[SYS] Sünonüümisõnastik

abil, varal, abiga, jõul, väel, toetusel, najal tuju tõusis topsi najal, turval, toel, {millegi} vahendusel, -ga labidaga

ae, uhuu, uu, au, ahoi, hei, hoi

ahv, ahvipärdik, pärdik, määrkass van

ai, aih, ai-ai, ui, uih

aina, ühtejärge, ikka elu läheb ikka paremaks, ühtesoodu, korrast korrast halvemaks, muudkui, pealegi ajab pealegi oma jonni, üha, aiva, taga taga hullemaks läheb, järjest järjest suuremaks

asemel minu asemel, eest eks kartul ole ka leiva eest, teen seda sinu eest, {kellegi} pähe, ette poeg käis sulase ette, -ks eks poeg ole sulaseks

au, autunne

aur, uhk, toss • niiske aur: rõsi

austus, austamine, lugupidamine, au talle ei ole tähtis ei au ega kuulsus, aukartus, hardumus, hardus, aupaklikkus, respekt, pieteet, pieteeditunne, aupakkumine van

eba-, mitte- • võõrsõnades: a- anormaalne, il- illegaalne, im- impersonaalne, in- infiniitne, ir- irregulaarne

eha, õhtueha, ehavalgus, ehavalge, koivalge, koivalgus, koivalu murd, õhtupuna, õhtuvalgus, ehakuma, ehakuld luulek, loojanguvalgus, ehapuna, loojangupuna, ehapalang

ehe1 <eheda> adj, puhas, täisväärtuslik, rikkumata

ehe2 <eheda> adj, kaasasündinud, sünnipärane, looduse poolt antud, jumala poolt antud, looduslik, sündinud sündinud kunstnik, sünniomane, loomuomane, loomupärane, loomukohane, loomulik, {kellekski} loodud laisaks loodud; loodud loll, nagu nokk on loodud (kasvanud)

ehe3 <ehte> subst, ehteasi, iluehe, juveel 'väärisehe' • odavad, väärtusetud ehted: kulinad, vidinad, tilbendised, kuld ja kard

ehk, elik van, ellik van

ehmatus, heitumus, kohkumus, ehmumine, ehm, ehmatamine, kohkumine, jahm, jahmatus, ehmus

ei, ep, ’p ma’p uskunud seda, ega ega ta enam tule, mitte, egas, õige õige ma teda kardan • rõhutavana: ei mängi välja, ei lähe läbi, ei ühti, ei ühtigi, teps mitte, joht murd (eitavas lauses), mitte mingi hinna eest, mitte mingil juhul (tingimusel), ei tule kõne allagi, ka kuldraha eest mitte, maksa või kuldraha, löö või maha, võta või pea maha, {millestki} ei saa juttugi olla

endiselt, vanaviisi, vanamoodi, endist viisi, nagu enne, nagu ennegi, vana rada [mööda], harilikku rada [mööda], sissetallatud rada [mööda] elu läheb vana rada, vanas vaimus ikka ta elab ikka maal, üha torm möllab üha

-haaval, -kaupa ükshaaval, ühekaupa, -viisi kuuviisi, -ti isikuti

hea, hüva, kiiduväärt, kiitusväärne, väärt, üleprahi, pole laita, pole viga, ei ole halb, ei ole paha, mitte halb, kiiduväärne, kõva kõnek sai kõva väljaõppe • väga hea: number üks see on ju number üks kaup, esimese numbri, esmajärguline, meisterlik, esmaklassiline, kõrgeklassiline, kõrgetasemeline, heatasemeline, hea tasemega, ekstraklassiline, ekstraklassi-, maailmaklassiline, maailmaklassi-, priima, ekstra, ekstra-, kõrgemat sorti, esimest sorti, kõrgema sordi, esimese sordi, viimase peal kõnek viimase peal film • nägemise, kuulmise kohta: terav, terane

heaks, {kellegi, millegi} kasuks, hüvanguks, huvides, jaoks, -le perekonnale töötama

heatahtlik, heasoovlik, sõbralik, sõbramehelik, kena, armas ta oli meie vastu väga armas, armastusväärne, ingellik, hea hea inimene, mahe ülek, heatuttavlik, ei tee kärbselegi liiga, ei ütle santi (halba) sõna • üleolevalt heatahtlik: õlalepatsutav, armulik • naabrite suhtes: heanaaberlik; vt ka lahke

himu, iha, suguiha, kihu, kihk, lihahimu, valu meestevalu, naistevalu, ihalus, kirg, ihk, nälg meestenälg, himurus, iharus, kiim, kiimalus, sugutung, seksuaaltung, armutung, armuvalu, patune tung, eeros, libiido, jõõr murd, lihalust, patuhimu van, lihameel van, eeros

hubane, kodune, mõnus, õdus, kodukas, tubane mõnus tubane tunne, mugav, komfortne, komfortaabel, mõnukas, intiimne väike intiimne park, soe ülek kodu on soe pesa, hea siin on hea olla

ind2 <innu>, iha tegutsemisiha, innustus, õhin, hasart, entusiasm, vuht, tuhin, ahin, elaan, püssirohi ülek kogu ürituse jaoks ei jätkunud püssirohtu, tuli noorustuli, kihk, palavik ostupalavik

isegi, koguni, kogunisti, ka, kah, aupärast, aupoolest

ja, ning, kui suvel kui talvel

jaa adv, jah, jajah, neh, jaa-ah, jaah, noneh, nonäh, nänäh, nojah, haa, jaa-jaa, jaa-jah, miks ei, miks mitte, seda jah • mureliku jaatuse puhul: oijaa, oijah, oijee, oijeh, oojaa • kahtleva jaatuse puhul: küllap, väga võimalik, ega hullu tea, mine hullu tea

juba, ju luulek, jo, joh murd

just, justament, nimelt, just nii, ju, ’p see’p see asi ongi, täpselt