[EKS] Eesti keele sõnaraamat
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 sobivat artiklit.
närbumaM
(taimede kohta:) hrl vee puudusest longu vajuma, kuivama hakkama =
närtsima ▫
Ta tuli, käes närbunud roos.
▫
Lõpuks lehed närbuvad ja kuivavad.
■
(inimese kohta:) noorusvärskust, head jumet, prinki ihu minetama =
närtsima ▫
Õhtukleit paljastas närbuma kippuva rinna.
närimaM
1 hammustades millegi küljest osakesi eraldama, neid hammaste abil peenestama;
hammastega, hamba all muljuma (ilma alla neelamata, katki või läbi hammustamata) ▫
Koer närib konti.
▫
Söö aeglaselt ja näri toit korralikult läbi.
▫
Kobraste näritud puu kukkus elektriliinile.
▫
Ära näri küüsi! ▫
Suitsetamise asemel närin nüüd nätsu.
■
(tükkhaaval, mäludes) sööma =
hammustama (
1. täh)
▫
Raske on õunu närida, kui hing ihkab lihakäntsakat.
■
kõnekeelne (hrl juustega seoses:) ebaühtlaselt lõikama ▫
Kuhu ma nüüd sellise näritud soenguga lähen? 2 ‹
kelle kallal›
noriva rääkimise, etteheidete, süüdistuste või irisemisega kiusama ▫
Mehel on stress, seepärast näribki naise kallal.
3 (tunnete, mõtete, valu vm kehalise aistinguga seoses:) piinama, vaevama ▫
Kaotajaid näris kadedus.
▫
Tugev näljatunne närib kõhus.
▫
Kasutamata võimalus näris veel kaua hinge.
■
(millegi toime kohta:) kahjustama, lagundama, rikkuma ▫
Rooste näris ukselinki.
▫
Hoone seinu närib majavamm.
◊
põlissõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome näriä murdesõna 'närida, järada; nüsida', vadja näriä 'närida; ära või katki hammustada'
närpima ‹v›
taimelt närbunud õisi eemaldama, et soodustada uute õite arenemist
▫ Õitsemisaja pikendamiseks tuleb aedastreid regulaarselt närpida.