[SYS] Sünonüümisõnastik

halb1, paha, sant sant elu, räbal räbal ilm, närune, nägur sel nägural ajal, näru, niru, nöök nöök lugu, nudi nudi olukord, nadi, nadine, ebasoodne, ebasoodus kants ebasoodsad ilmastikuolud, hull hull lugu, võimatu võimatu ilm, käekiri, elu, hullem kui hull, sandimast sandim, hullemast hullem, nutune nutune lugu, plass plass tuju, pole kiita [lugu], pole midagi hüpata (karata), ei saa näolegi, pole kellegi moodi, ei tõota midagi head, kuri ilm seadis kurjale; see on päris kuri asi, koera- koerailm, koeraelu, raske raske ilmaga merele ei minda, tige väljas on tige ilm, ropp ropp ilm, sitane sitane värk, sitt sitt inimene, pask pask värk see elu, lits kõnek lits tunne on raha küsida, rämps ta nägi rämps välja • tuju kohta: alla (allapoole) nulli, nullis • kõige halvem: pahim pahimal juhul, kõige pahem, kõige kuradim; vt ka ebakvaliteetne; vilets

järelikult, niisiis, siis siis on asi ju nii, seega, tähendab [et], ergo

kaebaja, pealekaebaja, ülesandja, denuntsiant, öördaja, keelekandja, keelik, koputaja, kopu, etterääkija, kõrvapuhuja • kurjategijatel: kits • lapse kohta: kaebupunn, kaevupunn, kitu, kitupunn

kord3 'ühekordne käik', puhk mitut puhku, raks käisime mitu raksu seenel, raps, sats, laar teise laariga, voor tuleb mitmendat voori, trett, ots, kord, tripp mitu trippi välismaal käinud, raks, rops käis mitu ropsu linnas, seenel

kõlvatu, ebavooruslik, kergemeelne, patune, liiderlik, riivatu, häbitu, lõtvade elukommetega, lodevate elukommetega, halbade elukommetega, kahtlaste elukommetega, kergete elukommetega, lodev, rikutud, hukas, raisus, raiskunud, sohis, allakäinud, põhjaläinud, põhjakäinud, põhjas, raiskuläinud, hukkaläinud, laiale teele läinud, libedale teele läinud, roojane, sohkiläinud, püherdab patus (patuelus) • naise kohta: lahke anniga, liba, lits lits tüdruk, litsakas, litakas, lõdva püksikummiga; vt ka langema3; liiderdama; kõlblusetu

löök1 • tugev löök: hoop, kõmm, kõmakas, võmm, võmakas, jõmakas, tümakas, põmakas, matsakas, mats, põntsakas, põrakas, mürakas, mütsak, larakas, nätakas, nätsak, näts, lops, obadus, obakas, lahmakas, kopsak, kopsakas, kops, klähm 'lahtise käega löök', sirakas, särakas, surakas, kõlakas 'kõlav löök', opakas, oblakas, parts, sahkam, sähmak, sähkam, sähmakas, tou, lutakas, kärakas, kähvakas, pirakas sai paar pirakat, plarts andis plartsu, larts, kläu, jutt tõmbas sihukese juti mööda pihta, tohlakas, tutakas, litakas, jõhkam murd, klõmm, klõmakas, kolakas, klähmakas, kosakas, lärts, tuline andis paar tulist, lahkam andis talle paar lahkamit, laja, lajakas sai lajaka vastu vahtimist, laksakas, latakas • pehme löök: pats, patsatus • kerge löök: nähvak, nähv, nihvak, nähkam, nihvakas, sähvak, sähvakas, nähvakas, silakas, sipsak, sips, saps, suts, naps, klaps, vops, vopsakas, laks, laksak, laps, sops, näks, näps, plaks, plaksak, plaksakas, kõks, kähmakas, kähm, kähvak • tappev löök: surmahoop, kabelimats

mahv, suitsusõõm, suitsumahv, pops, pahv, siutsupahv, mahvak, hall halli norima, suts paar tugevat sutsu oli tõmmatud, kõhv

mustus, räpasus, saast, sopp, kõnts, roppus, roojus, rääm, liga, rokk, must akendelt musta maha pesema, sitt upuvad sita sisse, kasimatus, pask elavad pasa sees

naine, naisterahvas, eevatütar, naiskodanik, naishing, naisehakatis, seelikukandja, põllekandja, naisinimene, naisisik, naisolend, naisolevus, voodiloomake, seelik kõnek jookseb iga seeliku järel, seelikusaba ülek kõnek, õrnem pool, nõrgem pool, krõõt, maadam, auguga liha, kabu folkl • õel, tige naine: krõhva, tulehark, fuuria, krihvel ülek, megäär, nõid ülek, põrgutukk, püsti saatan (kurat) • rumal, tühine naine: kana ülek, hani ülek • halvustavalt: kits, mära, naisetükk, naisenäru • hellitlevalt: kiisuke, kassike • kaunis naine: lilleke ülek • kergemeelne naine: lehtsaba, vuhva, luhva, liblikas ülek • soliidne naine: daam, leedi, proua, prouhjen kõnek • tüse naine: mamma, emand, mamsel, mampsel, tädi ülek • karjäärinaine: edueit • naised: naissugu, naistesugu, õrnem sugu, ussisugu, naispere, naistevägi

naps 'pitsitäis alkohli' naps viina, drink, aanispits nlj, pits pits likööri, tribitski, tiripitski

natuke1, natukene, pisut, ivake ivake aega, ivakene ivake aega, veidi, väheke, veidike, veidikene, piisake tal on isegi piisake annet, raasike, raasikene, kergelt öösel oli kergelt sadanud, põrmuke, põrmukene, raasuke, imeraasuke, pisinatuke, imenatuke, pisut, terike(ne), pireke murd, pire murd, pirekene murd, tsipa, tsipake, tsipakene, tireke üks tireke maad, tirekene üks tireke maad, tilgake, tilgakene, tonks mitte üks tonks pole aega, tsutike, sutsu, sutike, sutikene, suts, sutsukene, pilgu pilgu aja eest, pisku saaks pisku puhata, pire murd pire aja pärast, natike, nats, kübe, raas ajame veel raas juttu, seeme pista ometi seeme õlutki hinge alla, sorts nihkus sortsu, sugu sugu leiba, kröömike, törts, törtsuke, suutäis ajasid suutäie juttu, tilk, torts ajame torts tõsist juttu, kübe, kübeke tegi end kübeke vapramaks, tirts, terake supis on ka terake liha, tiba sellest on tiba kahjugi, väikest viisi, väikestviisi, väikselt peab ennast väikselt kunstnikuks, tibake, tibakene, sutt oota sutt, tsutt, surts, üks nõks oota üks nõks, natu-natuke, nati-natike, killuke, sugupärast oskas sugupärast õmmelda, vähesel (mingil) määral, mõnevõrra, äärtpidi äärtpidi tuttav, kuigipalju, kuigivõrd, suurt, suuremat ega ta minust suuremat noorem olegi, küünevõrd, küüneväärtki, kriipsu võrra, kopika eest, kraadi võrra, karvavõrd, kriipsuvõrd, kukesammu võrra, karvake karvake targem, kihu kihu noorem, kihuke, mitte nimetamisväärselt, juuksekarva võrra, kriipsuke kriipsuke hiljem

pabeross, suits kõnek

partisan, siss <sissi> • Eestis: metsavend

piiks, piuks, piiksatus, piuksatus, siuts, siuks, viiks

pilge, iroonia, irv, irvitus, irve, itsitus, its, nöök, nööge, nüke, satiir, aasimine, naer naeru alla sattuma, pila tema arvel tehti pila • õel pilge: sarkasm • jäme pilge: lõõp • suunatud pilge: pilkenool, satiirinool • ohter pilge: pilkerahe

pits1, napsiklaas, pitsklaas, topka

pits2 'sigari-, sigaretihoidja', munstükk

pits3, piibulips, piibupits

pitsiline, piluline, auklik, võrejas, võrkjas, ažuurne, pits-, pitskoeline

pritse, rips, sirts, virts

prostituut, tänavatüdruk, lõbunaine, ööliblikas, hetäär, hoor, kokott, libu, pordik, lits, pordunaine van, uulitsatüdruk van, avalik naine, lipakas, lipats, lita, lirva, hatt vulg, litakas, lõbutüdruk, rõõmutüdruk van, olmepiiga, pordu van, lind ülek, linnuke ülek, lõbulind, ell, lidu murd • kõrgemas seltskonnas: kurtisaan, poolilmadaam, poolmaailmadaam, daamike • mehe kohta: lõbupoiss, lõbumees

riisuja • sõja ajal: siss <sissi> aj, pardiajaja, marodöör

rohutirts, ritsikas, heinaritsikas, tirts, sirts, rohusirk murd

seejärel, pärast seda, peale seda, siis, seepeale, misjärel

sigaret, suits kõnek; vt ka plotski

siis, sel ajal, sellal, seekord, sel korral, sedaaegu, tookord, tol korral, tol ajal, tollal

sotsialist, sotsiaaldemokraat, sots

suits, toss, suitsutomu, tomu, suitsukangas • suitsutriip: suitsujoom, suitsuviir, suitsuviirg, suitsujoon, siutsuniit, suitsunire, suitsujuga, suitsujutt, suitsusoru, suitsutriip, suitsulint, suitsuvööt, suitsuköis • keerduv suits: suitsukeel, suitsukeerd, suitsukeeris, suitsukihar • suitsusammas: suitsulont, suitsukoonal • suitsuvine: suitsuloor, suitsuvina, suitsusond • suitsupilv: suitsupasmas, suitsusagar, suitsutort, suitsutomp

talu, koht, talukoht, talund, talumajand, talumajapidamine, suits mitu suitsu selles külas on • jõukas talu: puumaa murd, farm, rantšo (USA-s)

tilk2 tilk piima, sorts, solks, surtsakas, sirakas, sirts sirts vett, tips kallas kassile tipsu piima, pakkus külalisele tipsu viina, tipsuke, tipsukene