[VOT] Vadja keele sõnaraamat

gitarii-tšeeli Lu kitarri keel | vn струна гитары

ižori Lu (J-Tsv.), g ižorii Lu
1. isuri keel | vn ижорский язык
Lu pajatab ižoria räägib isuri keelt
2. isur | vn ижорец, ижорка
J väliss jutõlla ižoriijõ viittää vahel öeldakse isurite moodi

karjakko² M, g karjakoo M
1. isur | vn ижорец, ижорка
mind́a õli karjakko, soikkolassa tootii minia oli isur, Soikkolast toodi
soikkolaz on karjakoᴅ, kuttsuas karjalaisii tšeeli Soikkolas on isurid, (nende keelt) kutsutakse isuri(te) keeleks
laukaalla õlivad i karjakod i vad́d́akoᴅ Lauga jõe ümbruses olid (= elasid) nii isurid kui ka vadjalased
2. isuri keel | vn ижорский язык
emä pajatti karjakkoa ema rääkis isuri keelt.
Vt. ka karjala, karjalainõ

karjala M Kõ karjalõ Kõ, g karjalaa
1. (Soikkola) isurite asumisala | vn край, заселённый (сойкинской) ижорой
M kõhtšizõõ tšülässä alguʙ karjala Koskolovo külast algab (Soikkola) isurite asumisala
2. isuri keel | vn ижорский язык
Kõ karjalaa tširjutatta panete kirja isuri keelt.
Vt. ka karjakko²

kultasiima J kuldpiug, -nöör, -keel; kuldpiugne | vn золотой бич; с золотым бичом
terve, rooska kultasiima rl tere, piits kuldpiug(ne)

latyšša Lu (Li), g latyšaa Li läti keel | vn латышский язык
Lu tämä pajatab latyššaa ta räägib läti keelt
Li latyšaa tšeeli läti keel

maaŋḱeeli Ku isuri keel | vn ижорский язык
maaŋḱeeli on soikkolaᴢ isuri keel on (= isuri keelt kõneldakse) Soikkolas

maa-tšeeli J-Tsv. vadja keel | vn водский язык

parta Kett. K L P M Kõ Po Lu Ra J I partõ J part Lu Ra J parᴅ Ra partha Kr Парда ~ Парта Pal₁ Па́рда K-reg₂ Ii-reg₁, g parraa L P M Lu J I parra J-Tsv.
1. habe | vn борода
Lu parta piäb ajjaa poiz ja ivusõᴅ habe tuleb maha ajada ja juuksed (samuti)
M tämä nürip partaa ta ajab habet
M parta kazvap tšiireepää ku meeli pääᴢ kk habe kasvab kiiremini kui mõistus peas
Lu paĺĺo tääᴅ ennaikaa, siis kazvop suur parta vs (kui) enneaegu palju tead, siis kasvab suur habe
Lu parta on kikkillää habe on kikkis
M pitšää parraakaa pika habemega
Ra arvaa partaa meeᴢ harva habemega mees
L tuli narvass halli parta rl tuli Narvast hallhabe
Lu kitsii parta kitse habe
M mill on jäännü niittämissä niku vohoo parta mul on jäänud (rukist) lõigata vaid nagu kitse habe (= kitsas riba)
J parra tüŋgeᴅ habemetüükad
J parraa ivuᴢ habemekarv
M no ko siä kehnoss pajataᴅ, enellees partaasõõ no kuidas sa (nii) halvasti (= pobinal) kõneled, endale habemesse
2. kuke v. kana lokuti | vn бородка (петуха или курицы)
M kanalla on parta kanal on lokuti
Lu suurõõ parraakaa kukko suure lokutiga kukk
3. habesamblik (puul) | vn род лишайника (на дереве)
Ra siin kuuzõs ku on paĺĺo partaa selles kuuses on õige palju habesamblikku
4. (võtme) keel | vn бородка (ключа)
M murti võttimõlta parraa murdis võtmelt keele
■
R vuvvõõ parta (teatava kombe kohaselt viljalõikamisel kasvama jäetavad kaks viimast kõrt, mille ladvad seoti kokku ja mille alla pandi leivakannikas või pudrukauss).
Vt. ka halliparta, kikkiparta, kokkaparta, kukooparta, sidoi-parta, võtii-parta

pletti ~ pleetti J-Tsv., g pletii ~ pleetii J piits, (piitsa)keel | vn плеть, кнут, бич
kats, ku veiten pleetill seltšää, siiz ed nõiz irnuma vaat kui annan piitsaga (mööda) selga, siis (sa) enam ei hakka hirnuma (= naerma)
lohmaa pletikaa gorbaa äiga piitsaga (mööda) küüru
plettiä saama piitsa saama
roozgaa pletti piitsa keel.
Vt. ka roozgaapletti

roozgaapletti: roozgapletti J-Must. piitsapiug, -keel | vn ремень или верёвка плети

saksa M Lu Ra Kr saks J-Tsv., g saksaa M Lu Ra J
1. saksa keel | vn немецкий язык
J tunnõt-ko pajatta saksaa kas oskad saksa keelt rääkida?
2. sakslane | vn немец; M saksat tultii saksamaalta sakslased tulid Saksamaalt; M juõltii i ńemtsaᴅ, a enepää juõltii saksaᴅ (sakslaste kohta) öeldi ka n-d, aga enamasti öeldi {s}-d
3. saks | vn барин
J isub niku saks lavvaa takann istub nagu saks laua taga.
Vt. ka saksalain

saksaa-tšeeli J-Tsv. saksa keel | vn немецкий язык

siima Kett. K-Ahl. K-Set. P Lu Li J siim J-Tsv., g siimaa Lu J
1. (piitsa)keel, -piug | vn бечёвка, ремень (кнута)
Li roozgall on siima, sõlmõd on tehtü piitsal on piug, (sellesse) on sõlmed tehtud
J õlki varrõssi valõlõ, niitti siimassi sitele rl õlg (= õlekõrs piitsale) varreks vala, niit keeleks seo
J roozgaa siim om punottu opõizõõ jeviss piitsa piug on punutud hobusejõhvi(de)st
2. (õnge)nöör; (landi)nöör | vn леса, леска; верёвка блесны
Lu õŋgõõ siima ~ Li õŋki vitsaa siima õngenöör, õngeridva nöör
J uistõõ siima landi nöör.
Vt. ka kultasiima, õŋki-siima

soikkolaištšeeli Lu isuri keel | vn ижорский язык
soikkolaištšeelel idgõʙ itkeb isuri keeli

soomi K-Ahl. J (Lu), g soomõõ Soome, Soomemaa; soome keel | vn Финляндия; финский язык
Lu perrää senee voovvõõ laitõttii minnua soomõõ perevottšikõssi selle aasta järel saadeti mind Soome tõlgiks
Lu pajatõp soomia räägib soome keelt

struna K-Ahl. P M Lu Li J-Tsv., g strunaa P Lu strun̆naa M struna J
1. (mänguriista) keel | vn струна
J strunat skripkõll katkaustii viiulil katkesid keeled
J kannõlaa struna kandlekeel
Lu kantõlõõ strunaᴅ kandlekeeled
2. traat, keel (semmipuu, villavatkumise riista osa | vn деталь шерстобила)
P näväl leiväd villoi strunaakaa, se õli üφs õhud vai oikka traatti nad vatkusid villu traadiga, see oli üks õhuke või peenike traat

tšeeli Kett. K M Ja-Len. Lu Li Ra J I (R-Eur.) tšieli Kl-Set. K L P Po tšìeli Po tšeel Lu tšiel V Ko tšiili Kl-Set. keeli Ku (R-Eur.) ḱeeli (Ku) kiihel ~ kiel ~ kiäle Kr Чïѣли K-reg₂ Цï ́е́ли Pal₁ Ii-reg₁ Чï ́ѣли ~ Кïе́ли Pal₁, g tšeelee M Lu Ra J tšielie P tšeele R Lu J
1. keel (elundina v. selle osana) | vn язык (орган или часть его)
Ra ku inimezel on žaaru, siis tšeeli kuivaʙ kui inimesel on palavik, siis keel kuivab
P taitšinamarjoi ko seiᴅ, sis tšielie pεälie jäi niku taitšina, õli väntšelä maku magesõstraid kui sõid, siis keele peale jäi nagu tainas, oli lääge maitse
Ra viratoi poika, näütäp tšeelt paha poiss, näitab keelt
Lu õpõzõõ tšeeli hobuse keel
J lehmä lauttaᴢ, tšeeli välläᴢ mõist lehm laudas, keel väljas?
Lu lehmä lühzäp tšeelessä, kana muniʙ nokassa vs lehm lüpsab suust (keelest), kana muneb nokast
M lahsi ep pajattannu i nõiᴢ pajattamaa, tšeelee soonõt katkõuzivaᴅ laps ei rääkinud ja (korraga) hakkas rääkima, keelepaelad läksid lahti (keelesooned katkesid)
P tämä tšieliekaa paĺĺo tieʙ ta teeb keelega palju
Lu vet tšeeli eb väsü keel ju ei väsi
Lu tšeelekaa elä rutti, a tšäsiekaa tee vs keelega ära rutta, aga tee kätega
Lu silla tšeeli tšäüb niku koiraa äntä kk sul käib keel nagu koera saba
Ku keeli käüʙ ni ku muslaize nahka rooska (Len. 295) kk keel käib nagu mustlase nahkpiits
J tšeelt tšiim pitämä vaikima (keelt kinni pidama)
Lu siä piä tšeeli ampajee takana, miä sillõ pajatin salajutuu sa pea keel hammaste taga, ma rääkisin sulle salajutu
Lu eestä niku ilka on, a perää tšeeli jurmisuʙ algul on nagu häbi, aga pärast läheb keel julgeks
Lu ripup tšeelee õttsaᴢ, a em mälehtä pajattaa keele peal on, aga (ma) ei saa öelda
M mikä on meelezä, se on tšeelezä mis on meelel, see on keelel
M Ra peen tšeeli kurgunibu
J vituu tšeeli kliitor
2. keel, murre (suhtlemisvahendina) | vn язык, диалект (как средство общения)
L mi lintu, se on tšieli vs missugune lind, selline on (ka) laul (keel)
M möö õlõmma kõik vad́d́akoᴅ, pajattaaz õmall tšeelel meie oleme kõik vadjalased, räägime oma keelt
M kasõ tšeeli jo meill on hülgättü, kõikk noorõt pajattavad ven̆näässi see (= vadja) keel on meil juba hüljatud, kõik noored räägivad vene keelt
Po tõissa tšieltä tääʙ oskab teist keelt
Lu vad́d́aa tšeeli on raŋkka ja muudra tšeeli vadja keel on raske ja keeruline keel
Lu soomõõ tšeeli soome keel
K venäi tšeeli ~ I ven̆nää tšeeli vene keel
Li latyšaa tšeeli läti keel
Ra vad́d́akko tšeeli vadja keel
P J maa tšeeli vadja keel
Ra maa tšeeli isuri keel
Po meil taas tõin tšieli meil (= siin külas) on taas teine keel (murre)
L lintu pajatab ińiehmiizie tšielell (muinasjutust:) lind kõneleb inimkeeli
J noh, jok nütt õppõzid võõrõss tšeelt murtõma noh, kas nüüd õppisid võõrast keelt purssima (murdma)?
Lu lahzõl on pehmiä tšeeli lapsel on pehme keel (laps räägib pudikeelel)
J kummaa tšeeli on ḱerḱiäpi rl kumma keel on kergem
R lintu on tšeelele lipõa (Eur. 35) lind on libeda keelega
Ra se ko on lippaa tšeeleekaa, ni tõisii vaa petäʙ küll see on libeda keelega, nii vaid petab teisi
J tämä on terävää tšeeleekaa ta on terava keelega
J see ĺipitts jo tšäi tšeeleka (tšäi kaipamõᴢ) see lipitseja käis juba kaebamas
J tšeele täätejõ keeletundja, -oskaja
J tšeele täätemin keeleoskus
Lu tšeeli veep kiijevaa vs keel viib Kiievisse (keeleoskusega jõuab kaugele)
3. (kella)tila, -kõra; (võrgunõela) keel | vn язык (колокола, ботала); язычок (иглицы)
J tšelloo tšeeli ~ Lu kelloo tšeeli kella tila
Li drolli õli tehtü karrassa, tšeeli õli pantu süämie, tšeeli õli tehtü rautanaglassa krapp oli tehtud plekist, kõra oli pandud sisse, kõra oli tehtud raudnaelast
Li se on tšeeli tšävülä, puussa see on keel võrgunõelal (-käbil), puust (tehtud)
4. (pilli)keel | vn струна
J garmõnii tšeeleᴅ lõõtspilli keeled
J kannõlaa tšeeleᴅ kandle keeled
5. silmus | vn петля
R ai sie tooni pettelikko, manala manittelikko. pani aasat akkunale, tšeele tšehsi permatalle (Eur. 36) oh sina, petis toonela, meelitaja manala. Pani aasad aknale, silmuse põranda keskele
■
Lu ohoo, se ku johsi, nii tšeeli rintoil õli ohoo, küll see jooksis, nii (et) keel oli vesti peal
Li sill on kõvassi pittšä tšeeli sa valetad palju (sul on väga pikk keel).
Vt. ka gitarii-tšeeli, jännitšeeĺi, jänsitšeeli, maa-tšeeli, maaŋḱeeli, mätätšeeli, pitki-keeli, saksaa-tšeeli, soikkolaištšeeli, tšäpütšeeli, venäi-tšeeli

tšäpütšeeli Lu võrgukäbi keel | vn язычок иглицы

vad́d́a² Lu Ra J (K M S) vadd́a K-Ahl. vad́ja J (Kõ-Len.) vadi K-Ahl., g vad́d́aa
1. vadja keel | vn водский язык
K siiz venäissi vähä pajatõttii, vad́d́aa pajatõttii siis (= ennemalt) räägiti vene keelt vähe, vadja keelt räägiti
Kõ meile on kerkeämp [= kerkiäp] pajattaa soomessi ko näile vad́jaa (Len. 219) meil on kergem rääkida soome keelt kui nendel vadja keelt
Lu nämäd venättä pajattõvaᴅ, a vad́d́aa täätäväd jõka muru nad räägivad vene keelt, aga vadja keelt oskavad peensusteni (iga kübet)
Lu kukkuzis toožõ vad́d́aa pajatattii, puhassa vad́d́aa pajatattii Kukkuzis räägiti ka vadja keelt, puhast vadja keelt räägiti
J kõik pannaa vad́jaa ne tütöᴅ need tüdrukud räägivad kõik vadja keelt
M kase vätši, med́d́ee vätši jo vad́d́aa eb laulattu see rahvas, meie rahvas enam vadja keeles ei laulnud
Lu se on vad́d́aa see on vadja keel(es)
Lu se onõ kõikkinaa vad́d́aa see on täiesti vadjakeelne (= see on puhtas vadja keeles)
2. vadja ala, vadjalaste ala | vn водская земля, территория
Lu kõlmõt tšüllää onõ vad́d́aa, vad́d́alaisii kolm küla on vadja ala, vadjalasi
S mativõõ tšülä on vad́d́aa Mati küla on vadja ala.
Vt. ka vad́d́akko, vad́jakkõ

vad́d́akko K M Kõ Ra J vad́jakko M, g vad́d́akoo M
1. vadjalane; vadjalanna | vn водский человек; водская женщина
M möö õlõmma kõik vad́d́akoᴅ, pajattaaz õmall tšeelel me oleme kõik vadjalased, räägime oma keelt
M emä õli karjalain, a isä õli puhaz vad́d́akko ema oli isur, aga isa oli puhas vadjalane
K entized vad́d́akoᴅ endisaegsed vadjalased
M taarostal toož on nainõ vad́jalain, vad́jakko külavanemal on ka naine vadjalane, vadjalanna
2. vadja | vn водский
Ra vad́d́akko tšeeli vadja keel
3. vadja keel | vn водский язык
Ra piεp pajattaa vad́d́akkoa peab rääkima vadja keelt.
Vt. ka vad́d́a², vad́d́aa, vad́d́alain, vad́d́ikaᴢ, vad́d́ikka, vad́d́ikko, vad́jakkõ, vailain

vad́jakkõ J-Must., g vad́jakõõ vadja keel | vn водский язык
vad́jakkõa pajatab (Must. 186) räägib vadja keelt.
Vt. ka vad́d́a², vad́d́akko

venä (Lu), g venää, part venättä [sic!] vene keel | vn русский язык
nämäd venättä pajattõvaᴅ, a vad́d́aa täätäväd jõka muru nad räägivad vene keelt, aga vadja keelt tunnevad (teavad) peensusteni (iga raasu)

venäi-tšeeli: venäi-tšeel J-Tsv. vene keel | vn русский язык

viroo Kõ Lu J vir̆roo M viroo J viro Lu
1. adj., indekl. eesti, Eesti | vn эстонский
Lu viro tšeeli eesti keel
J viroo meeᴢ eesti mees (eestlane)
Lu avatkaa viroo veräjäᴅ, viroo võõraat tullaa rl avage Viru väravad, Viru (= Eesti) võõrad tulevad
2. adj eesti keel | vn эстонский язык
Lu pajatõʙ virroa räägib eesti keelt
Lu tämä alki panna virroa ta hakkas rääkima eesti keelt
Lu viross miä kõig en arva, a vennäss kõig arvaan eesti keelest ma kõike aru ei saa, aga vene keelest saan kõik aru
3. luteri | vn лютеранский
M on vir̆roo uskua on luteri usku