[VOT] Vadja keele sõnaraamat

laadiussa Lu (Li Ra) laad́ussa Lu laadiuss J-Tsv. laadiussaɢ I, pr laadiun Lu Li Ra J laad́un Lu, imperf laadiuzin Lu J
1. valmistuda (ka impers.), end (midagi tegema) asutada v. seada; hakata | vn собираться, собраться, подготовляться, подготовиться, приготовляться, приготовиться, снаряжаться, снарядиться
Lu näväd õltii riijoᴢ, nüd laadiustii sopimaa nad olid riius, nüüd valmistusid leppima
I noorikkõ laadiuʙ mehelee pruut valmistub mehele (minema)
Lu perennain pühän laadiuʙ tšerikkoo perenaine asutab end pühapäeval kirikusse (minema)
Lu mehed jo laadiustii matkaa mehed seadsid end juba teele
Lu alki laad́ussa vihmall hakkas vihmale seadma
Lu laadiun sinuukaa üvässi elämä hakkan sinuga hästi elama
Li laadiub märehtimää (lehm) hakkab mäletsema
2. rõivastuda, riietuda | vn одеваться, одеться, наряживаться, нарядиться
J laadiuska de lähemme tšüläsee rõivastuge ja lähme külasse
Lu müü laadiuzimma tämäkaa üvvää sõppaa me panime temaga head rõivad selga
3. sobida, läbi saada; sobida, sobiv olla | vn справляться, справиться, ладить, поладить; быть приемлемым
Ra üvä inemin, kõikiikaa laadiuʙ, ebõõ vassoin hea inimene, kõigiga saab läbi, ei ole vastalise loomuga (vastaline)
Li siä et tšenniikaa laadiu sa ei saa kellegagi läbi
Lu müü sinuukaa laadiumm üvvii me sobime sinuga hästi
Ra tšellee laadius tšuudittaminõ, se meni kellele sobis mardisandiks käimine, see läks.
Vt. ka laadia, laatiita

sopia L P (Kett. J) sop̆pia M soppia Lu J-Tsv., pr sovin Kett. M Lu J, imperf sopizin Kett. L P Lu J
1. sobida, läbi saada | vn ладить, уживаться, ужиться
Lu tšälüseᴅ, vanaassaa elettii, ain parvõz elettii, i ain sovittii käliksed elasid vanaduseni, elasid ikka koos ja ikka sobisid
J naizõd mitäle evät sovi, ain riijõlla naised millegipärast ei saa läbi, aina riidlevad
2. sobida, kõlvata, sobilik olla | vn годиться, подходить
Lu kannii sovib ellää nii kõlbab (= võib) elada
3. ära leppida | vn мириться, помириться
Lu näväd õltii riijoᴢ, laadiustii sopimaa nad olid riius, (aga) asusid leppima
J eestä õlti riijoᴢ, nütt jo sovitti algul oldi riius, nüüd juba lepiti ära
4. kokku leppida | vn договариваться, договориться
Lu siitte tämä mahzap pastõrille, kui nävät sovita inna ka [= innaakaa] (Len. 282) sellest (rahast) ta maksab abikarjusele (nii palju), kuidas nad hinnas kokku lepivad
J tõizõl voott takaas sovittii üφtee isuttõmaa lanttua (muinasjutust:) teisel aastal lepiti (= leppisid mees ja karu) jälle kokku koos kaalikaid istutada
Lu nät ku sovittii, nüt tehtii tšerikko tšehs tšüllää näe, kuidas lepiti kokku, nüüd tehti kirik keset küla (= andsid mõlemad järele)