[VOT] Vadja keele sõnaraamat

SõnaraamatustLisamaterjalid@tagasiside


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 19 artiklit

alakko M Kõ Lu Li, g alakoo
1. madal koht, nõgu; adj madal | vn низина, низь; низкий
M alakko kuttsuaz meil sitä, ku nät niku on mätši mokoma, a all on niittü. siiz vot siällä kuttsuaᴢ alakko: tänäm meemmä alakkoosõ löömä niittüä nõoks kutsutakse meil seda, kui, vaat, on nagu niisugune mägi, aga all on heinamaa. Siis, vaat, seal (= seda) kutsutakse nõoks: täna läheme nõkku heina(maad) niitma
Lu mill on koto tehtü alakkoo, alakkoo paikkaa mul on maja tehtud nõkku, madalasse kohta
Li meil on alakkos paikkõs tšülä, müü õõm alakkoᴢ, meil on meripõhjõ meil on küla madalas kohas, meie oleme nõos, meil on (siin endine) merepõhi
2. madala maakoha elanik, nõoelanik (eeskätt Mati küla inimene) | vn житель низин (преимущественно о жителе деревни Маттии)
M möö õõmma alakoᴅ. kui jo kattilalta meemmä sih̆hee, meitä kuttsuaz alakoᴅ meie oleme nõoelanikud. Kui (= et) juba Kattilalt läheme sinna (= nõkku), (siis seepärast) kutsutakse meid nõoelanikeks

arpa K L M Lu Li J I (U Kõ) arpõ Lu arp Li J-Tsv., g arvaa L Lu Li J
1. liisk, liisupulk | vn жребий
M sis ku kõig niittü õli mitattu, ees sitä kui nõissaaz löömää einää, siz vizgataz arvalla siis kui kogu heinamaa oli mõõdetud (= osadeks jagatud), enne seda, kui hakatakse heina niitma, siis heidetakse liisku
M arvolla vizgattii, vizgattii arpa, tšellee miltin pala puutuʙ heideti liisku, kellele missugune (heinamaa)tükk satub
M jõkaizõl õli õma merkki arval, jõka talol igaühel oli oma märk liisupulgal, igal talul
Li sinuu arpa hüppäzi essoo, a minuu jäi jobbaa sinu liisk hüppas esimeseks, aga minu (oma) jäi viimaseks
L arpa hüppεäp soldatissi liisk langeb sõduriks(minekule)
2. liisuga saadud osa küla ühisest heinamaast | vn участок покоса, доставшийся по жребию
J eestä tšülää niitüd jagõta arpoisi, siiz vizgõta arpoill, tšelle miltäin arp puutuʙ esiti jagatakse küla heinamaad osadeks, siis heidetakse liisku, missugune osa kellelegi satub
Lu jõka ainago õmaa arpaa lei igaüks niitis oma heinamaaosa

M arvoll tšäütii käidi (nõia, arbuja juures) ennustamas
K arponikka vaatab arvolla karttoikaa, mitä leeʙ arbuja ennustab kaartidega, mis tuleb
I arponikka tääb arvolla, juttõõp što nii leeʙ arbuja ennustab, ütleb, et läheb nii.
Vt. ka einäarpa, mettsäarpa

braatšina M bratšina Ränk Ja-Len., hrl pl braatšinaᴅ K L Kõ I braattšinaᴅ (I) bratšinaᴅ brattšinaᴅ (M Kõ)
1. küla ühispidu | vn братчина
M braatšina õli guĺäńje mokoma, guĺaitõttii vätši, tšihutõttii õlutta, jürtšinnä braatšinaa piettii küla ühispidu oli niisugune pidu, rahvas pidutses, pruuliti õlut, pidu peeti jüripäeval
kupoĺo kaivo õli, siεl kupoĺonn tšäütii, õlutta jootii; braatšinat siεl peettii jaanikaev oli, seal käidi jaanipäeval, joodi õlut; külapidu peeti seal
iiljan brattšinoita peettii niin: korjattii kahstšümmet kopeikkaa heŋgest [= heŋgess], õsõttii linassia [= linnassia], õlutta keitettii (Len. 221) eliapäeval peeti külapidu nii: korjati igalt inimeselt kakskümmend kopikat, osteti linnaseid, pruuliti õlut
I noori vätši pitiväd braatšinoi noorrahvas pidas külapidu
2. meeste külakonnapidu | vn братчина (для мужчин)
L minuu isä viel tšäüsi braatšinoiza minu isa käis veel külakonnapeol
K mehill õlivad braatšinaᴅ. viinaa jeivaᴅ, zakuskoi tehtii. ühes taloz õlivaᴅ. koko tšülä õli ühezä meestel oli külakonnapidu. Viina jõid, suupistet tehti. Ühes talus olid. Kogu küla oli üheskoos

guĺaššoi Lu Li J-Tsv. gulaššoi J-Must., g guĺaššoi J
1. subst., adj. (ümber)hulkuja, prassija, pummeldaja, looderdaja, | vn разг. гулящий, гуляка
Li guĺaššoi ep suvannu tüütä teh́h́ä, guĺazi i jõi ümberhulkuja ei armastanud tööd teha, looderdas ja jõi
J guĺaššoi poik tšiire levveb õmas slaava prassija poiss saab ruttu kuulsaks
2. J-Must. (küla) keelepeksja, „külakell” | vn (деревенский) сплетник

klattšina K M Kõ Lu, g klattšinaa Lu
1. naistepidu | vn складчина (женский праздник)
K naisiill õli klattšina: viinaa õsõttii, munõi veetii, munavõita tehtii, leipää õli, söötii ja jootii; kahs kõrtaa vovvõz õli klattšina, jürtšin i kupoĺonn naistel oli (naiste)pidu: viina osteti, mune viidi, munavõid tehti, leiba oli, söödi ja joodi; kaks korda aastas oli naistepidu, jüripäeval ja jaanipäeval
M õlivat klattšinaᴅ, ühed naizõd õlivat klattšinaza olid naistepeod, ainult naised olid (naiste)peol
2. külapidu, kogu küla ühispidu | vn складчина (пиршество всей деревни)
iiĺää päivä õli klattšina eliapäeval oli külapidu
Lu vätši koppiub ühtee parvõõ i jutõllaa: davai, teemme klattšinaa (küla)rahvas koguneb ühtekokku ja öeldakse: teeme ühispeo
M klattšina õli, kõõs tahottii rahad ühtee panna i juuvva ühispidu oli (siis), kui taheti rahad kokku panna ja juua

kukkosoittu Lu (Sõmeru küla inimeste soomepärane hüüdnimi | vn прозвище жителей дер. Сымыру)

kurkulain Lu, g kurkulaizõõ Lu Kurkula küla elanik | vn житель дер. Куркула

latikka Lu Ra J latikk J-Tsv., g latikaa J
1. latikas | vn лещ
Lu kala on latikka latikas on kala
2. fig, pej latikas (Laukaasuu küla elanike pilkenimi) | vn лещ (насмешливая кличка жителей деревни Усть-Луги)
Lu menemmä laukaa latikkoi kattsomaa lähme Laugasuu latikaid vaatama
Lu laukaa suu latikaᴅ Laugasuu latikad.
Vt. ka lahna, lahnakala

maa¹ Kett. K R U L P M Kõ S Po Lu Li Ra J I Ku (Ma) ma ~ maah Kr Maa Pal1 Ма Tum. Мъа K-reg1, g maa
1. maa, maapind | vn земля, земная поверхность
M ai tänän on suur tuisku, kõig maa i taivaz on üheᴢ oi, (küll) täna on suur tuisk, kõik maa ja taevas on koos (= ei näe maa ja taeva vahet)
Lu se ku tallaaʙ, maa kõikk komizõʙ kui see astub, (siis) maa lausa müdiseb
M maameez on tšüntäjä, kumpa suv̆vaab maata tšüntää põllumees (maamees) on kündja, kes armastab maad künda
M maa jo algap kahuttaa, algap kahuttaa maata maa hakkab juba kahutama, hakkab maad kahutama
M maa oŋ kahuza ~ Li maa oŋ kahmõᴢ maa on kahus
Li maa meni kahmõõ maa läks kahusse
Lu ku pääsko lennäʙ maata müü, maata vass, matalal, siis sooviʙ vihmaa kui pääsuke lendab maad mööda, maadligi (vastu maad), madalal(t), siis ennustab vihma
Lu mügrä meeb maa alitsõ, kõvass maass meeb läpi mutt läheb maa alt (läbi), kõvast maast läheb läbi
Lu maamunnaa isutõtaa roškiijõõkaa, siiᴢ varᴢ nõizõp tšiiree pääl maa kartuleid pannakse maha idudega, siis tõusevad pealsed (tõuseb vars) kiiresti maa peale
M mee hot́ maa al̆laa, täm minu levväʙ kk mine kas või maa alla, tema leiab mu (ikka üles)
P ühs jalka om maall, tõin jalka on avvaa serväl, autaa tõkkumizõllaa kk üks jalg on maa peal, teine on haua serval, hauda kukkumas
P johzõb nii kõvassi, etti jalgad maalõõ evät tapaa jookseb nii kiiresti (kõvasti), et jalad maha ei puutu
K maβod meneväd mahaasõõ (uskumus:) maod lähevad (paaspäeval) maa sisse
M lüö vad́d́a mah̆haa löö vai maasse
M nii on kõv̆vii köühä niku krotti maaᴢ kk ta on nii väga vaene nagu mutt maa sees
Li miä tõmpazin jussirohoo juuriikaa poiz maassa ma tõmbasin jussheina juurtega maast välja
J mahzad maalõõ avvõttii rl maksad maeti maasse
Ra se on paĺĺaz maa, troppa ili tee päälüᴢ, siin ep kazva mittä see on paljas maa, jalgrada või teepealne, siin ei kasva midagi
Lu eb õõ tasainõ maa, komkikko on ei ole tasane maa, on mätlik
M köŋkkelikko maa ~ bugrikko maa künklik maa
M sammalikko maa samblane maa
J töŋgittü maa (üles)songitud maa
J toptšittu maa tallatud maa
M matalap maa rohta, pitšep metsää puita. tee (Set. 18) mõist madalam maa rohust, pikem metsa puudest? – Tee
Lu maa päälin maapind
J maa mittõri maamõõtja
J maa värizemin maavärisemine
maa izäntät, maa emäntät teile puhas võraa [= võra], mille puhas terveüs (Len. 216) maaisandad, maaemandad (= maahaldjad), teile puhas ohver, mulle puhas (= tugev) tervis
Lu maa mügrä mutt
2. maa, pinnas | vn земля, почва
Lu ku maa on laiha, sis peltšääp poutaa kui maa on lahja, siis kardab põuda
Lu kuza on üvä maa, rüttšees kazvap kahs päätä kus on hea maa, (seal) kasvab rukkil kaks pead
M med́d́ee maad on köühäd maaᴅ meie maad on kehvad maad
M jussi kazvap kuival maall jusshein kasvab kuival maal
M märtšä maa ~ Li märjekaz maa märg maa
Lu sookaz maa soine maa
Lu saviperinõ maa savisegune maa
M tšivikko maa kivine maa
Li aherikko maa vilets (~ liivane) maa
M juurikaz maa (umbrohu)juuri täis maa
Lu soo maa lõõkuʙ soomaa nõtkub
J sula maa (Must. 183) (orig.: sula t. viljelyn alla oleva maa)
M oogattu maa puhanud (= söötis olnud) maa
Li uusi maa, pluugaa kuraᴢ, se leikkap ku nõsõtaa uutta maata uudismaa, (raud)adra nuga, see lõikab (maad), kui küntakse uudismaad
3. muld | vn земля
I groba laskõass autaa i maata pannass päälee, maalla tukataᴢ puusärk lastakse hauda ja mulda pannakse peale, mullaga kaetakse
Lu katto õli tehtü maassa, mättäissä katus oli tehtud mullast, mätastest
Ra pääsko kannab nokaakaa maaᴅ pääsuke kannab nokaga mulda (= muda)
Lu mõnikkaal nõmmõl on valkaa liiva, a mõnikkaal on mussa maa mõnel nõmmel on valge liiv, aga mõnel on must muld
Ra pokkoinikal lugõtõllaa: makkaa maata kerkiät surnule itketakse: olgu muld sulle kerge (maga kerges mullas)
Lu se on nüd jo maa (surnu kohta öeldakse:) see on nüüd juba muld
Lu vesi haizoʙ maalõ vesi haiseb mulla (= muda) järele
Lu maa komu mullakamakas
M maa blindõžiᴅ muldblindaažid
Lu maa kaivojõ mullatööline
M krot̆tii nõsõttu maa ~ Li maamügrää nõsõttu maa mutimullahunnik
4. maa, maavaldus | vn земля, земельное владение
Lu tšell õli talo i maa, jutõltii talopoika, a tšell õli talo, maata eb õllu, se õli pobuli kellel oli maja (= talu) ja maa, (selle kohta) öeldi talupoeg, aga kellel oli maja, (kuid) maad ei olnud, see oli pops (pobul)
Li ku maatõ õli paĺĺo, siis süütii uutõõ vootõõssaa õmmaa leipää kui (taluperel) oli maad palju, siis söödi uue aastani (= uue lõikuseni) oma (viljast) leiba
L h́erralta tšüsü maata palus mõisnikult (härralt) maad
Li maa anti rendil maa andis rendile
Lu rendašikka, tämä piti maata rendill rentnik, tema pidas maad rendil
P obrokka maassa mahzõttii, kui paĺĺo sill õli maata, ühs võro vai puol võroa vai kahs võroa maamaks(u) maksti maa eest, kui palju sul oli maad, üks hingemaa või pool hingemaad või kaks hingemaad
Lu nellää revizaa maa nelja hinge maa (= neli hingemaad)
M mito entšiä, nii mõnta end́ee maata, nii mõnõõ end́ee maa (kui) mitu inimest (oli peres), nii mitu hingemaad, nii mitme hinge maa
J mahsamaa maa rahojõ rl maksma maamakse
5. maa, maatükk, põld jne. | vn земля, земельный участок, земельный надел; поле и т. д.
Lu ümpäri oonõitõ mikä on maa, se on akkunaluᴢ maa, mis on hoonete ümber, see on õu
Lu maat puuᴅ jäävvää, a meit eb lee vs maad-puud jäävad, aga meid ei jää
P maad on kõlmõza nurmõza maad on kolmes põllus
M jõka maal on õma põlto, kapussmoo, omentara igal maatükil on oma põld: kapsamaa, kartulimaa
M tehäz rütšeelee maata tehakse (= haritakse) rukkile maad (= põldu)
M tehtii õzra maata tehti (= hariti) odramaad
J kari on toptšinnu kõig rüiz maa kari on kogu rukkipõllu ära tallanud
J nagriz maa naerimaa, -põld
J vähä põlto maat vähe põllumaad
J tšiireltää seim murtšina de johzimm eim maalõõ sõime kiiresti hommikusöögi ja jooksime heinamaale
6. maa, maakoht, maa-ala, territoorium, riik | vn земля, край, местность, страна, территория, государство
K kas med́d́ee maa õli švietaa see meie maa oli Rootsi (käes)
Lu õli se aźźõ meijjee maaᴢ see asi oli (= juhtus) meie maal
R marja mene muille maille, kala muille kaloille (Reg. 23) rl mari (= kallim), mine muile maile, kala, muude kalade juurde
Lu miä seilaziv võõrail mail alussiiᴢ ma purjetasin purjelaevadega võõrail mail
M pajatan, kui med́d́ee vad́d́akoo maalla tehtii õzra-maata räägin, kuidas meie vadjalaste maal tehti (= hariti) odramaad
J täält maalt ~ siitte maalt siitkandist
J võõraz maa välismaa
J võõraa maa meeᴢ välismaalane
Ku võõraa maa linnuᴅ rändlinnud
J noorii maa Norramaa
7. maailm | vn (белый) свет, мир
M tulõʙ vassüntünü maa pääle tuleb vastsündinu ilmale (maa peale)
Lu vohma on kazõl maalla pilkattava loll on selles maailmas pilgatav
Lu isä on täll jo tõizõl maal isa on tal juba teises (maa)ilmas (= surnud)
J itšiiss bõõ mittäit maa ilmõᴢ maailmas pole midagi igavest
8. maa, maismaa | vn земля, суша
Lu miä jään maal, em mee merel ma jään maale, ei lähe merele
J kajaga tääb meri säätä, sis tuõb meress vällää, maalõ kajakas ennustab meretormi, siis tuleb merelt ära, maale
Lu ku siä näet konnaa kuivõld maalᴅ, se ep tää üvvää kui sa näed konna (kevadel) kuival (maal), (siis) see ei ennusta head
9. sisemaa; (vadjalaste asuala sisemaapoolne osa, Kattila ja selle lähikülad) | vn отдалённая от моря часть водского края (деревня Котлы и её окрестности)
J näĺĺell aigõll kussle maalt tootii leipää näljaajal toodi leiba kusagilt sisemaalt
Lu kussa õlõᴅ. – maalt kust sa (pärit) oled? – Kattila kandist
Lu maa pooli Kattila kant
J maa poolõõ vätši (= ülägoo vätši) sisemaapoole (Kattila, Pummala, Mati jne. kandi) rahvas
10. maa, küla (vastandatult linnale) | vn деревня, сельская местность (в противоположность городу)
M maasteri bõllu lidnaza, maalla õli meister ei olnud (= ei elanud) linnas, oli (= elas) maal
11. maa, vahemaa, teatav teeosa | vn расстояние, неопределённая часть пути
K meni vähä maata, tulõp takaa meeᴢ läks vähe maad, tuleb tagant mees
Lu vaśa õli litši rootsii kalmoit, eb õllu paĺĺo maata Vasja oli (= elas) rootsi kalmistu lähedal, (sinna) ei olnud palju maad
J sinne on kõlmõd virstaa maata sinna on kolm versta maad
Ku meni hüvää maa, se izvoššikkᴀ tuli vassaa läks tükk maad (tubli maa), see voorimees tuli vastu
J tükkü maat tükk maad (edasi)
J nütt jäi menemiss eb rohkap ku püssü maat nüüd jäi minna vaid püssi(lasu jagu) maad
12. (mere)põhi | vn дно, грунт (моря)
Li sütšüzüss õltii tormiᴅ, lainõõᴅ, võisi võrkoo tšiveekaa veittää eteeᴢ. a ku aŋkkuri meni mahhaa, siiz jo ep tõmmannuᴅ sügisel olid tormid, (suured) lained, võis võrgu (koos) kinnituskiviga edasi vedada. Aga kui ankur läks põhja, siis juba ei tõmmanud (võrku edasi)
13. põrand | vn пол
Li maa roojauʙ, piäb pesä põrand läheb mustaks, tuleb pesta
Po nùorikolõõ tšähsiäs pühtšiä maata (pulmakomme:) noorikul kästakse põrandat pühkida
Lu saunaa lämmittää ja maat pessä on laukopäivää tüü sauna kütta ja põrandad pesta on laupäeva töö
P panõ d́erugad maalyõ pane põrandariided põrandale
J harkkõᴢ roojõkkai(jõ) saappõgoika puhtaa maa pääle astus poriste saabastega puhtale põrandale
J poigaa suku maalta lauloʙ poisi (= peigmehe) suguvõsa laulab põrandalt (= laulab seistes, sel ajal kui pruudi sugulased istuvad)
Lu makazin maaᴢ magasin põrandal (= maas)
Li kraazgattu maa värvitud põrand
Ra paasinõ maa paest põrand, paekivipõrand
Lu Li Ra J rihee maa toapõrand
Ra maa kaŋgaᴢ põrandariie
I lahtšijõõ hot́ tšehsi maalõõ, lepäzii da makazii heitsin kas või keset põrandat, puhkasin ja magasin
14. pahmas, põrandatäis vilja rehepeksul | vn количество, мера зерновых для одного обмолота
J jo on kahsi maata tapõttu juba on kaks pahmast pekstud
J ühsi maa pahmassa üks rehepõrandatäis pahmast
15. põhi (taustavärv mustrilisel riidel) | vn поле, фон (о расцветке рисунка ткани)
M kaŋkaalla õli sinin maa i valkõad rizuŋkaᴅ riidel oli sinine põhi ja valged kirjad

Lu müü teemmä maata meie oleme põlluharijad (maarahvas)
Li vot see õli semmoinõ se maa tüü vaat selline oli see põllutöö
L mitäid ep pantu mahaa midagi ei pandud maha (= ei külvatud, ei istutatud)
Lu maamunad õllaa jo maaᴢ kartulid olid juba maas ~ maha pandud
J maaz viĺĺaa pitämä vilja kasvatama
K siis pantii grobaasõõ, vietii kalmailõõ nu i pantii mahaa siis pandi puusärki, viidi kalmistule ja, noh, maeti maha
M pokoinikkaa veetii maχ̆χaa maeti surnut
K pokoinikka laskõass mahaa surnu lastakse hauda
J koolõd de avvõta mahaa, niku jältšätši bõllu sured ja maetakse maha, nagu jälgegi polnud
I staruχa mätättii mah̆haa vanaeit maeti maha
Ja päivä issuzi mailõõ päike loojus
Lu müü jäimmä lakkõal maal me jäime lageda taeva alla (= peavarjuta)
maassa matalassa täm õli üvä ińeehmin maast madalast oli ta hea inimene
Lu maa miira vättšiä ilmatu palju rahvast
J maa pint rohukamar
K maa tšimo metsmesilane, kumalane, kimalane.
Vt. ka ahomaa, einämaa, gerttsogii-maa, hall-maa, joutomaa, kapussamaa, karjamaa, koominaa-maa, kujamaa, liivamaa, linamaa, meriajomaa, mitta-einämaa, mult-maa, munamaa, mutamaa, niittümaa, nurmimaa, paarńumaa, paĺĺaz-maa, pustomaa, puustamaa, põlto-maa, püssü-maa, rendi-maa, riheemaa, riigamaa, riigaa-maa, rohomaa, savimaa, silta-maa, soomaa, sööttümaa, taka-maa, tallazmaa, taramaa, tšerikkomaa, tšüntömaa, tšüntümaa, tšütömaa, tšütüzmaa, ulkomaa, upamaa, uus-maa, vajomamaa, vakomaa, välimaa, õma-maa, õvvõõ-maa
Vt. ka maaseltšä, mandõri, mätši²

orko Kett. K L P M Kõ J I Kl õrko (K-Ahl.), g orgoo K L J I
1. org | vn долина
P õli enne vanall aikaa med́d́ie tšüläzä pienez orgoza ühs mokomain paikka, kuhõ ain iezepii lehmäd da lampaad vajozivad da uppozivaᴅ enne, vanal ajal, oli meie külas väikeses orus üks selline koht, kuhu varem lehmad ja lambad ikka vajusid ja uppusid
K bõlõ nurmõlla sitä tšiveätä, kuza emäz eb issunnu rl pole nurmel seda kivi, kus su ema ei (= poleks) istunud
P johsi orkua müö, nävä takaa jooksis piki orgu, nemad taga
2. madalal alal paiknevad vadja külad ja nende ümbruskond, eeskätt Mati küla kant | vn окрестности водских деревень на низких землях, главным образом деревни Маттия
K sinne orgoo poolõõ sinna Mati küla kanti
M räättäläss algab orko Räätäläst algab {o.} (= vadja ala, kuhu kuuluvad Mati, Kõrvõttula, Savvokkala, Velikkä jne. külad)
3. mäeveer, nõlvak, nõlv | vn склон горы, косогор
J pojod mennää alaz orkua poisid lähevad nõlvakust alla.
Vt. ka alazorko
Vt. ka orku

savi-õjalain Lu (endise) Savioja küla elanik | vn житель (прежнего) села Савиоя

slobotka: slobotk J-Tsv., g slobotkaa J suur küla, asula | vn слобода

tšehsitšülä L tšehtšülä K Kõ Lu J (U) tšehštšülä M I küla keskmine osa, küla keskkoht | vn центр деревни, середина деревни
Lu tšehtšülä kõik põli küla keskmine osa põles kõik maha
K noorizo tšäüs munõi veerettämää eninpään tšehtšüläᴢ noored käisid lihavõtte ajal küla keskel mune veeretamas
I pojot tetšivät lõõkuu tšehtšül̆lää poisid tegid kiige küla keskele

tšüliin J-Tsv., g tšüliizõõ J küla-, maa- | vn деревенский

tšülä Kett. Len. K R U L P M Kõ S V Po Lu Li Ra J vdjI I (Ja-Len. Ma) kjülä (R-Lön.) külä R-Lön. Ku (Kõ J) külled Kr Чюла Tum., g tšülää K P M V Lu Li J tšül̆lää M I Ma tšüllää Po külää Ku
1. küla | vn деревня, село
R kõikk tšülä põĺi, koominaᴅ, saunaᴅ, katušiᴅ kogu küla põles, rehealused, saunad, küünid
V med́d́e tšüläz ühed vad́d́alaizõd õltii meie külas elasid (olid) üksnes vadjalased
Lu roznošikat tšäütii tšülijä müü müümäs kõikkõlaiss tavaraa rändkaupmehed käisid mööda külasid kõiksugust kaupa müümas
M tuli kalanikka tšül̆lää, meemmä õssamaa kal̆loita kalakaupmees tuli külasse, lähme kalu ostma
M siz lähzin mehele kašseesam̆maa tšül̆lää üli kahõõ koo siis läksin mehele sessesamasse külasse kaks maja edasi
Li lustiu kautta tämä on esimein tüttö tšüläᴢ ilu poolest on ta esimene tüdruk külas
I hot́ i riigalõ ajjaaz a toĺko tšülässä tuuᴅ kussa (külanoorte lõbutsemisest:) ehk küll aetakse (varahommikul) rehelegi, aga (sina) alles tuled kusagilt külast
K tšehsi tšüläzä õli lõõkku i tšülää õttsaᴢ keset küla oli kiik ja (ka) küla otsas (oli)
M kane tšüläd õltii veĺikää tšül̆lää valtaa need külad olid Velikkä (küla) vallas (Velikkä mõisa järgi)
M miä tahõn arvata, kussa tšülässä tämä on ma tahtsin ära arvata, kust külast ta on
M tšülätee on tšül̆lää välizä külavahetee on küla vahel
Lu serednei luužitsa õli huuttori tšülä, siäll õli tšümmee taloa Kesk-Luuditsa oli üksiktalude küla, seal oli kümme (talu)majapidamist
Lu ühet seinä tunnid õltii tšüläᴢ üks seinakell oli külas
Li se on meijjee tšülää eläjä see on meie küla elanik
J tšülää rahvõs koppiup suimõlõõ külarahvas koguneb (küla)koosolekule
Lu müü õlimma suimal i kattsozimma, kui parõpii tehä tšülää aźźojõ me olime (küla)koosolekul ja arutasime, kuidas küla asju paremini korraldada
I siinä tšül̆lää lehmii ajõttiik karjaa oomiiᴢ siin aeti küla lehmi hommikul karja
I kõõs tšül̆lää ärtšää piizimmäɢ, tožo sõisi õvvõza kui pidasime küla (ühist) pulli, (siis see) seisis samuti siseõues
M tämä on tšül̆lää taarosta ta on külanõukogu esimees (külavanem)
Lu tšülää vanõpikko külavanem
M tšül̆lää vahti ~ J tšülä vahti küla öövaht
J tšülää polkovnikka küla karjane (karjase naljatlev hüüdnimi)
Lu ort́ju õli tšülää vahiᴢ Ortju oli küla vahis (= oli küla öövaht)
2. küla, külarahvas, külaelanikud (= teatava küla elanikud) | vn деревня, поселяне, жители деревни
Lu tšülä tšäütii herral tüüᴢ (kogu) küla(rahvas) käis mõisas tööl
Lu koppihus koko tšülä kogu küla kogunes (kokku)
M koko tšülällä mentii puhassamaa krot̆tii pes̆sii kogu külaga mindi (heinamaad) mutimullahunnikutest puhastama
I med́d́ee sõvaᴅ, tšül̆lää sõvad õlivat tällä meie rõivad, küla (poolt antud) rõivad olid tal (= karjasel)
M kõik piti sööttää i sõvõtta tšülällä (karjast) tuli küla(rahva)l sööta ja rõivastada
3. küla, maa (vastandatult linnale) | vn деревня (в отличие от города)
Lu lidnaz õli gordovoi, tšüläz õli uŕadnikka linnas oli kardavoi, külas oli urjadnik
M tšüläs kussa rah̆hoo ep saatu lahzukkõizõᴅ maal (külas) ei saanud lapsukesed kusagilt raha (teenida)
Lu millõ õli viis-kuus vootta, ku karassi tšüllää tootii ma olin viie-kuue aastane, kui petrooleum(ilamp) külasse toodi
Li tšüläzä eb õõ noorta kansaa, ain vaa koollaa maal ei ole noori inimesi (noort rahvast), aina vaid surrakse
J tšülää inimin järestä tunnub lidnlaizõss külainimese tunneb linnainimese kõrval kohe ära
M siin jo mentii tšül̆lää tüöᴅ [= tööᴅ] siin algasid juba maatööd
J tšülä eläjõ ~ tšülää meeᴢ maainimene, külaelanik
J tšülää škoulu külakool
4. küla, võõras pere, võõrad inimesed (vastandatult kodule, oma pere inimestele) | vn деревня, чужие (в отличие от своих, от своей семьи)
I tšül̆lää naizikko, missä siä tääᴅ võõras naine, kust sa (meie asju) tead?
Lu siä õõt tšülä üvä, koto koira kk sa oled külas hea, kodus koer (= võõrastele hea, koduste vastu häbematu)
P elä tšäü paĺĺo tšülää, tšülä väitäp tšüüneliisee rl ära käi palju külas, küla veab (sind) pisaraisse
J meill ebõ·õ võtõttu võlgõssi epko tšüzüttü tšülässe rl meil ei ole võetud võlga ega palutud külast (laenu)
M elä juttõõ tšülälee, tšülä paap tšüüneliä valamaa vs ära räägi külale, küla paneb pisaraid valama
J elä kuuntõlõ tšülää ära kuula küla (= võõraste nõuandeid)
Lu naizikko tšäüp paĺĺo tšüllää naine käib palju kodunt ära (külas)
Lu tšülää tšäüjä külaskäija (= inimene, kes ei püsi kodus)
J tšülää tšäüttši ~ tšülää tšäümin külaskäimine
M tšül̆lää naizikko paŋgõt kõrjaaʙ, koira kõrõtaa, semperäss elä vahi tšüllää külanaine peidab panged, (küla) koer kaelkoogud, seepärast ära vahi küla poole (= küla ei soovi head)
Lu tüttö tuli tšülääle kahõssi nätelissi (pärast pulmi:) tütar tuli kaheks nädalaks külla (= koju võõrusele)
R tšülä poisit poolet velljet (Eur. 39) rl külapoisid, poolvelled (= võõrad)
K ku suku meneb vällää, sis kuttsuass tšülää vätši (pulmakomme:) kui sugulased lähevad ära, siis kutsutakse (lauda) külarahvas
J tšülää leipää on itšäv süüvve vs võõrast leiba on kurb süüa
I tšül̆lää meez nõssi min̆nua võõras mees tõstis mu (maast) üles

Lu nät ku sovittii, nüt tehtii tšerikko tšehs tšüllää kk näe, kuidas sobiti (lepiti kokku): nüüd tehti kirik keset küla
Ra tšülä golupka kodutuvi.
Vt. ka kala-tšülä, meitšülä, naapuri-tšülä, tšehsitšülä

tšüläne: tšülänee K-Ahl. tšülädne K-Salm1 külädne ~ kjüläne (R-Lön.), g tšüläzee küla-, võõras | vn чужой
K tšüsüp tšülädne naine, satšip naine naapuraine (Salm1 772) rl küsib külanaine, pärib naabrinaine

tšülävahti Lu Li tšülä-vahti Lu-Len. küla öövaht | vn сельский ночной сторож
Lu üüllä meilä tšäüp tšülä-vahti läpi tšülää kolotuška tšäeᴢ (Len. 281) öösel käib meil küla öövaht läbi küla, lokulaud käes

vaipooli Lu J vaimpooli J
1. Vaipool (Jõgõperä, Liivtšülä ja Luuditsa ühisnimetus | vn общее название деревень Краколье, Пески и Лужицы)
2. J (Jõgõperä küla vadja osa | vn водская сторона Краколья)

varõᴢ Kett. K P M Kõ Lu Li J I (S vdjI) varõs K-Set. M-Set. vares K-Ahl. (Lu-Must.) variᴢ Ku Варисъ Tum., g varõhsõõ K varõhsyõ P varõsõõ Lu Ra J varõsõ J-Tsv.
1. vares | vn ворона; J kane varõsõᴅ õllaa kõvassi jurmissunnuuᴅ need varesed on väga julgeks muutunud; Kett. varõz vaakuʙ ~ P varõz vaakaʙ ~ Lu varõz braakiʙ ~ varõz braakõʙ vares vaagub
K varõz räägaʙ, sis soojaa leeʙ (kui) vares kraaksub, siis tuleb sooja
Ku varis ko b vaakkuiᴢ, keŋki pessää ep t́śiitäiᴢ vs kui vares ei vaaguks, (siis) keegi (ta) pesa ei teaks
Lu heitütettü varõz i pehkoa peltšääʙ vs hirmutatud vares pelgab põõsastki
J isud lavõzõll ku vana varõᴢ kk istud pingil kui vana vares
Li siä õõd muissa muudõrõpi, niku valkaa varõᴢ musaa varõsõõ seaᴢ kk sa oled teistest (muudest) targem, nagu valge vares musta(de) vares(t)e seas
Li etsizimmä varõse pesiä (Len. 299) otsisime varesepesi
J kaĺĺuta, niku varõsõ poigõᴅ kk (laste kohta:) kisavad nagu varesepojad
2. (Pärspää küla elanike pilkenimi | vn насмешливая кличка жителей деревни Липово)
J pärnispää varõᴢ Pärspää vares
P rantalaizõd varõhsõᴅ. pärspää varõhsõt kutsuttii rannavaresed, Pärspää varesed, (nii) kutsuti

Lu kase naizikko ain tšäüb suu avõõ, varõssia lugõʙ kk see naine käib aina suu lahti, loeb vareseid
P musaᴅ varõhsõᴅ hakid
J varõz marjõᴅ kukemarjad
J varõsõõ putki (Tsv.) koerputk
Lu varõsõõ muna murumuna
Lu varõsõõ varpaaᴅ karukold (taim).
Vt. ka mettsävarõᴢ


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur