[EKS] Eesti keele sõnaraamat
|
Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 23 sobivat artiklit.
ajuinfarkt
= peaajuinfarkt ‣ VÕRDLE insult
▫ 30–60% ajuinfarktidest võib olla põhjustatud unearteri sulgusest või ahenemisest.
M
ajuvereringe haigus, kus isheemiast tingituna tekib peaaju mingis piirkonnas neuronite kärbus= peaajuinfarkt ‣ VÕRDLE insult
▫ 30–60% ajuinfarktidest võib olla põhjustatud unearteri sulgusest või ahenemisest.
habisema
▫ Keera poti all tuli vaikseks, nii et vedelik kergelt habiseb.
▫ Jaheduses habisevad härrad suunatakse kahe küdeva kamina ette.
◊ kõlasõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome havista 'kahiseda, sahiseda; kohiseda, mühiseda', karjala havissa 'kahiseda, sahiseda'
M
üles-alla, edasi-tagasi või kahele poole võnkuma; külmast või tugevast tundest tingituna värisema, sellisel moel rääkima▫ Keera poti all tuli vaikseks, nii et vedelik kergelt habiseb.
▫ Jaheduses habisevad härrad suunatakse kahe küdeva kamina ette.
◊ kõlasõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome havista 'kahiseda, sahiseda; kohiseda, mühiseda', karjala havissa 'kahiseda, sahiseda'
kaasnema
▫ Reformatsiooniga kaasnesid ususõjad.
▫ Kutsega ei kaasne Ameerika kodakondsust.
▫ Suurimad ohud kaasnevad välismaalasest rentnikuga.
M
‹millega› millegagi (vältimatult, ebameeldivusena) koos esinema või (millestki tingituna) vahetult järgnema▫ Reformatsiooniga kaasnesid ususõjad.
▫ Kutsega ei kaasne Ameerika kodakondsust.
▫ Suurimad ohud kaasnevad välismaalasest rentnikuga.
kananahk
▫ Külmas vees tuli kananahk ihule.
▫ Keha kattus kananahaga.
▫ Kintsud külmetasid, käsivarred olid kananahal.
◊ tõlkelaen saksa Hühnerhaut
M
paljaks kitkutud kana nahka meenutav nahapinna kerge krobelisus inimesel (külmast, hirmust tingituna)▫ Külmas vees tuli kananahk ihule.
▫ Keha kattus kananahaga.
▫ Kintsud külmetasid, käsivarred olid kananahal.
◊ tõlkelaen saksa Hühnerhaut
kastevärske
▫ Saabus kastevärske hommik.
M
kastest tingituna värskena tunduv▫ Saabus kastevärske hommik.
kätte1
1 ‹adv› kellegi valdusse, omandusse, kasutusse
▫ Sain su kirja kätte.
▫ Vennad said enda kätte mitu maatükki.
■ ‹adv› (kinda kohta:) kandma, kasutama hakkama
▫ Pane kindad kätte.
■ ‹adv› (kellenigi jõudmise kohta, kellegi tabamise kohta)
▫ Kalle sai mind veel kodust kätte.
▫ Tüdruk helistas emale, aga kätte ei saanud.
■ ‹adv› (mingi seisundi saavutamise kohta)
▫ Sain lõpuks oma hingerahu kätte.
▫ Sai juba lasteaias lugemisoskuse kätte.
■ ‹adv› (ühenduses millegi õppimisega:) alustuseks, ettevalmistuseks
▫ Meister näitas töövõtted kätte.
▫ Dirigent andis hääle kätte.
2 ‹postp mille› mingisse seisukorda, kellegi või millegi mõju alla, meelevalda
▫ Linn langes vaenlase kätte.
▫ Matkajad jäid äikese kätte.
■ ‹adv ühendi osana: koos verbiga minema, surema jm› (vältimatult päralejõudva seisundimuutuse kohta)
▫ Piim läheb hapuks kätte.
▫ Poiss läheb laisaks kätte.
▫ Mees suri kätte ära.
3 ‹postp mille› mingil põhjusel, millestki tingituna
▫ Olin nõrkemas janu kätte.
▫ Kuumuse kätte võib minestada.
▫ Filmi lõpupoole pidin igavuse kätte ära surema.
4 ‹adv› (ajaliselt) kohale jõudnud, kohe algamas või just alanud
▫ Hilisõhtu jõudis kätte.
▫ Vanadus kipub kätte.
M
seotud sõnaga käes1, käest11 ‹adv› kellegi valdusse, omandusse, kasutusse
▫ Sain su kirja kätte.
▫ Vennad said enda kätte mitu maatükki.
■ ‹adv› (kinda kohta:) kandma, kasutama hakkama
▫ Pane kindad kätte.
■ ‹adv› (kellenigi jõudmise kohta, kellegi tabamise kohta)
▫ Kalle sai mind veel kodust kätte.
▫ Tüdruk helistas emale, aga kätte ei saanud.
■ ‹adv› (mingi seisundi saavutamise kohta)
▫ Sain lõpuks oma hingerahu kätte.
▫ Sai juba lasteaias lugemisoskuse kätte.
■ ‹adv› (ühenduses millegi õppimisega:) alustuseks, ettevalmistuseks
▫ Meister näitas töövõtted kätte.
▫ Dirigent andis hääle kätte.
2 ‹postp mille› mingisse seisukorda, kellegi või millegi mõju alla, meelevalda
▫ Linn langes vaenlase kätte.
▫ Matkajad jäid äikese kätte.
■ ‹adv ühendi osana: koos verbiga minema, surema jm› (vältimatult päralejõudva seisundimuutuse kohta)
▫ Piim läheb hapuks kätte.
▫ Poiss läheb laisaks kätte.
▫ Mees suri kätte ära.
3 ‹postp mille› mingil põhjusel, millestki tingituna
▫ Olin nõrkemas janu kätte.
▫ Kuumuse kätte võib minestada.
▫ Filmi lõpupoole pidin igavuse kätte ära surema.
4 ‹adv› (ajaliselt) kohale jõudnud, kohe algamas või just alanud
▫ Hilisõhtu jõudis kätte.
▫ Vanadus kipub kätte.
maaroome
M
õhukese pinnasekihi väga aeglane liikumine mööda nõlva alla (tingituna nt pinnase külmumisest ja sulamisest) nii
= nõnda (1. täh)
▫ Nii asjad ei käi.
▫ Ta seisis nii, et ma ei näinud ta nägu.
▫ Tee nii.
■ sellest tingituna, selle tõttu
= nõnda
▫ Kohtunikud annavad intervjuud harva, nii jäime ka meie kommentaarist ilma.
■ kinnitab otsusele jõudmist, nendingut millegi lõpetatuse kohta
= nõnda, soh (1. täh), soo1 (1. täh), sooh (1. täh)
▫ Nii, see on valmis.
▫ Olgu nii.
2 sel määral, sedavõrd; (hrl rõhutatuna:) väga, eriti
= nõnda (2. täh)
▫ Näitleja elas oma rolli nii hästi sisse, et tegu oligi justkui päris Pipiga.
▫ Ma nii ootasin sind!
▫ Nii kahju!
■ ‹korduvana sõnade mitu, palju, suur ees› kasutatakse hulga mainimisel, mida ei mäletata, ei taheta täpselt öelda vms
▫ Uudistes kuuleb, kuidas mõni on lasknud allavett nii ja nii mitu miljonit.
3 umbes, (millegi) ringis
▫ Käisin jääd katsumas, oli nii 10 cm.
▫ Aega on nii tund-poolteist.
■ nagu, midagi sellist või sedamoodi
▫ Ballett on rohkem nii plikade värk.
▫ On öeldud küll, et unenäod ennustavad ette või nii.
4 väljendab vahetut ajalist järgnevust
= nõnda (3. täh)
▫ Nagu ma lapse voodisse panin, nii ta magama jäi.
◊ põlissõna läänemeresoome-saami: soome niin 'niiviisi, nõnda; sedavõrd; jah', vepsa ńinga 'niiviisi, nõnda', saami nappo 'niisiis, seega'
M
‹adv› 1 sel kombel või viisil, seda moodi (nagu lause kontekstist teada, nagu keegi näitab või ütleb)= nõnda (1. täh)
▫ Nii asjad ei käi.
▫ Ta seisis nii, et ma ei näinud ta nägu.
▫ Tee nii.
■ sellest tingituna, selle tõttu
= nõnda
▫ Kohtunikud annavad intervjuud harva, nii jäime ka meie kommentaarist ilma.
■ kinnitab otsusele jõudmist, nendingut millegi lõpetatuse kohta
= nõnda, soh (1. täh), soo1 (1. täh), sooh (1. täh)
▫ Nii, see on valmis.
▫ Olgu nii.
2 sel määral, sedavõrd; (hrl rõhutatuna:) väga, eriti
= nõnda (2. täh)
▫ Näitleja elas oma rolli nii hästi sisse, et tegu oligi justkui päris Pipiga.
▫ Ma nii ootasin sind!
▫ Nii kahju!
■ ‹korduvana sõnade mitu, palju, suur ees› kasutatakse hulga mainimisel, mida ei mäletata, ei taheta täpselt öelda vms
▫ Uudistes kuuleb, kuidas mõni on lasknud allavett nii ja nii mitu miljonit.
3 umbes, (millegi) ringis
▫ Käisin jääd katsumas, oli nii 10 cm.
▫ Aega on nii tund-poolteist.
■ nagu, midagi sellist või sedamoodi
▫ Ballett on rohkem nii plikade värk.
▫ On öeldud küll, et unenäod ennustavad ette või nii.
4 väljendab vahetut ajalist järgnevust
= nõnda (3. täh)
▫ Nagu ma lapse voodisse panin, nii ta magama jäi.
◊ põlissõna läänemeresoome-saami: soome niin 'niiviisi, nõnda; sedavõrd; jah', vepsa ńinga 'niiviisi, nõnda', saami nappo 'niisiis, seega'
– VÄLJENDID: nii ehk nii, nii palju, nii ... kui, nii mis mürtsub, nii või naa, nii et naksub, nii et tiriseb, nii et päkad välguvad, nii palju kui, nii mis laksub, nii et tulejutt taga, nii et vähe pole, nii et laksub, on natuke nii, nii hästi-halvasti kui saab, nii kui, nii et mürtsub, kui nii võtta, nii ... kui ka, nii ja naa, nii et seda nägu, nii mitu, nii et maa must, nii et, nii või teisiti, nii nagu, nii et nina tatine, nii et tükid taga, nii pikk kui lai, nii et ninast veri väljas
nõnda
= nii (1. täh)
▫ Nõnda see pidigi minema.
▫ Kuidas külvad, nõnda lõikad.
■ sellest tingituna, selle tõttu
= nii
▫ Veed on siin üsna sogased, nõnda ei saa veealuse maailma imetlemisest kuigi suurt naudingut.
■ kinnitab otsusele jõudmist, nendingut millegi lõpetatuse kohta
= nii (1. täh), soh (1. täh), soo1 (1. täh), sooh (1. täh)
▫ Nõnda, tänaseks aitab.
2 sel määral, sedavõrd; (hrl rõhutatuna:) väga, eriti
= nii (2. täh)
▫ Puud on juba nõnda suured, et sügiseti võib nende alt tõrusid korjata.
▫ Ta nägi nõnda õnnetu välja.
3 väljendab vahetut ajalist järgnevust
= nii (4. täh)
▫ Nagu pikali heidab, nõnda norskama hakkab.
◊ põlissõna eesti-vadja: vadja nintaa 'nii, nõnda' (sõnadest nii ja tava lähtuva väljendi *niin tavoin 'niiviisi' kuluvorm)
M
‹adv› 1 sel kombel või viisil, seda moodi (nagu lause kontekstist teada, nagu keegi näitab või ütleb)= nii (1. täh)
▫ Nõnda see pidigi minema.
▫ Kuidas külvad, nõnda lõikad.
■ sellest tingituna, selle tõttu
= nii
▫ Veed on siin üsna sogased, nõnda ei saa veealuse maailma imetlemisest kuigi suurt naudingut.
■ kinnitab otsusele jõudmist, nendingut millegi lõpetatuse kohta
= nii (1. täh), soh (1. täh), soo1 (1. täh), sooh (1. täh)
▫ Nõnda, tänaseks aitab.
2 sel määral, sedavõrd; (hrl rõhutatuna:) väga, eriti
= nii (2. täh)
▫ Puud on juba nõnda suured, et sügiseti võib nende alt tõrusid korjata.
▫ Ta nägi nõnda õnnetu välja.
3 väljendab vahetut ajalist järgnevust
= nii (4. täh)
▫ Nagu pikali heidab, nõnda norskama hakkab.
◊ põlissõna eesti-vadja: vadja nintaa 'nii, nõnda' (sõnadest nii ja tava lähtuva väljendi *niin tavoin 'niiviisi' kuluvorm)
peaajuinfarkt
= ajuinfarkt ‣ VÕRDLE insult
M
ajuvereringe haigus, kus isheemiast tingituna tekib peaaju mingis piirkonnas neuronite kärbus= ajuinfarkt ‣ VÕRDLE insult
põruma
▫ Kui peaksime tänavu Balti liigas põruma, siis pole hullu.
▫ Veel kaks laskesuusatajat põrus dopinguga.
▫ Maria põrus eksamil.
■ (projekti, tegevuse vms kohta:) kõlbmatuks osutuma, tulemusi mitte andma
▫ Valla hooldekodu hange põrus taas.
2 löögist, tõukest või tugevast helist tingituna üles-alla, edasi-tagasi liikuma (ja tumedat või tärisevat heli andma); rappumise või tõugete tõttu liikuma või asendit muutma
▫ Kontserdil plaksutati ning trambiti jalgu, nii et põrand põrus.
▫ Vanker põrus kividel.
▫ Kohvrilukk põrus lahti.
■ rappudes sõitma
▫ Ühele küljele kaldudes põrus vanker minema.
M
1 eesmärgi saavutamisel ebaõnnestuma, loodetud tulemust mitte saavutama; (eksamit) halva tulemuse tõttu mitte sooritama▫ Kui peaksime tänavu Balti liigas põruma, siis pole hullu.
▫ Veel kaks laskesuusatajat põrus dopinguga.
▫ Maria põrus eksamil.
■ (projekti, tegevuse vms kohta:) kõlbmatuks osutuma, tulemusi mitte andma
▫ Valla hooldekodu hange põrus taas.
2 löögist, tõukest või tugevast helist tingituna üles-alla, edasi-tagasi liikuma (ja tumedat või tärisevat heli andma); rappumise või tõugete tõttu liikuma või asendit muutma
▫ Kontserdil plaksutati ning trambiti jalgu, nii et põrand põrus.
▫ Vanker põrus kividel.
▫ Kohvrilukk põrus lahti.
■ rappudes sõitma
▫ Ühele küljele kaldudes põrus vanker minema.
– VÄLJENDID: läbi põruma
põuakuiv
▫ Põuakuiv põld.
■ ‹s› põuast tingitud kuivus
= põuakuivus
▫ Mets on tolmu täis ja põuakuiv kestab edasi.
M
‹adj› põuast tingituna kuiv▫ Põuakuiv põld.
■ ‹s› põuast tingitud kuivus
= põuakuivus
▫ Mets on tolmu täis ja põuakuiv kestab edasi.
pärast
▫ Aasta pärast.
▫ Kell on viie minuti pärast üks.
2 ‹prep mida, adv› (millestki või kellestki) hiljem; seejärel, siis
▫ Pärast pidu.
▫ Pärast kella kuut.
▫ Hakka minema, ma tulen pärast järele.
▫ Pärast räägime!
▫ Enne töö, pärast lõbu!
3 ‹postp mille› osutab sellele, mille või kelle oma valdusse või käsutusse saamiseks, saavutamiseks võideldakse või konkureeritakse
▫ Võitlus linna pärast.
▫ Võistleb tiitli pärast.
4 ‹postp mille› osutab asjaolule, isikule vms põhjusele, millest või kellest tingituna midagi toimub
= tõttu
▫ Nutab jonni pärast.
▫ Lennukid ei lennanud tuhapilve pärast.
▫ Ära hakka minu pärast vaeva nägema.
5 ‹postp mille hrl kirjutatakse eelneva sõnaga liitadverbina kokku› kellegi või millegi seisukohalt, poolest
▫ Mine siis, minugi pärast!
6 ‹postp mille› millegi kohaselt või järgi, midagi mööda
▫ Viimaks ometi saab voli pärast magada.
M
1 ‹postp mille› mingi ajaühiku järel, möödudes▫ Aasta pärast.
▫ Kell on viie minuti pärast üks.
2 ‹prep mida, adv› (millestki või kellestki) hiljem; seejärel, siis
▫ Pärast pidu.
▫ Pärast kella kuut.
▫ Hakka minema, ma tulen pärast järele.
▫ Pärast räägime!
▫ Enne töö, pärast lõbu!
3 ‹postp mille› osutab sellele, mille või kelle oma valdusse või käsutusse saamiseks, saavutamiseks võideldakse või konkureeritakse
▫ Võitlus linna pärast.
▫ Võistleb tiitli pärast.
4 ‹postp mille› osutab asjaolule, isikule vms põhjusele, millest või kellest tingituna midagi toimub
= tõttu
▫ Nutab jonni pärast.
▫ Lennukid ei lennanud tuhapilve pärast.
▫ Ära hakka minu pärast vaeva nägema.
5 ‹postp mille hrl kirjutatakse eelneva sõnaga liitadverbina kokku› kellegi või millegi seisukohalt, poolest
▫ Mine siis, minugi pärast!
6 ‹postp mille› millegi kohaselt või järgi, midagi mööda
▫ Viimaks ometi saab voli pärast magada.
rappuma
= vappuma, võppuma
▫ Auto rappub auklikul kruusateel.
▫ Hiidlaine järel rappus maapind korduvalt.
▫ Tüdruk lõi ukse nii kõvasti kinni, et seinad rappusid.
■ (inimese keha kohta:) erutusest, ärritusest värisema, (valust vm) tõmblema
= vappuma, võppuma
▫ Keha rappus kramplikus nutus.
■ põrutamisest, raputamisest maha, alla kukkuma
▫ Okstelt rappus tuulega veepisaraid.
M
põrutamisest, raputamisest vm mehaanilisest mõjust tingituna edasi-tagasi, üles-alla tugevasti võnkuma= vappuma, võppuma
▫ Auto rappub auklikul kruusateel.
▫ Hiidlaine järel rappus maapind korduvalt.
▫ Tüdruk lõi ukse nii kõvasti kinni, et seinad rappusid.
■ (inimese keha kohta:) erutusest, ärritusest värisema, (valust vm) tõmblema
= vappuma, võppuma
▫ Keha rappus kramplikus nutus.
■ põrutamisest, raputamisest maha, alla kukkuma
▫ Okstelt rappus tuulega veepisaraid.
sonima
▫ Ema sonib, tal on jälle palavik.
■ (unes rääkimise kohta)
▫ Öösiti ta vahel sonis unes.
2 rumalusi, mõttetusi või kinnisideena millestki rääkima
▫ Mis raha saamisest sa sonid?
▫ Ta hakkas sonima uuest kokkusaamisest.
M
1 haigusest tingituna (erutatult, hämarolekus) segaselt ja seosetult kõnelema▫ Ema sonib, tal on jälle palavik.
■ (unes rääkimise kohta)
▫ Öösiti ta vahel sonis unes.
2 rumalusi, mõttetusi või kinnisideena millestki rääkima
▫ Mis raha saamisest sa sonid?
▫ Ta hakkas sonima uuest kokkusaamisest.
sunnil
▫ Olin produtsent olude sunnil.
▫ Naine käib kalmistul südame sunnil.
M
‹postp mille› mingist asjaolust tingituna, mingil tungival põhjusel▫ Olin produtsent olude sunnil.
▫ Naine käib kalmistul südame sunnil.
tingitult ‹adv›
‹millest› millestki tingituna, millegi tõttu
▫ Stressist tingitult ei saa ta korralikult magada.
‹millest› millestki tingituna, millegi tõttu
▫ Stressist tingitult ei saa ta korralikult magada.
toime
▫ Põletikuvastase toimega ravim.
▫ Müral on tervist kahjustav toime.
▫ Kanepi toime inimese psüühikale.
■ toimel ‹mille› millegi toimimisest tingituna, millegi mõjul
▫ Päikesekiirguse toimel tekkinud nahakahjustus.
▫ Ereda valguse toimel toodab inimorganism ärkveloleku hormooni.
■ seaduse vms toimimine
▫ Maxwell selgitas kujundi abil, kuidas oleks võimalik tühistada termodünaamika teise seaduse toimet.
2 (inimese loomupärase tegutsemisviisi kohta)
▫ Pikaldase toimega mees.
▫ Ta on tuntud oma külmaverelisuse ja aeglase toime poolest.
M
‹s› 1 füüsiline või füsioloogiline mõju▫ Põletikuvastase toimega ravim.
▫ Müral on tervist kahjustav toime.
▫ Kanepi toime inimese psüühikale.
■ toimel ‹mille› millegi toimimisest tingituna, millegi mõjul
▫ Päikesekiirguse toimel tekkinud nahakahjustus.
▫ Ereda valguse toimel toodab inimorganism ärkveloleku hormooni.
■ seaduse vms toimimine
▫ Maxwell selgitas kujundi abil, kuidas oleks võimalik tühistada termodünaamika teise seaduse toimet.
2 (inimese loomupärase tegutsemisviisi kohta)
▫ Pikaldase toimega mees.
▫ Ta on tuntud oma külmaverelisuse ja aeglase toime poolest.
– VÄLJENDID: toime tulema, toime saama
tõttu
= pärast (4. täh)
▫ Tolmu tõttu oli raske hingata.
M
‹postp kelle/mille› osutab asjaolule, isikule vms põhjusele, millest või kellest tingituna midagi toimub= pärast (4. täh)
▫ Tolmu tõttu oli raske hingata.
täima
▫ Ei tea, kas täingi uute kingadega välja minna.
▫ Peremees ei täinud tervele külale välja teha.
◊ Sõna täis tuletis
M
‹mida teha hrl eitavalt› (ihnusest, säästlikkusest vms tingituna) raatsima▫ Ei tea, kas täingi uute kingadega välja minna.
▫ Peremees ei täinud tervele külale välja teha.
◊ Sõna täis tuletis
vappuma
= võppuma, rappuma
▫ Kabjaplagin oli võimas ja maa vappus taldade all päris tuntavalt.
▫ Pomm plahvatas ja kogu maja vappus.
▫ Täistuuridel töötav masin vappub kurjakuulutavalt.
■ (inimese keha kohta:) erutusest, ärritusest värisema, (valust vm) tõmblema
= võppuma, rappuma
▫ Tüdruk lausa vappus naerust.
◊ kõlasõna
M
põrutamisest, raputamisest vm mehaanilisest mõjust tingituna edasi-tagasi, üles-alla tugevasti võnkuma= võppuma, rappuma
▫ Kabjaplagin oli võimas ja maa vappus taldade all päris tuntavalt.
▫ Pomm plahvatas ja kogu maja vappus.
▫ Täistuuridel töötav masin vappub kurjakuulutavalt.
■ (inimese keha kohta:) erutusest, ärritusest värisema, (valust vm) tõmblema
= võppuma, rappuma
▫ Tüdruk lausa vappus naerust.
◊ kõlasõna
võppuma
= vappuma, rappuma
▫ Kabjaplagin oli võimas ja maa vappus taldade all päris tuntavalt.
▫ Pomm plahvatas ja kogu maja vappus.
▫ Täistuuridel töötav masin vappub kurjakuulutavalt.
▫ Laev võppus, ränk löök kuhjas inimesed ühte nurka.
■ (inimese keha kohta:) erutusest, ärritusest värisema, (valust vm) tõmblema
= vappuma, rappuma
▫ Mees võppus suurest naerust.
◊ Sõna vappuma õ-line teisend
M
põrutamisest, raputamisest vm mehaanilisest mõjust tingituna edasi-tagasi, üles-alla tugevasti võnkuma= vappuma, rappuma
▫ Kabjaplagin oli võimas ja maa vappus taldade all päris tuntavalt.
▫ Pomm plahvatas ja kogu maja vappus.
▫ Täistuuridel töötav masin vappub kurjakuulutavalt.
▫ Laev võppus, ränk löök kuhjas inimesed ühte nurka.
■ (inimese keha kohta:) erutusest, ärritusest värisema, (valust vm) tõmblema
= vappuma, rappuma
▫ Mees võppus suurest naerust.
◊ Sõna vappuma õ-line teisend
üksluine
▫ Töö oli rutiinne, menüü üksluine – pudrud, pudrud.
▫ Üksluine maastik.
– SEOTUD SÕNAD: üksluiselt ‹adv›, üksluisus ‹s›
M
‹adj› selline, milles ei ole või mis ei paku vaheldust, samasugususest tingituna ilmetu ja igav, monotoonne▫ Töö oli rutiinne, menüü üksluine – pudrud, pudrud.
▫ Üksluine maastik.
– SEOTUD SÕNAD: üksluiselt ‹adv›, üksluisus ‹s›
