[VOT] Vadja keele sõnaraamat

aho Ränk M Lu Li Ra J I (Ma), g ahoo Ra J ah̆hoo M aho J-Tsv.
1. kesa; sööt, jäätmaa | vn пар; перелог, залежь
M maa õli üh̆hee suv̆võõ ahonn maa oli ühe suve kesaks
M aho, ahomaa, se maa on jätettü ahossi. aho, se niku ookaaʙ, a per̆rää taas tšüntääᴢ sööt, see maa on jäetud söödiks. Sööt, see nagu puhkab, aga pärast (= kunagi) taas küntakse
I meilä eellä õlivaᴅ nurmõd üvät tehtüüᴅ, siiz jätettii ahossiɢ, kazvi roho meil olid enne head põllud tehtud, siis jäeti sööti (jäätmaaks), kasvas rohi
2. (kuiv) metsalagendik | vn (сухая) лесная прогалина, лесная поляна
Lu ku metsää süämmez on lakkia paikka, siiz jutõllaa mettsä aho kui metsa sees on lage koht, siis öeldakse metsalagendik
Lu mettsäz on aho, metts-aho, ku on kõrkaa kõhta, ku on matala kõhta, jutõlla uitto metsas on lagendik, metsalagendik, kui on kõrge koht, (aga) kui on madal koht, öeldakse lodu (oit).
Vt. ka mettsäaho, rüizaho

einä K L P M Kõ S Po Lu Li Ra J I (Kett. Len. R U Ja-Len.) ein M J-Tsv. heinä (J-Must. Ku) eine ~ eina Kr Гейна Pal₁ Эйна Tum., g einää P M Lu J
1. hein | vn сено
J ku roho lüüvvää maalõõ, siz on einä kui rohi niidetakse maha, siis on hein
I kazvi roho, roh̆hoo leimmäɢ einässiɢ kasvas rohi, rohu niitsime heinaks
Li razvakaz einä rammus hein
Lu saarniitüll oŋ kõva einä Saarniidul on (= kasvab) kõva hein
Li meilä õli kehno einä meil oli vilets hein
Lu päivüd ilmall on üvä einää kuivõttaa i ilata päikesepaistelise ilmaga on hea heina kuivatada ja koristada
Ra einää lüüvvää, arotaa, kuivõtõtaa, tehjää kuhjaa heina niidetakse, riisutakse, kuivatatakse, tehakse kuhja
Lu järvisoos tehtii einää Järvesoos tehti heina
Ra oomnikol karottõlin einii hommikul kaarutasin heinu
M piäb mennä einoo ševelittämää tuleb minna heinu kaarutama
Lu einää väänämmä heinu kaarutame
J einää arota arokaa heina riisutakse rehaga
J ein om peräkozal hein on kaares (pärast niitmist)
Lu einä on lagotõttu lainõõl hein on lahutatud kuivama (looks v. kaaretiseks)
M paamma einät saattoo paneme heinad saadu
Li meilä ep pantu einiitä aartoo vai retelii meil ei pandud heinu sarda ega kärbistele
J eined veitetti kuhjõss kotto heinad veeti kuhjast koju
Lu einää illaajaᴅ heinakoristajad
Lu mõnd bärämää einää nõssin üleeᴢ koormaa pääl mitu sületäit heinu tõstsin üles koorma peale
M anna mustalaizõlõõ tukku einää anna mustlasele tuust heinu
Li suuri tolkk einä suur tuust heinu
Lu ku einä on presattu, on einä kiippa kui hein on pressitud, (siis see) on heinapall
Lu einää koko heinahunnik
Lu einä saatto heinasaad
Lu einä kuhja heinakuhi
Lu einä sikain hämm, (väike piklik) heinakuhilas
M einää bytškaᴅ hämmud (väikesed piklikud heinakuhilad)
Lu miä väänin kazee einä lainõõ ma kaarutasin selle heinakaaretise
P M einää lainõõᴅ ~ Ra einä lahkõrõᴅ heinakaaretised
P einä perekosa heinakaar
P einää kulmoᴅ ~ J einää ruuvuᴅ ~ M einä ruhgaᴅ heinapebred
M einä rihma heinaveoköis
J tšiireltää seim murtšina de johzimm eim maalõõ kiiresti sõime hommikueine ja jooksime heinamaale
J vari einä aika kuum heinaaeg
J üväd einä päiväᴅ ilusad heinailmad (heinapäevad)
Lu einä širkka širizeʙ heinaritsikas siristab
Lu inemin ku hulkub ilm aźźaa, siis tälle jutõllaa: siä tšäüt koiriil einää süüttemäᴢ kui inimene hulgub ilmaasjata, siis öeldakse talle: sa käid koertele heinu söötmas
Lu isä oŋ koirill einää antamaᴢ (väljaspool abielu sündinu kohta öeldakse:) isa on koertele heinu andmas
2. rohi, rohttaim | vn трава
Lu mettsäᴢ kazvaʙ mokoma einä. konõ [= ko onõ] neĺĺä lehtoa, siis se lehto annab õnnõa. se on hapo einä metsas kasvab niisugune rohi. Kui on neli lehte, siis see leht toob (annab) õnne. See (rohi) on jänesekapsas
Lu piti ettsiä einä, tšen praavitti pidi otsima rohu, mis tegi terveks
J juhti ein tarn
Lu kasikaz einä kastehein.
Vt. ka irvee-einä, irvieinä, ivuzeinä, juhtieinä, jussiheinä, kasikazeinä, kasõ-einä, kultsuheinä, lehtoeinä, luhtaeinä, matšalkaa-einä, mettsäeinä, rantulieinä, razvaeinä, rooko-einä, savieinä, sooeinä, soolaeinä, taraeinä, tšülvöeinä, õźźaeinä, ätälä-einä

kańivo ~ kanivo Lu kańevo J kanevo Lu Ra J-Tsv. (Li), g kańivoo ~ kanivoo Lu kańevoo J kanevoo Lu Ra J = kańiva
Lu kańivoss tehtii tšeertäissä, mineekaa paikattii tšentšiä kanepist tehti (= punuti) nööri, millega paigati jalatseid
Lu kańivos kazvi koirain, koirain revittii kańivossa poiᴢ kanepis kasvas koeras, koeras kitkuti kanepist välja
Lu lina-niitti tšiireepää mätänep ku kańivo linane niit mädaneb kiiremini kui kanep(ine)
Lu kańivo ku survotaa, sis senessä tuõp soukku, survõttu kańivo on soukku kui kanep (= kanepiseemned) katki tambitakse, siis sellest tuleb kanepitemp, tambitud kanep(iseemned) on kanepitemp
Lu kańivoll õllaa seemeneᴅ kanepil on seemned
J seemvõitõ tehtii kańevoo seemenesse taimeõli tehti kanepiseemneist

kazvaa K L P M Po Lu (Kõ Li J) kasvaa (K-Ahl. R-Eur. R-Lön. J-Must.) kazvaaɢ I, pr kazvan K P M Kõ Po Lu Li Ra kazvõn Lu J, imperf kazvõn: kazvin K L M Kõ Lu J kazviin K M kazvazin Lu
1. kasvada | vn расти, вырастать, вырасти
Lu se lahs kazvaʙ silmää näheᴢ see laps kasvab silmanähtavalt
M lahzõt peened i oolta vähä, lahzõt kazvavad i oolta enäpi lapsed väikesed ja muret (hoolt) vähe, lapsed kasvavad ja muret rohkem
M anna miä vaatastaan, kui siä kazviᴅ las ma vaatan (korraks), kuidas sa oled kasvanud (kasvasid)
P siz juollaz etti üvässi kazvat kui vihmaa sataab da päivää paisaʙ siis öeldakse, et kasvad hästi, kui vihma sajab ja päike(st) paistab
M täm on armatoo lahᴢ, kazvab ilma em̆mää ta on vaeslaps, kasvab ilma emata
K müö kööhänn kazvimma me kasvasime vaes(t)ena
I siä viil pikkõnõ, paĺĺo piäb kazvaaɢ sillõõ sa (oled) veel väikene, sul tuleb palju kasvada
M peen sika, kumpa ep kazva, sitä meil ain kutsuttii sõlmusika väike siga, kes ei kasva, seda kutsuti meil ikka {s.} (= kängus siga, murd. kagarik)
Lu tüü nüd jo kazvitta suurõssi te olete nüüd juba suureks kasvanud
L tämä kazvi aivuo iloza ta kasvas väga ilus(aks)
Lu kannoo mukkaa i võsa kazvaʙ vs kännu järgi kasvab võsugi
I kuza rüüzroho kazvaʙ, sinnek kaivak kaivo kus luste kasvab, sinna kaeva kaev
L pantii kazvamaa kõikkõa: kapussaa, fjoklaa, i kõikkõa pandi kõike kasvama: kapsast, peeti ja kõike
P viĺĺat kazvavad üväᴅ viljad kasvavad head
M noor kazvava puu noor kasvav puu
Lu luukka on kazvõnnu putkii sibul on kasvanud putke
Po paju kazvap põõsaal paju kasvab põõsana
2. kasvada, sugeneda, tekkida | vn вырастать, заводиться, появляться
Lu kuza on üvä maa, rüttšees kazvap kahs päätä kus on hea maa, (seal) kasvab rukkil(e) kaks pead
M lahs pajatap suurijõ juttujõ välii, siz juõllaz: elä tuŋkõõ, varaa vananõᴅ, kazvap pittšä parta (kui) laps räägib suurte (inimeste) juttude vahele, siis öeldakse: ära tüki (vahele), vananed vara, (sulle) kasvab pikk habe
Lu parta kazvi, a meeltä ebõõ kk habe kasvas, aga mõistust ei ole
Lu mill kazvõvaᴅ kehnoo elookaa karvazõt täiᴅ kk mulle kasvavad viletsa eluga karvased täid (selga)
Lu kaõ kazvaʙ silmää, silmijee kae kasvab silma, silmadesse
Lu välissä kazvab mitälee tšättee, tšippaa on vahel tekib midagi kätte, on valus
P villet kazvavat tšätiesie (vesi)villid tulevad (tekivad) kätte.
Vt. ka kazvoa, kazvolla, kazvossa, kazvõlla

kaõ¹ Lu Li Ra J-Must. J-Tsv. kaaõ Lu, g kaõõ Lu J kaõ J kattõõ J-Must. kae | vn бельмо
Lu ku silmä pillauʙ, silmää kazvoʙ kaõ kui silm saab vigastada, (siis) kasvab silma(le) kae
Lu kaaõ kazvi, silmiijee kazvivaᴅ kaaõᴅ, vanalt on kehno praavittaa kaaõtta kae kasvas, silmadele (silmadesse) kasvasid kaed, vanalt on halb kaed ravida
J tämä on kõikkina slepoi, kaõd mõlõpiis silmiiᴢ ta on täiesti pime, kae on mõlemas silmas

koirain Lu, g koiraizõõ Lu
1. koeras, isakanep | vn посконь
Lu kańivos kazvi koirain kanepis kasvas koeras
Lu ku koirain revittii kańivossa poiᴢ, sis kuivõtõttii, tootii riχ́χ́ee, pantii seinää nõjall seisomaa; kuza õltii klopiᴅ, sis klopid ävviiziväᴅ kui koeras kitkuti kanepist välja, siis kuivatati, toodi tuppa, pandi seina najale seisma; kus olid lutikad, siis lutikad hävisid
2. võrgukoer, -kutsikas (väike puust v. luust ese, mis võrgu kudumisel kinnitatakse võrgu serva, et ta oma raskusega võrgu silmad lahti hoiaks) | vn собачка (в сетевязянии)
Lu koirain se on, ku võrkkoo kuottii, pantii alla rippumaa see on võrgukoer, kui võrku kooti, pandi alla (= serva) rippuma
Lu koirain sai tehä luuss vai pärress võrgukoera võis teha luust või peerust.
Vt. ka koira, koiraᴢ

kuusimõpuu ~ kuusimpuu Li kuslapuu | vn жимолость
kuusimpuu, tämä kazvop pehkona, i õllaa kauniid marjaᴅ. koori on harma, lehod on. enne tämä kazvi tšivikaĺĺolla, a nüt miä en õõ enäpi nähnu kuslapuu, see kasvab põõsana ja (sel) on punased marjad. Koor on hall, (tal) lehed on (= see on lehtpuu). Ennemalt kasvas see kivikaljul (= kivises paigas), aga nüüd ei ole ma enam näinud
kuusimpuu, enn ain tšäpüi tehtii kuusimpuussa kuslapuu, ennemalt tehti võrgukäbisid ikka kuslapuust.
Vt. ka kuusama, kuusama-puu, kuusimo, kuusmene

lahzukkõin K M Lu Li J, g lahzukkõizõõ M Lu J lapsuke, lapseke, väike laps | vn деточка, ребёночек
K nuorikkõ siz senee viinaa jagab tüttäriilee, siz naisiilõõ i lahzukkõisiilõõ (Al. 19) siis jagab pruut selle viina tüdrukutele, siis naistele ja lapsukestele
M miä kõõz õlin veel lahzukkõizõnna, siis kutsuttii neitä marjoo võvvõrõᴅ kui ma olin veel väike laps, siis kutsuti neid marju {v}-d (= vaarikad)
M tämä lahzukkõizõssaa kazvi mokoma võõno pojokkõin tema oli (kasvas väikesest) lapsest peale niisugune rahulik (aeglane) poisike.
Vt. ka lahsõkkõin

mussapää Lu nõgipea | vn головнистый колос, головня
enne paĺĺo meilä kazvi nizuz nõkipäätä vai mussapäätä enne kasvas meil nisus palju nõgipead

pissää Kett. K L M Kõ Lu Ra J (Li Ku) pissεä L P pissä Lu J pissääɢ I, pr pisän K M Lu Li J, imperf pisin L Lu J pissii I
1. pista, panna | vn совать, сунуть, класть, положить
M siiz leipä kasettii i piset-tii ahjoo siis leib kasteti ja pisteti ahju
M nii on kõv̆vii pimie, en näe sõrmõa suh̆hõõ pissää on nii (väga) pime, (et ma) ei näe sõrme(gi) suhu pista
Lu sinuu piti pissää pää vällii ja kuunõlla, mitä näväd lukõvaᴅ sa oleksid pidanud pea vahele pistma ja kuulama, mida nad loevad
M pisät tul̆lõõ ahjo pistad tule ahju
J pisä lahzõlõõ tšiutokkõim päälee pane (pista) lapsele särgike selga
Ra mürskü ilma, elä pisä i päätä kujallõ rajuilm, ära pista peadki välja
M pisän tšättä annan kätt (pistan käe pihku)
J tuhmõlõ tarkuss pähä(se) et pisä rumalale tarkust pähe (sa) ei pista
2. pista, torgata (ka impers.) | vn колоть, укалывать, уколоть (также безл.)
Lu paikka paika pääl ilma nigla pissämättä? – luukka (Must. 159) mõist lapp lapi peal ilma nõela pistmata? – Sibul
Lu pisät kalaa roovvookaa tšäee torkad kalaroo kätte
J rauᴅ naglaa päälle tallaaᴅ, jalgaa pisäᴅ astud raudnaela otsa, torkad jala katki
J pissi puikokaa jalgaa astus orgi otsa (torkas orgi jalga)
P lihanikka pisap kurahsyõkaa lihunik torkab noaga
P bokkaasyõ pissi naizikkua naisel olid küljes pisted
M pisäp kõrvaa(sõõ) kõv̆vii kõrvas pistab kõvasti
3. (kodulooma) tappa | vn резать, зарезать (о животных)
M pissääs sikaa tapetakse siga
Li ku kazvi jo sütšüzüssaa, sis tämä jo pisettii kui (siga) kasvas juba sügiseni, siis ta juba tapeti
■
J jo kuile kõik toomizit pisid nahkaa kas juba kogu külakosti pistsid nahka?
M en miä täm̆mää täh̆hee pisä õm̆maa päät tul̆lõõsõõ ei mina tema pärast pista oma pead tulle
Lu elä pisä tõizõõ aźźaasõõ ommaa nennää ära pista teise asjasse oma nina
J emmiä enepä ted́d́ee talosõõ jalka pisä ei ma enam teie tallu jalga pista
Lu eb õõ kuhõ jalkaa pissää ei ole, kuhu jalga pista (= ei ole kusagil elada)
J johsuu pissemä jooksu pistma

proobu J-Tsv. (Lu), g proobuu J = prooba
Lu mill õli tšülvettü proobussi šonaa, tämä üvässi kazvi mul oli külvatud prooviks hirssi, see kasvas hästi

pšona M šona Lu Li Ra sona Ra J žona P, g pšonaa: sonaa Ra J žonaa P hirss | vn просо, пшено
Lu mill õli tšülvettü proobussi šonaa, tämä üvässi kazvi mul oli külvatud prooviks hirssi, see kasvas hästi
P žonaa suurimad on kõl-tõizõᴅ hirsitangud on kollased.
Vt. ka proossa, proosso, proossu

sinertävä Lu, g sinertävää sinakas, sinetav | vn синеватый, синеющий
kazvi veelä rüttšee pääs sinertävä jüvä, tämä õli suurõpi i sorraapi rüissä veel kasvas rukki peas sinakas iva (= tungaltera), see oli suurem ja jämedam rukki(tera)st
nõkipääd õllaa tšesänizuᴢ, sitä kuikaa vällää et saa; ku vettee paaᴅ, jääp päälle vii, sinertävä vähä nõgipead on suvinisus, seda ei saa (sa) kuidagi välja; kui paned vette, jääb vee peale, (on) vähe sinakas

sinne Kett. K R-Eur. U L P M Kõ S Ja V Po Lu Li Ra J Ku sinńe R sinnε M sinnᴇ Ku sinnõ M-Set. J-Must. sinneɢ vdjI I sinni Kr sinna | vn туда
M öhsüzin mettsäzä. menin sinne, kuhõ troppa vei eksisin metsas (ära). Läksin sinna, kuhu rada viis
I tšen kuhõõɢ piäb mennäɢ, sinneg i meeväᴅ kes kuhu peab minema, sinna lähevadki
Po kuss tuliᴅ, sinne mene kust tulid, sinna mine
Lu sinne piäb joutua ommaa aikaa sinna peab jõudma õigel ajal
M mitä sin̆nua sinne nii tõmpaaʙ mis sind sinna nii tõmbab?
Lu sinne menep kõhalline tee sinna läheb otsetee
U tahõmmõ menne sinne elämää tahtsime minna sinna elama
I meni kase mees sinneg dohtõrillee läks see mees sinna arsti juurde
L tila tehtii i pantii sinne läsivä tehti ase ja pandi sinna haige
Lu tikka lintu teep puhhõ aukoo, sinne paap kärkii rähn teeb puusse augu, paneb sinna käbi
M sis ku omen on jo survottu, sis sinne rikod mun̆naa, paad lehmävõita siis kui kartul(id) on juba tambitud, siis lööd sinna muna hulka, paned võid
Lu sinne saab issuussa sinna saab istuda
Lu sinne kazvi pittšä roho sinna kasvas kõrge rohi
K lahzõd eliväd lidnoita müö sinne i jäiväᴅ lapsed elasid linnades, sinna (nad) ka jäid
U kõikõõ guoŕaa sinne jätäᴅ kogu (oma) mure jätad (sa) sinna
Po kuhhõõ tuli surma, sinne kùolii kuhu tuli surm, seal (sinna) suri
S miä sinne škoulu tšäüzin ma käisin seal koolis
I miä vähä tšäüsi sinneɢ ma käisin seal vähe
J sinne tšäütii pessiimäᴢ seal käidi end pesemas
M min̆nua sinne maailmaa eb võtõttu mind sinna maailma (= teise ilma) ei võetud
K viskas sinne poolõõ viskas sinnapoole
J meen sinne samaa, kuza siätši õliᴅ lähen sinnasamasse, kus sinagi olid
J puud liikkuvõt tuulõss sinne ja tänne puud liiguvad tuules(t) edasi-tagasi (sinna ja tänna)
Kõ surmukka meep sinne i tänne süstik liigub (kangakudumisel) edasi-tagasi (sinna ja tänna)
Lu ain kopizõʙ, ei jovvu sinne epku tänne aina kohmitseb, ei jõua sinna ega tänna.
Vt. ka sihee

summain M:
täm õli pikkarain pojokkõin, a nüd jo kazvi suur summaim meeᴢ ta oli väike poisike, aga nüüd juba kasvas suureks vägevaks meheks

tšipõa Kett. K P M Kõ (R-Eur.) tšip̆põa M Kõ I Ma tšippõa I (J) ~ -eä (J-Must.) tšip̆põõ Ko -põõ (J) -paa Lu J -pa Lu Ra J -piä Lu kippiä Ku Ци́пыа Pal₁ Ii-reg₁ Ки́пеа Pal₁, g tšipõa: tšippaa Lu J
1. valus, valutav, haige | vn болезненный, больной
P sis ko nävä ruoskõikaa lüöväᴅ, sis sillyõ bõlõ tšipõa siis kui nad piitsadega löövad, siis sul ei ole valus
Ku minuu käell tuli nii kippiä mu käel hakkas nii valus
Ra tšippa raana on määkõᴢ valus haav on mädane
J silmäd on tšippaaᴅ silmad on haiged
P tšüzün tšüüneliillä tšipõilla rl küsin kibedate pisaratega
2. valu | vn боль
Kõ emüd nätši suurõd vaivaᴅ, emüt terppinnü tšip̆põaᴅ rl emake nägi suuri vaevu, emake (on) kannatanud valu
P vaata, laŋkyõᴅ, teet tšipyõta vaata (ette), kukud, teed endale haiget
J varõsõlõ vaikõaᴅ, a kronilõ kõvat tšippõaᴅ (lausumissõnad laste valu peletamiseks:) varesele rasked, aga rongale kõvad valud
3. haigus; haige koht; (mädane) haav | vn болезнь; больное место; болячка; рана
P praaviuzivat kõikõllaizõt tšipõaᴅ paranesid igasugused haigused
Lu tšippaat virutab õjaᴢ loputab haiget kohta ojas
Lu piäb lukõa tšippaata haigele kohale peab lugema (nõiasõnu)
Lu koira kaalip tšippaita koer lakub haavu
Lu tšippaasõõ ku puutuʙ kalaa vesi, eb õõ üvä ei ole hea, kui haava satub kala(pesu)vesi
Lu tšippaassa tuõb mätää haavast tuleb mäda
J elä kerttee tšippaat, vihotõᴅ ära puutu haava, ajad vihale (= tekib mädanik)
4. paise; kärn, korp | vn нарыв, опухоль; струп
Kett. iho meep tšipõisii ihu läheb paiseid täis
I tälle liittsa rõhgaa vaivattii, kõittši õli suurilla tšippõillaa tal valutas nägu väga. Üleni oli suuri paiseid täis
J roojõz i tšippaiz niku kärn-konno must(uses) ja paiseid täis nagu kärnkonn
Lu kaglaa kazvi tšippa niku muna kaelale kasvas paise nagu muna
M üppääp pikkarain napuška; täm̆mää eezaikaa puhkaad vai rep̆pääᴅ, i senessä pikkaraizõssa tuõp suur tšip̆põa tekib väike vistrik; teed või rebid selle enneaegu katki, ja sellest väikesest tuleb (siis) suur paise
Ra tšippa on tšäeᴢ käe peal on kärn
■
J tšippaa nenäkaa meeᴢ solvuv, ebameeldiv mees.
Vt. ka mätätšipõa, uulõõtšippa
Vt. ka tšippamuna, tšipu

võima K-Ahl. Lu-Must. J-Must. voima L P M Kõ Po Lu Li Ra J I voimᴀ Ku voim J (Kett.), g võimaa Lu voimaa P Lu J jõud, võim, vägi | vn сила, мощь
M kõikk tšüläd ümperikkua põlõvaᴅ; vaatamma, kõikk ühs tul̆lõõ voima (Mäg. 37) kõik külad ümberringi põlevad; vaatame, kõik üks tule jõud
Lu noorõl väel on voimaa rohkaapi ku vanal noorel rahval on jõudu rohkem kui vanal
Lu miä ev või tehä, ep tappa voimaa ma ei suuda teha, ei jätku jõudu
Lu se ebõõ minnuu voimaa müü, raŋkka tüü see pole mulle jõudumööda, raske töö
L voimad väheᴅ jõudu on vähe
L taivaa voimalla tuo millõ terveüttä (loitsust:) taeva väega too mulle tervist
K tämä b õle Jumalaa võima, .., tämä pakanaa võima on (Ahl. 114) see pole jumala vägi, .., see on kuradi vägi
J voimaka võtõtti varkalt rahat takaᴢ jõuga võeti vargalt raha tagasi
J tšene voim, sene voli kelle võim, selle voli
Lu tütöd õltii leekul, poigõd annõttii leekul voimaa tüdrukud olid kiigel, poisid andsid kiigele hoogu
Li millä voimalla teit senee oonõõ mis jõuga (vahenditega) sa selle maja ehitasid (tegid)
Lu ku lehmä praaviuʙ, varmisuʙ, võtab voimaa, takku tokub izzee poiᴢ kui lehm kosub, kogub jõudu, saab tugevamaks, siis vana karv kukub ise ära
Lu tämä kazvi, kuza õltii voimõt sargõᴅ, kuhõõ õli pantu üvässi valloa see (vili) kasvas (seal), kus olid rammusad põllutükid, kuhu oli hästi sõnnikut pandud
M nõisi ööllä paha voima tšäümää kot̆too öösel hakkas paha vaim kodus käima
M lahsi ittši koko voimassa laps karjus (nuttis) kõigest jõust
■
M tširjotab ühtä voimaa kirjutab ühtelugu (ühtejärge)
M rooppa tehtii kõikk või voimaza puder tehti nii, et selles oli palju võid.
Vt. ka kormunavoima
Vt. ka voimu