[EKS] Eesti keele sõnaraamat
Leitud 3 sobivat artiklit.
koksamaM
(kergelt, täpselt) lööma ▫
Riks koksas peaga viigivärava.
▫
Oinas koksati oimetuks.
◊
kõlasõna
mahaM
‹
adv›
seotud sõnaga
maas,
maast 1 maapinnale, põrandale vm aluspinnale ▫
Nuga kukkus maha.
▫
Pane vaip maha! ■
(sõiduvahendist väljumise kohta) ▫
Astusin bussist maha.
■
püstiasendist pikali, siruli vms asendisse ▫
Poisike jooksis teised jalust maha.
▫
Haigus võttis terveks pikaks nädalaks maha.
■
allapoole, madalamale, alla ▫
Pööra krae maha.
■
mullasse, maa sisse ▫
Maal pannakse juba kartuleid maha.
▫
Koer matab kondi maha.
2 küljest, otsast või pealt ära ▫
Nahk tuli turja pealt maha.
▫
Vennas lõikas püksisääred maha.
▫
Võtsin hetkeks mantli maha.
■
hulgalt, määralt vähemaks ▫
Palju sa palka saad, kui maksud maha arvata? ■
(seoses tunnete talitsemisega, nende vaigistamisega) ▫
Surusin hirmu maha.
▫
Ei teagi, kuidas teda maha rahustada. – Ehk jahtub ise maha.
3 (ruumiliselt, võimetelt, tasemelt) tahapoole, järele ▫
Kutt jättis kõik konkurendid kaugele maha.
▫
Anu jääb õppimises maha.
4 osutab ja rõhutab tegevuse tulemuslikkust, millegi lõplikkust või lõpetatust ▫
Pulmapidu peeti maha jaanipäeva paiku.
▫
Maja põles maani maha.
■
(tapmisega või suremisega ühenduses) ▫
Kõik tapeti viimseni maha.
▫
Loom vireles terve talve, enne kui maha suri.
■
(müümise, raiskamise, kulutamisega ühenduses) ▫
Pere müüs kõik viimseni maha.
5 osutab kellegi või millegi tegutsemast või toimimast lakkama sundimisele;
osutab loobumisele millestki ▫
Maha valitsus! ▫
Ettepanek hääletatakse vist maha.
▫
Kõneleja karjuti maha.
▫
Juhatuse esimees pani ameti maha.
■
osutab, et miski on muudetud mittekehtivaks, sobimatuks vms ▫
Meie nimi tõmmati esinejate nimekirjast maha.
▫
Kaalujälgija kriipsutas oma menüüst pooled toidud maha.
6 osutab, et midagi tehakse millegi järgi, kuhugi vaadates, midagi jäljendades ▫
Esineja luges ettekande paberilt maha.
▫
Kirjutage ülesanne tahvlilt maha.
– VÄLJENDID:
maha lihvima,
maha molutama,
maha prantsatama,
maha viskama,
maha vajuma,
maha kraapima,
maha raiuma,
maha istuma,
maha võtma,
maha ütlema,
maha põlema,
maha vaatama,
maha raputama,
maha istutama,
maha viksima,
maha käima,
maha monteerima,
maha laitma,
maha langema,
maha murdma,
maha sõitma,
maha kukkuma,
maha käänama,
maha märkima,
maha laadima,
maha varisema,
maha pidama,
maha pudenema,
maha koksama,
maha surema,
maha magama,
maha voolama,
maha jahutama,
maha müüma,
maha lõhkuma,
maha lammutama,
maha laotama,
maha laskma,
maha käiama,
maha tapma,
maha paristama,
maha panema,
maha kriipsutama,
maha lahutama,
maha unustama,
maha koorima,
maha joonistama,
maha rääkima,
maha munsterdama,
maha lööma,
maha kandma,
maha arvama,
maha parseldama,
moest maha jääma,
pead maha võtma,
maha ärima,
maha hääletama,
maha rahustama,
maha lõikama,
maha tegema,
aega maha võtma,
maha saama,
maha kirjutama,
nahka maha võtma,
maha maksma,
maha pühkima,
maha kopeerima,
maha tulema,
maha nüsima,
maha tampima,
maha loputama,
maha jahtuma,
maha mängima,
maha salgama,
maha veerema,
maha põletama,
maha hüppama,
maha pesema,
maha valguma,
maha jooma,
maha sadama,
maha tallama,
maha niitma,
maha hõikama,
maha karjuma,
maha kratsima,
maha vehkima,
maha tõmbama,
maha vantsima,
maha minema,
maha lendama,
maha külvama,
maha ajama,
maha sahkerdama,
maha kõndima,
maha pillama,
maha arvestama,
sõjakirvest maha matma,
maha nottima,
maha kuulutama,
maha tõstma,
maha materdama,
maha nühkima,
maha vaikima,
maha kükitama,
maha jätma,
maha suruma,
maha jooksma,
maha kõmpima,
mütsi maha võtma,
maha ununema,
maha laristama,
maha rahunema,
maha ronima,
maha jääma,
maha kõmmutama,
maha matma,
maha lugema,
maha paiskama,
maha saagima
–
maha koksama ‹
v›
kõnekeelne kedagi ära tapma =
ära koksama,
maha lööma (
1. täh),
maha nottima ▫
Kui meist mõni maha koksatakse, tule vähemalt hauale.
▫
Jahimees palub pärast lasku oma paarimeest: „Juss, mine vaata, kelle ma maha koksasin”.