[VOT] Vadja keele sõnaraamat

SõnaraamatustLisamaterjalid@tagasiside


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit

ainia K-Ahl., g ainiaaino
anna siha silmäleni, asepaikka ainialeni (Ahl. 95) rl anna koht mu silmale, asupaik mu ainsale

gõndia [< e?] J, pr gõndin J, imperf gõndizin J hulkuda, lonkida, luusida, looderdada | vn бродить, слоняться, шататься без дела, лодырничать
mitä siä gõndid nurkõss nurkkaa mis sa longid ühest nurgast teise (~ nurgast nurka)!

inara M Lu Li (Ra J) inar Lu, hrl pl inaraᴅ M Lu Li Ra inarõᴅ Lu J-Tsv. (rasva)kõrne(d) | vn шкварки
M ku razva sulattaaᴢ, senessä jääväᴅ inaraᴅ, razvainaraᴅ kui rasv sulatatakse, (siis) sellest jäävad kõrned, rasvakõrned
Ra razva sulaʙ, a inarad jääväᴅ, pannaa rooppaa rasv sulab, aga kõrned jäävad, pannakse pudru sisse
Lu maamunaa sekkaa pantii inaraa kartulite sekka pandi rasvakõrneid
Lu inarõkaa maamuna-lohko rasvakõrnetega kartuliroog (kartulilõigud)
M razvaa inaraᴅ rasvakõrned.
Vt. ka razvainara

inea Vt. inõa

inni Kr vihane | vn сердитый

inoa J-Tsv., pr inon J, imperf inozin J vastikust tunda, jälestada | vn питать отвращение, гнушаться
miä inon tämä pääle kattsoa mul on vastik tema peale vaadata.
Vt. ka inoossa, inossa, inota

inota Kõ Lu (Kett.) inotõ Lu, pr inoan: in̆noan , imperf inozin
1. vastikust tunda, jälestada | vn питать отвращение, гнушаться
jõka aźźaa ep piä inota iga asja ei ole vaja jälestada
2. vastikust, jälestust tekitada | vn вызывать, вызвать отвращение, омерзение
pok̆koinikka in̆noab näit surnu tekitab neis vastikust.
Vt. ka inoa

inta¹ K Lu J (Kett. P M-Len.) int J-Tsv. hinta Lu, g innaa Kett. P Lu J inna Lu J hinnaa Lu
1. hind | vn цена
Lu miε võtan kõikk, antagaa seness innass ma võtan kõik, andke selle hinnaga
J innõd oŋ kõvaᴅ hinnad on kõvad
J int laŋkõᴢ hind langes
J noh, miltäizee innaa paad opõizõlõõ päälee noh, missuguse hinna sa hobusele määrad?
Lu paĺĺo kazell on hintaa ~ J migäss innõss tšäüʙ (kui) palju see maksab?
J leivele on inta lizättü leivahinda on tõstetud (leivale on hinda lisatud)
Lu vad́d́aa tšeeli on nüt suurõz innaᴢ vadja keel on nüüd kõrges (suures) hinnas
J noorutta pitäis pittää innõᴢ, noorutta pitäiz oitaa noorust tuleks hinnata (pidada hinnas), noorust tuleks hoida
J nooruu inta pitäiz oitaa noorust tuleks hinnata (nooruse hinda tuleks hoida)
2. (töö)tasu, palk | vn оплата, заработок, жалованье
Lu końušnikalle mahzeta palkka rahalla, kuusi rubla õpõzessa, siitte tämä mahzap pastõrille, kui nävät sovita inna ka [= innaakaa] (Len. 282) hobusekarjusele makstakse palk rahas, kuus rubla hobuse pealt, sellest ta maksab (ise) abikarjusele (nii palju), kuidas nad palga suhtes (palgaga) kokku lepivad
P senee peräss miä issuzin sinuukaa rinnaa, etti saim miä suurõõ innaa seepärast ma istusin sinuga kõrvuti, et ma sain (selle eest) suure tasu
K ja siz emä tšäüp tüöleesee rahvaalõõ, uotavaa intaa, seitsee kopeikkaa päiväᴢ ja siis käib ema inimeste juures tööl, viletsa palga (odava tasu) eest, seitse kopikat päevas

inta² Kr riid, tüli | vn ссора, раздор

inõa Kett. M-Set. inea K-Ahl. in̆nõa M vdjI, g inõa jälk, ilge, vastik, vastumeelne | vn отвратительный, мерзкий, противный
M näd iiri in̆nõa, a sitta mak̆kõa vs näe, hiir (on) vastik, aga sitt magus.
Vt. ka inokaᴢ

mind́a Kett. P M Po Lu I mińd́a Kett. Po Lu I (Len.) mind́ä P M I mind́ja (P) mindja Kett. K-Al. mindjä K-Al. minja Kett. K-Sj. J minjä K-Ahl. J-Must. Ku mińja Lu J mińńa Li J mińńä ~ minńa J mińńõ ~ mińń J-Tsv. minija Ra J, g mind́aa Kett. mind́jaa P mińd́aa Po Lu mińńaa J
1. minia | vn невестка (жена сына), сноха
I tämä minuu mind́ä, vanapaa poigaa nainõ tema on minu minia, vanema poja naine
Lu enn kutsuttii mińja, a nüd ain nimelt kutsutaa ennemalt kutsuti minia(ks), aga nüüd kutsutakse ikka nimepidi
P jumal anti mind́jaa meeltä möö jumal andis meelepärase minia (andis minia meele järele v. meelt mööda)
J eb antannu minjalõõ magata rl ei lasknud minial magada
Lu kui eläd mińd́aakaa kuidas (sa) miniaga läbi saad (miniaga elad)?
2. vennanaine v. naisevenna naine | vn невестка (жена брата или жена брата жены)
J tootii meilee meelevä mińńa meelevällee vellelee rl toodi meile tark (venna)naine targale vennale
Lu veĺĺennain on mińd́a vennanaine on {m.} (= vennanaist kutsutakse {m.})
3. õe- v. vennapoja naine | vn невестка (жена сына сестры или брата)
Li plemänikkoi naizõᴅ kõig õllaa millõ mińńaᴅ õepoegade (~ vennapoegade) naised on kõik mulle {m}-id

winda Vt. vintta


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur