[SYS] Sünonüümisõnastik


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 28 artiklit

agraarne, agraar-, põllumajandus-, põllundus-, maa- maaseadus, maaõigus, maaviljelus-, agro- agrobioloogia

ametimärk, ametiraha rektori ametiraha, raha riputas raha kaela

arvuti, elektronarvuti, raal, kompuuter

aumärk, autäht, teenetemärk, orden, rist rist rinnas, auraha, raha rind rahasid täis

eesti, maa- maakeel, maarahvas, maavärki maavärki keel, matsi-

harilik, tavaline, tava- tavainimene, sõna tavakasutus, ordinaarne, rea- reatööline, liht- lihtliige, keskmine keskmine inimene, läbistikune, muidune, nagu ikka inimene nagu inimene ikkakeelendi vms kohta: usuaalne; vt ka keskpärane; kulunud; lihtne2

iva, raas, raasuke, kübe, kribe, krööm, kröömiketoiduraasuke: leivasuutäis, paluke, ivamari pole täna ivamarja hamba alla saanud, rüüm ei saanud rüümi ega raasu suhu ega silma; vt ka kübe

jaa adv, jah, jajah, neh, jaa-ah, jaah, noneh, nonäh, nänäh, nojah, haa, jaa-jaa, jaa-jah, miks ei, miks mitte, seda jahmureliku jaatuse puhul: oijaa, oijah, oijee, oijeh, oojaakahtleva jaatuse puhul: küllap, väga võimalik, ega hullu tea, mine hullu tea

linnavalitsus, linnanõukogu, raad aj, magistraat aj

maa, maismaa

maa-, põllu-, talu- talutöö, küla- külaelu

maailm, maa, ilm, ilmamaa, maakera, maamunamaapealne maailm: siinilm, siinpoolsusmaailm oma vaevade ja viletsusega: hädaorg

maakoht, maanurk, kant, maa Pühajärve mail

maapind, maakamar, kamar, pinnakiht, pinnas, maa, pindpersonifitseerituna: maaema

muld, maa, pinnas, mullapind, maamuld, põrm põllumees heidab seemne põrmumulla sisemus: mullapõu, mullarüpp, mullasüli

natuke1, natukene, pisut, ivake ivake aega, ivakene ivake aega, veidi, väheke, veidike, veidikene, piisake tal on isegi piisake annet, raasike, raasikene, kergelt öösel oli kergelt sadanud, põrmuke, põrmukene, raasuke, imeraasuke, pisinatuke, imenatuke, pisut, terike(ne), pireke murd, pire murd, pirekene murd, tsipa, tsipake, tsipakene, tireke üks tireke maad, tirekene üks tireke maad, tilgake, tilgakene, tonks mitte üks tonks pole aega, tsutike, sutsu, sutike, sutikene, suts, sutsukene, pilgu pilgu aja eest, pisku saaks pisku puhata, pire murd pire aja pärast, natike, nats, kübe, raas ajame veel raas juttu, seeme pista ometi seeme õlutki hinge alla, sorts nihkus sortsu, sugu sugu leiba, kröömike, törts, törtsuke, suutäis ajasid suutäie juttu, tilk, torts ajame torts tõsist juttu, kübe, kübeke tegi end kübeke vapramaks, tirts, terake supis on ka terake liha, tiba sellest on tiba kahjugi, väikest viisi, väikestviisi, väikselt peab ennast väikselt kunstnikuks, tibake, tibakene, sutt oota sutt, tsutt, surts, üks nõks oota üks nõks, natu-natuke, nati-natike, killuke, sugupärast oskas sugupärast õmmelda, vähesel (mingil) määral, mõnevõrra, äärtpidi äärtpidi tuttav, kuigipalju, kuigivõrd, suurt, suuremat ega ta minust suuremat noorem olegi, küünevõrd, küüneväärtki, kriipsu võrra, kopika eest, kraadi võrra, karvavõrd, kriipsuvõrd, kukesammu võrra, karvake karvake targem, kihu kihu noorem, kihuke, mitte nimetamisväärselt, juuksekarva võrra, kriipsuke kriipsuke hiljem

nõusolek, nõusolu, jaasõna, jaa subst, jaatus, jahsõna, luba, heakskiit, õnnistusametlik nõusolek: sanktsioon

oks, raagoksad tervikuna: oksastik

osuti, seier, näitaja, minutinäitaja, tunninäitaja, raag, kellaraag

piir1, raja

pära1, viimane ots, tagumine osa, lõpp, paks kohvipaks, sagu kohvi-, teesagu, kaapmedseebipära: soopkaljal, õllel: raba

raba, rabadik, rabaala, rabamaa, kõrgsoorabad: rabastik

rahapaberraha: rahatäht, rahapaber, rahasedel, paber, nurgeline van, lapp van torka paar lappi pihkuüldiselt: nodi, va kõlisev, va krabisev, va krõbisev, puru, rahapuru, papp, plekk, näpuvalge, moni, prügi ülek, ressursid, finantsid, kapital, mammon, kõndvähene raha: rahakopikas, rahanatuke, krossid, sandikopikas, veeringud lesknaise veeringud, sent, sendid, kopikas, rahapenn, penn pole pennigi taskus, seeklid, tengsuur raha: ilus raha, priske kopikas, tubli kopikas, kena kopikas, rahahunnik, hea patakas, kenake patakas, rahasumakas, rahapatsakasrahalise seisu kohta: kukkur ülek kehv, kõhn, napp kukkur, kuld ülek kuidas kulda, nii kohut, kuidas hõbedat, nii õigust, naud murd kus naudi, seal naabreidtegevuse alustamiseks: stardiraha, algkapitalsularaha: sula maksis sulas, puhas rahariikidevahelises suhtlemises: kuld, maailmaraha, valuuta omavaluuta

riik2, maa Eestimaa

tee2 ülek töömehetee, kirjanikutee, teekond, rada igaüks käib oma rada, rööpad ülek

teisiti, teisipidi, teistmoodi, teistviisi, omamoodi, isemoodi, muuti, muul viisil, naa täna nii ja homme naa, naapidi, naaviisi, muudmoodi, muidu, muudviisi üleksõnastuse kohta: teiste sõnadega, teisiti öeldes, teisisõnunime kohta: teise nimega, alias; vt ka erinevalt

vahemaa, vahekaugus, distants, vahe, kaugus, maa sinna on pikk maa minna

valus, valuhell, valulik, valuline, valurikas, haige selg jääb kummardamisest haigeks, hell päikesest hell nahk, kibe mida armsam laps, seda kibedam vits, soolane soolane keretäis, kõrvalops, paa lastek, [nii valus, et] silmad löövad (silm lööb) tuld, silmist lööb tuld (sädemeid), [nii valus, et] tuli käib (kargab) silmist välja, [valu võtab] silmade eest mustaks, tulivalus, nagu noaga lõikab


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur