutmisest, asjata pisarate valamisest
J jot itkõmiss eb õllõiᴢ nutt jätta! (et nutmist ei oleks!)
M la idgõʙ: lihõn suu, nahkõn perze kk las nutab: lihast suu, nahast perse
Lu ühs suu nagrõʙ, ühs suu idgõʙ vs (üks) suu naerab, (üks ja see)sama suu nutab
nõizimma itkõmaa üviss meeliss hakkasime heast meelest nutma
M ratkõõb itkõa ~ J parzgub itka nutab kõvasti
Lu aiva reppään itkaa aina nutan ja nutan (üha rebin nutta)
J virizeb itka ~ kiriseb itka viriseb nutta
J ulizõb itka ~ J ulvob itka ulub nutta
M paissu itkõmaa ~ J parahtaz itkõma puhkes nutma
2. itkeda, itku(värsse) laulda | vn причитать, голосить
K tüttäred tulõvad takaa kuultaamaasõõ kui itkõassa. tüttärikko meeb esimeizessi izää tüvee, siz idgõb izäĺee (Al. 21) tüdrukud tulevad tagant järele kuulama, kuidas itketakse. Tütarlaps (= pruut) läheb esiteks isa juurde, siis itkeb isale
M mõnikkaad idgõttii vaissi ääleltää mõned laulsid itkusid vadja keeli
Lu tšen meeb mehele vai koolõʙ, siiz itkõvad ääntä (kui) keegi läheb mehele või (keegi) sureb, siis itketakse
K mõnikkaall pokoinikall mõnt entšiä idgõb ääleltä mõnele surnule itkeb mitu inimest
I noorikõõ piti tšävväs suk̆kua müü, itkõag äälellä, i kuttsuap pulmalõõ, ven̆näässig ittši pruut pidi käima mööda sugulasi, itkema ja kutsuma pulma, vene keeli itkes

kalliᴢ Set. K-Al. R U L P M Lu Li J I (Kõ-Len.) kalĺis K-Ahl. kaĺliᴢ Kett. J-Must. J-Tsv. kaĺĺiᴢ M (R P Ke) kalles Kr, g kallii K L P M Lu J kaĺlii Kett. kaĺĺii P kallee Lu J kaĺĺee Ke kallõõ Lu
1. kallis, armas; subst. kallim | vn дорогой, милый сердцу; возлюбленный, возлюбленная
L minu kalliit kazvattõlijaᴅ rl (itkust:) minu kallid vanemad (kasvatajad)
L anna antyõss armaz maa i kalliz õja (ohvripalvest:) anna andeks, armas maa ja kallis oja
Lu noorõp poika õli täll kõikkaa kalliip noorem poeg oli tal(le) kõige kallim
J kõlmõz on kallis kagra tšülvü rl kolmas on kallis kaerakülv(iaeg)
M blaagovišša on kallis praaznikka paastumaarjapäev on kallis püha
M minuu kalliz isub rihenneeᴢ minu kallim istub esikus
2. (hinnalt, maksumuselt, väärtuselt) kallis | vn дорогой, дорогостоящий
M krinttsolailla seizop täm̆mää staruhha, piholla kalliz nahkõn dušegreika, kalliid elmeet kaglaza verandal seisab tema eit, õlul kallis nahkvest, kallid helmed kaelas
Lu sepää tüü on kalliᴢ sepatöö on kallis
Lu kurvi õli kalleep kala kui aili norss oli kallim kala kui räim
L kui kallis sõizoʙ kui palju (see) maksab (kui kallis see on)?
J leip lõppu, de aik tuli kallessi leib sai otsa (lõppes) ja aeg (= elu) muutus kalliks
J kõig on kallessi mennü kõik on kalliks läinud
M kalliissi kane kapusat tultii need kapsad läksid (meil) kalliks (maksma)
M üvä nainõ kalliip ku üvä lukko kooza hea naine on kallim kui hea lukk majas
Lu oma nahka on kalliᴢ oma nahk on kallis
Kr kalles śchkihwi kalliskivi

J kalliz ohtogo püha õhtu
L kalliz vijjespäivä suur reede
Lu maaentšäüs-päivä on kallis päiv taevaminemispüha on püha(ne päev)
Lu terppigaa kalleel päiväl, elkaa riijelka kannatage pühasel päeval, ärge riielge
J hülgetka tšedret, tänävä kaĺliz ohtõgo jätke ketramine, täna on püha(de)laupäev (pühade eelõhtu)

kasõmalja: kasemalja Ku kastmekauss, -pott | vn миска, горшок для соуса
se treŋgi mäni sinne riihee lakkaa, di sittu kasemaljaa (muinasjutust:) see sulane läks sinna rehe lakka ja sittus kastmekaussi

kattsahtaassa (J) kattsahtass J-Tsv., pr kattsahtaan, imperf kattsahtaazin: kattsahtazin Jkatsahtaa
kattsahtaa, mikä siäll rihennees plaizgahtaaz mahaa vaata, mis seal esikus maha plartsatas
tämä eestä mõnt kõrtaa pelgollaa kattsahtaz uhzõõ i akkunoje poolõõ ta vilksas esiti mitu korda hirmuga ukse ja akende poole

kotti K U P M Lu Li J (Kett.) kott́śɪ Ku, g kotii Lu J kot̆tii M kott (ka mõõtühikuna) | vn мешок (и как обиходная мера)
M õzra pantii kottiisõõ, kotit siottii tšiin oder pandi kotti, kotid seoti kinni
Lu esikommis seizop kotti maamunnaa esikus seisab kott kartuleid
Li nellä neĺd́ikkoa pantii kottii neli setverikku pandi kotti
M kotti selläzä kott seljas
Ku ep t́śühje kott́śɪ seisomaa noize vs tühi kott ei seisa püsti
J sio kazell paglõkkõizõll kotii suu tšiin seo selle nöörikesega kotisuu kinni
Lu javo kottiᴢ pietää javoa jahukotis hoitakse jahu
M elä aja ovõssa kep̆piikaa, a aja ovõssa kagra kot̆tiikaa vs ära aja hobust kepiga, vaid aja (hobust) kaerakotiga
J elä ann jumal mokoma aika, jot tuõp pann keräjää kotti pihalõ ära anna, jumal, niisugust aega, et tuleb kerja(ja)kott õlale panna!
Lu tätä on tühjäl kotil päχ́χ́ää räimittü ~ M kase on puustalla kotilla rad́d́ottu kk. talle on tühja kotiga (vastu pead) löödud (= ta on peast põrunud).
Vt. ka akaŋ-kotti, javo-kotti, javoo-kotti, kagrakotti, munakotti, umpi-kotti, unikotti
Vt. ka kotikko, kotikkoin¹, kotikkõ, kotikkõin

lõikata K L P M Kõ S Po Lu Li Ra J (Kett. R V) lõikõta M Lu lõikõtõ J lõikõt J-Tsv. lõikataɢ I leikata Kõ-Len. Ja-Len. Lu Li (K-Ahl. Ku Kr) leikõtõ Lu Лейката Pal2, pr lõikkaan Kett. K R L P M S Lu Ra J leikkaan K Lu Li J leikaan ~ leikan ~ laikan Kr, imperf lõikkazin K P M V Lu Li Ra J lõikkõzin M J lõikõn [sic!] M lõikkazii I leikkazin Lu Li Ku leikkezin Lu
1. lõigata | vn резать, отрезать, раз-; вы-; кроить, выкроить, с-, рас-
M elä ruta lõikata, ühesää kõrtaa mittaa, a siz vass lõikkaa vs ära rutta lõikama: üheksa korda mõõda, (aga) siis alles lõika
M panidoraa alalehtoita ail lõikkaamma lõikame alati tomati(taime) alumisi lehti
Li leikkas suurõõ pütšüü leipää lõikas suure kääru leiba
P lõikkaa õuna nellää lohkoo lõika õun neljaks (lõiguks)
M mind́a lõikkõ [sic!] sõv̆vaa paloss minia lõikas riide (rõiva) tükkideks
Lu ku mentii erii, siiz leipä lõikattii poolittaa kui mindi lahku, siis lõigati leib pooleks
J lõikka opõizõõ arjõ lühepessi lõika hobuse lakk lühemaks
L ku meni tüttärikko mehelie, täll ivuuhsõd lõikattii kui tüdruk läks mehele, (siis) lõigati tal juuksed (lühikeseks)
P tšüüsii lõikkazivaᴅ lõikasid küüsi
M kartaa lõikataᴢ i rautavittsaa kartasaksijeekaa plekki ja traati lõigatakse plekikääridega
R kurahsõll avõõ lõikkamma vihgoᴅ lõikame noaga vihud (sidemest) lahti
Lu nahka leikattii kurasõl poiᴢ nahk nüliti noaga
J pariskunt niku tõin tõizõss lõikõttu: mõlõpi lühükkõizõd ja paksuᴅ abielupaar (on) nagu teineteisest lõigatud (= nagu kaks tilka vett): mõlemad lühikesed ja paksud
Ra lihanõ tšeeli luizõõ kaglaa lõikkaaʙ vs lihane keel lõikab luise kaela (= kuri keel võib inimese tappa)
2. katki lõigata, vigastada | vn порезать
Ra sõrmi on lõikõttu i nõisi mätänemää sõrm on katki lõigatud ja läks mädanema
Li tšäee ku leikkaᴢ, elo-soonõssa puhu vertä kui lõikas käe katki, (siis) tuiksoonest purskas verd
J lõikkõz enellez jalkaa glazii ruuokaa lõikas endale jalga klaasikilluga
Lu sooz on leikkaava roho, ku tõmpaat, siz leikkaaʙ soos on lõikhein, kui (seda) tõmbad, siis lõikab (kätte)
3. (sirbiga vilja) lõigata | vn жать, сжать (серпом)
M on aika õzraa lõikata on aeg otra lõigata
P sirppi lõikkaab üvässi sirp lõikab hästi (vilja)
4. raiuda; maha raiuda; (metsa, palke) raiuda v. lõigata; (peeneks) raiuda (puid, kapsaid jne.) | vn колоть, наколоть, рубить, вырубить, от-, с-; сечь, отсечь; шинковать, нашинковать
M tširvee terä, millä lõikataᴢ kirvetera, millega raiutakse
Lu rihel leikattii akkunaᴅ majal(e) raiuti akna(augu)d (seina)
Lu mehed mentii merejääl, leikattii mainõᴅ mehed läksid merejääle, raiusid noodaaugud
Lu jäätä lõikõtaa sakuriikaa jääd raiutakse tuuraga
P meni mettsävahti näüttämää kuss lõikata puit läks metsavaht näitama, kust puid raiuda
Lu miä leikkazin irreᴅ, mettsävahti tuli, pani kleimad õttsaa ma lõikasin palgid, metsavaht tuli, lõi (pani) templid otsa
M meni mettsää lõikkaamaa läks metsa lõikama
Ra kassinn õli mettsä, peremeheekaa kõik lõikkazin siin oli mets, peremehega raiusime (raiusin) kõik maha
J jõka puu, mikä üvvää viĺĺaa eb kasvata [= ep kazvata], lõikataa maalõ (Must. 153) iga puu, mis head vilja ei kasvata, raiutakse maha
J võta nüd lõikkaa kõik pääd maolt vällää (muinasjutust:) võta raiu (mõõgaga) nüüd maol kõik pead maha
Lu kassuriikaa lõikõtaa kapussaa kiiniga raiutakse kapsaid (peeneks)
P tämä pajataʙ, niku tširviekaa lõikkaaʙ ta räägib (nii), nagu kirvega raiub
5. tahuda | vn тесать, вытесать
K vanall tšerikoll õlivad lavvat tširveekaa lõikattu vanal kirikul olid lauad kirvega tahutud
6. (palkhoonet) ehitada, üles raiuda | vn рубить, срубить (избу, дом)
K vanad mehed rihtä ize lõikkazivaᴅ endisaegsed mehed (vanad mehed) raiusid (palkidest elu)maja ise üles
Lu piäb rihi leikõtõ (piäb rihi salvoa) tuleb (palk)maja üles raiuda
K miez meeb mettsää, bõõ tširvessä, lõikkaab rihie, bõõ ussa ni akkunaa. a mi se on. mies sittu mõist mees läheb metsa, ei ole kirvest, ehitab maja, pole ust ega akent. Aga mis see on? – Mees sittus
7. tappa; maha murda | vn убивать, убить; колоть, заколоть, резать, зарезать; загрызать, загрызть
M tappõluza lõikõttii mokoma üvä pojo kakluses tapeti niisugune hea poiss
L ep sinua miltineid myõkka lõikkaa ei sind tapa ükski mõõk
L nastassia päivällä .. lõikattii seness päiväss borana. jõka talo lõikkaz bora-naa, i liha sei kotonna anastasiapäeval .. tapeti selleks päevaks oinas. Igas talus tapeti oinas (iga talu tappis oina), ja liha söödi (sõi) kodus
M väliz lõikkaat kan̆naa vahel tapad kana
M vazik̆kaa lõikkõzimma tapsime vasika
K lõikatassõ sika tapetakse siga
V sütšüzüss lõikkaz lihass, varap ei lõikattu sügisel tappis (härja) lihaks, varem ei tapetud
Lu susi leikkas kitsii hunt murdis kitse (maha)
8. kohitseda | vn охолащивать, охолостить
M sika on jo lõikattu siga on juba kohitsetud
9. lõigata, opereerida | vn оперировать
J tälle kazvõp sihee kõhtaa liig liha, kuza õli lõikõttu tal(le) kasvab sinna kohta liigliha, kus(t) oli lõigatud
boĺnittsaz lõikataᴢ haiglas opereeritakse
10. (katki, auklikuks) süüa (koi kohta) | vn поедать, поесть (о моли)
Ra koi lõikkaap sõppaa, lõŋksõppaa rohkaʙ koi sööb riiet, enamasti villast riiet
Lu maai·lmaa peen, a sõvaa lõikkaaʙ (koi on) ilmatu väike, kuid riide sööb (katki)

Lu meijjee isä on takasilmällin miiᴢ, ettee silmije on üvä, a takkaa silmije ain lõikkaaᴢ, ain pani inemissä meie isa on silmakirjalik mees: silme ees on hea, aga tagaselja aina lõikas, aina laimas inimest
P tämä meneb üli tiessä, lõikkaap tie ta läheb üle tee, läheb (lõikab) põiki üle tee
Lu tämä meni rissi teessä, leikkaᴢ minuu tee ta läks risti (üle) tee, läks (lõikas) põiki üle minu tee
Lu näd leikkaz mennä, pani menemä näe, läks (lõikas) minema, pani minema
Lu leikkaab menemää, kuhõõ tahoʙ paneb (lõikab) minema, kuhu tahab
J lõikka menemä käi minema!
J lõikkaab vassaa (pajatta) raiub vastu (rääkida)
Lu leikkava roho raudrohi, verihein.
Vt. ka lõikkoa

maahu Lu J-Tsv. maaχχu Lu, g maahuu J viga, eksitus, äpardus, viperus, möödalaskmine | vn оплошность, ошибка, промах
Lu ku nõizõn lüümää vad́d́aa mahhaa, ku meni müütää, tuli maahu (~ ošipkõ) kui hakkan vaia maasse lööma, (ja) kui läheb (läks) mööda, (siis öeldakse:) juhtus viperus
Lu tämä eb anna maaχχua tema ei eksi (arvestustes, otsustades jne.)
J kui siä nii annid maahuu, panit koorõmaa ümper kuidas sa nii valesti lasksid, ajasid koorma ümber?

naaskali K M I naaskõli M J (Li), g naaskalii: naaskõlii M Li J naaskel | vn шило
I ann millõõ naaskali, saappugaa paikataɢ anna mulle naaskel, saabast paigata
J eestää tee naaskõlill aukko, siiz vass pisä dratv läpi esiteks tee naaskliga auk, siis alles pista pigitraat läbi
J naaskõlii pää naaskli pea

M täm kõikkinaa ep tunnõ üv̆viippäi mäntšää, täll on ain naaskõli väliᴢ ta ei oska üldse kenasti mängida, ta norib aina tüli (tal on aina naaskel vahel)

niisi M Kõ Li Ra J I (K P Lu), hrl pl niijjeᴅ M Kõ Lu Li J I niijeᴅ M Kõ Li Ra J I niieᴅ Ra I niijõᴅ Lu nijjeᴅ Kett. J nidjeᴅ Kett. nid́d́eᴅ M-Ränk niizõᴅ I niis, niied | vn нитченка, нитченки
M sit̆tuaz niijjeᴅ. niitid aj̆jaas kolodallõõ, sis võttaaz esimeizess niisiläilee, niisiläissä võttaas piirtaasõ seotakse niied. Lõim(ed) aetakse (lõime)pakule, siis võetakse esiteks niide, niitest võetakse piirda
M nelläll niijjell kuottii i kõlmõll niijjell kuottii nelja niiega kooti ja kolme niiega kooti
siiz niijeᴅ pantii, niitid lütšittii läpi siis pandi niied, niidid pisteti läbi
niisiiz omat paglaᴅ, sit̆tuas suussõõsõõ niite küljes on paelad, (need) seotakse tallalaudade külge
Lu kaŋgas pantii niisijee kangas pandi niide
Ra miä en tunnõ niitee panna ma ei oska (kangast) niide panna
J eväd nõizõ noorõd nijjeᴅ noorõõ mińńaa nõsõtšilla rl ei tõuse noored niied noore minia tõstmisel
Kett. kaŋkaa nidjeᴅ kanga niied
M prostõid niijeᴅ ~ Li prostoiᴅ niijeᴅ lihtniied
M petlijeekaa niijeᴅ ~ Li silmä niijeᴅ silm-, silmusniied
R niisi rihmaᴅ ~ I niiee paglaᴅ niiepaelad.
Vt. ka silmäniisi

ošipka M Lu (Ku) ošipkõ ~ ošipk J-Tsv., g ošipkaa J viga, eksimus; eksitus | vn ошибка, проступок; ошибочность
J tšen mittäit ep tee, selle kõnsait ep tuõ ošipkoit kes midagi ei tee, see ei eksi kunagi (sel ei tule kunagi eksimusi)
Ku ošipkallᴀ ko olliisit saad loohee külḱee, vot sill olliiz ollut smeela kui oleksid eksikombel (eksituse läbi) saanud kuuli külge, vaat (see) oleks olnud sul julgus

pigaa P piğgaa Kett. vdjI I Ma piggaa Kett. pigga ~ pigge Kr Пи́га Pal2 Ii-reg2 varsti, pea(tselt), ruttu | vn скоро; вскоре
I piğgaa leeʙ sooja varsti läheb soojaks
I riheneüzä õlivad õlgõᴅ, što nii piğgaa b roojatas silta esikus olid õled, et nii ruttu ei läheks põrand mustaks

rihi Kett. K-Ahl. K-Al. K R L P M Kõ S Po Lu Li J I (Ja-Len. V Ra Ma) ŕihi (K-Al.) rih́i (J) riχ́i U (K R M Kõ Lu) riihi Kett. Por. (Ku) riih Kr Риги Tum., g rihee M Lu Li Ra J rihie K L P rihe J-Must. riχ́ee K R rih̆hee vdjI I riihee Ku
1. (elu)maja, tare | vn дом, изба
K vanad mehed rihtä ize panivaᴅ endisaegsed mehed ehitasid elumaju ise
K nõistii salvomaa rihtä hakati maja ehitama
J om vähäize ahasuᴢ, pere suur, rihi peen on vähe kitsas: pere (on) suur, tare väike
Lu all on liiva, pääl on liiva, tšehsipaikkaz elokkaat? – rihi (Must. 159) mõist all on liiv, peal on liiv, keskpaigas (on) elanikud? – Maja
Lu kase on minuu koto, miä elän kassin riheᴢ see on minu kodu (maja), ma elan selles (siin) majas
M rihi da lautta elumaja ja laut
Lu miä savvu rihhee süntüzin ma sündisin suitsutares
V musad rihed õlivaᴅ olid suitsutared
Lu rihee irreᴅ majapalgid
J sõta sõizop, sõrmõd rissis. a se on salvomõ, rihee salvomõ mõist sõda (= sõjavägi) seisab, sõrmed ristis? – Aga see on ristnurk, (palk)maja ristnurk
J rihee χaltiain, tätä eʙ nätšünnü majahaldjas, teda ei olnud näha
Ku perennain vei ne hüvät herkud riihee lakkaa perenaine viis need head road toalakka
2. tuba, eluruum | vn комната, жилое помещение
L rihi täünεä lahsai sirkkoizyõ sisaa silmiikaa rl tuba täis lapsi ööbik-linnukese silmadega
Lu tüttö isuʙ riheᴢ, kassa on kujal. ahjo i truba mõist tüdruk istub toas, pats on õues? – Ahi ja korsten
M naizikko riheᴢ, nännät kujalla. soonirsi (Set. 19) mõist naine toas, rinnad õues? – Aampalk
Lu dušnikka on ahjoll toož, veitäp paarua rihessä tõmbeauk on ahjul ka, veab auru toast välja
P tulõõ emä tulõb ahjossa vällää, püörip, püörip kolpakaa pääl, häärääp, häärääb ümpärikkua rihiä litši ahjua tule-ema (= tulehaldjas) tuleb ahjust välja, pöörleb, pöörleb ahjukummi peal, askeldab, askeldab toas ringi ahju lähedal
K võttaass tuli rihee tuli võetakse toas üles (= peerg, lamp pannakse toas põlema)
S rihtä lämmitättii köeti tuba
L rihi lämpizi senes taloza selles talus köeti tuba
L ümpär rihtä mööda tuba
L rihie süämmeᴢ keset tuba
Lu kahs rihtä, a rihenneüs tšehspaikkaᴢ (majas on) kaks tuba, aga esik (on) keskel
K tõi rihi (Set. 63) (vadja elumaja) teine, puhas tuba (harilikult ilma küttekoldeta)
P tšülmäz rihes piettii talvõll ugritsaᴅ, kapusaᴅ, maamunaᴅ külmas (maja teises otsas asuvas) toas hoiti talvel (hapu)kurke, kapsaid, kartuleid
Lu rihee silta ~ Ra rihee maa toa põrand
Lu rihee kolkka toa nurk
J rihee päälüᴢ toapealne, pööning, lakk
3. rehi | vn рига, овин

J viska vana hlaamu rihee päälee viska vana koli toa peale (= pööningule)
I kuhõl lee staruh kazell aikaa meni rihenn et̆tee eit läks sel ajal kuhugi esikusse
J kuuliᴅ, rihen neez mikäle kolahtaaᴢ kas kuulsid, esikus kolksatas miski?
J mee too rihenn eess taaria mine too esikust kalja.
Vt. ka elo-rihi, esirihi, muss-rihi, savvurihi, takurihi, truba-rihi, tšehsirihi, tõinrihi, tüü-rihi

rihma K L P M Kõ S Lu Li Ra J I Ku Kr (Ja) rihmä (Ränk) rihm J-Tsv., g rihmaa K P M Kõ Lu Li J I, pl rigmad Kr
1. köis | vn канат; верёвка; привязь
P meil puukaa ep pantu kuormaa tšiin, pantii rihmaakaa meil (koorma)puuga ei pandud koormat kinni, pandi köiega
Lu piäb nõssa lehmää rihmojeekaa, nii õltii moritõttu, ebõõ einää tuleb lehma köitega tõsta, (loomad) olid nii otsa jäänud (kurnatud), ei ole heina
Lu rihmaa jadgotaa pittsamizeekaa köit jätkatakse pleissimisega
Lu rihma ja rossi on ühssama, seesama on (jäme) köis ja tross on üks ja seesama
Lu rihmaa tõmpamin köievedu
P opõn on rihmaᴢ hobune on köies
P panõn opõzyõ rihmaa panen hobuse köide
M hoikka rihma peenike köis
M paksu rihma jäme köis
M konatti rihma köis, tross
J einä rihma heina(veo)köis
2. nöör | vn верёвка, бечёвка
Lu vihta siottii rihmaakaa viht seoti nööriga (kinni)
Lu tõmpaa rihmal ümpärii tšiini tõmba nööriga ümbert kinni
M ripussuu rihmaasõõ riputas enese nööri otsa (= poos enda üles)
I pani rihmaa kaglaa i kurissujõ pani nööri kaela ja poos enda üles
M mõrttsu on tehtü matšaloissa, matšalõizissa rihmossa (heina)märss on tehtud niin(t)est, niinenööridest
M hoikukkõin rihma peenike nöör
M tšeerto rihma keerdus nöör
Ra niisi rihmaᴅ niienöörid
Ra suksõõ rihmaᴅ (kangaspuude) tallalaudade nöörid
3. (linane) niit v. lõng | vn (льняная) нить, нитка
I tšedrääᴅ, rihmad leeväᴅ ketrad, tulevad (linased) lõngad
J rihma on linassa niit on linast (kedratud)
Li painõttii kaŋkaita, rihmoja värviti (linaseid) kangaid, (linaseid) lõngu
Lu jõka kaartoz oŋ kuuštšümmet rihmaa igas pasmas on kuuskümmend lõnga
J eĺmed lütšätää rihmaa, sis tuõb eĺmivirka helmed lükitakse niidile, siis tuleb helmekee
J rihma vüühti niidiviht
J eestää paan valõõ rihmaa, siiz õmpõõn esiteks panen traagelniidi, siis õmblen.
Vt. ka aisarihma, arjuzrihma, einärihma, kańivo-rihma, konattirihma, koto-rihma, krampiirihma, kumakkarihma, liikki-rihma, linarihma, noottarihma, raksi-rihma, rinnuzrihma, röüsi-rihma, seilirihma, seltšärihma, sorrarihma, tšöüsi-rihma, võrkoorihma, õmpõluzrihma

roojata M J (K-Ahl. Ku) roojõt J-Tsv. roojataɢ I, pr roojaan K M J roojan J-Tsv. roojaa I, imperf roojazin M J roojõzin J roojazii I määrida, mustaks teha, reostada | vn пачкать, запачкать, ис-, грязнить, загрязнить, марать, замарать
M miε saappagoo roojaamaa em mee ma ei lähe saapaid (poriga) mustaks tegema
J lahs on roojannuᴅ tšäeᴅ sitaakaa laps on käed sitaga (ära) määrinud
I riheneüzä õlivad õlgõᴅ, što nii piğgaa b roojatas siltaa esikus olid õled (maas), et nii ruttu ei määritaks põrandat
Ku lampaad mänt́śii kaik künnet́śüü päällᴀ̈ d́i roojatt́śii ittsesseeᴅ lambad läksid kõik küntu (= küntud põllu) peale ja määrisid end (ära).
Vt. ka roojauta, roojõttaa

räätü P M Lu Li Ra J (K S), g rääüü Li rääü P
1. rida | vn ряд
M paamma kõig ühtee räätüü paneme kõik ühte ritta
J tütöd isuttii rääüᴢ tüdrukud istusid reas
P isuttii kõikk lavõzõll rεätüä müö kõik istusid pingil reas
Lu eestää viina meni eez aina, sis kolkki meni räätüä müü peräᴢ (pulmakomme:) esiteks läks viin alati ees, siis õllekapp läks rida mööda järele
2. rida, kord, kiht | vn слой
P katyõriugud vessääss, pannass jõka rääü päälie vittsoikaa tšiin (õlgkatuse) korralatid vestetakse, pannakse iga (õle)rea peale vitstega kinni
Lu seinäd on tehtü räätü alkoja, räätü savvia (savionni) seinad on tehtud (nii, et) rida halge, kiht savi
3. kord, järjekord | vn очередь, черёд
P vot nõisõvad räätüä müö viskaamaa d́eŋgoi (pulmakomme:) vaat hakkavad järgemööda raha viskama
J nämät taas siz mentii tõisõõ taloosõõ. räätüä müü kõik tšäütii nemad (= kerjused) läksid siis taas teise tallu. Järgemööda käisid kõik (talud läbi).
Vt. ka rääto

silmä Kett. K-Ahl. K L P Ke M Kõ S Po Lu Li Ra J I (R-Eur. R-Reg. Ku) silm Ra J-Tsv. Kr sillme Kr Си́льмэ K-reg2 Си́льме Pal1 Ii-reg1 Си́льмя Pal1 Силма Tum., g silmää Kett. P M Lu Li Ra J
1. silm (nägemisorganina) | vn глаз (орган зрения)
Lu teill on kõikil nenä kahõõ silmää väliᴢ kk teil kõigil on nina kahe silma vahel
Lu mitä silmäd eväd näe, sitä süä ep tää vs mida silmad ei näe, seda süda ei tea
Lu katso silmill, elä kõrvill vs vaata silmadega, ära (vaata) kõrvadega
Ra õma silm on kunikõᴢ vs oma silm on kuningas
J silmä on ruumõ tšüntteli vs silm on hinge peegel (silm on keha küünal)
Lu tõizõõ silmäᴢ näeʙ rikaa, a eneltä i irttä ʙ näe vs teise silmas näeb puru (= pindu), aga endal(t) ei näe palkigi
M nurmi on silmä, a mettsä on kõrva vs nurmel on silmad, aga metsal on kõrvad
J kahs veĺĺä üli õrrõõ vahitaa i hüpitää, a tõin tõiss evät tunnõ. se on silmeᴅ mõist kaks venda vahivad üle õrre ja hüplevad, aga teineteist ei tunne? – Need (see) on silmad
Ra silmä silmää vassaa, ammõz ampaa vassaa vs silm silma vastu, hammas hamba vastu
Lu täll õltii silmät täünnää tšüüneliitä tal olid silmad täis pisaraid
Lu ain on silmäd märjäᴅ aina on silmad märjad (= pisarais)
Li mill meni õkkain silmää mul läks (vilja)okas silma
Lu kaõ kazvap silmää, silmijee kae kasvab silma, silmadesse
Lu panõ silmät tšiin pane silmad kinni
Lu makkaap silmäd avõõ magab, silmad lahti
Lu katsop silmät piirullaa vaatab, silmad pilukil
M pani atškad silmiile pani prillid ette
Lu silmää ümpäri on valkulain silma(tera) ümber on silmavalge
J vai siä õõt silmiitt (sõkka), ku d [= ku ed] näe kas sa oled silmitu (pime), et ei näe?
Lu viihkuri pöllütäb liivaa, nät ku tuiskaab liivaa, nii silmet sõkkaaʙ vihur keerutab (tolmutab) liiva (üles), näe, kuidas tuiskab liiva, nii pimestab silmad
M vähäkkõizõõ silmäd märttüziväᴅ, i meni uni üli silmad vajusid väheke(seks) kinni, ja uni läks(ki) üle
Ra miä tänävä koko üüt en maganud i silmää tšiin en pannuᴅ ma täna terve öö ei maganud ega saanud silma kinni
Lu tämä silmäd on ühtäpäätä tširjaᴢ ta silmad on ühtepuhku raamatus (= ta aina loeb)
M õmil silmiill näin, se õli nii aźźa oma silma(de)ga nägin, (et) see asi oli nii
Lu piäb oitaa niku ommaa silmää (seda) peab hoidma nagu oma silma(tera)
Ra silmäll kattsoa õli kõlmõd metraa silmaga vaadates (= silma järgi) oli kolm meetrit
P miä näin silmii müö, etti tämä petti ma nägin silmadest, et ta valetas
P tämä tetši suurõt silmäᴅ ta tegi suured silmad (= ta imestas)
P miε tämää päälie vaatan, kõik silmiikaa sein, nii kõvassi õli iloza ma vaata(si)n tema peale, lausa silmadega sõin, nii väga ilus oli
P mene minuu silmiiss vällää mine minu silme alt ära!
P miε sinua en taho nähä silmää õttsaza ma ei taha sind silmaotsas(ki) näha
J tätä silmiistši en salli ma ei salli teda silmaotsaski
Lu se lahs kazvap silmää näheᴢ see laps kasvab silma nähes
M oottõlin, väzütin silmäd oottõõza ootasin, väsitasin silmad oodates
Ra jurma meeᴢ, näep karrua mettsäz i silmää ep plikut julge mees, näeb metsas karu ja silma(gi) ei pilguta
P sõimaz minua suut silmät täünεä sõimas mul suud-silmad täis
M näd nii õli äp̆piä, etti en täätännü kuh̆hõõ silmät panna näed, nii häbi oli, et ei teadnud, kuhu silmi panna
Ku ep sill oo häppiäät saop kahes silmäᴢ ei sul ole häbi, ütleb, kummaski (kahes) silmas
P menen pajattamaa silmäss silmääsie lähen rääkima silmast silma
M miä täm̆mää kutsun, i laa tämä juttõõp suussa suh̆hõõ i silmässä silmää ma kutsun ta (siia), ja las ta (siis) ütleb suust suhu ja silmast silma
Lu selvät silmäᴅ ~ Li sirkaat silmäᴅ selged silmad
M unõkkaat silmäᴅ unised silmad
Ra paganat silmäᴅ ~ Lu d́iikoit silmäᴅ kurjad silmad
Lu Li väärät silmäᴅ kõõrdsilmad
Lu kurraa silmä vasak silm
Lu ku mõlõpat silmät tšihkuvaᴅ, tääʙ itkua kui mõlemad silmad sügelevad, (see) ennustab nuttu
Ra kalaa silmä kala silm
Lu kana silmä .. tulõõ aikana kehnossi näeʙ kana silm .. näeb tulega halvasti
M silmää kaasi ~ Ra silmää nahka silmalaug
M silmää ripsiᴅ ~ Lu silmää ripsuᴅ ~ Ra silmää karvõᴅ silmaripsmed
Lu silmää kulmaᴅ silmakulmud
M silmää titte ~ Lu J silmää terä silmatera
J silmää valko ~ silmää valkulain silmavalge
J silmää nurkk silmanurk
Ra silmää luuᴅ põsesarnad
J silmää plikk silmapilgutus
J silmää plikk ~ silmää pilkk silmapilk, hetk, moment
J silmää piiri silmapiir, vaateväli
2. fig silm(ake), lemmik, armsam (mõrsja hellitusnimi rahvalauludes) | vn любимица (ласкательное название невесты в народных песнях)
R ösa siha silmälleni ozopaikka ainüelleni (Reg. 15) rl osta koht mu silmale, asupaik mu ainsale
R tehkaa nüt sia silmälleni kuhe issueb imoni päälle pärnäise lavose (Eur. 34) rl tehke nüüd koht mu lemmikule (silmale), kuhu istub mu armastatu, pärnase pingi peale
3. pl silmad (näo tähendusena) | vn глаза (в значении лица)
P vot tuotii nuorikkõ, tuotii nuorikkõ lavvaa tagaa, rätte silmil vaat toodi mõrsja, toodi mõrsja laua taha, rätt näo ees
M tämä on kõhallin inehmin, täm juttõõp kõhallaa silmiisee hod enelee kunikkaalõõ tema on otsekohene inimene, ta ütleb otse näkku kas või kuningale enesele
Lu nii ajap kõvassi, ni että praizgutõp silmäd roojaakaa tõisiilᴅ kihutab nii kõvasti, nii et pritsib teistel näo poriga (kokku)
K pestii silmäᴅ pesti nägu
L ku bõlõ silmät pestü, siz õlõᴅ χaamo kui pole nägu pestud, siis oled nagu hirmutis
J silmäd roojaᴢ nägu (on) must (määrdunud)
4. pl M prillid | vn очки
5. (paha, kuri) silm, silmavaade; (ära)silmamine, kaetamine | vn дурной глаз, дурной взгляд; сглаз
L etti kerεäjεä silmä ep kerttäissi rl (loitsust:) et kerjaja silm ei puudutaks (= ei näeks)
minuu vana ämmä, se kõv̆vii usko silmässi minu vanavanaema, see uskus väga silmamist (paha silma)
Po silmäss võip tulla, što piimä tulõb rahgass silma(mise)st võib tulla, et piim läheb kokku (muutub kohupiimaks)
I a naizikko, tämä vaatti i juttõõʙ: mikä kena lahsi on silla. i senessä silmässä tämä i kooli aga (võõras) naine, ta vaatas ja ütleb: mis kena laps sul on. Ja sellest silma(mise)st ta surigi
Lu kehno silmääkaa inemin tuõb vassaa paha silmaga inimene tuleb vastu
Lu täll on paha silmä, tämä sõnnaaʙ tal on paha silm, ta sõnub (ära)
6. silm, avaus, ava (milleski, näit. nõelal, kirvel jms.) | vn глазок (иглы), проушина (топора и т. д.)
M nii on peen silmä, etti en näe lütšätä (nõelal) on nii väike silm, et (ma) ei näe niiti nõela taha ajada
M peenel niglal peeni silmä peenel nõelal on väike silm
M alõzniglal õli silmä kinda(tegemis)nõelal oli silm
Lu rautvarol onõ silmä, silmä pannaa blokkii rauast kettal (= plokil) on avaus (silm), silm tehakse ploki sisse
M tširvee silmä, kuh̆hõõ isuttaaz vartta (see on) kirvesilm, kuhu pannakse vars
M omenaa silmäᴅ kartuli silmad (= iduaugud)
7. (suka-, võrgu)silm | vn петля (чулочная), ячея (сети)
sukkaa teen puikoll, eestää teen silmäᴅ sukka teen (= koon) varrastega (vardaga), esiteks teen (= loon) silmad
M ku tahot sukkaa lad́d́õpaa, piäp silmiä lizätä kui tahad laiemat sukka, (siis) peab silmi lisama
M kahs silmää teeᴅ õikõõppäi, a ühs silmä pahnuuppäi kaks silma teed parempidi, aga ühe silma pahem-pidi
M tõkutin silmää i pilazin rääoo lasksin silma (vardalt) maha ja rikkusin rea
J miä kaotan jo silmiiᴅ ma kahandan juba (suka)silmi
Lu võtõtaa ühtee silmäᴅ võetakse silmad kokku
M nõsa suk̆kaa silmä, lazzõ suk̆kaa silmä kasvata sukasilm (juurde), kahanda sukasilm
Lu võrkol on sorjat silmäᴅ võrgul on harvad silmad
Lu kurivõrkko on niku ailivõrkko, silmäd õlla vähä suurõpaᴅ tindivõrk on nagu räimevõrk(ki), (ainult) silmad on veidi suuremad
J võrkoo silmäᴅ võrgusilmad
8. laugas, mülgas, soosilm | vn озерко, окно (в болоте, не заросшее травой и имеющее сток)
Lu sooz on silmä soos on laugas
Lu ku silmää meeᴅ, siz algõd vajjoossa kui laukasse lähed, siis hakkad vajuma
P opõn vajoz lähtie silmääsie hobune vajus mülkasse
Lu lähtee silmää võit tokkua i poiz et pääᴢ laukasse võid kukkuda ja välja (sa) ei pääse
Ra soo silmä soolaugas
Ra silmä soo laukasoo
9. sügav koht, haud (veekogus) | vn омут
Li tõrvõ-jõgõz on silmäᴅ Tõrvajões on sügavad hauad
Lu silmä auta on litši rantaa merehaud on ranna lähedal

J etsi silmäᴅ mine minema!
P täll on silmä pittšä, näep kaukaalyõ tal on hea nägemine, näeb kaugele
Lu jääti vaa suurõt silmät pähhää sai petta (jäid vaid suured silmad pähe)
M mikä silmiiz näüttäüb ińeehmiizelee inimesele viirastub miski
J et-ko pannu silmelee mikitaa vaśkaa kas sa ei pannud tähele Mikita Vaskat?
miε tätä silmiiz en nähnü ma ei näinud teda üldse
P põlvyõ silmä põlvesilm
Lu tormii silmä tormi kese (tormi keskpunkt)
M jarvõõ silmä lahvandus, jäävaba ala järvel; jäässe raiutud auk (järvel)
I meree silmäᴅ fig mere silmad (= mülkad Itšäpäivä küla tagusel madalal soisel alal).
Vt. ka kanasilmä, kanaa-silmä, kososilmä, kossasilmä, kulta-silmä, niglaa-silmä, piirusilmä, pittšisilmä, pittšäsilmä, pulkkasilmä, põlvõõsilmä, riimusilmä, roojasilmä, rõõmu-silmä, sini-silmä, soosilmä, sukaasilmä, sõssarsilmä, tihusilmä, tinasilmä, tormi-silmä, tšüünelesilmä, vääräsilmä, õpõasilmä

sittua L P M Kõ Lu Li Ra J (K Ku) sittuaɢ I, pr situn K P Lu Ra J, imperf sittuzin P Lu Ra J roojata, vulg. sittuda | vn испражняться, испражниться, простор. срать
P kanat tulivat sittuzivat kõik sillaa täünnä kanad tulid sittusid kogu põranda täis
J tširpud on situttu kõik tšiutoo kirbud on sittunud kogu särgi (täis)
Lu tämä sittuš štanad i kõik ta (= laps) sittus püksid (täis) ja puha
J täll vatts laukõõᴢ, situb vetelä tal läks kõht lahti, situb vedelat
Lu mill õli taattõ i maamõ, minnua susi ep sittunu tšivee pääll kk mul oli isa ja ema, mind ei sittunud hunt kivi peale
Li vanalõ inemizele ettee situ, a sõna [sic!] kuuntõõ vs vanale inimesele (kas või) situ ette, aga sõna kuula (= võta kuulda tema õpetusi)
K miez meeb mettsää, bõõ tširvessä, lõikkaab rihie, bõõ ussa ni akkunaa. a mi se on. mies sittu mõist mees läheb metsa, pole kirvest, ehitab maja, (majal) pole ust ega akent. Aga mis see on? – Mees sittus
J mussaa süüʙ, valkaat situʙ. mikä se on. päre mõist musta sööb, valget situb. Mis see on? – Peerg

stroikka L (P), g stroikaa L ehitus, ehitis | vn стройка, постройка
P älä puussa võta, kumpa menep stroikkaa ära võta puust (seda), mis läheb ehitusse
L tuõp stroikaa nurkkaassaa tuleb ehitise nurgani

tšastõi P M, g tšastõi tihe | vn частый, густой (лес)
M pani opõzõõ mettsää tšastõisõõ puhõõ tšiin pani hobuse tihedasse metsa puu külge kinni
M õli arva aro, õli i tšastõi aro oli harv reha, oli ka tihe reha
M aroll on tšastõit piiᴅ rehal on tihedad piid
P gruoχatass iestää arvaa gruoχatiikaa. sis tõin kõrt tšastõikaa tuulatakse esiteks harva sarjaga. Siis teine kord tihedaga
P issu tšastõisyõ kuuzikkuosyõ istus tihedasse kuusikusse
M tšastõi mettsä tihe mets
M tšastõi metsikko tihe noor mets.
Vt. ka tšasta³

tšihlago Kett. K L P M (R) tšiχlago P tšihlogo M I, g tšihlagoo K R P tšihlaguo L P vastlapäev | vn масленица
P iezä tšiχlagua ehtezivät pojot tüttärikkoi sõpõisyõ, a tüttärikot pojoi sõpõisyõ enne vastlapäeva riietasid poisid end tüdrukute rõivaisse, aga tüdrukud poiste rõivaisse
I tšihlogua õli kahsi päivää vastlapäeva oli kaks päeva
P iestää õli pien tšihlago, siz õli suur tšihlago esiteks oli väike vastlapäev, siis oli suur vastlapäev
M se tšihlago jo nätilpäivää päivännä, suur tšihlago see vastlapäev on ju pühapäevasel päeval, suur vastlapäev
M guĺäitõttii tšihlogua peeti vastlapäeva
M tšihlagonn liuguttii lin̆noita vastlapäeval liuguti linu (= lasti liugu, et linad kasvaksid)
P oŋko lipõa tšihlaguo mätši kas on libe vastlamägi?
K P tšihlagoo nätälillä vastlanädalal
M peenee tšihlago liukupäivä väike vastlapäev
P tšiχlaguo lauluᴅ vastlalaulud.
Vt. ka tšihlogoizõᴅ

tšiskomin Kõ-Len., g tšiskomizee lahing, võitlus | vn бой
kase tšiskomin tšiiress lõppu (Len. 213) see lahing lõppes kiiresti

tšüttää P M (K-Ahl.) kjüttää (K-Lön.), pr tšütän K M, imperf tšütin M
1. põletada; kütist teha, kütist põletada | vn жечь; палить подсеку
M tšüttää maata kütist teha
M raakoijeekaa tšütettii; esimeizessi tšütettii rässätoᴅ, kuh̆hõõ tšülvettii kapusaa seemeneᴅ hagudega tehti kütist; esiteks tehti kütist taimelavades, kuhu külvati kapsaseemned
M piäb mennä tšüttämää kapussamaata tuleb minna kapsamaale kütist tegema
M meillä raakakupojekaa tšütettii kapussatar̆roo haokubudega tehti meil kapsaaedades kütist
P tšütettüü süöttüüsie tehtii kapussa kapsad istutati kütismaale (~ kütiseks põletatud sööti)
P tšütettü maa kütismaa
2. kuumutada | vn подогревать, подогреть
M suura on tšütettü ahjoza kohupiimajuust on ahjus kuumutatud

tüvi Kett. M Lu Ra J (L P) t́śüvi Ku, g tüvee Lu J tüvie L tüve J-Tsv.
1. (puu) tüvi | vn ствол (дерева)
M puulla on tüvi i ladva, tüvessä on paksu puu puul on tüvi ja latv, tüvest on puu jäme
J tüvess teemme irre, a ladva sahamm algossi tüvest teeme palgi, aga ladva saeme küttepuudeks
J pani velikana tüvee pihalõõ, a portnoi võtti issuz ladvaa pääle (muinasjutust:) hiiglane võttis (puu)tüve õlale, aga rätsep võttis (kätte ja) istus ladva peale
Kett. puu tüvi puu tüvi
2. tüvik, tüügas, tüveots | vn корешок, комель
Lu vihgot pantii pissüü, tüvi allõ, ladva pääl vihud pandi püsti, tüügas alla, latv üles
M jeka vihko tüvessä liikutattii, etti sis täm tšiireep kuivaʙ iga (partel kuivavat) vihku liigutati tüükast, et siis ta kuivab kiiremini
P iestää tappaass ladvaᴅ, sis tüveᴅ esiteks pekstakse (viljavihkudel) ladvad, siis tüükad
Lu tüvessä võtõtaa tšiini ja räimitää ladvoja (rukki rabamisel) võetakse (vihul) tüükast kinni ja rabatakse latvu
J ku jäi tüvi üleᴢ, sis läsimää jääᴅ (ennustamisest:) kui (saunakatusele visatud vihal) jäi tüügas üles, siis jääd haigeks
J sütšüz nõistii jakamaa. meez võtti ladvõᴅ, karu võtti juurõᴅ, tüveᴅ (Mäg. 142) (muinasjutust:) sügisel hakati (kapsaid) jagama: mees võttis ladvad (= kapsapead), karu võttis juurikad, tüükad
Lu vitsall on ladva õttsa i tüvi õttsa vitsal on ladvaots ja tüveots (tüügas).
Vt. ka tüŋke

uhsi Kett. K L M Kõ Po Lu Li J I (Len. R-Eur. R-Reg. Ja-Len. Ku) uhs P M Kõ S Lu J (Ränk) uχs ~ uφs P uhᴢ M Lu Li Ra J uhtši L uchs Kr У́хси K-reg2 Ii-reg1 Ухси Tum., g uhzõõ Al. K P M Po Lu Li J I uhzyõ P, pl uhsd Kr uks; jalgvärav (taral, altaril); luuk (kaevul) | vn дверь; калитка; дверка, дверца
Li painuttaaska, meil on uhzõᴅ matalaᴅ kummardage, meil on uksed madalad
Lu eb õõ lofkoi plotnikk, uhz on kossallaa ei ole (olnud) osav puusepp, uks on kiivas
mees tuli uhzõss mees tuli uksest sisse
Lu tšen on uhzõza kes on ukse taga?
Lu tuli uhsõõ karu tuli ukse taha karu
Lu avataa uhs ~ avatkaa uhs avõõ avage uks ~ tehke uks lahti!
Li uhs on avõõ uks on avatud (~ lahti)
M uhs on sellällää avõõ ~ Lu uhz on avõõ harrillaa uks on pärani lahti
Lu uhz on ragollaa uks on praokil
J uhs meni tšiini uks läks kinni
Lu ain on uhs kliŋkkiᴢ, eb jätä ussa avõ uks on aina pööral (= pööraga suletud), (ta) ei jäta ust lahti
Lu uhs on lukkuza ~ J uhs on lukull uks on lukus
Lu kloppaa uhs tšiini viruta uks kinni!
Lu umalaz räimi ussa purjuspäi paugutas ust
Lu algan kokuttaa ussa hakkan uksele koputama
Lu uhsi kritizeʙ uks kriiksub
Lu uhsi klopsahti uks kolksatas
M uhzilla ja akkunoilla on sakaraᴅ ustel ja akendel on hinged
Lu uhzõz on kokka, piinõz on probboi ukse küljes on haak, (ukse)piida küljes on obadus (~ aas)
I risit tehtii uhsia müü (jaaniööl) tehti ristid uste peale
J on ahisõllu sõrmõd uhzõõ väliᴢ (tal) jäid sõrmed ukse vahele
M näile niku para kannaʙ, tuõb uhsiissa ja akkunoissa kk neile nagu kratt kannab, (rikkust) tuleb ustest ja akendest
Lu vohma ja viizaᴢ, ühess uhzõss piäp tšävvä vs loll ja tark, ühest (ja samast) uksest tuleb käia
Lu niku ühess uhzõss nagu ühest uksest (= üheaegselt, korraga)
Li mõnikaz inemin sinukaa pajataʙ niku sulaʙ, a ku meeb uhzõõ takkaa, siis sinnua panõttõõp kõikõll viittä mõni inimene räägib sinuga (silme ees) mesikeeli (nagu sulab), aga kui läheb ukse taha, siis põhjab sind igaviisi
P ühez dvorttsaza ilmaa uφsiitta i ilmaa akkunoitta kui mõnt tuhatta entšiätä. se on ugrittsa mõist ühes lossis, ilma uste ja akendeta, (on) mitu tuhat hinge? – See on kurk
J uuzi koto, eb ussa eb akkunaa? – kanamuna (Must. 160) mõist uus maja, ei (ole) ust ega akent (ees)? – Kanamuna
K miez meeb mettsää, bõõ tširvessä, lõikkaab rihie, bõõ ussa ni akkunaa. a mi se on. mies sittu mõist mees läheb metsa, pole kirvest (kaasas), ehitab maja, pole ust ega akent (ees). Aga mis see on? – Mees sittus
Lu ärtšä viiää lauttaa, äntä jätetää uhze väĺĺii? – krampi rihma (Must. 160) mõist härg viiakse lauta, saba jäetakse ukse vahele? – Uksekrambi nöör
Li kahspoolin uhᴢ kahe poolega uks
I pikkanõ uhsi pooluks (uks, mis suleb alumise poole ukseavast)
Lu peen uhs õli rihee ja rihenneüsee välil pooluks oli (endisajal suitsutares) toa ja esiku vahel (lisaks tavalisele uksele)
M kuj̆jaa uhsi ~ Lu kujaa uhsi välisuks (õue viiv uks)
M õv̆võõ uhsi ~ karjaõv̆võõ uhsi siseõue uks, karjaõue uks (esikust kinnisesse siseõue viiv uks)
M rih́̆h́ee uhsi toauks (esikust tuppa viiv uks)
P t́at́a pani riigaa uhzõõ tšiin isa pani reheukse (= rehetoa ukse) kinni
J saunaa uhsi saunauks
J johsi saunaa uhsiloilõõ rl jooksis saunauksele (saunaustele)
J povarnoi uhsi saunaesiku uks
M tar̆raa uhsi köögiviljaaia värav
J pappi tuli raajuu uhsiiss daroikaa amvonõllõõ papp tuli altariväravaist armulaualeiva ja -veiniga altariesisele
Lu piäp panna pliitaa uhs tšiini, alki viskaa kipunoi tuleb panna pliidi uks kinni, hakkas viskama sädemeid
M kaivol on uhᴢ, kaivoo uhsi, avataz avõõ, kõõz meed vettä võttamaa kaevul on luuk (uks), kaevuluuk, (see) tehakse lahti, kui lähed vett võtma
M uhzõõ aluᴢ ~ Ra uhzõõ suu uksealune, -esine (= põrand läve ees)
Lu uhzõõ nurkka (vadja elutoa) uksenurk (= uksest vasakul olev toanurk)
M uhzõõ läve ukselävi
Li uhzõõ i akkunaa piinõᴅ ukse- ja aknapiidad
J uhzõõ kośakk uksepiit
M uhzõõ sakaraᴅ ~ Li uhzõõ petĺiᴅ uksehinged, -sagarad
J uhzõõ rutška ukse käepide
Lu uhzõõ kramppi on sisi poolõz i erätse poolõᴢ, mõlõpas poolõz õllaa krampiᴅ ukse käepide on seespool ja väljaspool, mõlemal pool on käepidemed
J uhzõõ kokka ~ Lu J uhzõõ kokk ukse haak
Lu uhzõõ kliŋkki ukse pöör.
Vt. ka jumina-uhsi, kujauhsi, tõinuhsi, õvvi-uhsi, õvvõõuhsi

uutimo Lu J (Ra) uut́śimo (Ku), g uutimoouutimõ
Lu sänd́ül õli tehtü uutimoᴅ, uutimoz magattii magamislavats(e)ile olid tehtud uudmed, uudme all magati
Lu uutimo õli ümpärikkua, tihed i tšärpäzed ep päästü süämmee uudi oli (lavatsi peal ja) ümberringi, sääsed ja kärbsed ei pääsenud sisse
Ra rihenneezä tšezäll õltii tilat tehtü i uutimod õltii pääl suvel olid tehtud esikus(se) asemed ja uudmed olid peal (= nende kohal)

vakka Set. K R-Eur. L P M Kõ Po Lu Li J I (Len.) vakkõ J vakk Ra J-Tsv., g vakaa K M Lu J vak̆kaa M vdjI
1. korv | vn корзина
Ra viijetšezze mentii mettsää marjaa, vakad õltii tšäeᴢ viiekesi mindi metsa marjule, korvid olid käes
Lu vakkuri teeb vakkoja korvimeister teeb korve
J vakad õltii päress tehtü korvid olid peergudest tehtud
Lu pajuu õhziss tehtii vakkõi pajuokstest tehti korve
Li tõi rihepäält senee villaa vakakaa akkunall tõi lakast selle villa korviga õue
Lu rüiskakkuja pantii vakkaa, se õli kakkuvakka rukkijahust kakke pandi korvi, see oli kakukorv
J marjõ vakk om peen, maamum vakk on suurõp, a päre vakall kannõtta riigõss akanoi marjakorv on väike, kartulikorv on suurem, aga peergkorviga kantakse rehest aganaid (välja)
J akam vakk aganakorv
Lu vittsa vakaᴅ vitskorvid
Lu päre vakaᴅ peergkorvid
Lu juuri vakaᴅ juurkorvid (= juurtest punutud korvid)
Lu vakaa kantõmõ korvi sang
Lu vakka maasteri korvitegija, -meister
2. (puust, tohust, vitstest vms.) karp, toos, tops, vakk | vn коробка
L vakka täünεä pähtšinii valmisõttu (ümmargune) karp, lüditud pähkleid täis
Po mind́a pani lavvalõõ sùolaa vakkaakaa minia pani lauale soola vakaga
J vanaa ämmää vakassõ rl vanaeide (vanaema) vakast
R siell on vakka kartakaasi tõin on vakka rautakaasi kõlmas vakka on vahtšikaasi (Eur. 40) rl seal on vakk (= karp) plekk-kaanega, teine vakk on raudkaanega, kolmas vakk on vaskkaanega
3. külimit | vn севалка, лукошко
I vakka, migälä tšülväss rüüssä, kagraa külimit (on see), millega külvatakse rukist, kaera
J tšülvö vakka pantii remeniikaa kaglaa i siis tšülvettii külimit pandi rihmaga kaela ja siis külvati
Lu tšülvö vakka, ku tšülvömäš tšäütii, tämä on mõnõkkaal juurõssa külimit, kui külvamas käidi, see on mõnel juurtest (punutud)
4. vakk (mahumõõt, eeskätt vilja ja kartulite mõõtmiseks); P J-Tsv. veerik, setverik | vn пура, лоф; четверик, мера
M vara vakkaa ep pil̆laa vs vara vakka ei riku
M vakall peremmeez mittaaʙ, mõnt vakkaa tämä rüissä sai vakaga peremees mõõdab, mitu vakka ta rukist sai
M õli suur vakka, mizell mitattii leipää, õli puudavakka, neĺtšümmettä naglaa oli suur vakk, millega mõõdeti vilja, oli puudane vakk, nelikümmend naela
M esimeizess on vakka, siz on poolvakka, siz on tšetvjorka, siz on vass garttsa, samõi peen mitta kõigepealt (esiteks) on vakk, siis on pool vakka, siis on setverik, siis alles on karnits, kõige väiksem mõõt
M vakkaa meni nellä tšetverkaa, kahõsaa garttsaa vakka läks neli setverikku, kaheksa karnitsat
M vakkaza taitaa puuda õli rüissä vakas oli vist puud rukist
K vakka da pool-tõiss, tšen kui tahto, linnahsii vakk ja poolteist linnaseid, kuidas kellelgi oli (õlleks) vaja
J paĺĺo mahzõb ühs vakk viĺĺa palju maksab üks vakk vilja?
I se on vakka, õunaa mitataᴢ see on vakk, (sellega) mõõdetakse kartuleid.
Vt. ka einovakka, einävakka, gribavakka, javoo-vakka, kagra-vakka, kakkuvakka, lahja-vakka, liivvakka, maamunavakka, maamuna-pärvakka, marjavakka, munavakka, mõrt-vakka, obakkavakka, poolvakka, puudavakka, pärevakka, rüizvakka, soolavakka, tohovakka, tšülvüvakka, villavakka, vittsavakka

valõ M J, g valõõ
1. vale | vn ложь, неправда
J elka uskogaa: kõig mitä tämä pajatõb om puhaz valõ ärge uskuge: kõik, mida ta räägib, on puhas vale
2. indekl. vale, vale- | vn ложный
J valõ juttu, bõõ mitä kuunõll vale jutt, pole, mida kuulata
J se tõi valõ sõnaizõᴅ, valõ veestid veeretteli rl see tõi valesõnakesed (= valesõnumid), valeteate(i)d veeretles

M tšezzee tetšemöitoo kuhja, siz juollaᴢ: viskaa valõ pää pääle, võip tulla vihmaa (kui) viljahakk on pooleli, siis öeldakse: viska ajutine pea (= peavihk) peale, võib tulla vihma
J eestää paan valõõ rihmaa, siiz õmpõõn esiteks traageldan (panen traagelniidi), siis õmblen
J valõ rihma pannaa traageldatakse.
Vt. ka valo³

venää M-Set. ven̆nää M Kõ vennää M Lu ven̆naa M I indeklvenäi¹
M möö laulõmma ven̆nää laului laulsime vene laule
M eestee õli soomõõ, siz ven̆nää kadrina esiteks oli luteri usu, siis apostliku õigeusu (vene) kadripäev
M iĺĺošša on ven̆nää tšülä I. on vene küla
Lu kormunaᴅ, se on vennää viisii {k.} [= taskud], see on vene keeli
Lu meni meheelee, vennää mehee võtti läks mehele, võttis vene mehe
Lu škouluza müü pajatamma vennää tšeelellä (Len. 275) koolis me räägime vene keeles
Lu vennää tšeeli vene keel
Lu vennää ahjo vene ahi
M vennää tanttsu vene tants
M vennää saappagaᴅ vene saapad
Lu vennää pool Vene pool (Kattilalt lõuna pool olev ala)
M ven̆naa maalla Venemaal

õhsunuᴢ (J-Must.), g õhsunusõõ eksimus, eksitus | vn ошибка, погрешность
kuu tõõ että eestit anna inemisilõ ned́je õhsunusia antõõssi siis eb anna kaasa ted́je isä antõõssi ted́je õhsunusia (Must. 156) (evangeeliumist:) kui teie ei anna inimestele üldse andeks nende eksimusi, siis ei anna ka teie isa andeks teie eksimusi

äärivätši M Li I ääri-vätši M
1. rehelised, kes seisid pahma kõrval | vn те, кто стояли по краю (при молотьбе)
M opõzõd ain tšävväᴢ, äärivätši aŋgot tšäeᴢ; kumpa meeb ääreesee vihko, taaz äärivätši nõssaaz opõzii jalkoisii hobused aina käivad, pahma kõrval seisjad, hangud käes, vihk, mis läheb kõrvale (äärde), (siis) jälle tõstavad kõrvalseisjad (selle) hobuste jalge alla
2. lapulised, kontvõõrad, kõrvalseisjad | vn незванные свадебные гости
I äärivätši õli riheneeᴢ, tšäüsiväd lavvaa tüv̆vee lahjottam̆maa lapulised olid esikus, käisid laua juures pulmakinke saamas
Li äärivätši katsottii kõrvalseisjad vaatasid (pealt)


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur