[VOT] Vadja keele sõnaraamat

akkuna Ränk K L P M Kõ V Lu Li J I (R-Eur. R-Lön. R-Reg. Ja-Len.) akkunõ Lu Li akkun Lu J-Tsv. Аккуна Tum., g akkunaa K L P M Lu Li J
1. aken | vn окно
Li akkunõt ku õltii õikõas poolõs, siz ahjo õli tehtü kurraa poolõõ, jott sis parõpi sinne näüb ahjoo kui aknad olid (uksest minnes) paremal pool, siis ahi oli tehtud vasakule poole, et siis näeb paremini sinna ahju
M vahittii akkunassa, mitä se hakka nõizõp tetšemää vahiti aknast, mida see eit hakkab tegema
Lu ku jumal jürizi i tulta lei, siiz akkunaa tehtii kurassõõkaa risiᴅ kui müristas ja lõi välku, siis tehti aknale noaga ristid
Li meil on pantu järtšü ihan akkunõn nallõ meil on pandud pink lausa akna alla
M näilee niku para kannaʙ, tuõb uhsiissa ja akkunoissa neile nagu kratt kannab (varandust), tuleb ustest ja akendest
Lu akkunat tärizeväᴅ aknad tärisevad
Lu akkuna on ragollaa aken on praokil
M tee akkuna sellällä·ä avõõ tee aken pärani lahti
Lu akkunat higõssuvaᴅ, tääʙ vihmaa akna(klaasi)d higistavad, (see) ennustab vihma
M uhzilla ja akkunoilla on sakaraᴅ ustel ja akendel on hinged
J viiloo akkun viilu-, katuse-, pööninguaken
Li akkuna petliᴅ aknahinged
Lu akkuna poduška ~ akkuna päälüᴢ aknalaud
Lu akkunaa hiki aknahigi
Lu akkunaa ramka aknaraam
M akkunaa nališnikaᴅ akna pealisliistud
Li uhzõõ i akkunaa piinõᴅ ukse ja akna piidad
Li akkunaa ruupu ~ Lu akkunaa zvena aknaruut
M akkunaa klazi aknaklaas
J akkunaa kokka akna haak
2. räppen, leitse-, suitsuauk | vn дымовое оконце, диал. дымник
Lu uhzõõ pääl on tehtü akkuna ukse peale on tehtud suitsuauk
Lu akkuna võtõttii avõõ, jäänos-savvu meni poiᴢ räppen võeti lahti, ving läks välja
I ülimein akkuna (Ränk 55) suitsuauk (ukse kohal seinas)
■
J lahzõt tullaa akkunoi müü ajamaa linnassii lapsed tulevad majast majja linnaseid koguma (ühiseks õlletegemiseks).
Vt. ka viiloakkuna, üĺeezakkuna
Vt. ka ikkuna

jürisä K L P M Lu J (Kett. Len. Ku) jürissä Lu Li Ra J jüriss J jürissäɢ I, pr jürizen K L P M Lu Li Ra J jürisen K-Ahl. Юризенъ Tum., imperf jürizin P M Lu Li J
1. müristada (äikese kohta) | vn греметь (о громе)
Lu tulta lüüʙ i jürizeʙ lööb välku ja müristab
Lu ku enne jürtšiä jürizeʙ, on tšülmä tšesä kui enne jüripäeva müristab, tuleb (on) külm suvi
Ku nois kovvii jürizemmää i vihmaa satamaa hakkas kõvasti müristama ja vihma sadama
J enn jutõltii, što iiĺä ajop tšiviteet müü õpõzõõkaa, vod i jürizeʙ vanasti üteldi, et Elias sõidab kiviteed mööda hobusega, vaat müristabki
L nüd ved́ jumala jürizeʙ, i borana värizeʙ rl nüüd ju jumal müristab ja oinas väriseb
M Lu jürü jürizeʙ (pikne) müristab
M iiliä jürizeʙ (Elias) müristab
M jumala jürizeʙ ~ Lu J jumal jürizeʙ (jumal) müristab
J vana jumal jüriseʙ (vanajumal) müristab
2. kolistada | vn стучать, греметь
J jürizep patoika kuhniᴢ kolistab köögis pottidega
J üüll tšenle on jüriznü uhzõᴢ öösel on keegi ukse taga kolistanud
I mitä siä siällä jürizeᴅ mis sa seal kolistad?
3. müriseda, koliseda; koriseda (kõhu kohta); kumiseda (kõrvade kohta) | vn греметь, грохотать, шуметь; урчать; гудеть (в ушах)
M jürizi tulla maalõõ, milta päätä ep kadgannu kukkus mürinal maha (mürises maha tulla), minul(t) kaela (pead) ei murdnud
I jürizevät pöörät tšivijee müü rattad kolisevad mööda kive
J vattsa jürizeʙ kõht koriseb
Lu kõrvad jürissää kõrvad kumisevad.
Vt. ka järisä, jürähtäässä, jürätä, jürää, jürüsä

kadgata L M Lu (P Po Ra J-Tsv. Ku) kadgataɢ I kad-gõta ~ kad-gõtõ Lu Li kad-gõt J-Tsv., pr katkaan L M Lu Li Ra J, imperf katkazin P M Lu Ku katkõzin Lu Li J
1. katki teha v. murda v. kiskuda v. rebida | vn ломать, сломать, раз-; разрывать, разорвать
Lu miä katkõzin lüttee ma tegin löe katki
P katkazivad dyyšlaa, miä tulõn kotuosyõ (hobused) tegid (adra) tiisli katki, ma tulen koju
Ku vajot́śin nii kovassᴀ, kai ett ittseltäkkɪ hampaa katkazin vajutasin nii kõvasti, et endalgi murdsin hamba (katki)
Lu täm katkaz jalgaa ta murdis jala
M jürizi tulla maalõõ, milta päätä ep kadgannu kukkus mürinal maha (mürises maha tulla), minul(t) kaela (pead) ei murdnud
L opõn nii võimakaz on, etti rihmat katkaaʙ hobune on nii tugev, et kisub köied katki
M tämä on en̆nee kadgannu ta on enese (ära) katkestanud
2. (ära) murda, katkuda; ära tõmmata | vn отламывать, отломать; срывать, сорвать; отрывать, оторвать
M katkaa millõõ ühs kukka murra mulle üks lill
Lu miä pehgoss katkaan vitsaa, siz jääp tüŋke ma murran põõsast vitsa, siis jääb tüügas (järele)
Lu miä leivässä katkõzin suurõõ palaa ma murdsin leiva küljest suure tüki (~ pala)
L eb mitäid ep kadgattu maassa, ebi mitäit pantu mahaa (taevaminemispühal) ei katkutud midagi maast, ei pandud midagi maha
Lu katkaa puu lehtoi katku puulehti
M susi kaipaab: minult äntä kadgattii hunt kaebab: mul tõmmati saba ära.
Vt. ka kadgõttaa

tänännööllä K tänännüöllä L täna öösel, täna öösi | vn сегодня ночью, в эту ночь
K tänännööllä jumala jürizi täna (möödunud) öösel müristas
L tänännüöllä jumalaa poigaa emä sünnüʙ (muinasjutust:) täna öösel sünnib jumalapoja ema.
Vt. ka tänävüünnä

värisä Kett. K L P Kõ (U Pi) värissä J (Lu Li) värissᴀ̈ Ku väriss J-Tsv. värissää [sic!] J värissäɢ vdjI, pr värisen ~ värizen K P M J-Tsv. Ku värizeen (Kett. U Pi), impref. -zin J-Tsv. Ku -zin ~ ziin (Kett. U Pi) väriseda | vn дрожать, трепетать
J tšem värizep tšülmess, a tšem pelgoss kes väriseb külmast, aga kes hirmust
Ku mill oli nii külmä, kai värizin mul oli nii külm, lausa värisesin
P jürizi nii kõvassi, etti uonyõd väriziväᴅ müristas nii kõvasti, et hooned värisesid
Lu aavaa lehto tuulõz värizeb i häülüʙ, läbläteʙ haavaleht väriseb ja kõigub tuules, liperdab
P ernied värizevät paaza (keetes) herned hüplevad (värisevad) potis
Kõ värizeʙ, jalgad evät piä (ta) väriseb (nii, et) jalad ei kanna (= ei püsi jalul)
Kõ värizeb niku aavaalehto kk väriseb nagu haavaleht
P värizeb niku χaŕokka kk väriseb nagu tõhk
Kõ jalgad värizeväᴅ jalad värisevad
Li mill tšäsi värizeʙ mul käsi väriseb
J nii peltšään kaneit umalikkait jot kõik süä värizeʙ kardan nii neid joodikuid, et lausa süda väriseb
Lu õli nii tšülmä, što süä värizi oli nii külm, et süda värises
L nüd ved́ jumala jürizeʙ, i borana värizeʙ kk nüüd ju pikne müristab ja oinas väriseb
L vätši värisep peltšεäʙ rahvas väriseb, kardab