[VOT] Vadja keele sõnaraamat

joko² M Kõ Ku
1. temp kui | vn когда
M joko koolõʙ, nii lentääʙ entšü vällää kui (inimene) sureb, siis lendab hing välja
2. kond kui | vn если
M joko bõõ töötä, kaali koiraa äntää kui pole tööd, (siis) laku koera saba
Kõ joko siä issuuᴅ ühs kõrta, sis siä issuuᴅ aina kui sa istud (= võtad istet) ühe korra, siis sa istud alati
3. kuna | vn так как
Ku joko tunzid nii hüvässᴀ̈ tehä .. miä annan sillᴀ kai anteessɪ kuna sa oskasid nii hästi teha .. ma annan sulle kõik andeks.
Vt. ka ko¹

ko¹ K L P M Kõ S Po Lu Li Ra J Ku kõ K-Must. Lu k Lu J
1. temp kui | vn когда
Po ko jo läsivä nõis kùolõmaa, sis sütettii tšünteliäᴅ kui haige juba hakkas surema, siis süüdati küünlad
L sis ko tultii tšerikossa, sis süötii siis kui tuldi kirikust, siis söödi
Ku kissᴀ ko boo kotonnᴀ, hiired ollas volillaa vs kui kass(i) pole kodus, on hiirtel puha voli
2. kond kui | vn если
Lu koiraa katsottii suu lagõssa: ko onõ mussa suu laki, siiz leep pagana koira koera vaadati suulaest: kui on must suulagi, siis tuleb kuri koer
P mene lunasa vällä, ko panttiziᴅ mine lunasta välja, kui pantisid
K miä sillei juttõlõizin, kõ õleizin pappi (Must. 161) ma ütleksin sulle, kui oleksin preester
K aragat kop [= ko ep] tšakattaissi, pesää eb levvettäissi vs kui harakad ei kädistaks, (siis) pesa ei leitaks
J ahjo k on rikki, sis perenain on süütäläin kui ahi on katki, siis perenaine on süüdlane
3. komp kui | vn чем, как
K ai siä minuu hukko, en miä süönnü, en miä juonnu ko ühee aavaa lehoo võtin da kaplii vettä (muinasjutust:) oi sina, minu taat, ei ma söönud, ei ma joonud (rohkem) kui ühe haavalehe võtsin ja tilga vett
L ep se minu miez õlõ tšenniit ko kehnokkõin portnoi ei see minu mees ole keegi (muu) kui kehv(ake) rätsep
4. kui, kuivõrd; küll | vn как, какой
Lu ai ko miä tein kehnossi oi kui halvasti ma tegin
M nät ko rahvaz õltii meelevä vaat, kui(võrd) tark oli rahvas
Lu mil ko sinnua on žaali küll mul on sinust kahju
L ai ko on ruosõttõnnu vesi oi küll on roostene vesi
M kalmoit ko pellättii küll surnuaeda kardeti
Lu rehtelää pääl, sis ko kohhooʙ üvässi panni peal, küll siis kerkib hästi
5. kuna; et | vn так как; что
Lu se ko or rikaᴢ, nii pajattaa p taho kuna ta on rikas, siis ei taha (ta) rääkida
K pasibo, ko tulitta, että unohtannud minu kuttsumissa aitäh, et tulite, ei unustanud minu kutset (kutsumist)
6. kuidas | vn как
P miε duuman, ko se õli ma mõtlen, kuidas see oli
7. vaid, ainult | vn только
L täm kuhõid ep tšäünnü, ko tüötä tetši ta ei käinud kuskil, ainult tegi tööd
■ (sporaadiliselt liitunult eelneva eitusverbi pr. 3. p. vormiga спорадически присоединившись к предыдущей форме отрицательного глагола:) I epko õis sõk̆kia kui ta poleks pime!
Vt. ka joko², ku, kui, kõõ, kõõᴢ

ku K L P M Kõ Po Lu Li Ra J I Ku kuu J-Must. I k Lu J
1. temp kui | vn когда
Lu veri kakkuja teχ́χ́ää ku sika tapõtaa verikäkke tehakse, kui siga tapetakse
P ku miez bõlõ kotonn, siz naizikoll on markkinaᴅ kk kui mees(t) pole kodus, siis on naisel laat
M piäp tšäävettää, ku emä kuoʙ peab poolima, kui ema koob (kangast)
J ku kana laulaʙ, se ep tää üvää kui kana laulab, see ei tähenda head
2. kond kui | vn если
Lu sutta ku peltšäät siz mettsää elä mee vs kui hunti kardad, siis metsa ära mine
L ku bõlõ leivälie rissiε tehtü, lemmüᴢ võtaʙ kui leivale pole risti tehtud (= ahju panemise eel ristimärki peale vajutatud), (siis) kratt võtab (ära)
M ku eb oomõn, nii oomõtper̆rää kui mitte homme, siis ülehomme
I ku matala kaivo, nii kokalla võtammek kaivossa vee kui on madal kaev, siis võtame konksuga kaevust vett (vee)
Lu em miä väzü, ku va siε ei mina väsi, kui vaid sina (ei väsi)
J kut [= ku et] hooli, ni miä silt silm-munat kaivom pääss väĺĺä kui sa ei kuula (sõna), siis ma kisun sul silma(muna)d peast (välja)
3. komp kui, nagu; (just)nagu | vn чем, как; как будто
Lu tšülmä vesi on raŋkapi ku sooja külm vesi on raskem kui soe
Lu tuli tuõb ennemäs ku jürü välk tuleb ennem kui müristamine
M muud ep tee ku ain piippu ampaiᴢ muud ei tee, kui aina piip hambus
J muut miä üvää en saanu mittää, ku ühtee gooŕaa va näin muud head ei saanud ma (elus) midagi, kui nägin vaid üha muret
Lu miä õõn väsünü ku vana õpõn ma olen väsinud nagu vana hobune
J nämäd õllaa ku kahs tilkkaa vettä kk nad on nagu kaks tilka vett
Lu joožikka taloᴢ on ku katti, puhasap talloa iirissä siil on talus nagu kass, puhastab talu hiirtest
Ra en ku õõ nähnü mittää ma ei ole (just)nagu midagi näinud
4. kui, kuidas; kuivõrd, küll | vn как; насколько
Lu ai ku vähä oh kui vähe!
M ah ku ilozassi nõizõʙ noor pihuzikko ah, kui ilusasti kasvab noor männik
Lu ai ku päivä räkiteʙ, taitaa leeb jürrüä oi kui(das) päike kõrvetab, vist tuleb äikest
Lu aivoi, ku paisõttu mill tšäsi oi-oi, kuidas mul käsi üles paistetas
Li sinne kõikii ku joostii suipäi kuidas kõik jooksid ülepeakaela sinna
Lu inemin ku on umalikaᴢ, näᴅ, maaᴢ vaaĺaittõõʙ kui(võrd) purjus on inimene, näe, püherdab maas
Lu mill ku on üvä kana, ep piä välliä küll mul on hea kana, ei pea (munemises) vahet
Ra se ku kaĺĺuʙ, kõhalt kurkkua küll see karjub, täiest kõrist
M ku on laihukkõin küll on lahjuke
5. et, kuna | vn что, так как
Lu kui mill on üvä meeli, ku mill õllaa üväᴅ lahzõᴅ i üvä meeᴢ (kuidas) küll mul on hea meel, et mul on head lapsed ja hea mees
Lu mitä sill on, ku siä õõd ni valkaa mis sul on, et sa oled (näost) nii valge?
Li taitaa katti tšäi, ahjoo kusi, ku ahjo kussu kk võib-olla kass käis, kusi ahju, et ahi kustus
J miä ku varai algin kalastaa, seltä taitaa kallaa nii suvaan et ma hakkasin varakult kalastama, seepärast vist armastan(gi) nii (väga) kala
6. kuni | vn до тех пор, пока
M laulamma nii kauvaa ku noorizo eväd mee vällää laulame nii kaua, kuni noored ei lähe ära
■
J ais siä hullu ku hullu, ved om voho, ebõõ pappi oi sina püstihull (hull mis hull), (see) on ju kits, mitte preester!
J selle tuli surm, jedvaa ku hooguʙ sellele tuli surm, vaevalt hingab
M ahatap kurkku sellällää, muuta ku täm̆mä ääli kuuluʙ karjub täiest kõrist, muudkui tema hääl kuuldub.
Vt. ka ko¹, kui, kuileeʙ, kõõ, kõõᴢ

raz S kuna, sest | vn раз, так как
koko iää õmaa ain ittši, raz ei suvannu tätä kogu oma eluaja (ta) aina nuttis, sest ei armastanud teda