[SYS] Sünonüümisõnastik


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 29 artiklit

agraarne, agraar-, põllumajandus-, põllundus-, maa- maaseadus, maaõigus, maaviljelus-, agro- agrobioloogia

agul, eeslinn, äärelinnvaeste räppagul: slummdiskrimineeritud elanikkonnaga agul: geto

autoriteet2, mõjuvõimas isik, lugupeetav isik, mõjumees kõnek, guru ülek jalgpalliguru

büroo, kantselei, kontor

hapu2, hapuks läinudpiima kohta: tilgastanud, müre, kilgas murd

iidne, igi-, igiaegne, ürg-, ürgaegne, varane, varajane varajased kivikalmed, igimuistne, muistne, igivana, iidvana, ürgne, paleo-, muinas-, vana-, ennemuistne, muinasaegne, igipõline, vanapõlve-; vt ka põline; vana3

jõuetu jõuetu viha, nördimus, võimetu, nüri nüri viha, kadedus, tönts mis viis ta töntsi ahastuseni?

jüripäev, jüri (23. aprill)

kombinesoon, türp, kombekas kõnek, kombe kõnek

lurr 'lahja vedel toit', lürbe, lürp, lake, koeralake, laga, lira, lõrp, larp, lürp, laks, lobi, lirr, lirts, lörts, lörr, larbe, törlönt, susla, vesi ülek

lärm, melu, laat, kisa, kära, kisa-kära, jutuvadin, rima, kärin, käratsemine, mõna, menu murd, sagin häältesagin, trall küla rõkkas meeste trallist, kirin-kärin, suma, hälin, lamenttugev lärm: seaniitmine ülek, põrgukisa, põrgulärm, müra

mürk, toksiin, mürkaine, kihvt van, surmarohi vanputukamürk: insektitsiid

nudi2, tölp, töbi, nöbi, nüri nüri kinganina, koon, tömp, nüdi, tönts, tömbakas, tömpjas

nüri1, tuim tuim vikat, nüri kui naiste kirves, nüri kui nui, ei lõika haput piimagi, ei lõika sooja sittagi, nii nüri et sõida ratsa seljas, nii nüri et istu palja persega peale

nüri2 ülek, hambutu ülek hambutu kriitika

puutumatu, puhas, neitsilik ülek neitsilik loodus, neitsipuhas, metsik looduse metsik ilu, ürg- ürgloodus

püüd, püüe, püüdlus, pürgimus, pürgimine, pürg, intentsioon, püüdmus van

suguliige, suguti, peenis, fallos, till, mehe uhkus, asi kõnek, noku, riist kõnek, pulk, türa vulgimetajail: kürb

taipamatu, pika taibuga, pikkade juhtmetega, pika antenniga, taibutu, oiutu, juhm, juhmikas, sõge, mõistmatu, arusaamatu kuidas sa nii arusaamatu oled, nürimeelne, nüri nüri ilme, tühm, tülp, tühi tühja ilmega, näod on tühjad, tömp mõistuselt tömp mees, tömbakas, tölplaslik, töbi, tölbakas, tölp, mõistus ei hakka peale (ei võta), paksu pealuugaümbritseva suhtes taipamatu: nagu kuu pealt kukkunud, nagu pilvist (pilvedest) kukkunud, nagu taevast kukkunud, ei taipa maast ega taevast (maad ega taevast), ei taipa maast ega ilmast (ilmast ega maast, maad ega ilma, ilma ega maad), ei tea ööd ega ilma (ööd ega päeva, ööst ega ilmast, ööst ega päevast), pimedusega löödud, sõgedusega löödud, ei taipa tuhkagi, taipab nagu siga pühapäevasest päevast

tantsijanna, tantsijatar, tantsutüdruk, görl

tuhm2, läbipaistmatu, kahvatu, tuunjas, opaaknepilgu kohta: kustunud, elutuhääle kohta: kõlatu, kuiv koerte kuiv klähvimine, tume, kume, matt, nüri nüri löök

tuim, tundetu, kalavereline, kalaverega, temperamenditu, temperamendivaene, tundevaene, kuiv, nüri nürid tunded, kiretu, puine ütles puise häälega, kala- kalapilk, hingetu hingetu naerinimese kohta: nagu nui, nagu puunott, nagu puupakk, puutuim, külm nagu kala

vaimuvaene, lahja ülek lahjad anekdoodid, mage ülek, nüri nüri pilge, nali, nagu supp ilma soolata, vesine ülek; vt ka igav

vangla, türm, kivilaev, vangikoda, vangimaja, vangitorn, torn, tuhthoone vanüldisemalt: rootsi kardinad, trellid, kindel koht, vanglatrellid, vanglamüürid, rootsi kardinad, kinnipidamiskoht, traataed ülek, laager kõnek, tsoon kõnekparandusvangla: parandusmaja, koloonia

vilets, kehv, nigel, nigerik, igerik igerik maja, ei ole ollagi maja ei ole ollagi, sant, hoon murd, hoonuke murd, kurb tulemused on üpris kurvad, kehvnoi, mannetu, haletsusväärne, nutuväärtväga vilets: purukehv, purusant purusant toit, armetu, armetuke, näljane paar näljast koogikest, halearmetu, hale hale aseaine; millegi haledad riismedinimese kohta: vt väetikuulmise, nägemise kohta: nõder, nõrk, pisuke, vaevaline, vaene vaese kuulmisega, tönts silmad on töntsid, nüri kuulmine on nüri, kõva kõva kuulmisega, tuhm silmad on tuhmiks jäänud; vt ka halb1; viletsavõitu

õel, mürgine, kihvtine, kihvt inimeste vastu kihvt, sapine, sapikas, salvav salvav pilk, solvav, tige salvavalt tige, kibe kibe pilge, torkiv, vahe vahe iroonia, kidaline võttis mind vastu kidaliste sõnadega, karune, jõre, tõre, õrjetu, õelust täis, jõnk oma jõngi olekuga kohutas ta kõiki, tigeda südamega, kurja südamega (loomuga), tigedaloomuline, kuri, karvane, hammustav, terav, lõikav, nõelav, torkav, okkaline, {kellelgi} on kuri keel, on terav keel, teravkeelne, õrjetu, püre murd, kurja keelega, kihvtise keelega, tigeda keelega, terava keelega, vaheda keelega (ütlemisega), mürki täis, terava sõnaga, teravasõnaline

õelus, mürk ülek kadeduse, viha mürk, sapp ülek; vt ka õel

ülerõivas, pealisrõivas, pealisriie, üleriie, ürp

üür, korterimaks, korteriraha


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur