[VOT] Vadja keele sõnaraamat

SõnaraamatustLisamaterjalid@tagasiside


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

kaglatunniᴅ M Li kagl-tunniᴅ J-Tsv. (naiste) kaelakell, kaelas kantav kell | vn (женские) часы на шейной цепочке
M naisii tunnid õltii kaglatseepaa päällä, kane õlivat kaglatunniᴅ naiste kellad olid kaelaketi otsas, need olid kaelakellad

tšello Set. K Li Ra J (M) kello Set. Lu (J), g tšelloo Ra J kelloo Lu
1. (kiriku-, aisa-, lehma- jm.) kell; kelluke | vn колокол; бубенец; колокольчик
Li enne koirittii: tšentšii tšiirepää, tšerikkos tšelloa lüüvvää ennemalt narriti (vadjalasi nende keele pärast): kängitse kiiremini, kirikus lüüakse (juba) kella
Lu tšüläz õli tšasona, tšasonaz õli suur kello külas oli kabel, kabelis oli suur kell
J põlo aigõll vättšiä tšelloka kutsuta appi tulekahju ajal kutsutakse kella(löömise)ga rahvast appi
Lu laival on sireena ja kello laeval on sireen ja kell
Lu jõka baakanal on kello igal tulepaagil on kell
Ra õpõzõlõõ pantii tšellod lookkaa hobusele pandi kellad looga külge
Lu karu anti tütöl kelloo (muinasjutust:) karu andis tüdrukule kellukese
J kaattõrid õlivat tšelloikaa takana kellukestega puusapõlled olid (selja) taga
Li tšello elähti ~ tšello drilizi kell helises
Li tšellol on elliä ääli kellal on hele hääl
J enipäänne ühtperä kuulup tšellojõ eline lihavõttepühadel kuuldub ühtsoodu kellade helin(at)
J tšehs üüll nõisti hätä tšelloa lüümä keset ööd (keskööl) hakati hädakella lööma
M t́int́ikad õltii pulma tšelloᴅ kuljused olid pulmakellad
Lu kello buju, ku tomakk onõ, sis tämä tääʙ kellpoi, kui on udu, siis tema annab (endast helinaga) teada
J tšello ääni kellahääl, -helin
J tšelloo tšeeli kella tila
2. (seina)kell | vn (настенные) часы
J tšellod rippuvõt seinel (Tsv.) kell on (ripub) seinal

Lu tämä lüüp kelloa koko tšüläl ta kellab kogu külale (~ levitab tühje jutte).
Vt. ka porotšello, pulmatšelloᴅ
Vt. ka tšellä

tšellokkõin J-Tsv., g tšellokkõizõõ J kell, kelluke | vn звонок; колокольчик

tšellä Kett. K R-Reg. L P M Kõ Lu I (Al.) tšeĺĺä (L I ) -a Lu-Must. (K-Ahl.) kellä Ku Челле Tum., g tšellää K M
1. (kiriku-, aisa-, lehma- jm.) kell; kelluke | vn колокол; бубенец; колокольчик
M tšälü, tšäü tšerikkoo, tšellä jo lüvväᴢ käli, mine kirikusse, juba lüüakse kella
I tšellä lüüʙ, tšellä elizeʙ (kiriku)kell lööb, heliseb
M elästütän tšellää ~ tšellää eläütän helistan kella
nõõvad kuulumaa tšelläd (Al. 69) kellad hakkavad kostma (= kellahelin hakkab kostma)
M kõikil opõzil õltii tšelläᴅ kaglaᴢ, lintiᴅ lookkaᴢ kõigil (pulma)hobustel olid kellad kaelas, lindid looga küljes
lehmäl kaglaz on tšellä vai pälppä lehmal on kaelas kell või krapp
Lu suu niku tšerikoo tšellä (sellel on) suu nagu kirikukell (= see inimene lobiseb palju)
M kuulub jo tšellää ääli juba on kuulda kellahelinat
M nät ku tšellää kuuluma üv̆vii elizeʙ vaat, kuidas kellahelin on hästi kuulda
R tšellä polvillin (Reg. 9) (vadja naise rahvarõivaste juurde kuuluv pärlite ja) kellukestega (kaunistatud sinisest kalevist) põll
2. kellukas (rohttaim) | vn колокольчик (растение)
K aina tšellaza kajasi, maranaza matkaeli (Ahl. 101) rl (pulmalaulus kiidetakse mõrsja töökust:) (laul) aina kellukatest kostus, maranaid käis korjamas
M sinin tšellä sinine kellukas.
Vt. ka porotšellä, pulmatšelläᴅ, tšerikkotšellä, tšivitšellä, venttsatšellä
Vt. ka tšello

tunni K L P M Kõ S Po Lu Li J I (Kett. R Ra Ja-Len. Ku), g tunnii M S Lu J Ku tunni J
1. tund | vn час
Ja päiväs on kahtšümmet nellä tunnia (Len. 242) päevas on kakskümmend neli tundi
M leipä tšühzep kahs tunnia leib küpseb kaks tundi
M sis sööttääz üli kah̆hõõ tunnii siis toidetakse (rinnalast) kahe tunni tagant
Li miä menin kõhalliizõõ tee poolõs tunnia ma läksin otseteed (mööda) poole tunniga (ma käisin otsetee maha poole tunniga)
2. kell, kellaaeg (ühenduses kellaaega märkiva arvuga) | vn время (при точном указании времени)
Ja kahs tunnia päivää nõsimma jaakori (Len. 237) kell kaks päeval tõstsime ankru
I kõlmõt tunnia jo mentii niitülee juba kell kolm (hommikul) mindi heinamaale
I tunnia kahõsaa mentii eittsee kell kaheksa mindi õitsile
I ii essimeizellä tunnilla meevät taas tüülee kuhhõiᴅ ja kell üks (päeval) lähevad taas kusagile tööle
S kukkõ esimein kõrt laulaʙ, on tunni (kui) kukk esimest korda laulab, (siis) on kell üks
Lu jalka lapal saatii täätä, mikä aik onõ: ühesä jalka lappaa õli ühesä tunnia, kahõsa jalka lappaa, siiz jo tuli tšümmee tunnia jala(laba)ga (mõõtes) saadi teada, mis kell on: (kui varju pikkus oli) üheksa jalga, (siis) oli kell üheksa, (aga kui oli) kaheksa jalga, siis oli kell juba kümme
Li nüd on jo kahstõiššõmõnõs tunni. a ku on jo täünä, siiᴢ – kahstõiššõmõt tunnia nüüd on kell juba kaheteistkümne peal. Aga kui (tund) on juba täis, siis (on) kell kaksteist
M kuutõõ tunniissaa tehtii töötä kella kuueni tehti tööd
M täm tarkkas tulla kazel tunnia ta juhtus tulema sel kellaajal
Lu kõlmia minuttia on vajjaa ühessämässä tunnissa kolm minutit puudub kella üheksast
M viistõššõmõtt minuttia nellättä tunnia (kell on) veerand neli (viisteist minutit nelja peal)
Li paĺĺo on aikaa veel tõisõõ tunniissaa (kui) palju on veel aega kella kaheni?
P viitie tunniisyõssaa kella viieni
Ra mõnt tunnia tämä leep kotonn mis kell ta kodus on (= mis kellaks ta koju jõuab)?
J mõnt tunnia on ~ Lu Li J mõnnõs tunni ~ Li mõnnas tunni palju kell on ~ mis kell on?
J kuuvvais tunni kell (on) kuus
3. kell | vn часы
Ra katso tunniss, kui paĺĺo on aika vaata kella (pealt), mis kell on
Li kompasill on strelka, ja tunnill kompassil on osuti, ja kellal (samuti)
J kagl tunni tsepotškõᴅ kaelakella kett (ketid)
J nõsa tunnii giirõᴅ tõmba (seina)kella pommid (üles)
I tunnii giira kella pomm
Li tunnii strelka ~ J tunnii strelk kella osuti

M nät ku tuli kehno tunni, etti piti nikastuttaa tšäsi, nüd en saa mit̆täit tehä näe, kui õnnetu juhus oli, et pidin nikastama käe, nüüd (ma) ei saa midagi teha
M kehnoa tunnia et tää, kussa tämä pisättääʙ õnnetust sa (ette) ei tea, kust ta sisse lipsab.
Vt. ka kormunatunniᴅ
Vt. ka tunniᴅ, tunti

tunniᴅ Kett. M Kõ Ja-Len. Lu Li Ra J I tuńniᴅ Kett. tunnit M-Set. pl.
1. kell; kellaaeg | vn часы; время
M var̆raapõõ tunnija bõllu vanasti kella polnud
kukkõ õli tunniᴅ kukk oli kellaks
Lu karjušil tunnijõ eb õllu, aikaa piti saavva täätä jalka lapoil karjasel kella ei olnud, aega pidi saama teada jalalabadega (varju pikkust mõõtes)
I a tunniloja miä en mälehtäk kõõs näväd õssivaᴅ aga kella (kohta) ma ei mäleta, kunas nad (kella) ostsid
I niin ainõ i elettii, päivüttä müü, tunniloja bõlluɢ nii aina elatigi, päikese järgi, kella ei olnud
I õlivad mokomat tunniᴅ, päivüttä müü ainõ päivüttä müü vaatatti kui päiväᴢ paissi, niin i tunniᴅ oli niisugune kell (= ajaarvamine), päikese järgi, aina päikese järgi vaadati, (et) kuidas päike paistis, nii (oli) ka kell(aaeg)
J paĺĺo ted́d́ee tunnid näütteveᴅ (kui) palju teie kell näitab?
I tšäüvät tunnid nüt silla kas su kell nüüd käib?
I tunnid ruttavad ainõ kell aina ruttab
Lu tunnid on vernoissi ~ tunnid õllaa praavilnõiᴅ kell käib õigesti
Lu tunnit tiksuvaᴅ kell tiksub
Lu tunnit piäb vääntää kell tuleb üles keerata
Lu tunnid näüttäväᴅ, jott piäb mennä ookaamaa kell näitab, et tuleb minna puhkama
Li kaglatunniᴅ, se on naisiijõ tunniᴅ kaelakell, see on naistekell
kultõzõt tunniᴅ ~ I kultõõs tunniᴅ kuldkell
J kullõtõtut tunnit kormunõᴢ kullatud kell (on) taskus
Lu ühet seinä tunnid õltii tšüläᴢ üks(ainus) seinakell oli külas
J kormun tunniᴅ taskukell
2. (kiriku)kell | vn колокол
Kett. tuńnid bumizõvaᴅ kellad kumisevad.
Vt. ka kaappitunniᴅ, kaglatunniᴅ, kormanotunniᴅ, kormunatunniᴅ, lautatunniᴅ, rintatunniᴅ, seinä-tunniᴅ, tasku-tunniᴅ, tšäsitunniᴅ

tunti [< e?] P (Lu), g tunnii
1. tund | vn час
2. kell, kellaaeg (ühenduses kellaaega märkiva arvuga) | vn время (при точном указании времени)
P üöl kahstõ·ššõmõs tunti, sis pappi lutši siäl õmaa moĺeńjaa öösel, (kui) kell (oli) kaksteist, siis preester luges seal oma palvet
Lu tšümme tuntia kell kümme.
Vt. ka tunni


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur