[VOT] Vadja keele sõnaraamat

joottaa M Kõ S (K Ja-Len. J-Must.) juottaa L (K P V Li) jùottaa Po juuttaa Lu Ra J Ku vdjI juutta J-Tsv. juuttaaɢ I, pr jootan K M jùotan Po juutan Lu juutõn Lu J, imperf jootin M juotin V juutin Lu J juut̆tii I
1. joota, juua anda | vn поить, напоить
M menin lehmiä joottamaa läksin lehmi jootma
Lu süütäd iĺi juutaᴅ, susi ain mettsää katsoʙ vs söödad või joodad, hunt vaatab ikka metsa poole
Lu minnua maama piimällä juutti, välillä anti vettä rl ema jootis mind piimaga, vahel andis vett
Kõ jootõttii viinaa i õlutta anti viina ja õlut juua
M jootõttii meez umalaa mees joodeti purju
I kõõᴢ inehmine nõizõʙ läsimää siiᴢ tätä kaile roholõ juuttaaᴢ kui inimene jääb haigeks, siis antakse talle seda rohtu juua
2. (külge, kinni, kokku) joota | vn припаивать, припаять, спаивать, спаять
J juut kruužgõlõ kõrv jooda kruusile kõrv (külge)
J tšainikõllõ on juutõttu uus põhjõ teekannule on joodetud uus põhi
J jootab ühtee (Must. 186) joodab kokku
3. pleissida, jätkata (köit) | vn сплеснивать, сплеснить (канат)
J juut rihmaa õtsad ühtee pleisi köie otsad (kokku)

jutõlla K Lu Li J (Kett. Len. Ra) jutõll Lu J-Tsv. juõlla Al. Kett. K L P M Kõ S Po (Lu J) juella K-Ahl. juolla Kett. K L P Ke M (Kõ) juolt [sic!] Ke-Kett. joolla Kett. K J juõllaɢ ~ juullaɢ I, pr juttõlõn Kett. P Kõ Lu juttõõn Kett. K U P M Kõ Po Lu Li J juttyõn L P juttelen ~ jutteen K-Ahl. juttõn Lu-Len. J juttõõ I, imperf juttõlin Kett. K P M Kõ Po Lu Li Ra J juttõĺin M-Set. juttõlii ~ juttõli I
1. öelda; rääkida | vn сказать; говорить
P tšüsüzin, tämä nõssi pihtoikaa, mitäid eb juolluᴅ küsisin, tema kehitas õlgu, midagi ei öelnud
Lu mee juttõõ däädällee dorova mine ütle onule tere
J miä juttõn arvotusõ, a siä arva ma ütlen mõistatuse, aga sina arva ära
M nii eittüzin, ev võinnu kõik sõn̆naa suussa juõlla nii ehmusin, ei saanud sõna(gi) suust (ütelda)
M nii õli võtõttu juolla vana rahvaᴢ nii oli vanarahval kombeks öelda
Lu juttõmizõõ jutõlla jutu sees v. jutu jätkuks öelda
M tämä on kõhallin inehmin, täm juttõõp kõhallaa silmiisee hod enelee kunikkaalõõ ta on otsekohene inimene, ta ütleb otse näkku (silmadesse) kas või kuningale endale
P juttõlin nagrussi, naĺĺassi ütlesin naeruks, naljaks
M juttõõʙ vassaa vastab (ütleb vastu)
M tämä tunnõb juõlla sillõ kõik eeltä ta oskab sulle kõik ette öelda (= ennustada)
P mitä tüö siz aźźaa tulitta, juolkaa siz vällää mis asja pärast te siis tulite, öelge siis välja
Li vot muut enepää miä siitt adrõssõ taitaa en tää i jutõllatši vaat, muud enam ma sellest puuadrast vist ei oska rääkidagi
L baba meilie juttõli, etti ühes taloza õli lemmüᴢ vanaema rääkis meile, et ühes talus oli kratt
Lu jutõllaa, što sitä et saa praavittaa räägitakse, et seda (haigust) ei saa ravida
P juttõõn suurta kummaa rl räägin (teile) suurt imet
M miä juttõõn sillõõ üv̆vää meeltä ma räägin sulle (midagi) rõõmustavat
M täm millõõ juttõli salamii ta rääkis (seda) mulle salaja
J miε en tää, kui jutõlla ühsinää ma ei tea, kuidas üksinda (= ilma kaasvestlejata) rääkida
J proopoved́ia juttõõma jutlust pidama
2. öelda, kutsuda, nimetada | vn называть, назвать, звать
P vihkuri, juollass tuoš tuulispää vihur, öeldakse ka tuulispea
P juttõlivat tätä onoss kutsusid teda onuks
Lu hüüpiäss pelehüzess jutõllaa öökulli kutsutakse kummituseks
P juollaᴢ puukõssi (seda putukat) nimetatakse puugiks
Lu koira poikaa jutõllaa penikko koera poega kutsutakse kutsikaks
3. taga rääkida, laimata | vn сплетничать, насплетничать, наговаривать, наговорить, клеветать, наклеветать
Lu minnua on kõikkii jutõltu, ühs ahjo vaa eb õõ jutõllu mind on kõik taga rääkinud, ainult ahi ei ole taga rääkinud
J jutõltii med́d́ee tšülää, jutõltii, soimõttii räägiti taga meie küla, räägiti taga, sõimati
■ (asesõnaga liitunult в соединении с местоимением:) J ḿattõn [= miä juttõõn] ma ütlen

juvõa: juv̆võa M, pr juvõn M, imperf juvin imeda | vn сосать
karu talvõll juvõp käpälää, piεb juv̆võa käpälää karu imeb talvel käppa, peab käppa imema

ujuttaa K-Al. M S (K-Ahl. J-Must.) ujutta J-Tsv., pr ujutan K M ujutõn J, imperf ujutin M S J
1. ujutada | vn купать
S ujutin ovõssa ujutasin hobust
2. (last) vannitada, vannis pesta | vn купать, выкупать (в ванне)
M piäb mennä kot̆too pojokkõissa pesemää, ujuttamaa tuleb minna koju pojakest pesema, vannitama
3. veega üle valada | vn обливать, облить водой
K sis suku algab ujuttaa tõin tõissa, valõllassa vettä tõin tõizõõ päälee (Al. 41) (pulmakomme:) siis sugulased hakkavad ujutama üksteist, valavad vett üksteise peale