[EKS] Eesti keele sõnaraamat
|
Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 4 sobivat artiklit.
ette
1 ‹adv, postp mille› liikumise või esikülje suunda (teatud kaugusele), esiküljest (varjavalt) ettepoole; esiossa, esiküljele
⇔ taha
▫ Astus kaks sammu ette.
▫ Läksin peegli ette ja uurisin end igast küljest.
▫ Tõmbas kardinad akna ette.
▫ Saime istekohad suhteliselt ette.
■ ‹adv, postp mille› esikülje lähedusse (kasutamiseks, mingiks tegevuseks valmis); (esiküljele) külge (oma otstarvet täitma)
▫ Tõld sõitis ette.
▫ Maja sai aknad ette.
▫ Õmbles pluusile nööbid ette.
■ ‹adv, postp mille› möödudes ettepoole
▫ Mootorratas tuiskas meist ette.
■ ‹adv› ajaliselt ettepoole, tulevikku
▫ Oskab kaugele ette planeerida.
▫ Ette rutates olgu öeldud, et tegime õige otsuse.
2 ‹adv› (ettepoole) takistuseks
▫ Keegi astus ette ja ma ei näinud enam midagi.
▫ Takso keeras kaubikule otse ette.
■ ‹adv› (nähtuste, olukordade kohta:) takistavaks, segavaks, tülikaks teguriks
▫ Üritan talle kirjutada, aga ikka tuleb midagi ette.
▫ Jälle jään sulle ette.
3 ‹postp mille› osutab olukorrale või nähtusele, milleni on jõutud või lähemal ajal jõutakse
▫ Mees ei tohiks naist sellise valiku ette panna.
4 ‹adv› eelnevalt, enne, millestki toimuvast, tehtavast varem
▫ Korraldas kõik sõidud ja kohtumised pool aastat ette.
▫ Tuli külla ette teatamata.
▫ Aimasin õnnetust ette.
▫ Tunnen seiklusterohkest reisist juba ette rõõmu.
▫ Valimistulemusi ei julge keegi ette ennustada.
■ ‹adv› eelnevalt valmis või ära, tulevase aja jaoks varuks või millegi tulevase eeldusena
▫ Neil, kes kaasa sõitsid, on töö ette tehtud.
▫ Ühe kuu üür tuleb ette maksta.
▫ Suurmeister andis vastasele ratsu ette.
5 ‹adv› tasemelt, saavutustelt vms kaugemale, ettepoole, mööda
▫ Keelteoskuselt on ta vendadest ette jõudnud.
▫ Vastasmeeskond läks peagi ette 13 : 8.
■ ‹adv› (kella käigu kohta:) ettenähtust kiiremini
▫ Kell käib paar minutit ette.
■ ‹postp mille› tähtsuse poolest esimeseks, etteotsa
▫ Panga nõukogu ette sai oma mees.
6 ‹adv› liikumisteele, vaate- või tegevusvälja
▫ Tuli hävitas kõik, mis ette jäi.
▫ Sööb, mis ette juhtub.
▫ Vaatame, mis võimalusi veel ette sattub.
7 ‹adv, postp mille› kellelegi näha, kuulata, tutvuda, hinnata vms; arutlusele, otsustamisele
▫ Näita ette, mis sul seal on!
▫ Kohtuotsus loeti ette.
▫ Asi tiriti avalikkuse ette.
▫ Dirigent kutsuti viis korda publiku ette tagasi.
▫ Asjaosaline ei ilmunud komisjoni ette.
■ ‹adv› eeskujuks, näidiseks
▫ Treener tegi harjutuse ette ja lapsed tegid järele.
◊ Sõnast esi (ajalooliselt selle sisseütleva käände vorm)
M
seotud sõnaga ees, eest1 ‹adv, postp mille› liikumise või esikülje suunda (teatud kaugusele), esiküljest (varjavalt) ettepoole; esiossa, esiküljele
⇔ taha
▫ Astus kaks sammu ette.
▫ Läksin peegli ette ja uurisin end igast küljest.
▫ Tõmbas kardinad akna ette.
▫ Saime istekohad suhteliselt ette.
■ ‹adv, postp mille› esikülje lähedusse (kasutamiseks, mingiks tegevuseks valmis); (esiküljele) külge (oma otstarvet täitma)
▫ Tõld sõitis ette.
▫ Maja sai aknad ette.
▫ Õmbles pluusile nööbid ette.
■ ‹adv, postp mille› möödudes ettepoole
▫ Mootorratas tuiskas meist ette.
■ ‹adv› ajaliselt ettepoole, tulevikku
▫ Oskab kaugele ette planeerida.
▫ Ette rutates olgu öeldud, et tegime õige otsuse.
2 ‹adv› (ettepoole) takistuseks
▫ Keegi astus ette ja ma ei näinud enam midagi.
▫ Takso keeras kaubikule otse ette.
■ ‹adv› (nähtuste, olukordade kohta:) takistavaks, segavaks, tülikaks teguriks
▫ Üritan talle kirjutada, aga ikka tuleb midagi ette.
▫ Jälle jään sulle ette.
3 ‹postp mille› osutab olukorrale või nähtusele, milleni on jõutud või lähemal ajal jõutakse
▫ Mees ei tohiks naist sellise valiku ette panna.
4 ‹adv› eelnevalt, enne, millestki toimuvast, tehtavast varem
▫ Korraldas kõik sõidud ja kohtumised pool aastat ette.
▫ Tuli külla ette teatamata.
▫ Aimasin õnnetust ette.
▫ Tunnen seiklusterohkest reisist juba ette rõõmu.
▫ Valimistulemusi ei julge keegi ette ennustada.
■ ‹adv› eelnevalt valmis või ära, tulevase aja jaoks varuks või millegi tulevase eeldusena
▫ Neil, kes kaasa sõitsid, on töö ette tehtud.
▫ Ühe kuu üür tuleb ette maksta.
▫ Suurmeister andis vastasele ratsu ette.
5 ‹adv› tasemelt, saavutustelt vms kaugemale, ettepoole, mööda
▫ Keelteoskuselt on ta vendadest ette jõudnud.
▫ Vastasmeeskond läks peagi ette 13 : 8.
■ ‹adv› (kella käigu kohta:) ettenähtust kiiremini
▫ Kell käib paar minutit ette.
■ ‹postp mille› tähtsuse poolest esimeseks, etteotsa
▫ Panga nõukogu ette sai oma mees.
6 ‹adv› liikumisteele, vaate- või tegevusvälja
▫ Tuli hävitas kõik, mis ette jäi.
▫ Sööb, mis ette juhtub.
▫ Vaatame, mis võimalusi veel ette sattub.
7 ‹adv, postp mille› kellelegi näha, kuulata, tutvuda, hinnata vms; arutlusele, otsustamisele
▫ Näita ette, mis sul seal on!
▫ Kohtuotsus loeti ette.
▫ Asi tiriti avalikkuse ette.
▫ Dirigent kutsuti viis korda publiku ette tagasi.
▫ Asjaosaline ei ilmunud komisjoni ette.
■ ‹adv› eeskujuks, näidiseks
▫ Treener tegi harjutuse ette ja lapsed tegid järele.
◊ Sõnast esi (ajalooliselt selle sisseütleva käände vorm)
– VÄLJENDID: ette juhtuma, ette valmistama, asja ette minema, ette söötma, ette rääkima, ette võtma, ette tõmbama, ette prognoosima, ette kirjutama, ette tõttama, ette dikteerima, ette tundma, ette vabandama, ette broneerima, rinda ette lööma, ette teavitama, ette tooma, ette sõitma, ette veeretama, ette mõtlema, silmi ette andma, ette tegema, ette teatama, ette teadma, ette kujutama, ette viskama, ette ruttama, ette tänama, ette kandma, viskab kopa ette, ette jõudma, ette tõstma, ette valima, ette trügima, ette vaatama, ette helistama, ette vuristama, ette lööma, ette valmistuma, ette ostma, ette hoiatama, ette arvama, ette ootama, ette laduma, silmi ette tegema, ette nägema, ette laulma, ette lugema, ette heitma, ette minema, ette ja taha, ette kasvama, ette vajuma, ette valetama, ette mängima, ette ütlema, ette kasvatama, ette jääma, ette ennustama, täie ette minema, ette pääsema, ette puutuma, ette õmblema, ette registreerima, rinda ette ajama, ette näitama, hõbekandikul ette tooma, ette panema, ette planeerima, ette andma, mis ette juhtub, enese ette, ette tulema, ette maksma, ette lükkama, ette kuulutama, ette tellima, ette seadma, ette viima, ette aimama, jalg jala ette, puust ette tegema, ette laskma
minema1
▫ Matilda läks ees, Mattias tema järel.
▫ Kas lähme jalgsi või autoga?
▫ Vaatasime kaldal, kuidas laev läheb.
▫ Poisid läksid kinno.
▫ Mis kell sa tavaliselt magama lähed?
■ (suunatud või juhuslike liigutuste või liikumise kohta)
▫ Käsi läks taskusse.
▫ Pilved tulevad ja lähevad.
▫ Päike läheb pilve taha.
▫ Pall läks korvi.
▫ Päris vana uudis läks lehte.
■ ‹koos samas vormis järgneva verbiga› (lisab ütlusele otsustavust, tugevdab palvet, käsku)
▫ Lähen vaatan veel sinna kasti.
▫ Mine too mulle juua!
■ ‹käskivas kõneviisis, väljendites› (tõrjuvalt)
▫ Mine metsa oma jutuga!
▫ Mine kassi saba alla!
■ (seoses kõneaine, omanduse, alluvuse vahetamisega:) siirduma
▫ Jutt läks teisele teemale.
▫ Maja läks pärijatele.
■ (kulgemistee või millegi läbipääsu võimaldava kohta:) teatud suunas paiknema, kuhugi viima
▫ Tee läheb läbi metsa.
▫ Esikust läheb üks uks kööki, teine tuppa.
2 kuskilt lahkuma
▫ Pean nüüd minema.
▫ Naine lõi ukse kinni ja läks.
▫ Lennuk lähebhommikul.
▫ Ta on väga haige, päris minemas.
3 (esemete, olukordade kohta:) kaduma, ära võetud saama või olematuks muutuma
▫ Järsku avastasin, et rahakott on läinud.
▫ Varsti on kevad käes ja lumi läinud.
■ (millegi peale) kuluma, ära kasutatud saama; (aja möödumise kohta)
▫ Mida rohkem raha saad, seda rohkem seda läheb.
▫ Talvel läks palju kütet.
▫ Läks palju aega, enne kui liikuma pääsesime.
4 (seisundi, oleku või asendi muutumise ja kujunemise kohta)
▫ Tüdruk on paksuks läinud.
▫ Läksin näost punaseks.
▫ Uks läks sneprisse.
▫ Äri läks pankrotti.
▫ Osa andmeid on kaduma läinud.
▫ Mis edasi-tagasi sõit maksma läheb?
■ ‹ka isikuta lauses› (ilmamuutustega seoses)
▫ Läheb vist sulale.
▫ Ilm läheb soojaks.
■ ‹kellesse› välimuselt või loomult kellegi sarnaseks kujunema
▫ Poiss on läinud isasse.
■ ‹mida tegema, milleks› (seoses mingi protsessi või tegevuse algamise, alustamisega)
▫ Vesi läks keema.
▫ Tülli minema.
▫ Auto ei lähe käima.
▫ Mehed läksid kaklema.
▫ Läheb vist löömaks.
▫ Esikoha pärast läks rebimiseks.
5 sujuma, edenema
▫ Kuidas elu läheb?
▫ Töö ei lähe ega lähe.
▫ Maandumine läks viperusteta.
■ kujunema, juhtuma
▫ Kahju, et nii läks.
6 sobima, kõlbama, sünnis olema
▫ Punane värv läheb talle.
▫ See pole viisakas, see lihtsalt ei lähe.
7 mahtuma; mõõtmetelt sobima
▫ Püksid ei lähe enam jalga.
▫ Kilosse läheb marju poolteist liitrit.
8 (tarvis, vaja) olema, mingiks tarbeks ära kuluma
▫ Võta need vidinad endale, ehk läheb tarvis.
9 ostetav, nõutav, menukas olema
▫ Miskipärast sellised raamatud ei lähe üldse.
▫ Lumelabidad läksid nagu soojad saiad.
■ (menuka esituse kohta)
▫ Kõik kontserdid läksid täissaalidele.
– SEOTUD SÕNAD: minemine ‹s›
◊ põlissõna uurali: soome mennä 'minna', mansi men- 'minema', kamassi mən- 'minema'
M
1 (eemaldudes) liikuma (käima, sõitma vms); kuhugi või midagi tegema suunduma▫ Matilda läks ees, Mattias tema järel.
▫ Kas lähme jalgsi või autoga?
▫ Vaatasime kaldal, kuidas laev läheb.
▫ Poisid läksid kinno.
▫ Mis kell sa tavaliselt magama lähed?
■ (suunatud või juhuslike liigutuste või liikumise kohta)
▫ Käsi läks taskusse.
▫ Pilved tulevad ja lähevad.
▫ Päike läheb pilve taha.
▫ Pall läks korvi.
▫ Päris vana uudis läks lehte.
■ ‹koos samas vormis järgneva verbiga› (lisab ütlusele otsustavust, tugevdab palvet, käsku)
▫ Lähen vaatan veel sinna kasti.
▫ Mine too mulle juua!
■ ‹käskivas kõneviisis, väljendites› (tõrjuvalt)
▫ Mine metsa oma jutuga!
▫ Mine kassi saba alla!
■ (seoses kõneaine, omanduse, alluvuse vahetamisega:) siirduma
▫ Jutt läks teisele teemale.
▫ Maja läks pärijatele.
■ (kulgemistee või millegi läbipääsu võimaldava kohta:) teatud suunas paiknema, kuhugi viima
▫ Tee läheb läbi metsa.
▫ Esikust läheb üks uks kööki, teine tuppa.
2 kuskilt lahkuma
▫ Pean nüüd minema.
▫ Naine lõi ukse kinni ja läks.
▫ Lennuk lähebhommikul.
▫ Ta on väga haige, päris minemas.
3 (esemete, olukordade kohta:) kaduma, ära võetud saama või olematuks muutuma
▫ Järsku avastasin, et rahakott on läinud.
▫ Varsti on kevad käes ja lumi läinud.
■ (millegi peale) kuluma, ära kasutatud saama; (aja möödumise kohta)
▫ Mida rohkem raha saad, seda rohkem seda läheb.
▫ Talvel läks palju kütet.
▫ Läks palju aega, enne kui liikuma pääsesime.
4 (seisundi, oleku või asendi muutumise ja kujunemise kohta)
▫ Tüdruk on paksuks läinud.
▫ Läksin näost punaseks.
▫ Uks läks sneprisse.
▫ Äri läks pankrotti.
▫ Osa andmeid on kaduma läinud.
▫ Mis edasi-tagasi sõit maksma läheb?
■ ‹ka isikuta lauses› (ilmamuutustega seoses)
▫ Läheb vist sulale.
▫ Ilm läheb soojaks.
■ ‹kellesse› välimuselt või loomult kellegi sarnaseks kujunema
▫ Poiss on läinud isasse.
■ ‹mida tegema, milleks› (seoses mingi protsessi või tegevuse algamise, alustamisega)
▫ Vesi läks keema.
▫ Tülli minema.
▫ Auto ei lähe käima.
▫ Mehed läksid kaklema.
▫ Läheb vist löömaks.
▫ Esikoha pärast läks rebimiseks.
5 sujuma, edenema
▫ Kuidas elu läheb?
▫ Töö ei lähe ega lähe.
▫ Maandumine läks viperusteta.
■ kujunema, juhtuma
▫ Kahju, et nii läks.
6 sobima, kõlbama, sünnis olema
▫ Punane värv läheb talle.
▫ See pole viisakas, see lihtsalt ei lähe.
7 mahtuma; mõõtmetelt sobima
▫ Püksid ei lähe enam jalga.
▫ Kilosse läheb marju poolteist liitrit.
8 (tarvis, vaja) olema, mingiks tarbeks ära kuluma
▫ Võta need vidinad endale, ehk läheb tarvis.
9 ostetav, nõutav, menukas olema
▫ Miskipärast sellised raamatud ei lähe üldse.
▫ Lumelabidad läksid nagu soojad saiad.
■ (menuka esituse kohta)
▫ Kõik kontserdid läksid täissaalidele.
– SEOTUD SÕNAD: minemine ‹s›
◊ põlissõna uurali: soome mennä 'minna', mansi men- 'minema', kamassi mən- 'minema'
– VÄLJENDID: üle minema, isevoolu minema, mooramees on oma töö teinud, mooramees võib minna, kaotsi minema, orki minema, õnge minema, haamri alla minema, täppi minema, asja ette minema, täispanga peale minema, peesse minema, riidu minema, põhja minema, süda läheb vesiseks, täispanga peale välja minema, läheb nagu leiba, rong on läinud, välja minema, persse minema, isevoolu teed minema, täkkesse minema, mine tea, paragrahvi alla minema, ajud on pehmeks läinud, kalliks maksma minema, potilaadale minema, läheb tühja, lendu minema, hari läheb punaseks, vahele minema, korda minema, seebiks minema, kõige kaduva teed minema, lahti minema, kõrvad lähevad kikki, kokku minema, asjaks minema, kihva minema, meelest minema, märki minema, süda läheb täis, kasusse minema, kergema vastupanu teed minema, loosi minema, perse minema, läks ja laulis, kloostrisse minema, läks õnneks, metsa minema, mooramaamees on oma töö teinud, mooramaamees võib minna, rasva minema, töösse minema, nihu minema, nahka minema, eksi minema, sisse minema, vett vedama minema, hingusele minema, kadedusest lõhki minema, lappesse minema, pöördesse minema, ühest kõrvast sisse ja teisest välja minema, põlema minema, hing läheb täis, vastu minema, leili minema, Mooramaa mees on oma töö teinud, Mooramaa mees võib minna, raisku minema, verest välja minema, alt minema, altari ette minema, närv läheb krussi, pahaks minema, kõige liha teed minema, mine nüüd, laiali minema, lahku minema, tagasi minema, peale minema, mööda minema, lappama minema, nugade peale minema, kaubaks minema, tuleroaks minema, kaasa minema, marjule minema, liimile minema, hinda minema, täide minema, ette minema, koerad hauguvad, aga karavan läheb edasi, kinni minema, luhta minema, süda läheb pahaks, hapuks minema, allavett minema, üle käte minema, edasi minema, hauda minema, südame alt õõnsaks minema, ülekäte minema, hukka minema, lõpuni minema, käiku minema, ära minema, jalgealune läheb tuliseks, täispangale minema, katki minema, lumepall läheb veerema, mine hullu tea, viltu minema, üle laipade minema, löömaks minema, närv läheb püsti, meelest ära minema, mehele minema, naistesse minema, kops läheb üle maksa, täie ette minema, haprasti minema, südame alt külmaks minema, mine võta kinni, keel läheb sõlme, nurja minema, õhtule minema, aia taha minema, läheb haisema, tülli minema, suure kella külge minema, rappa minema, maha minema, järele minema, vahetusse minema, närvid lähevad krussi, anna minna, läks trumm, mingu ka pulgad, putke minema, esimene vasikas läheb ikka aia taha, silmad lähevad lahti, mine metsa, tuulde minema, ümber minema, kõvaks minema, üles minema, kuradile minema, alla minema, halvaks minema, mullatoidule minema, närv läheb mustaks, ihu läheb imelikuks, läbi minema, kõrvust mööda minema, veri läheb keema, südamesse minema, liiale minema, mine kuu peale, närvid lähevad püsti, paari minema
minema2
‣ VÕRDLE tulema3
▫ Auto sõitis minema.
▫ Mine minema, enne kui ma lõplikult vihastan!
▫ Terve linn pühiti minema.
M
‹adv› kusagilt ära (lahkumisega või hävimisega seoses)‣ VÕRDLE tulema3
▫ Auto sõitis minema.
▫ Mine minema, enne kui ma lõplikult vihastan!
▫ Terve linn pühiti minema.
– VÄLJENDID: minema viskama, minema kihutama
⌘ täie ette minema
‹hrl 3. isikus› vajalikuks, tulemuslikuks, täisväärtuslikuks vms osutuma
= asja ette minema
▫ Vaev läks täie ette.
▫ Iga kulutatud sent peaks täie ette minema.
‹hrl 3. isikus› vajalikuks, tulemuslikuks, täisväärtuslikuks vms osutuma
= asja ette minema
▫ Vaev läks täie ette.
▫ Iga kulutatud sent peaks täie ette minema.
