[VOT] Vadja keele sõnaraamat

SõnaraamatustLisamaterjalid@tagasiside


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 artiklit

hullukkõin Lu J-Tsv. χullukkõinõ J ullukkõinee K-Ahl., g hullukkõizõõ Lu J
1. dem. adj., subst. rumaluke, lollike; väike laps, lapsuke (hellitussõnana) | vn глупенький; маленький (о ребёнке, ласкательное слово)
J kahs aastaikõin lahs veel on hullukkõin kaheaastane laps on veel rumaluke
Lu siä õõd niku hullukkõin lahᴢ sa oled nagu väike laps
J hullukkõim makkaap tšättšüᴢ lapsuke magab kätkis
J perennainõ pahatapainõ, ize ilkaa näkoinõ, ep pannu lassa kattsomaa, χullukkõissa hoitamaa rl perenaine õel, ise ilge näoga, ei pannud last vaatama, lapsukest hoidma
2. K-Ahl. veidi hull | vn безрассудный

kaaliskakku M fig kaapekakk, pesamuna (noorim laps perekonnas) | vn последыш, последний ребёнок в семье
viimin lahs, noorõp kõikkõa, se on samõi penikko, i veel juõllas: se on mam̆maa kaaliskakku viimane laps, kõige noorem, see on pesamuna (on kõige väiksem), ja veel öeldakse: see on ema kaapekakk

koiratauti Ra (teat. väikelaste haigus: laps ei kasva ja on krimpsus nahaga | vn известная детская болезнь: ребёнок не растёт, кожа сморщена)

lahsi Kett. K R L P M Po Lu Li J I Ku (Kõ Ja-Len. Ra vdjI Kl) lahhsi J-Must. lahzi Len. R-Reg. Lu-Must. J-Must. lahs Al. P M Lu Ra J laχsi P (M Kõ) laχs U lachs ~ laxe Kr Ла́хси K-reg2 Ii-reg1 Лахси ~ Лахсъ Pal1 Лахсь Ii-reg2, g lahzõõ Kett. K M Lu J lahsõõ Kett. I lahse J-Must. lahzee Ku
1. laps | vn ребёнок, дитя
M miä õõn takaämmä, minuu unukalla on lahzõd jo mina olen vanavanaema, minu lapselapsel on juba lapsed
Ku rikkaallᴀ rahhaa a laisal lahsiitᴀ vs rikkal (on) raha, aga laisal lapsi
M lahzõõ piäʙ emältä tšüs̆süä antõõssi laps peab emalt andeks paluma
I pikkõzõlõ lahsõlõ piäp kuullõtaɢ vanapia väike laps peab kuulama vanemaid (inimesi)
Po lahzõll õli ǜö-itku laps nuttis öösiti
Lu lahz eb makkaa, lahz on sõnahuzõᴢ laps ei maga, laps on ära sõnutud
Lu miä jo lahzõõ murõtin ma söötsin juba lapse ära
Lu tätä kutsuttii sauna nain, kumpa sünnütti lahzõõ seda kutsuti nurganaiseks, kes sünnitas lapse
M saunaasõõ veetii lassa tetšemää sauna viidi last sünnitama
Ku perednikaa tokut́śid eessᴀ̈, t́śüttönnᴀ̈ lahzee teeᴅ (kui) põlle pillasid eest, saad tüdrukuna lapse
J pani peenenn piikuõõsõõ, lahsõnn lassa kattsomaa rl (ema) pani väikesena teenijatüdrukuks, lapsena last hoidma
J lahzõlõ nännää (rintaa) antõma lapsele rinda andma
J lahs on rinnõss veerotõttu laps on rinnast võõrutatud
J elä han siä õõ õmiiz lahsiijõ kõhta nii pagan ära sa ometi ole oma laste vastu nii halb!
Ra ep se omii lahsii tää see ei hooli (tea) oma lastest
Ra se viskaz omad lahzõd niku jänes poigaa see jättis oma lapsed maha nagu jänes poja(d)
Li lahzõss tahoᴅ laulajaa kk lapse töö on ju teada! (tahad lapsest lauljat!)
M täll on rinnaa imevä lahsi tal on rinnalaps
Lu itkuri lahz mörnäb aina nuttur laps aina karjub
J terävä lahsi (Must. 184) elav(aloomuline) laps
Lu tuhmapäin lahsi kõva peaga (= vähese taibuga) laps
M kummaᴅ ovaᴅ vähäkkõizõ vähämeelellizeᴅ lahzõᴅ, neillä valuʙ kohlo suussa kes on natuke puuduliku mõistusega lapsed, neil valgub ila suust
P kuultamattomõinõ lahsi sõnakuulmatu laps
R vaivanõ lahsi ~ M armatoo lahᴢ vaenelaps
J võõrõz lahs (Tsv.) kasulaps
J saatu lahs (Tsv.) vallaslaps
P tämä on tüttärikuo laχsi ta on vallaslaps (tüdrukulaps)
Lu rinta lahsi imik (rinnalaps)
J süntü ko poik vai tüttö lahs kas sündis poeg või tütar (poiss- või tüdruklaps)?
J tuutu, tuutu, tüttrikko lassa, veel parõpassi kui poikalassa (Must. 161) {t., t.}, tütarlast, veel paremini kui poeglast
Lu lahzõõ kattsoja ~ J lahzõõ oitõjõ lapsehoidja
J lahzõõ müttsü lapsemüts
P lahsajõõ kaaska ~ Ku lahsii kaaska laste muinasjutt
J lahzõõ põlvi (Tsv.) lapsepõlv
I lahsõõ tila päramised
2. (looma, linnu jne.) poeg | vn птенец, детёныш
M õli noori põdra, neitä lahsia oli noor põder, (üks) neid poegi
M sika sööb õmad lahzõᴅ siga sööb oma pojad (= põrsad) ära
L kuolõvad linnuu lahzõᴅ linnupojad surevad ära
M rahnopakkoz on õma pere, a õma peressä täm lazzõb lahzõᴅ mesipuus on oma pere, aga oma perest ta heidab peret.
Vt. ka marrazlahsi, oppi-lahsi, piikalahsi, poikalahsi, pojolahsi, pojoklahsi, riiv-lahsi, rintalahsi, rissilahsi, tüttärikkolahsi, tüttärikoo-lahsi, tüttölahsi, tütärlahsi, vagazlahsi, vaival-lahsi

lahzukkõin K M Lu Li J, g lahzukkõizõõ M Lu J lapsuke, lapseke, väike laps | vn деточка, ребёночек
K nuorikkõ siz senee viinaa jagab tüttäriilee, siz naisiilõõ i lahzukkõisiilõõ (Al. 19) siis jagab pruut selle viina tüdrukutele, siis naistele ja lapsukestele
M miä kõõz õlin veel lahzukkõizõnna, siis kutsuttii neitä marjoo võvvõrõᴅ kui ma olin veel väike laps, siis kutsuti neid marju {v}-d (= vaarikad)
M tämä lahzukkõizõssaa kazvi mokoma võõno pojokkõin tema oli (kasvas väikesest) lapsest peale niisugune rahulik (aeglane) poisike.
Vt. ka lahsõkkõin

marrazlahsi M Lu Ra {m.} laps, surmale määratud laps (paks, lõdva ihu ja suure peaga laps, kes kaua ei ela) | vn ребёнок-нежилец, обречённый ребёнок
Lu marrazlahs koolõp peenen {m.} laps sureb väiksena
M marrazlahsi on mokoma raskaᴢ, vetelä. eb nõis kaugaa elämää {m.} laps on niisugune raske, vedel, (ta) ei ela kaua

nattanenä M Kõ Lu Ra
1. subst tattnina (tatise ninaga laps) | vn сопливец (насморочный ребёнок)
M voi siε nattanenä oh sa tattnina!
M nääd miltin nattanenä, natturi, laskõnnu niku õhjad üli uulõõ nataᴅ näe, milline tattnina, lasknud tati nagu ohjad üle huule
2. fig tattnina, nolk, plika | vn сопливец, сопливица, молокосос, простор. сопляк
M näd veel nattanenä, a jo pojojõkaa tšäüʙ näe, alles tattnina, aga juba käib poistega
3. fig tuhnus, lollpea | vn глупец, простор. сопля, дурак.
Vt. ka niisnenä

noorõpikko Ra, g noorõpikoo subst noorem (inimene, laps jt.) | vn младший (человек, ребёнок и др.)
bora on vanapikko, nad́a on noorõpikko Borja on vanem, Nadja on noorem

peeni K R-Eur. M Kõ Lu Li J I Kr (Kett. U P Ja-Len.) peen M Kõ-Len. Lu Li Ra J Ku pieni L P (R U M) pìeni Po pien K L P pìen Po piini Kl-Set. peene Kr Пïени Pal2 Пе́ни Ii-reg1, g peenee K R P M Kõ Lu Li J pienee R U pienie P peene Lu-Len. J-Tsv.
1. väike, peen; vaikne, tasane | vn маленький, малый, мелкий; тихий
M nii õli peen niku tšärpäne oli nii väike nagu kärbes
J om vähäize ahasuᴢ: pere suur, rihi peen on veidi kitsas (väheke kitsikus): pere suur, tare väike
K miε õlin peeni, viis vootta ma olin väike, viis aastat (vana)
Li peen meez õli oli väike(st kasvu) mees
M ai ku on peentä kazvoa küll on väikest kasvu
M peen katti väike kass(ipoeg)
J suurt tšugunikka peene ahjo suhõ et toukka suurt malmpotti (sa) väikese ahju suhu ei lükka
kraaskaa tšihutattii peenellä tulõlla värvi keedeti tasasel (väikesel) tulel
J peenee liukpäivää laukopäännä väikese vastlapäeva laupäeval
Lu siä nii pajatõᴅ peenel äänel sa räägid nii vaikse häälega
L mill bõllu pienii deŋgoi antaa tagaaᴢ mul polnud peenraha tagasi anda
J peen škoulu algkool
P pieni sõrmi väike sõrm
Lu peenissä om peen ta on väiksemast väiksem (väike)
2. vastsündinu(d laps või loom) | vn новорождённый, только что появившийся на свет
Lu kump toi peenee, se õli saunnai kes sünnitas lapse, see oli nurganaine
M katti tetši peeniä, i kõik sukaᴅ kass poegis (tegi pojad), ja kõik emased

J ženihõll on noorikk vähäize peent tšätt peigmehel on mõrsja pisut (liiga) väikest kasvu
Ra kurkkuz on peen tšeeli kurgus on kurgunibu
Lu peen jaani väikeats (väikese sõrme nimi).
Vt. ka peen-peeni
Vt. ka pikkarainõ, piški

riimusilmä J rõõmu-silm J-Tsv. fig kriimsilm (määrdunud näoga laps) | vn замарашка (о ребёнке)
roojakkaad lahzõᴅ, neid jutõllaa riimusilmäᴅ räpased lapsed, nende kohta öeldakse kriimsilmad.
Vt. ka roojasilmä

riiv-lahsi: riiv-lahs J-Tsv. kangekaelne, sõnakuulmatu laps | vn непослушный ребёнок, упрямец

tšehzikko (Lu), g tšehzikoo Lu enneaegne laps | vn преждевременный ребёнок
teep tšehzikoo enn aikaa sünnitab enneaegse lapse

vaka M Lu J-Tsv. I (R), g vagaa Lu J
1. rahulik, vaga, vagane, vagur, tasane | vn смирный, тихий; кроткий
Lu vaka meeᴢ, mitä nain juttõõʙ, senee kuuntõõʙ vaga mees: mida naine ütleb, seda kuulab
M ai ku täm on vaka inehmin, niku vazikka oi kui rahulik inimene ta on, nagu vasikas
J õõ vaka ole tasane, rahulik!
J õli vaka opõin, a nüt perossu oli vagur hobune, aga nüüd läks peruks
Lu vaka koira vagune koer
J vaka žiivõtt vagune loom
J vaka tuuli tasane tuul
2. väeti, väike, mõistuseta (laps) | vn маленький, глупый (ребёнок)
J I vaka lahsi väeti laps.
Vt. ka vagaᴢ, vakanõ


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur