[SYS] Sünonüümisõnastik

ammune, toonane, tunane, ammuaegne, ammudane ammudane minevik, kauane • väga ammune: kauge, iidkauge iidkauged ajad, mäletamatu mäletamatutest aegadest

ebasünnis, sündmatu, inetu, sündsusetu, labane, laada- laadanali, banaalne, kahemõtteline, rõve, ropp, rive, siivutu, nilbe, vulgaarne, frivoolne • sõna, sõimu kohta: ebatsensuurne, jäme, must, soolane, krehvtine, krõbe, turu- turufolkloor, loba- lobasõna, räige, ei kannata trükimusta, trükimusta kartev, rumal rumalaid sõnu pruukima, rüve, rüvetu rüvetu ja kasimata suuga vanamees, sahvtine, sahvtikas ülek, kropp murd, rasvane rasvane väljend, vänge, obstsöönne, robustne robustne väljend, toores toores sõim, paks, tüse tüse sõimusõna, rammus ülek, vulgaarne, karvane karvased vandesõnad, valimatu sõimas valimatute sõnadega

endine, kunagine, ennistine, varemaaegne, omaaegne, toonane Tallinn, toonase nimega Reval, tolleaegne, tookordne, tollane, omaaegne, selleaegne, sellane, seeaegne, tooaegne • inimese kohta: eks- ekspresident

hoog1 • vihma kohta: sagar, sahmak, sahmakas, sagarik, pagin, pagi, varin, sabin, valing, sagam murd, sauk vihmasauk, sapsak sapsak vihma, saps, sapsakas, sajusabin, särakas särakas vihma, rops, sahkam tuli mitu sahkamit vihma • tuule kohta: puhang, sööst, vinu tuulevinu, vinutuul, iil maruiil, iiling, pagi, pagin, pugi tugev pugi kiskus puid juurtega välja, vire, hoovus külm tuulehoovus, hoovang, tuhin, puhe <puhke>, puhk tuule-, tormipuhk • valu kohta: vt valu1 • tunnete, aistingute kohta: laine heldimuse, nukruse laine, jutt külm jutt käis südame alt läbi, juga kuum juga jooksis üle selja, sutsakas kuum sutsakas käis rinna alt läbi • viha kohta: vt vihapurse

hoogne2, jõuline, dramaatiline, jõuküllane ülek, dünaamiline dünaamiline maal, sündmused, julge julged pintslitõmbed

hoogne1, hookas, lennukas, hoogu täis, tempokas, reibas, rütmikas, rühikas rühikas marss

hoone, ehitis, maja, objekt • suur hoone: hoonemürakas • vana ja vilets hoone: hoonelobudik • hooned: hoonestik

hootine, hooglik, puhanguline, iililine, iilinguline

ilane, koolane, süljega koos

kiire3, hoogne, kiiretempoline, särtsakas särtsakas laul, tants, tuline ülek, tempokas, temporikas, pime tal nüüd pime tegemine • tegutsemise kohta: operatiivne

kõlvatu, ebavooruslik, kergemeelne, patune, liiderlik, riivatu, häbitu, lõtvade elukommetega, lodevate elukommetega, halbade elukommetega, kahtlaste elukommetega, kergete elukommetega, lodev, rikutud, hukas, raisus, raiskunud, sohis, allakäinud, põhjaläinud, põhjakäinud, põhjas, raiskuläinud, hukkaläinud, laiale teele läinud, libedale teele läinud, roojane, sohkiläinud, püherdab patus (patuelus) • naise kohta: lahke anniga, liba, lits lits tüdruk, litsakas, litakas, lõdva püksikummiga; vt ka langema3; liiderdama; kõlblusetu

kõrge1 • hinna, maksude vms kohta: kõva, soolane tahab soolast päevapalka, krõbe, vägev, kallis ülek, vänge, pöörane, peadpööritav; vt ka kallis

liiderdama, ringi ajama, ringi laskma, ümber aelema, ringi aelema, ümber ajama, [ringi] ulama, kiiama, [poistega, tüdrukutega ringi] tõmbama, litsi lööma, ulaelu elama, laia elu elama, patuelu elama, laial teel olema, ühe käest teise kätte käima, hoorama, jõõrama, {kellegagi} magama, lillat lööma, linksu laskma, literdama, litatama, litutama, liperdama, kargutama, {kedagi} magatama, numbri all olema (naise kohta), amelema, hooratööd tegema, jäärama, täkutama (mehe kohta), püherdama naistega püherdama; vt ka langema3; kõlvatu

neeger, must, mustanahaline, moorlane, mooramees, mooramaamees, mooramaalane, murjan van • Ameerika neeger: afroameeriklane, neegerameeriklane

purjus, napsine, joobnud, joomane, vindine, jokine, timmis, parajas tujus, jupastanud, nokastanud, lõhnad juures, viinastanud, viinane, joobes, ebakaine, alkoholijoobes med, ebakaines olekus kants, vintis, napsis, jokkis, krihvis, jõmmis, sakkis, vines, svipsis, kuraasis, tuuris, krillis, joogine, jommis, sopsus, tongis, viinauimas, auru all, viinaaur sees, on [kaunikesti] saanud, natuke võtnud, käest saanud, pehme, ümmargune, kandiline, plämm, {kellelgi} on pea sume, {kellelgi} on sumin peas, {kellelgi} on hääled peal, on silmad kirjud (õlised), on sarved soojad, on keel pehme, on nina õline, on prill rasvane, on jalad pehmed (vedelad), paras aur peal, parajad aurud sees, krihvid peal, tuurid peal, aur peas, tong peas, purjed peal, samm sees, sakk sees, kilk peas, nina viltu, silmad krillis, {kellelgi} pea on soe, pea on täis, Abrahami (Aabramit) näinud, korgi peale astunud • väga purjus: purujommis, porujommis, umbes, umbjoobes, poripurjus, purupurjus, pilditu, pildita olekus, pommis, purupommis, purujoobnud, kaaluta olekus, kilk räästas, raskes lastis, täies lastis, lakku täis, puutäis, juua täis, maani täis, silmini täis, täis mees on täis, ennast täis imenud, täis kui tarakan (sitikas, tatikas, kaan, sikk, pukk, puuk), täis kui pinal (tinavile, tina, pomm, tatt, tint), nägu täis, nina täis, nospel täis, sigatäis

soolane, soolakas 'pisut soolane', tahe tahe suutäis • väga soolane: kibesoolane, tulisoolane, soolane kui tuli • toidu kohta: tuul on mere poolt olnud, kokk on armunud olnud, soolalaev on randa tulnud

tooraine, toore <toorme>

urbne, poorne, tühikuline, tühemeline, kavernoosne, käsnjas

valus, valuhell, valulik, valuline, valurikas, haige selg jääb kummardamisest haigeks, hell päikesest hell nahk, kibe mida armsam laps, seda kibedam vits, soolane soolane keretäis, kõrvalops, paa lastek, [nii valus, et] silmad löövad (silm lööb) tuld, silmist lööb tuld (sädemeid), [nii valus, et] tuli käib (kargab) silmist välja, [valu võtab] silmade eest mustaks, tulivalus, nagu noaga lõikab

äge3, terav, põrmustav, soolane ülek soolane arvustus, kriitika, kõva, krõbe ülek, käre, hävitav, käremeelne, teravasõnaline; vt ka negatiivne1