[EKS] Eesti keele sõnaraamat
|
Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 2 sobivat artiklit.
⌘ nalja viskama
‹kelle/mille üle› kedagi või midagi heatahtlikult tögama, midagi naljakat ütlema
= nalja heitma
▫ Pole asja, mille üle ei võiks nalja visata.
‹kelle/mille üle› kedagi või midagi heatahtlikult tögama, midagi naljakat ütlema
= nalja heitma
▫ Pole asja, mille üle ei võiks nalja visata.
viskama
▫ Viska pall tagasi!
▫ Laps viskas mündi vette.
▫ Lõkkesse visatud padrun plahvatas.
▫ Ma pole kunagi teivast hüpanud ega oda visanud.
■ hangu või labidaga midagi teisaldama, nii mingit tööd tegema, nt kaevama
▫ Sõnnikut viskama.
▫ Kraavi viskama.
■ (mittevajalikust, kasutuskõlbmatust loobumise kohta)
▫ Viska see mõte peast!
■ paiskama (ka sellekohastes võrdlustes)
▫ Plahvatus viskas mehe kus seda ja teist.
▫ Ta kargas püsti nagu vedrust visatud.
■ kedagi kuhugi, mingisse olukorda toimetama või minema sundima
▫ Toomhärra visati vangikongi.
2 (riietusesemetega vm seoses:) panema, võtma või andma
▫ Viskan jope selga ja tulen.
▫ Viska kingad jalast.
▫ Viskasin taksojuhile jootraha ka.
▫ Ole hea mees, viska kümnekas!
3 mingi kehaosaga järsku liigutust tegema; mingisse asendisse laskuma
▫ Ta viskas pea selga nagu teismeline plika ja kõndis minema.
▫ Lehm viskas sabaga.
▫ Viskan end väheks ajaks pikali.
■ (vaate kiire suunamise kohta)
▫ Ohkas ja viskas pilgu maha.
■ (masinaosade vm kohta:) hüplikult liikuma, jõnksu sisse tegema; (heliplaadi kohta:) nõela või laserikiirt mõnelt plaadirajalt risti üle libistama, nii et plaat mängib hüplikult
▫ Võll viskab veidi.
4 ‹ka isikuta lauses› (helki, varju, lõhna) heitma või levitama
▫ Seintel liikusid küünlaleegist visatud varjud.
▫ Käivitamisel viskab bensiinilõhna sisse.
▫ Jube hais viskas ninna.
5 midagi vahele või vastu ütlema, lühidalt, hooletult või järsult lausuma
▫ Tahaks ka sõna sekka visata, aga ei lasta.
▫ „Lähen välja,” viskas ta üle õla.
6 (hoogsa käimise, kiire sõitmise, sõidutamise kohta)
▫ Ainult paar kilomeetrit jalgsi visata.
▫ Ehk viskad mu lennujaama ära, kui sa niikuinii sinnapoole sõidad?
■ (kiire kasvamise kohta)
▫ Uskumatu, kuidas taimed on vahepeal kasvada visanud!
▫ Poiss on kõvasti pikkust visanud.
■ (kiire, lohaka kirjutamise vm käelise tegevuse kohta)
▫ Viskasin kiiruga mõne rea paberile.
■ (kiire alkoholi joomise kohta)
▫ Mees viskas pitsikese ja läks koju.
■ ‹isikuta lauses› (hooti) tugevasti sadama
▫ Üks päev sajab vihma, teine päev viskab lund.
■ ‹ühendi osana› sooritama, tegema
▫ Hundiratast viskama.
▫ Lõbusas tujus mees viskas kankaani lõpus ka spagaati.
▫ Vaat kus viskas viguri!
◊ põlissõna läänemeresoome: soome viskata 'visata, heita, loopida', vepsa viškaita 'valada, puistata', liivi viskõ 'visata'
M
1 ‹mida› hrl käeliigutusega läbi õhu liikuma ja kuhugi langema panema, kä(t)ega hoogu andes kuhugi lennutama▫ Viska pall tagasi!
▫ Laps viskas mündi vette.
▫ Lõkkesse visatud padrun plahvatas.
▫ Ma pole kunagi teivast hüpanud ega oda visanud.
■ hangu või labidaga midagi teisaldama, nii mingit tööd tegema, nt kaevama
▫ Sõnnikut viskama.
▫ Kraavi viskama.
■ (mittevajalikust, kasutuskõlbmatust loobumise kohta)
▫ Viska see mõte peast!
■ paiskama (ka sellekohastes võrdlustes)
▫ Plahvatus viskas mehe kus seda ja teist.
▫ Ta kargas püsti nagu vedrust visatud.
■ kedagi kuhugi, mingisse olukorda toimetama või minema sundima
▫ Toomhärra visati vangikongi.
2 (riietusesemetega vm seoses:) panema, võtma või andma
▫ Viskan jope selga ja tulen.
▫ Viska kingad jalast.
▫ Viskasin taksojuhile jootraha ka.
▫ Ole hea mees, viska kümnekas!
3 mingi kehaosaga järsku liigutust tegema; mingisse asendisse laskuma
▫ Ta viskas pea selga nagu teismeline plika ja kõndis minema.
▫ Lehm viskas sabaga.
▫ Viskan end väheks ajaks pikali.
■ (vaate kiire suunamise kohta)
▫ Ohkas ja viskas pilgu maha.
■ (masinaosade vm kohta:) hüplikult liikuma, jõnksu sisse tegema; (heliplaadi kohta:) nõela või laserikiirt mõnelt plaadirajalt risti üle libistama, nii et plaat mängib hüplikult
▫ Võll viskab veidi.
4 ‹ka isikuta lauses› (helki, varju, lõhna) heitma või levitama
▫ Seintel liikusid küünlaleegist visatud varjud.
▫ Käivitamisel viskab bensiinilõhna sisse.
▫ Jube hais viskas ninna.
5 midagi vahele või vastu ütlema, lühidalt, hooletult või järsult lausuma
▫ Tahaks ka sõna sekka visata, aga ei lasta.
▫ „Lähen välja,” viskas ta üle õla.
6 (hoogsa käimise, kiire sõitmise, sõidutamise kohta)
▫ Ainult paar kilomeetrit jalgsi visata.
▫ Ehk viskad mu lennujaama ära, kui sa niikuinii sinnapoole sõidad?
■ (kiire kasvamise kohta)
▫ Uskumatu, kuidas taimed on vahepeal kasvada visanud!
▫ Poiss on kõvasti pikkust visanud.
■ (kiire, lohaka kirjutamise vm käelise tegevuse kohta)
▫ Viskasin kiiruga mõne rea paberile.
■ (kiire alkoholi joomise kohta)
▫ Mees viskas pitsikese ja läks koju.
■ ‹isikuta lauses› (hooti) tugevasti sadama
▫ Üks päev sajab vihma, teine päev viskab lund.
■ ‹ühendi osana› sooritama, tegema
▫ Hundiratast viskama.
▫ Lõbusas tujus mees viskas kankaani lõpus ka spagaati.
▫ Vaat kus viskas viguri!
◊ põlissõna läänemeresoome: soome viskata 'visata, heita, loopida', vepsa viškaita 'valada, puistata', liivi viskõ 'visata'
– VÄLJENDID: kildu viskama, kõrvale viskama, maha viskama, varvast viskama, hinge alla viskama, nurka viskama, jalgu seinale viskama, tänavale viskama, peale viskama, pärleid sigade ette viskama, minema viskama, sisse viskama, välja viskama, üle parda viskama, õhku viskama, ette viskama, mööda viskama, kiviga visata, viskab kopa ette, vett viskama, viina viskama, viska viis, villast viskama, käega viskama, poppi viskama, püssi põõsasse viskama, ära viskama, leili viskama, lusikat nurka viskama, kulli ja kirja viskama, kivi viskama, nalja viskama, nina peale viskama, näppu viskama, kukke viskama, silma peale viskama, kinnast viskama, pilti taskusse viskama, susse püsti viskama, üle viskama, alla viskama, lutsu viskama
