[SYS] Sünonüümisõnastik

alkohol, naps, põrgujook, põrguvesi, vägijook, märjuke, külmarohi, lauluõli, jumalavili, eluvesi, hundituline, kangem kraam, kärakas, hundijalavesi, tulivesi, kartulivesi, tulijook, karjajaak, eluallikavesi, elutilk, elutilgake, elueliksiir, joogikraam, kibe armastab va kibedat, kibedik, rõõmuvesi, rõõmurohi, põrgulake, porujomm, nipsid ja napsid, nipsid-napsid, nipskid-napskid • magus alkohol: naisteviin • söögi alla võetav naps: söögialune, toidualune • pulmade puhul võetav naps: jalg pulmajalg • trahvinaps pidusse hilinemise korral: trahvilöök; vt ka viin

erinev, lahkuminev, erisugune, eri eri ajal, eri taimeliigid, eri- eriaegne, ise räägib iga kord ise juttu, erilaadiline, erilaadne, eriilmeline eriilmeline lavastus, eripalgeline, isepalgeline, erinäoline, isenäoline, isesugune, [iga asi] ise nägu • teisega võrreldes erinev: {millelgi} on vaks [maad] vahet, {millelgi} on suur vahe, on vahe sees, [hoopis] teine maik juures, [hoopis] teisest ooperist • inimese kohta: nagu tuli ja vesi, nagu maa ja taevas, nagu siga ja kägu, teisest puust (laastust, taignast, materjalist), teist laastu (masti, tõugu, toime), igal linnul ise laul, igal talul oma taar, igal perel oma viis, nagu valge vares; vt ka teistsugune

ise2, iseseisvalt, omal jõul [ja nõul], kõrvalise abita, iseenese tarkusest, isepäi, omapead ei osanud omapead metsast välja tulla • töö kohta: oma kümne küünega, oma kümne küüne varal, oma kätega

ise1, iseenesest, spontaanselt, vahetult, pühast vaimust

ise3, isiklikult, personaalselt • pealtnägemise, -kuulmise, ütlemise kohta: ihusilmaga, oma silmaga, oma kõrvaga, oma suuga

iseseisvalt, sõltumatult, omal käel, oma käe peal oma käe peal elama, omas leivas, oma leiva peal, omapead kumbki tegutses omapead, omaette omaette elama, oma (omil) jalul, ise, {kellegi} tiivad kannavad

kaskne, kasepuust, kase-

keskpunkt1, kese, tsenter, keskkoht

kibe, viha, vihakas, vihavõitu, kibekas, kibejas, vihav, mõru, mõrkjas, kirbe, mõrk, mõrukas, mõruvõitu, mõrumaitseline • väga kibe: sappkibe, sappmõru, sappviha, piparkibe, tulikibe, mürkkibe, põrgukibe, mõru nagu tubakas, piprane ülek

kiire1, kärme, kärmas, nobe, väle, kräbe, krabe, vile, varmas, kahmakas, kibe kibe töömees, kibe tööle, vali, valus murd valus kuduja, näbe näbedad sõrmed, kabe tal on tantsupõrandal kabedad jalad, käbe, nagu värten perenaine on kui värten, nagu orav, kergekäeline • käimise kohta: kergejalgne, kerge noorel lapsel kerge jalg, kiirejalgne, välejalgne, väledajalgne, kärmejalgne, nobejalgne, sammukas, nobeda sammuga, nobeda astumisega, kebja

kiire2, edasilükkamatu, pakiline, kibe kibe tööaeg, rutuline, kiireloomuline, tulikiire, kibekiire, hädaline hädaline töö, asi, hädalik van, häda-, tiidus on palju tiidsaid tegemisi, on püss see asi on jälle nõnda püss

kirme, kirmetis, kohr, kirmes, kile koorekile

kisa • hele kisa: kiljumine, kilg, kriiskamine, kriisk, kiilumine, kilamine

kisk, kida, nook, konks, kisa

kõva4 kõva külm, kõva töömees, kange kange pakane; kange tööle, kibe kibe külm; kibe janu; kibe uudishimu, krõbe, suur, vali, käre, krõps väljas on krõps külm, valus valus pakane; valus kuduja, vägev

kübe, trips, kübemeke, kibe, kihu, pihu, põrm, pihuke, pihukene, jusu kirvest pole jusugi järel, laju murd; vt ka iva

läbilõikav, kriiskav, kime, kile, räige, helk, kilav, käre käreda kõlaga koolikell, plekine naeris plekist naeru, helkav, helgas, luust ja lihast (üdist) läbi lõikav, luusse ja lihasse lõikav, terav, piitsutav, kõrvulukustav, kõrvulõikav, verd tarretama panev • tuule kohta: vt kõle

lärm, melu, laat, kisa, kära, kisa-kära, jutuvadin, rima, kärin, käratsemine, mõna, menu murd, sagin häältesagin, trall küla rõkkas meeste trallist, kirin-kärin, suma, hälin, lament • tugev lärm: seaniitmine ülek, põrgukisa, põrgulärm, müra

membraan, kile, kõld <kõlla>

raske4, saatusraske, vaevarikas, vaevarohke, kadakane ülek, okkaline okkaline elutee, piinarikas, piinaline van, vaevaline, vilets, vaevane, vaevakas, katsumusrohke, ränk, karm karm elukool, kibe kibe saatus; elu läks aina kibedamaks, kare elu karedam pool, kannatusrohke, kannatusrikas, ohakaline ülek, ohakane ülek

raske5, kibe kibe õppetund, valus valus kogemus, sünge; vt ka ränk

rutt, kiirustus, aju, kibedik 'kibe rutt', kiirustamine, rutlikkus, rutakus, tõtt, tõttamine, pakk, kiir <kiiru>, kibe kibedat sellega pole, kiire sellega pole mingit kiiret, kibekiire, rabin nüüd on suur rabin seljataga ja aega linna vaadata, ähm

seesmine, sisemine, seespidine, sise-, seespoolne

säde1, kibe kibemest tuli, sõnast tüli, kirg <kire> murd

terav1, lõikav, vahe, terav nagu habemenuga, nugaterav, ohakterav käias kirve ohakteravaks • valu kohta: kibe, kõrvetav, torkiv, põletav, äge, kange, kihkav, hele jalga lõi hele valu • pilgu kohta: vt pilk1

valus, valuhell, valulik, valuline, valurikas, haige selg jääb kummardamisest haigeks, hell päikesest hell nahk, kibe mida armsam laps, seda kibedam vits, soolane soolane keretäis, kõrvalops, paa lastek, [nii valus, et] silmad löövad (silm lööb) tuld, silmist lööb tuld (sädemeid), [nii valus, et] tuli käib (kargab) silmist välja, [valu võtab] silmade eest mustaks, tulivalus, nagu noaga lõikab

vise, heide, heit, paise, paiskamine, visk, heitmine, viskamine

väga, arutult arutult suur, armetult armetult vähe, vaene, ebaharilikult ebaharilikult kaunis vaade, ebaloomulikult ebaloomulikult suur jalg, ebanormaalselt, ebatavaliselt, enam kui, ennekuulmatu, ennekuulmatult, ennenägemata, ennenägematult, enneolemata, enneolematult, erakordselt, harukordselt, haruldaselt, hiigla, hiiglama, hirmus, mis hirmus ta on armunud mis hirmus, hirmsasti, hirm- hirmsuur, hirmpalju, sõge- sõgesuur, hiiglamoodi tahan hiiglamoodi näha, mis seal on, hirmuäratavalt hirmuäratavalt suur, hullemast hullemini, hullul kombel (moel), lollimoodi lollimoodi külm, lollisti, hullumoodi, hullusti, hullupööra, hästi hästi palju, häbemata, häbematult, hämmastavalt, seletamatult, igavene igavene kena, igavesti igavesti suur, ilmotsata van, ilmatu, ilmatuma, jubedasti, jubedalt, jube, jõle, jõletu, kangesti, kohutavalt kohutavalt vaene, mis kole kõht on tühi mis kole, kole kole suur, koleväga, koledal kombel, koledasti, koletu, koletult, kolossaalselt, pagana, paganama paganama palju, paganlikult, kuradi, kuradima, põrguma, kuramuse, pergli, perglima, sindri, sindrima, kuratlikult, kõvasti, lõpmata, lõpmatult, neetult, maailma, maailmama, maailmatu maailmatu suur, maailmatuma, meeletult, metsikult, otsatult, piiritult piiritult aus, põhjatu põhjatu rikas, põhjatult, põrgulikult põrgulikult kuum, põrgumoodi, päratu päratu suur, päratult, päratumalt, pööraselt, ropult, kui kurivaim soolane kui kurivaim, silmipimestavalt silmipimestavalt ilus, sindrima, tohutult tohutult võimas, tapvalt tapvalt igav, röögatult, uskumatult uskumatult kallis, õige õige halb, õudselt, äraarvamata, üüratult, ärarääkimata, äärmiselt, ääretult, ülimal määral, ülimalt, üliväga, ütlemata, äraütlemata, uskumata, rääkimata rääkimata hea tunne, surmani surmani väsinud, kibedasti kibedasti kahetsema, pikisilmi pikisilmi ootama, soojalt soojalt soovitama, muinasjutuliselt muinasjutuliselt odav, piinavalt piinavalt kaua ootama, hädasti hädasti vaja olema, tuline tuline kahju, põletavalt põletavalt valus, külm, üli- üliagar, hüper-, puru- puruvaene, pururikas, pururumal, veri- verivärske, verinoor, raud- raudkülm, raudkõva, tuli- tulikuum, maru- maruvihane, maru maru suur, igi- igivana, ime- imearmas, imekerge, pori- porilaisk, välk- välkkiire, puu- puupaljas, ränk- ränkraske, püsti- püstirikas, püstirumal, hali- halihaljas, haru- harutihti, haruharva, hiigla- hiiglasuur, hiiglatugev, ropp- ropprikas, õud- õudsuur, surm- surmigav, hunt- huntnäljane, põrgu- põrgukuumus, põrgukära, kibe- kibesoolane, kibehapu, nii nii hea, nõnda ta on nõnda üksi • viisi (verbi kordusega) vandus vandumise viisi

õel, mürgine, kihvtine, kihvt inimeste vastu kihvt, sapine, sapikas, salvav salvav pilk, solvav, tige salvavalt tige, kibe kibe pilge, torkiv, vahe vahe iroonia, kidaline võttis mind vastu kidaliste sõnadega, karune, jõre, tõre, õrjetu, õelust täis, jõnk oma jõngi olekuga kohutas ta kõiki, tigeda südamega, kurja südamega (loomuga), tigedaloomuline, kuri, karvane, hammustav, terav, lõikav, nõelav, torkav, okkaline, {kellelgi} on kuri keel, on terav keel, teravkeelne, õrjetu, püre murd, kurja keelega, kihvtise keelega, tigeda keelega, terava keelega, vaheda keelega (ütlemisega), mürki täis, terava sõnaga, teravasõnaline