‹s› 1näidendi, filmi vm lava- või kinoteose väikseim terviklik osa, millel on ühtne tegevus ja muutumatu tegelaskond = etteaste (2. täh) ▫ Ooperis on stseen, kus prohvetil pea maha raiutakse. ▫ Filmisime üht ja sedasama stseeni terve päeva. ▫ Lõpustseen. ▫ Seksistseen. 2sündmus, juhtum, olukord vms, mis juhtub või toimub (nt romaanis, elus) ▫ Meenus üks stseen eelmisest suvest. ■ äge sõnavahetus, tüli, riid ▫ Oh missuguseid stseene nad omal ajal korraldasid! ▫ Meenutasin ebameeldivat stseeni taluõuel. ◊ laensõnasaksaSzene 'stseen, etteaste; näitelava, tegevuspaik; sündmus, episood', ladinascaena 'teatrilava; teater' < kreekaskēnē 'telk; teatrilava'