[VOT] Vadja keele sõnaraamat

SõnaraamatustLisamaterjalid@tagasiside


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit

el Vt. ellä¹

eli Vt. iĺi

ellan, ella Vt. õlla

elle R M Li (K-Ahl. K-Sj. P) elleh (R-Lön.) helle (R-Lön.), g eltee hell, armas, kallis; helde [?] | vn родной, ласковый, дорогой, милый; щедрый [?]
R armas miu armijani elteeni ehittäjäni (Reg. 19) minu armas hellitaja, minu hell ehtija
R enneni elle sünnüttäjäni (Lön. 186) mu ema, mu hell sünnitaja
R laka vaatan sulkani sukua, onko se suku kogosa, enne elteet ühesä (Eur. 34) las ma vaatan oma kullakese (sulekese) suguvõsa, kas on see suguvõsa koos, ema armsad ühes
K einä-müttü on elteepi, kagra-kappa on kalĺiipi, minä ozmut ootavapi (Ahl. 102) rl heinatuust on armsam, kaerakapp on kallim, mina, kullake (= mõrsja), odavam
R elteella palalla elättäjäni (Reg. 19) rl helde (leiva)palaga, mu toitja

M elteelle einäaigalõ, ehittäjäni (Al. 48) hellaks heinaajaks, mu ehtija.
Vt. ka elleᴢ, elli

elli R-Reg., g elliielle

eĺĺä Vt. eliä

ellä¹ ~ el K-Ahl. kui, juhul kui | vn если

ellä² K-Ahl. K-Al. K-Salm1 R-Lön. R-Reg. M I (R-Eur.) elle M hellä Li (Lu) helle J, g ellää hell, õrn, tundlik | vn чувствительный, нежный
K enne on ellä eittümää (Al. 46) ema on hell ehmuma
M ellä paikka on tšäezä: kui puututaᴅ, vaivattaaʙ hell koht on käe sees: kui puudutad, (siis) on valus
M mentii ellässi jalgaa alussõõᴅ jalatallad muutusid hellaks
J ai kui on helle, nii ett vaa eb anna kerttää oi, kui hell on, nii et ei või puutuda
I elläᴅ rõhgaa lahsõᴅ lapsed on väga õrnad

J ühs on hellä einää aika, tõinõ on rutto rüttšee niittü rl üks on hell heinaaeg, teine on kiire rukkilõikus

elo K L P M Kõ Po Lu Li J I Ku (Kett. U Ra) Эло Pal1 Pal2 Э́ло K-reg2 Ii-reg1, g eloo K Lu J el̆loo M elo J
1. elu | vn жизнь, житьё
Lu sõkkaall elo bõõ elo pimeda(l) elu pole elu
Lu sell on elo niku pulmaᴢ sel on elu nagu pulmas
Lu miä oma eloo veetin turhaa, sitä viisii ep piä elloa veettää kui miä veetin ma elasin (veetsin) oma elu asjatult, sedaviisi ei tohi oma elu elada, nagu mina elasin
J annõm miä mokomaa sõnaa izeenellee, jot miä viinaa õmaz eloz enäpää suhõõ em paa ma andsin endale sellise sõna, et viina ma oma elus enam suhu ei võta (pane)
Lu noorõd eläväd uutta elloa, parõpaa elloa eb või õlla noored elavad uut elu, paremat elu ei saa (või) olla
K ku näed unõz vassõss rihtä, sis tõin elo leeʙ kui näed unes uut elumaja, siis tuleb elumuutus (teine elu)
Li neill on sopunõ elo neil on leplik elu
Lu õlõn elännüt talopoigaa elloa olen elanud talupojaelu
Lu soo siäl, soo tääl, kuzaa bõõ kuivaa, se oŋ kehnoo inemizee elo soo seal, soo siin, kuskil pole kuiva, see on viletsa inimese elu
P miä elän mustalaizõõ eloa, bõlõ mill õmaa kotua ma elan mustlase elu, pole mul oma kodu
J niku koira elo, jõgass leivä palass verrõta nagu koera elu, iga leivapala pärast näägutatakse
J eloo voim elujõud
J elo paikk elukoht
J galkõt suvata elä litši elo maja hakid armastavad elada elumaja lähedal
J elo aikõin eluaegne
2. Pal2 K-reg2 varandus | vn пожитки, нажитое (orig.: | vn добро).
Vt. ka tüh́j-elo

elä: sg. 2. p. elä Kett. Len. K R P Pi M S Po Lu Li Ra J Ku eläɢ vdjI I älä K L P Lu J, sg 3. p elkoo Ar. K-Ahl. elkoon Len. älkoo Ar., pl 1. p. elkääm [sic!] Len., pl. 2. p. -aa K M Ja-Al. Lu Li Ra J I Kõ-Len. elḱää Ku älkaa K L Lu, pl 3. p. elkoo Ar. K-Ahl. älkoo Ar. elkooᴅ Ar. elkoot Len. (sina) ära, (tema) ärgu, (meie) ärgem, (teie) ärge, (nemad) ärgu (eitusverbi imperatiivivormid; indikatiivivorme vt. sõnaartiklist en) не (вспомогательный отрицательный глагол с парадигмой повелительного наклонения; формы изъявительного наклонения см. в статье en)
Lu elä sülli sihee kaivoo, kussa vettä juuᴅ vs ära sülita sellesse kaevu, kust (sa) vett jood
I eläk petteleg min̆nua ära peta mind!
Lu elä siε mis sa nüüd!
K elkoo jooko, ujuko, võttako (Ahl. 71) (ta, nad) ärgu joogu, ujugu, võtku!
elkääm õlko (Len. 210) ärgem olgem!
Li nõiska mäntšemää, elkaa pelatkaa hakake mängima, ärge hullake!
Ja elkaa paŋkaa pahassi (Al. 53) ärge pange pahaks!
M kui üv̆vii sutta elkaa sööttägaa, a susi vaatab mettsää vs kui hästi te hunti ka ei söödaks, aga hunt vaatab (ikka) metsa (= metsa poole).
Vt. ka en

öll Vt. üllä


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur