[EKS] Eesti keele sõnaraamat

käima 1 jalga jala ette tõstes (rahulikus tempos) edasi liikuma, jalgsi (edasi) minema
= kõndima, sammuma, astuma (2. täh)
▫ Armastan jala käia.
▫ Et teisi mitte segada, tuli kikivarvul käia.
▫ Käi natuke aeglasemalt, me ei jõua järele.
▫ Isa käib mööda tuba edasi-tagasi.
■ kuhugi minema ja sealt tagasi tulema
▫ Käisime nädalavahetusel külas.
▫ Mõnel kohe meeldib arstide vahet käia.
▫ Poeg käib juba ülikoolis.
■ ‹hrl käskivas kõneviisis› kõnekeelne (tõrjuvalt:) minema, kasima; (väljendites nördimuse, tugeva pahameele väljendamiseks)
▫ Käi tee pealt eest!
▫ Käi kus kurat!
■ males, kabes või kaardimängus käiku sooritama
▫ Pead etturiga käima.
▫ Käisin välja ässa.
■ (regulaarselt) liikuma, sel viisil toimima
▫ Miina laskis varrastel nobedalt käia.
▫ Kellapendel käib kindlas taktis.
▫ Päike käib juba kõrgemalt.
▫ Tallinnast Stockholmi käib lennuk.
▫ Kas sul mõni päevaleht käib?
■ hooga või järsku paiskuma, lendama, kukkuma
▫ Šampanjapudeli kork käis vastu lage.
▫ Poiss käis koos tooliga põrandale.
■ liikvel olema, ringi liikuma
▫ Õllekann käis käest kätte.
▫ Linnas käivad jutud, et pangakontor suletakse.
2 väljendab millegi toimumist, olemist või tegemist
▫ Käivad läbirääkimised uute investoritega.
▫ Eemal käis ilmatu pauk.
▫ Meil käib remont.
▫ Käisid mängu viimased minutid.
▫ Tean täpselt, kuidas selles erakonnas asjad käivad.
▫ Sinu käes käib kõik nii lihtsalt.
▫ Tal käib elu pigem teleseriaalide rütmis.
■ (millegi töötamise, mingi protsessi toimumise kohta)
▫ See uks ei käi lukku.
▫ Kell käib täpselt.
▫ Õlu käib.
■ ‹ahelverbi osana, ma-tegevusnime vormis› (millegi alustamist, käivitamist, tööle hakkamist märkivates ühendites)
▫ Panin tsikli mootori käima.
▫ Mart üritab tehast uuesti käima lükata.
■ (mitmesuguste tunnete, aistingute vms ilmnemise kohta)
▫ Mul käivad neelud šokolaadi järele.
▫ Aeg-ajalt käivad valuhood.
■ (teatud moel riietatud olemise, teatud riietuse kandmise kohta)
▫ Ta on alati hästi riides käinud.
▫ Loodusrahvad käisid alasti.
■ (mingi mõju, seotuse, kuuluvuse kohta)
▫ Terav valgus käib silmadele.
▫ Kelle kohta see kaebus käib?
▫ Kuhu see mutter käib?
▫ See ei käi minu ametikohustuste hulka.
3 ‹kellega› kurameerima, kurameerivalt kellegagi sõbrustama
▫ Nad käisid enne abiellumist mitu aastat.
▫ Peeter on vist Mariga käima hakanud.
4 kõlbama, (tarvitamis)kõlblik olema, millekski sobima
▫ Kas see sobib? – Käib kah.
▫ Esialgu käib see töö küll, eks hiljem jõua paremat otsida.
▫ Rullikeeratud kampsun käis padja ette.
◊ laensõna germaani: gooti skēwjan 'käima, kulgema', vanapõhja skæva 'kulgema, kiirustama', rootsi skäva murdesõna 'kiirustama'