[SYS] Sünonüümisõnastik

ale2, alemaa, kütisemaa, sõõrd, sõõrumaa, sõrd, sõrrumaa, saat <saadu>

arvuti, elektronarvuti, raal, kompuuter

ennäe, ena, kah, ennäh, näe, näh, vaat, kae, kaenäe, ets kae (näe), etsa kae (näe), vaata imet, katsu imet (nalja), kae nalja, näe imet (nalja), vaata aga vaata, näe aga näe, ära sa märgi, küll on lugu, on ikka, vahi, vai, oh sa poiss, oh sa valitsus, säh sulle, kas sa näed (kuuled), säh sulle kooki moosiga, säh sulle pauku (lugu), vaat sulle pauku (lugu), vaat kus [sulle] pirakas, eks sa kuule, vaat kus lops, vaat kus tükk, kuule nüüd asja (hullu, imet), tota mul asja, ole sa lahke, kujuta pilti; vt ka tohoo

isa, taat, papa, paps, issi lastek

iva, raas, raasuke, kübe, kribe, krööm, kröömike • toiduraasuke: leivasuutäis, paluke, ivamari pole täna ivamarja hamba alla saanud, rüüm ei saanud rüümi ega raasu suhu ega silma; vt ka kübe

kollane, kuldne, kullakarva, kullakarvaline, kullavärviline, õlgkollane, õlekarva, liivakarva, õlgjas, vahakollane, sinepikarva, nisuõle värvi, vahajas, kuldkollane, küpskollane, munakollane, munarebukollane, võilillekollane, võikollane, võikarva, nisukarva, leetjas, paat, paatjas küpsed rukkid on paatjad, sidrunikarva, sidrunkollane, safrankollane, safranikarva, tibukollane, kanaarikollane, meekollane, päikesekollane, sinepikollane, tubakakollane, paadikas, kullakas, nisuvärvi, meekarva, mahekollane, merevaigukarva, merevaikkollane, sügiskollane, mesikollane, mattkollane, oliivkollane, päikesekarva, päikesekullane, päikesekarvaline, rebukarva, rebukollane, kullane luulek, koldne murd, tuhmkollane, kuumkollane, sügavkollane, savikollane, sumekollane sumekollane sügis, pärgamentkollane, pärgamendikarva, ookerkollane, ookrikarva, messingkollane, mürkkollane • erekollane: kärekollane, leekkollane, sappkollane, kiirgavkollane, kiiskavkollane, erkkollane, tulikollane, hõõguvkollane, kirgaskollane, säravkollane, teravkollane, särekollane • hobuse kohta: võik, põdravõik

laat, mess, jaarmark 'aastalaat'

linnavalitsus, linnanõukogu, raad aj, magistraat aj

lärm, melu, laat, kisa, kära, kisa-kära, jutuvadin, rima, kärin, käratsemine, mõna, menu murd, sagin häältesagin, trall küla rõkkas meeste trallist, kirin-kärin, suma, hälin, lament • tugev lärm: seaniitmine ülek, põrgukisa, põrgulärm, müra

natuke1, natukene, pisut, ivake ivake aega, ivakene ivake aega, veidi, väheke, veidike, veidikene, piisake tal on isegi piisake annet, raasike, raasikene, kergelt öösel oli kergelt sadanud, põrmuke, põrmukene, raasuke, imeraasuke, pisinatuke, imenatuke, pisut, terike(ne), pireke murd, pire murd, pirekene murd, tsipa, tsipake, tsipakene, tireke üks tireke maad, tirekene üks tireke maad, tilgake, tilgakene, tonks mitte üks tonks pole aega, tsutike, sutsu, sutike, sutikene, suts, sutsukene, pilgu pilgu aja eest, pisku saaks pisku puhata, pire murd pire aja pärast, natike, nats, kübe, raas ajame veel raas juttu, seeme pista ometi seeme õlutki hinge alla, sorts nihkus sortsu, sugu sugu leiba, kröömike, törts, törtsuke, suutäis ajasid suutäie juttu, tilk, torts ajame torts tõsist juttu, kübe, kübeke tegi end kübeke vapramaks, tirts, terake supis on ka terake liha, tiba sellest on tiba kahjugi, väikest viisi, väikestviisi, väikselt peab ennast väikselt kunstnikuks, tibake, tibakene, sutt oota sutt, tsutt, surts, üks nõks oota üks nõks, natu-natuke, nati-natike, killuke, sugupärast oskas sugupärast õmmelda, vähesel (mingil) määral, mõnevõrra, äärtpidi äärtpidi tuttav, kuigipalju, kuigivõrd, suurt, suuremat ega ta minust suuremat noorem olegi, küünevõrd, küüneväärtki, kriipsu võrra, kopika eest, kraadi võrra, karvavõrd, kriipsuvõrd, kukesammu võrra, karvake karvake targem, kihu kihu noorem, kihuke, mitte nimetamisväärselt, juuksekarva võrra, kriipsuke kriipsuke hiljem

oks, raag • oksad tervikuna: oksastik

osuti, seier, näitaja, minutinäitaja, tunninäitaja, raag, kellaraag

paat, lootsik, julla, vene, haabjas • suur paat: luup • väike paat: joll • lameda põhjaga: rump, ruup • puutüvest õõnestatud: ruhi • kehv paat: küna, mold

pidu1, võõruspidu, lustipidu, pillerkaar, pillerkaaritus, trall, trallam peeti trallamit, tingeltrangel, trill-trall, tralling, pilgar, pulm ülek, lust, prasnik, klimbimm kõnek • söömapidu: oleng, olemine perekondlik olemine, sööming, pralle, joot suured joodud, sööt söödud olid söödud, sööming-jooming • pidu kitsamas ringis: koosviibimine, viibing, koosistumine, istumine, istung van • pidu kutsutud külalistele: raut • lõpupidu: lõpik • pidu kohatul, halval ajal: pidu katku ajal

taat, vanamees, hallhabe, vaar, vanataat, toi, vanatoi, ätt, papa, papi, taadiköbi, taadikõbi, vanamehekäbi, tarikas tõre tarikas, vanameheroisk

telefon, kõnetraat, traat, telefonitraat

tünn, vaat, aam, tõrs, tann, toober, tünder 'väike puittünn'

vanaisa, isaisa, emaisa, vaar, vanapapa, ätt, taat, taadu

ääris, poort, äärispael, veeris, pook <pooga>, veerik, rant, ai <aia> 'seeliku äärispael', bordüür • karusnahast ääris: puhk <puhu> • narmastega, tuttidega ääris: posament