[SYS] Sünonüümisõnastik


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 41 artiklit, väljastan 30

aasialane, asiaat, kollane kõnekhlv: pilusilm, kili

ebe, udemeke, helve tuhahelbed, helbeke, helves, lemm linalemm, lemmes, lemme, ehmes papliehmes, udu villaudu, hõde, vill paplivill, pudu õitepudu

hirmutis, tont, hernehirmutis, hernetontlastehirmutis: koll, kotimees, kolumats

joove, joobeseisund kants, ebakaine olek kants, kilk, vint, porujomm, jokk, jomm, viinauim, joomauim, alkoholiuim, uim, aur parajad aurud sees, kaif kõnekraske joove: umbjoove

jõuk, kamp, bande, hord 'suur jõuk', kari pätikari, polk loodripolk, punt, kild, mest, kildkond, kampkond, kupatus, komplott; vt ka trobikond

kaitse1, turv <turva>, turve <turbe>, julgeolek, vari ülek varju pakkuma, varjupaik ülek, sadam ülek, kilp ülek

katkend, fragment, tükk, osa, katke, kild kilde kultuuriloost

keelepeks1, klatš, külajutt, tühijutt, klatšijutt, faama, jutud sinust liigub igasuguseid jutte, ilmajutt, kuulujutt, kuuldus, kumu, kõmu, lorijutt, kõlakas, kõlin, kõmujutt, kell kogu küla on kella täis, vanaeitede jutt, [vaat kus] jutt ja jalad all, tagaseljajutt, pastlatelefonijutt, suuseitung, kõla ülek tühi kõla, kõmin ülek, kõlin ülek, sahin, sosijutt, sosin liigub sosinaid, et...pahatahtlik, kuri keelepeks: sisin

kell1, ajanäitaja, tunninäitajatasku- või käekell: uur

kell2lehmakell: krapp, karjakell, karjakrapp

kelluke, kõlisti, kell, kellad, kulin, kulinad, kulisti, kuljus, kuljused, pauad, kõrin, kõrinad, kurin, kurinad

kiil2 <kiilu>, talb <talva>

kiil1 <kiili>, kiin (putukas)

kiil3 <kiilu>, andur, emapuu laeva emapuu

kilkamine, kilamine, kila, kilge laste rõõmsad kilked, kilgatus

kilogramm, kilo

kilomeeter, kilt kõnek

kiltkivi, kilt <kilda>

kindlasti1, kahtlemata, kahtlematult, kaheldamatult, raudselt, ilmtingimata, tingimata, igatahes, surmkindlalt, kaljukindlalt, üks mis kindel, raudkindlalt, ammugi tema oskab seda ammugi, kuidas siis [muidu], kuidas veel, kuidas siis teisiti, ei ole mingit kahtlust, ikka on ikka, küll tuleb küll, igal juhul, iga naks aspiriin võtab iga naks palaviku alla, iga kell, iga toll see on iga toll etem, iga raks, iga nõks, enesestmõistetavalt, endastmõistetavalt, niikuinii, nagunii, kindla peale, kas või nui neljaks (pooleks), kas või malk maast püsti (lahti), kas või malk pooleks, maksku mis maksab, kas või tükid taga, kas või jätkust lahti, iga hinna eest, iga hinnaga, olgu või veri põlvini, kas või läbi halli kivi, kas või käpuli maas, olgu mis on, saagu mis saab, saagu või saamata, tulgu mis tuleb, tulgu mis tahes, olgu mis tahes, saagu või sitem, kas elu või surm, sadagu või pussnuge (aiateibaid, vene poisikesi) alla

kinnisidee, kinnismõte, ummikmõte, idée fixe, ideefiks, fiksidee, kilk kuuldus pani talle kilgi pähe, mis enam rahu ei andnud

kirme, kirmetis, kohr, kirmes, kile koorekile

kisahele kisa: kiljumine, kilg, kriiskamine, kriisk, kiilumine, kilamine

kius, kiust, trots, uhm, krill, jonn, jonniajamine, vägikaikavedu, vägikaikavedamine, kaikavedamine, kiusuajamine, kiuslemine, kiustetoimimine, trotsivaim

kõrend 'kõhn olend', kõhnard, nääps, nääbus, nääpsik, niit, kilu, kiigats, niugats, kondibukett, kondikubu, piitsavars, pilbas, piibuork, piibuora, roots lapseroots, hobuseroots, rootsik, sorakas, kiisk, kiitsakas, kiitsharakas, kuigats, kuigard, niru, kriipsujuku, kriips, elav vari, inimvari, varjukuju, [elav] luukere, silguniisk, surmavari, surmakutsar, kuibus, kont naisekont, kondipuru, kõrendik, luukarnits kõnek, nahk kõnek, kondikrobi, kärbis ülek; vt ka kõhn

küllalt1, küllaldaselt, küllaldasel määral, tarvilikul määral (mõõdul), tarvilikult, küündivalt, volilt, voli pärast voli pärast aega, loalt, jagusalt, piisavalt, külluses, küll, küllaga, priilt tal on aega priilt käes, {midagi} jätkub, piisab, aitab, lahedasti, priipärast õlut anti talgutel priipärast, kuhjaga, {midagi} [on] maa ja ilm, küll ja küll, maailm

lill, kann <kanni>, lilleõis

läbilõikav, kriiskav, kime, kile, räige, helk, kilav, käre käreda kõlaga koolikell, plekine naeris plekist naeru, helkav, helgas, luust ja lihast (üdist) läbi lõikav, luusse ja lihasse lõikav, terav, piitsutav, kõrvulukustav, kõrvulõikav, verd tarretama panevtuule kohta: vt kõle

membraan, kile, kõld <kõlla>

mälumäng, küsimusvõistlus, kilb <kilva>, küsikilb <-kilva>, mnemoturniir, viktoriin

nutt, nutmine, pisaravalamine, vesistamine, silmavesistamine, itk, tönn, pill, nutupill, töin, nutukisa, töinamine, peatäis nuttis mitu peatäitvaikne nutt: tihkumine, tihknutuhoog: nutupuhang


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur