[SYS] Sünonüümisõnastik


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 26 artiklit

erevalguse kohta: hele, valushele, terav, pimestav, silmipimestav, lõikav, räige, erk, säre, sirav, sire tähtede sire valgus, silmal valus vaadatavärvuse kohta: krell, särav, tugev, selge, kirgas, erksavärviline, eredavärviline, erk erkkollane, intensiivne, ergas ergas rohelus, erkjas, kiirgav, kriiskav, kärts, särts, särtsakas särtsakas punane, kleit, lilled

haige1 adj, tõbine, haigus on kallal, haigusevimmane, haigusevimm on seesväga haige: puruhaige, surmhaige, pikali maas, siruli maas, voodis, sirgu, linadega pöörata, põdeja kirjad on põues, põdeja adj

halb1, paha, sant sant elu, räbal räbal ilm, närune, nägur sel nägural ajal, näru, niru, nöök nöök lugu, nudi nudi olukord, nadi, nadine, ebasoodne, ebasoodus kants ebasoodsad ilmastikuolud, hull hull lugu, võimatu võimatu ilm, käekiri, elu, hullem kui hull, sandimast sandim, hullemast hullem, nutune nutune lugu, plass plass tuju, pole kiita [lugu], pole midagi hüpata (karata), ei saa näolegi, pole kellegi moodi, ei tõota midagi head, kuri ilm seadis kurjale; see on päris kuri asi, koera- koerailm, koeraelu, raske raske ilmaga merele ei minda, tige väljas on tige ilm, ropp ropp ilm, sitane sitane värk, sitt sitt inimene, pask pask värk see elu, lits kõnek lits tunne on raha küsida, rämps ta nägi rämps väljatuju kohta: alla (allapoole) nulli, nulliskõige halvem: pahim pahimal juhul, kõige pahem, kõige kuradim; vt ka ebakvaliteetne; vilets

keeris, pööris, keerd ülekveekeeris: viru, neel

kusi, uriin, pissu, piss, sorr, soru, pissisoru, vesi kõnek

kõhn, lahja, kleenuke, pilbaspeenike pilbaspeenike tüdruk, tikkpeenike, piitspeenike, luine, kondine, nälginud, kõhetu, luider, niru, kuivetu, kõhnuke, kõhnukene, kiibakas, kiitsakas, niitsakas, kiipsakas, õbluke, otsajäänud, kurtunud, rammutu, nääpsjas, nääpsuke, nääpsakas, näru, roju roju kass, nahkne nahksed käed, nahkjas, kuiv kepina kuiv naine, kiitsak, kiigats ta oli pikk ja kiigats mees, kõrendik, kiitsuke, kiitsukene, kuivetunud, kuivetanud, kuiveljas, hoon murdväga kõhn: purukõhn, purulahja, ritvkõhn, nagu elav vari, kontkõhn, skelettkõhn, nagu surmakutsar, nagu [elav] luukere, lihatu, hing vaevu sees, nagu luu ja nahk, luukõhn, puulahja, nagu kondibukett, nagu niisk (silguniisk), nagu piitsavars, nagu piibuork, nagu niit, nagu kiisk, nagu piibuora, nagu ahjuhark, {kellestki} on paljad raamid järel, nagu redel, nagu Võrtsjärve kiisk, ühele varesele liiaks, kahele kasinasti, nagu kriips, ei ole tissi ega tussi, ei ole pihta ega perset, ei käppa ega nappaüsna kõhn: kõhnavõitu, nääpsuvõitu, kõhnapoolne, lahjapoolne, lahjavõitulooma kohta: ei kannata tapavalu välja; vt ka kõrend

kõrend 'kõhn olend', kõhnard, nääps, nääbus, nääpsik, niit, kilu, kiigats, niugats, kondibukett, kondikubu, piitsavars, pilbas, piibuork, piibuora, roots lapseroots, hobuseroots, rootsik, sorakas, kiisk, kiitsakas, kiitsharakas, kuigats, kuigard, niru, kriipsujuku, kriips, elav vari, inimvari, varjukuju, [elav] luukere, silguniisk, surmavari, surmakutsar, kuibus, kont naisekont, kondipuru, kõrendik, luukarnits kõnek, nahk kõnek, kondikrobi, kärbis ülek; vt ka kõhn

lind, tiivuline, tiivakandja, suleline, suliskuueline, suliskuub, sulisloom, sulissõber, suliline, sulekandja, sulekuuelinelaululind: laulumeister, laulik ülekkodulind: sulgloommurd: sirguke, sirgukene, tsirguke, sirk, tsirk

nõtke1, graatsiline, gratsioosne, painduv, sire, solge, nõtkepihaline, nõtkekehaline, nõtkejalgne, nõtke pihaga (kehaga), paindlik paindlik keha, kassilik, nagu pilliroog, nagu liigendnuga

peapesu, pähesaamine, saun, säru säru tegema, päheandmine, nahutamine, kohv ülek käis ülemuse juures kohvil, leil tema käest ei pääse keegi leilita, sõit ülek sõitu tegema, peatäis sai peatäie sõimata

pidu2, tantsupidu, tantsutrall, pitspall, ball, piduõhtukülapidu: simman, säru murd, kirmas murd, jubi van, klunker

pikali, siruli, sirakil, sirevil, sirukil, latsakil, laatsakil, pikka jäigi voodile pikka, pikkas murd, sirgu, siuku murd, päkad taeva poole (vastu taevast), päkad püsti, sõrad vastu taevast, sussid püsti, sussid taeva poole (vastu taevast), nii pikk kui lai, horisontaalselt nlj; vt ka selili; ninali; kõhuli

pudel, flakoonviinapudel: kulku, pullu, sorokovka, soru, sorgats, äpu, asunik, riigivanem, nui ülek, sinikael, poolikpudel viina kellegi meeleheaks: pass pulmaisa ulatab passi ja alles siis pääseb pulmarong liikumaimiku pudel: soskurohupudel: rohuklaas

päikesevari, päevavari, sirm, paraplii van

püsti3, seljas rusikas, saba seljas, sirgu

sale, sihvakas, nagu osi, osisale, osjakas, nagu kõrkjas, haugjas, siugjas, sire, peenike, kabe kabe kael, salepihtne, saledapihaline, saledakehaline, saleda pihaga, saleda kehaga

sirgelt2, sirgu, sirgena, sirgus, noolsirgelt, nöörsirgelt

sirm1, mütsinokk, mütsisirm, lakk <laka> murd

sirm2 'teisaldatav vahesein', voodisirm, voodivari, säärvant van

siuh, säuh, niuh, näuh, viuh, pliuh, pläuh, kliu, kläu, siu, siuhti, viudi, viuhti

sära, sira, helklus, kiiskus, kilgendus, sätendus, sädelus, [tähe] vilge, [tähe] helk, vilk, vilgatus, hiilg, hiile, helge, hiilgus, helendus päikese pimestav helendus, õhetus, vira, helgatus, helgahtus, sirendus

tähendus, sisu sõna sai uue sisu, mõte selle sõna mõte

täidis2, sisu piruka sisu

vihmavari, sirm, paraplii van

viril, hädine hädine nägu peas, hädaline hädalise häälega ütlema, piru piru laps, piriseja, pirin pirin lapsnäoilme kohta: pännis, virildunud, viltune; vt ka nutune; tusane

õhuke, õhe <õheda>, õheõhuke, imeõhuke, õrnõhuke, paberõhuke, õhkõhuke, uduõhuke, loorõhuke, paberjas, kiibakasüsna õhuke: õhukesevõitu, õheldaneriide kohta: lirurõivaste kohta: kerge kerge jakkraamatute kohta: kõhn ülek, kõhetu ülek


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur