[VOT] Vadja keele sõnaraamat

halli L P M Kõ Lu Li Ra J I χalli L haĺĺi (Kett.) alli K-Ahl. R-Lön. Li alĺi (K-Ahl.), g hallii P Lu Li J hallõõ J χallii L alĺii K
1. (vanadusest) hall | vn седой
I ku inehmine vanassit tuuʙ, ivuhsõᴅ tuuvaᴅ halliᴅ kui inimene jääb vanaks, (siis) lähevad juuksed halliks
Lu tšell on paĺĺo hoolta, leep halli pää kel on palju muret, (sel) läheb pea halliks (tuleb hall pea)
Lu hallissaa elit, a meelt ep kopittunuᴅ elasid vanaks (halliks minekuni elasid), aga mõistust ei kogunenud
L tuli narvass halli parta, rikaz minua tšäümεä rl tuli Narvast hallhabe, rikas mulle kosja
Kõ vana halli starikka vana hall taat
J halli (opõin), om mennü vanassi hall (hobune), on jäänud vanaks
I halli opõnõ ~ P M halli opõn ~ Li halli õpõn (vanadusest) hall hobune
J vana mehe part om mennü hallii vana mehe habe on läinud halliks
Li kõvassi meni hallii läks väga halliks
2. halli (hallikat) v. valget (valkjat) karva; hall v. valge hobune, kimmel | vn серый (сероватый) или белый (беловатый), белёсый (о животном); серая или белая лошадь, серка
L meneb minuu deeduška χallii opõzyõkaa läheb minu vanaisa halli hobusega
P halli voho hall kits
M halli opõn ~ Li halli õpõn valge hobune
J halli opõin kimmel
Li halli, väliss halliss i kutsuttii valkaat õvõssõ kimmel, vahel kimliks nimetatigi valget hobust
Li hallilla ep hooli tšezällä tšelloa ja talvõlla tallia kimmel ei vaja suvel kella (kaela) ega talvel talli

kazvo-opõin J-Tsv. sälg, kasuhobune, noor hobune | vn молодая лошадь

laukko (L) Lu Li Ra J, g laukoo Li Ra J
1. heledapäine, heledajuukseline | vn светловолосый
L lahzõd laukot kazvavaᴅ lapsed, heledapäised, kasvavad
2. päitsik (valge peaga lehm) | vn беломордая корова
Ra ku lehmällä õli valkaa pää, õli laukko kui lehmal oli valge pea, (siis) oli päitsik
3. J-Must. lauk hobune (hobune valge vöödi v. laiguga otsmikul) | vn белолобая лошадь (лошадь с белой отметиной на лбу), murd. лысанка.
Vt. ka lauttši

lina-arja Li Ra J lina-arjõ Lu subst., adj. linalakk (hobune); valge lakaga | vn белогривая (лошадь)
J õli mitä opõzõl tuuvvõ, lina-arjallõ liikutõllõ rl oli, mida hobusega tuua, linalakaga liigutada
Li Ra lina-arja õpõnõ ~ Lu lina-arjõ õpõn linalakk hobune

opo ~ õpo K-Ahl. hepo (Lu Ku) obu Kr, g ovoo: õvoo K hevoo Lu Ku
1. hobune, hobu | vn лошадь, конь
K õpo kommab koominaza, mi se on õvoo peräzä? – retši on õvoo peräzä (Ahl. 107) rl hobune tallab pahmast rehealuses, mis (see) on hobuse(l) taga? – Regi on hobuse(l) taga
Ku suurus suuhoo, meeli päähää, paha inimäin hevoo persiiᴢ kk suurus (= hommikusöök) suhu, meel (= mõistus) pähe, halb inimene hobuse perse(s)
2. Kr mära | vn кобыла.
Vt. ka opõnõ

opõnõ K L M J I obõnõ ~ opõne J-Must. opõn Kett. K L P Ke M Kõ Po Li J I (R U Ja-Len.) opõin P S J oponõ K M (R Kõ-Len. V) oponee K-Ahl. õpõnõ Lu Li J õpõn Len. Lu Li J (Kett. Kõ Ra I) õpõinõ J õponõ ~ õbone J-Must. õponee K-Ahl. hepoine ~ hepoinᴀ ~ hepoin Ku hepone (Ku) obben ~ opan ~ uopan Kr О́пынъ K-reg₂ Li-reg₁ Оппана Tum. Г̧евойнень Pal₂, g opõzõõ K R U P M Kõ Ja I opõzyõ L P opõizõõ S J opozõõ K õpõzõõ Kett. Kõ Lu Li Ra J õpozõõ J õbose J-Must., pl op̆põõᴢ ~ oppõõᴢ I
1. hobune | vn лошадь, конь
K χlaarinn opõzii svätitattii floorusepäeval pühitseti hobuseid
I a oppõõᴢ nee tabunaa üüseissiɢ aga hobused, need (aetakse) ööseks hobusekarja
Lu õpõn nelläl jalkaa kompasuʙ, a inemin jo sõnalta vs hobune komistab neljal jalal, aga inimene juba sõnalt
J kagrakaa saat tšiirep ovõiss etes ku dubinakaa vs kaeraga saad hobust kiiremini edasi kui malakaga
J õli mitä opõzõll tuuvvõ rl oli, mida hobusega tuua (= pruudil oli suur veimevakk)
Lu siä nagraᴅ niku õpõn hirnuʙ sa naerad nagu hobune hirnub
Lu õpõn johzõp travalt i hüpältä hobune jookseb traavi ja galoppi
Lu õpõn aivassõõʙ hobune puristab
J opõin hörkisseep kõrviit hobune lingutab kõrvu
I rakõta opõnõ rakenda hobune
I kabjojõõ lüüäss potkovaᴅ, i opõnõ ravvotattuɢ kapjade alla (kapjadesse) lüüakse rauad ja hobune on rautatud
L opõziikaa ja jalkaizii hobus(t)ega ja jalgsi
K ajõli ovõssa juhtis hobust
K naiskuuma i meeskuuma issuvad opõzõlla naisvader ja meesvader istuvad vankril ~ reel (hobusel)
Li kĺättšä opõn kronu hobune
Lu pilkko ~ pilkkonenä ~ pilkkopää õpõnõ lauk ~ laukpea hobune
I peegana, mussa, gneeda, valkõa, aahka ~ halli, harma opõnõ kirju, must, kõrb, valge, hall (vanadusest), hall (värvilt) hobune
J pero õbone (Must. 178) peru hobune
J lustia luuta obõnõ (Must. 175) head konti hobune
K tamm opõn märahobune
Lu neiz mettsiiz õli paĺĺo metts õpõzijõ neis metsades oli palju metshobuseid
P siällä bõlõ opõzõõ tie, siäll on jalkazii tšäütü seal pole hobusetee, seal on jalgsi käidud
J liivpõlto suvab opõizõõ sitta liivane põld vajab hobusesõnnikut
J opõizõõ kraappi hobusesuga, -hari
J opõizõõ nagl hobuse(raua)nael
J opõizõõ raut ~ M opõzõõ jalkarauta hobuseraud
J opõizõõ vargõᴢ hobusevaras
2. pl (teat. käterätikukirja nimetus | vn название опр. узора полотенца)
■
Lu opõzõõ pää suur pikergune pea (inimesel)
I opõzõ putka (Len. 285) naat
J opõizõõ mato hobukaan
J metts opõizõll om pitšät kõrvõᴅ eeslil on pikad kõrvad
Kr metsa uopan kaamel.
Vt. ka jaatiõpõn, kazvo-opõin, mettsõpõn, nahka-opõn, pero-opõin, rattsõpõnõ, ruun-opõnõ, tammaopõnõ
Vt. ka opo

pero¹ P M Lu J I (K-Al.), g peroo M peruo P
1. adj., subst peru (hobuse kohta); peru (hobune), perutis | vn прил., сущ., близкие по значению к глаголу ‘понести’ (о лошади)
P pero ko nõizõb menemää, siz lõhgop kõik, miniesie on tämä pantu rakkõõsõõ peru (hobune) kui hakkab minema, siis lõhub kõik, mille ette ta on rakendatud (rakkesse pandud)
2. adj tõrges, riukaline (hobuse kohta) | vn артачливый, простор. норовистый (о лошади, коне)
P pero opõn on mokoma, ku tahob ni meneʙ, ku ep taho, eb mene; sitä juoltii perossi tõrges hobune on niisugune, (et) kui tahab, siis läheb, kui ei taha, ei lähe; seda kutsuti {p}-ks
I opõnõ pero, ep tahog viiak koormaa hobune (on) tõrges, ei taha koormat vedada (viia)
P lurjuz ep kehta tehä mitäiᴅ, vaatab üli aizaa niku pero opõnõ looder ei viitsi midagi teha, vaatab üle aisa nagu riuklik hobune

pero-opõin J-Tsv. tõrges, riukaline hobune | vn артачливая, простор. норовистая лошадь

rusko M Lu Li Ra J, g ruzgoo Li Ra J
1. ruske, punakaspruun (lehm), punik | vn бурокрасная корова, краснуха, бурёнка
J rusko jäi mett-sää punik jäi metsa
M rusko lehmä puniklehm (punakaspruun lehm)
2. J-Must. punakaspruun, kõrb (hobune) | vn гнедой, гнедорыжий (лошадь), гнедка

sifka K-Ahl. siifka M, g sivgaa: siivgaa ~ siifkaa M
1. (mustjas)hall, hiirekarva, tuhkur (hobune) | vn сивый (конь), сивка
M siifka opõn: valkõa, mussa i harmaa, kõik on parvõᴢ tuhkur hobune: valge, must ja hall, kõik (värvid) on koos
2. M hall lehm | vn сивая корова

sinikkõ J-Must., g sinikõõ sinkjashall hobune | vn сивая лошадь, диал. сивка

tpruka J-Must., g tprukaa hobune, hobu, lastek. | vn лошадка

varsa Kõ S Lu Li Ra J Ku varza K-Set. varᴢ Li vars J-Tsv., g varzaa Lu J varsa ~ varsaa J-Tsv.
1. varss | vn жеребёнок
J varzaa kazvottõmin treebuitõp paĺĺo kuloa varsa kasvatamine nõuab palju kulu
J meni laatõlõõ varsa õssõma läks laadale varssa ostma
J assiä mi hodukõz varsa oi kui väle varss!
J meill on talli tammojõ, tõin on tammaa varsoitõ rl meil on tall(itäis) märasid, teine on mära varssu
2. Lu noor hobune (kuni nelja aastani) | vn молодая лошадь (до четырёх лет)
3. täkk | vn жеребец
Lu kuuvvõõ voovvõõ varsa kuueaastane täkk
■
J varzaa põlvi kahar kirburohi
Lu varzaa jalk nenäᴢ nina on tatine.
Vt. ka tammavarsa
Vt. ka varsaᴢ

vesikarva J-Must. hall hobune [?] | vn серая лошадь (orig. harmi)