[VOT] Vadja keele sõnaraamat

kaarto Kett. M Lu Li (U J), g kaaroo Kett. Lu Li
1. (vihi)pasmas | vn пасмо; M vehsi on tšümmee kaartoa, jõka kaaroz on kuuštšümmettä niittiä (lõnga)viht on kümme pasmast, igas pasmas on kuuskümmend niiti; Lu mõnt kaartoa on pantu tortill mitu pasmast on pandud (kanga)kehale? J sillõ annõ vehsi tšättee, ni siä kõik kaarot puutossõõᴅ sulle anna (lõnga)viht kätte, siis sa ajad kõik pasmad sassi
2. (laeva) kaar | vn ребро (судового остова)
Lu alus saatii kaartoosõõ purjelaev kaaretati.
Vt. ka lõŋkakaarto
Vt. ka kaari, kaartu, kaarõ

kahjo [< e?] Lu, g kahjoo kahju, kahi | vn убыток, ущерб
millõ tuli suur kaiho (~ kahjo) ma sain suure kahju

kahno Kett. K-Ahl., g kahnoo kahu, kerge külm; Ahl. külm | vn лёгкий морозец; холод.
Vt. ka kahmõ, kahu, kohma²

kahsa, kahsaa Vt. kahõsaa

kahsi Kett. Set. K L P M Kõ S Po Lu Li J I (R-Eur. R-Reg. Ra vdjI) kahs Len. K L P Pi-Len. Ke M Lu Li Ra J I Ku kaχs K R V kahhsi J-Must. kahzi K-Salm₁ Lu-Must. J-Must. kachs ~ kachs-che ~ kaxe Kr Кахси Tum. Ка́хси K-reg₂ Кахсъ Ii-reg₁, g kahõõ Kett. K M-Set. Lu Li Ra J kahee K-Ahl. Ku kahyõ P kah̆hõõ M Kõ I kahõ J kaks | vn два
J nämäd õllaa ku kahs tilkkaa vettä kk nad on (sarnased) nagu kaks tilka vett
M kahta surmaa eb õõ, a ühtä ed vältä kaht surma ei ole, aga üht (sa) ei väldi
J ühess ärjess kaht nahka t tšizgo vs ühelt härjalt kaht nahka (sa) ei võta (kisu)
J kahõss tšeiss (säikeess) hanse paglaa punota, kahõss inimizess pereä sünnütetä vs kahest keermest (säigmest) ju nööri punutakse, kahest inimesest pere(t) luuakse (sünnitatakse)
P kahs velliä kahõs puolõ tietä i tõin tõiss eväd näe. se on silmäᴅ mõist kaks venda kahel pool teed ja teineteist (nad) ei näe? – Need (see) on silmad
P lasut kahyõ puolyõ lentääväᴅ vs laastud lendavad kahele poole
M üφs tee, a kahs aźźaa kk üks tee, (aga) kaks asja
M ühs iiri, kahs äntää. – tšentšä i tšennää paglat (Set. 18) mõist üks hiir, kaks saba? – Pastel ja pastlapaelad
M kahõl emäl viizii poigõõ. – tšäet (Set. 18) mõist kahel emal (kummalgi) viis poega? – Käed
Lu teill on kõikil nenä kahõõ silmää väliᴢ kk teil kõigil on nina kahe silma vahel
M mill on lehmä mussaa i valkõat, kahta karvaa mul on lehm musta ja valget (värvi), kahte karva
J jo on kahsi maata tapõttu juba on kaks (rehe)põrandatäit (vilja) pekstud
P lämmittääss kahs lämmikkua köetakse kaks küttekorda
I vakkaa kahs kõlmõᴅ vakka kaks-kolm
Ku hüü olt́śii päivää kahee kolmee vanaᴅ nad olid kaks-kolm päeva vanad
J kahõt sukad jalgõᴢ, tšülm ebõõ kahed sukad jalas, külm ei ole
S siäl tooš kahõt suudgaᴅ õlimma seal olime samuti kaks ööpäeva
M sis sööttääz üli kah̆hõõ tunnii siis söödetakse (last) kahe tunni tagant
Lu kahõõ välillä tootii ušatiikaa vettä kahe vahel toodi toobriga vett
Po eb vaattannu kaχχõi pùolõõ ei vaadanud kõrvale (kahele poole)
Lu jalka õli kahõs paikkaa kattši jalg oli kahest kohast katki
Lu .. siis tallab kahõl jalka(a) .. (Must. 159) .. siis käib kahel jalal ..
M kahõl viisiä saaʙ jutõlla kahteviisi saab öelda
J sõsaruzõd ühess peress, muut mõlõpat kaht laajaa õeksed on ühest perest, aga mõlemad on erisugused
Li ku tšülvetti siz võtõtti taas päält äesettii kahõlt kõrtaa kui külvati, siis uuesti äestati pealt kaks korda
Ra a pääle äesetää kahõlt piilᴅ aga pärast äestatakse kaks korda (üle)
Li kahõõ vellezee errostii kaks venda läksid lahku
Lu kahõõ taloo tapõttii riigaa kaks talu peksid rehte (koos)
Lu miä annin lahzil kahzii omenoo ma andsin lastele (igaühele) kaks õuna
M paa niitti kahzii kõrroo i tee sõlmu õttsaa pane niit kahekorra ja tee sõlm otsa
K kahsi sataa (Ahl. 42) kakssada
Lu perää peremes mahsi millõ kahs sattaa rublaa (Len. 278) pärast maksis peremees mulle kakssada rubla
K kahsi tuhatta (Ahl. 42) kaks tuhat
M tuli kahõõ tuhattõmõõ virstaa päässä kotoo tuli kahe tuhande versta tagant koju
K kahs tšümmeetä (Ahl. 41) kakskümmend
K kahs tšümmeet ühehsää kakskümmend üheksa
J näteliz lüüʙ vijjed vitsaᴅ, a kuus kahõt tšümmeneᴅ rl nädalas lööb viied vitsad, aga kuus kahedkümned
K kahsi toššamatta tšümmeetä (Ahl. 42) kaksteist
M kahs tõššmõtta tunnia öötä siiz nõisi laulamaa: χristo·ss vaskŕe·ss kell kaksteist öösel, siis hakkas (preester) laulma: Kristus on üles tõusnud!
J talvi saappõga päälüz õmmõlla kahs kõrtõin talvesaapa pealne õmmeldakse kahekordne
Lu kahs škiivanõ blokki kahe rihmarattaga plokk
J kahs rutškõin struga kahemehehöövel e. härghöövel
K kahs aarain ~ J kahs aarõin kaheharuline
■
P naizikko ep saa kahõss naine ei sünnita veel
J kahõ arvokaa inimizekaa kuitši et saa kokkoo otsustusvõimetu (kahe aruga) inimesega ei saa (sa) kuidagi kokkuleppele

kahtoa Lu Li kahtua P M:
Lu müü menemme kahõõ kahtoa, jot tšenni ep täätäiᴢ me läheme (ainult) kahekesi, et keegi ei teaks
P menemmä kahyõ kahtua pajattamaa läheme nelja silma all (kahekesi omavahel) rääkima
Li kahõõ kahtoa ~ M kah̆hõõ kahtua (ainult) kahekesi, kahekesi omavahel.
Vt. ka kahõõ, kahõõ-kahtõõ, kahõõtšezzee

kaltto M-Set., g kaltoo kaldus, laugjas | vn отлогий, пологий

kanto Kett. K L P M Kõ-Len. Lu Li Ra J I Kl (Ja-Len. Ku) Ка́ндо Pal₂ K-reg₂ Ка́нто ~ Кяндо Pal₂ Кандо Ii-reg₁, g kannoo K M Kõ Lu Li Ra J I Ku kannuo K P kanno J kannuu Kl
1. känd | vn пень
Li leikõttši on, ku on leikõttu mettsä poiᴢ, on jäätü vaa kannoᴅ raiesmik on (see), kui mets on maha raiutud, on jäänud vaid kännud
J ähkää tširves kantoo löö kirves kändu
P nie on vanat kannod i nie pimiεs paissavaᴅ need on vanad kännud ja need hiilgavad pimedas
K petäzikkos, katazikkoᴢ, kuivaa kannoo päällä männikus, kadastikus, kuivanud kännu peal
P millin kanto, mokomain võsatši vs missugune känd, niisugune võsugi (= käbi ei kuku kännust kaugele)
Lu kannoo mukkaa i võsa kazvaʙ vs kännu järgi kasvab võsugi
J ebõ kantoa, epko võssa kk pole kändu ega võsu (= ihuüksi, omasteta)
Lu tõrva kantoissa ajõtaa tõrvaa tõrvaskändudest aetakse tõrva
Lu mettsäz on puu kanto metsas on puukänd
Li petäjää kannossa tehhää tõrvaa pedajakännust aetakse tõrva
Ra kanto obakk kännuseen
J kannoo tüŋk kännutüügas
2. jalg, vars (seenel), juurikas (kapsal) | vn ножка (гриба), кочерыжка (капусты)
J lõikkas pää naizõlta niku kannolta kapusaa rl lõikas naiselt pea nagu juurikalt kapsa
3. konts, päraots | vn черенок, цветоножка; задняя часть
M muragaa kanto muraka(marja) konts
Lu tšävüü kanto võrgukäbi pära(ots)
■
L vai lieb õnnõva kazyõ taluo kanto kas on õnnelik (saab õnnelikuks) selle talu {k.} (= põlispere)?
Vt. ka eeskanto, esikanto, mesikanto, tammikanto, tammiskanto, tšerikanto, tõrvaskanto

karsta Lu J, g karstaa = karsa
J opõzõl on karsta hobusel on sügelised
Lu tšihguʙ, tšäsi on karstaᴢ sügeleb, käsi on sügelistes

kasvo: Кя́сво [< sm] Pal₁ nägu | vn лицо

kato R-Eur., g kaoo kadu, häving | vn гибель, пагуба
la tuob tuho tüttarile [= tüttärille], kato muile kassapäile (Eur. 42) rl las tuleb häving tütreile, kadu muile palmikpäile

katto Ränk K-Ahl. M Kõ S-Len. V Lu Li Ra J I Ku (K-Al. Ja-Len.), g katoo K Lu Li Ra J kat̆too M Kõ I kato J
1. katus | vn крыша
J kattoi tehä õlgõss, karrõss, lavvõss, päress, tšerepitsass katuseid tehakse õlgedest, plekist, laudadest, pilbastest, katusekividest (õlest, plekist, lauast, pilpast, katusekivist)
Lu roogoss õli katto katus oli (pilli)roost
Lu jaani-ohtogonn vihta vizgattii katoll jaaniõhtul visati viht katusele
M viiχ́teri meneʙ, katod veeʙ tuulispask läheb, viib katused (ära)
J põlo ku on, sis tuli meep katolta katolõ kui on tulekahju, siis läheb tuli katuselt katusele
Lu vaapsalaizõõ pesä ripuʙ kattoz ehtši seinäᴢ herilasepesa ripub katuse või seina küljes
Lu katto šarizõp ku saaʙ katus krabiseb, kui sajab
Li katto alki vootaa katus hakkas vett läbi laskma
M enäpältä õltii tšiinõvvõᴅ, kat̆too alla (ennemalt) olid enamasti kinnised siseõued, katuse all
M üh̆hee kat̆too alla ühe katuse all
Li oommõn millõ toob apinikka kattoa panõmaa homme tuleb mulle abiline katust panema (tegema)
J viiloikaa kattoo viilkatus
I kartõnõ katto, kartõõs katoᴅ plekk-katus, plekk-katused
Lu karta katto plekk-katus
Lu õlki katoll õltii kozloᴅ õlgkatusel olid malgad
J malkõt panna katoo arjõlõ malgad pannakse katuseharjale
J meni praaznikaa eell druba puhassõma, de kui tätä hitto repi toovvõ katoo kukkulõlt maha läks püha(de) eel korstnat puhastama, ja (ei tea), kuidas kurat rebis (tuua) ta katuseharjalt maha
M kat̆too arja ~ J katoo arjõ ~ kato arjõ ~ Lu katoo kukkula ~ J katoo kukkul katusehari
J vesi tilkup kato räüssäss suurõ bad́d́asõ vesi tilgub katuseräästast suurde puupange
Lu katoo räüstäᴢ katuseräästas
Lu katoo õtsad õllaa viiloᴅ, näväd õllaa lavvala lüütü katuse otsad on viilud, need on lauaga (üle) löödud
Ra katoo viilo katuseviil
M kat̆too alussõᴅ mokomaᴅ niisugused katusealused
J katonn aluᴢ katusealune
2. kaas | vn крышка
Lu lännikko on kõrvijeekaa, katto on pääl lännik on kõrvadega, kaas on peal
Lu mańjerka on, kummal on katto i põhja ühellaized mannerg on (see), millel on kaas ja põhi ühesugused (= ühesuurused)
Li jõka astiall õma katto vs igal astjal (on) oma kaas
Lu kaivo katto on kaivoo pääl kaevu kaas on kaevu peal
Lu taitš-kahjaa katto leivaastja kaas
Lu assiaa kattoo astja kaas
Lu kattilaa katto katla kaas
Lu karpii katto karbi kaas
Li grobaa katto kirstu e. puusärgi kaas
3. (lambi)vari | vn колпак (светиьлника)
Lu lampii katto õli niku zontikka, õli karrõssa tehtü i lud́itõttu valkaassi lambivari oli nagu vihmavari, oli plekist tehtud ja valgeks tinatatud (~ tinakihiga kaetud)
4. vajutuslaud | vn дощечка для придавления засолки, гнетень
Li katto pannaa kapusaa päälee i tšivet katoo päälee vajutuslaud pannakse kapsaste peale ja kivid vajutuslaua peale.
Vt. ka kaivokatto, kartakatto, karuperskatto, kuusikatto, lampii-katto, lautakatto, lavvaakatto, pärekatto, rookokatto, sauŋkatto, serväkatto, silmäkatto, toolikatto, valo-katto, viilo-katto, õltšikatto

kirsto I, g kirstoo = kirstu

mahso¹ M I (R-Reg.) maahso R-Lön. makso [< is] J (R-Lön. R-Reg.) maakso (R-Lön.), g mahzoo M
1. maks | vn печень
J õlõtta maamalta makson alta süntünneeᴅ olete ema maksa alt sündinud
2. fig üsk | vn лоно, утроба (матери)
R enne elle sünnüttäjäni mahzoza makauttajani (Reg. 45) rl ema, mu hell sünnitaja, mu üsas kandja (üsas magada laskja)
R ühjesä maaksosa makanu enneni maahso tootu (Lön. 184) rl (oleme) ühes üsas maganud, mu ema sünnitatu (üsa toodu)
2. niisk | vn молоки
M ko on isäkala, siz on süämmeᴢ mahso kui on isakala, siis on sees niisk
M emäkalal on marja, isäkalal on mahso emakalal on mari, isakalal on niisk
M kal̆laa mahso (kala) niisk

mahso² K L P M J, g mahzoo K M mahzuo L maks | vn плата, денежный налог
M mahzoo annaᴅ, a enelee mit̆täid eb jää maksu annad (ära), aga endale ei jää midagi
K mahzan suurõõ mahzoo maksan suurt maksu (suure maksu)
J võlgaa mahso võlamaks.
Vt. ka maamahso

mahto J väga | vn очень, весьма
tultii mahto suurõt koirõᴅ, revittii tält šinelii tulid väga suured koerad, rebisid tal(t) sineli (katki)

paasto K Lu Li Ra, g paastoo Li
1. paast | vn пост
Lu pühäpanekissa algap paasto, eb võinu süüvvä arkia {p}-st algab paast, (enam) ei võinud süüa paastuvälist toitu
K lazarii päivä õli tšerikkopäivä, siz õli paasto, pühä laatsarusepäev oli kirikupüha, siis oli paast
2. paaspäev (1. VIII) | vn спасов день, спас
Ra omenaa esimein kõrt algõttii süüve paastonn õuna hakati esimest korda sööma paaspäeval
Li paastonn mentii parraat pääzgoᴅ paaspäeval lahkusid (läksid) kõige paremad pääsukesed
Lu paastonn mennää parraad maod mahhaa paaspäeval lähevad kõige paremad maod maa sisse.
Vt. ka omenapaasto
Vt. ka spaassa

tahto J (Lu), g tahoo J tahe, tahtmine, soov | vn желание, хотение, охота, воля
Lu tämä meni õmal taholl sõtamehessi ta läks vabatahtlikult (omal soovil) sõduriks.
Vt. ka tahtomin