[EKS] Eesti keele sõnaraamat

leppima 1 ‹millega/kellega› midagi või kedagi küllalt heaks, kõlblikuks või piisavaks pidama, nõudmata paremat või enamat; millegagi nõus olema
▫ Ajapikku leppisin olukorraga.
▫ Vähemaga ma lihtsalt ei lepi.
▫ Temaga tuleb leppida sellisena, nagu ta on.
■ leplikuna kellegagi (kokku) sobima
▫ Loomakesed on armsad ja lepivad omavahel hästi.
2 riidu, tülitsemist, vaenujalal olemist lõpetama
= ära leppima
▫ Väiksed lapsed tülitsevad ja lepivad iga päev mitu korda.
3 kokkulepet sõlmima, ühisele otsusele jõudma
▫ Suurmeistrid leppisid viiki.
■ kihla vedama
= käsi lööma
▫ Lepime, et julgen!