[VOT] Vadja keele sõnaraamat

saa Kett. K-Ahl. K-Al. Lu Ra J-Must. saaɢ vdjI Ko
1. postp kuni | vn до (кого? чего?), по (кого? что?)
K alkõi bokkaa möö nii rad́oa, što väsümääse saa lõi ... (Ahl. 117) hakkas mööda külge nii peksma, et kuni väsimuseni lõi ...
J lähettii menemää nii jott ep pää maha tavannu kalmoilõ saa .. (Must. 149) (muinasjutust:) mindi minema, nii et (surnu) pea ei puudutanud maad kuni kalmistuni (välja) ..
Ra se paissi kõik kui kaukaalõõ saa see paistis kõik õige kaugele (= kuni silmapiirini)
2. postp (millest, mis ajast) saadik | vn с, от (кого? чего?)
Lu siit saa reppoa kutsutaa tarkka ja pettelikko sestsaadik peetakse (kutsutakse) rebast targaks ja valelikuks
vdjI en tääk kuhõs saaɢ ei tea, kustsaadik
■ (noomeniga liitunult в составе композиты:) Kett. kukõõ lauluussaa ~ kukkõõssaa kukelauluni
P sõta-aikan tulin viruosyõ i siittässaa õlõn viroza sõjaajal tulin Eestisse ja sestsaadik olen Eestis

santti P J, g santii J
1. sant (ka sõimus.), kerjus | vn нищий, попрошайка (иногда как руг.); калека
J siell õli kõikõllaisii santtii i sairai seal oli kõiksuguseid sante ja haigeid
J santid õltii siel tšasonaa juurõᴢ kerjused olid seal kabeli juures
P tšenieka riitõlivaᴅ, siz juttõĺ köühää: ai siε santti kellega riidlesid, siis ütles vaesele: ah sa sant
P se õli sõimaamiin: itšine santti see oli sõim: igavene sant
2. mardi-, kadrisant | vn ряженый (под Мартынов день), ряженая (под Катеринин день)
J viroza tšäivät santiᴅ Eestis käisid (mardi-, kadri)sandid

siitässaa Lu siittässaa P Li siittessaa J siittäsaa P Lu siittõsaa Lu siittsaa P Lu siitsaa ~ siitsa Lu sestsaadik, siitpeale, sellest (ajast) peale, sellest alates, sellest möödas | vn с тех пор, с этих пор, с (э)того времени
P sõta-aikan tulin viruosyõ i siittässaa õlõn viroza sõjaajal tulin Eestisse ja sestsaadik olen (= elan) Eestis
J kõrt karasin, siittessaa hülkez meilee tšäümess kord karistasin, siitpeale lakkas meil käimast
Lu siittäsaa ku miä mälehtän mańu sestsaadik, kui mina mäletan, (on lambatalle ikka hüütud) {m.}
P siittässaa tüttärikkõin nõisi jõka päivii ize sukõmaa päätä sellest ajast peale hakkas tüdrukuke iga päev ise pead kammima
Lu siitsa nõistii sopuzassi elämää sellest alates hakati leplikult elama
Lu minun aikaan õli kursileipä, siitsaa on aikaa jo kuuštšümmeᴅ kahsi vootta minu (elu)ajal oli (veel) pulmaleib, sellest on aega (möödas) juba kuuskümmend kaks aastat
Lu kuus vootta jo on takaᴢ siittõsaa, ku isä kooli juba kuus aastat on sellest tagasi, kui isa suri
Lu paĺĺo aikaa on siitässaa sellest on palju aega (möödas).
Vt. ka siältessaa

sluužia L P M S Po Lu J (K U Kõ V) sluušia K-Ahl. sluužiaɢ I, pr sluužin K Lu, imperf sluužizin M Kõ V Lu J
1. teenida | vn служить, услуживать, быть в услужении
M ühelee herralõõ puututtii sluužimaa (nad) sattusid sama härra juurde teenima
Lu minuu mehee emä sluuži korovina mõizaᴢ minu mehe ema teenis Korovina mõisas
L nävät sluužittii tämää ümper nad teenisid teda
2. sõjaväeteenistuses, ajateenistuses olla, kroonut teenida, aega teenida | vn служить в армии
P kunikaa aikan õli raskaᴢ sluužia tsaariajal oli raske kroonut teenida
Lu poika sluuži viroza poeg oli Eestis sõjaväeteenistuses
Lu miε en õlõ sluužinnu ma ei ole aega teeninud
J sluužinnu sõtameeᴢ sõjaväeteenistusest, ajateenistusest vabanenud sõdur
3. jumalateenistust pidada | vn совершать, совершить церковную службу
S pappi siš tšäüp tšasovnas, sluužiʙ preester käib siis kabelis, peab jumalateenistust
Kõ siiz vaikko meŋkoo pappi sluužimaa, što vihmaa bõl̆lõiᴢ siis kas või mingu preester jumalat paluma (jumalateenistust pidama), et vihma poleks (= et vihm lakkaks)
Po pappi sluuži ponafidaa preester pidas hingepalve
4. õnnistada | vn благословлять, благословить
L ujub viezä, kumpa vesi sluužittu (ta) ujub vees, mis oli õnnistatud
L pappi sluužip ponafedat preester õnnistab peierooga

viromaa L Lu J viruomaa (U) Eestimaa, Virumaa | vn Эстония
L koko viromaaz õli kõikkaa ookapi elo kogu Eestis oli kõige odavam elu
J viinad on tootu viromaalta rl viinad on toodud Virumaalt