1hääli, helisid kõrvaga tajuma ja eristama ▫ Räägi valjemini, vanaisa ei kuule hästi. ▫ Ootamatult kuulsin koputust uksele. ▫ Polnud midagi kahtlast näha ega kuulda. 2kellegi jutust või kirjalikust allikast teada saama ▫ Kas olete juba uudist kuulnud? ▫ Kuulsin, et oled uue töökoha leidnud. ▫ Me pole temast juba ammu midagi kuulnud. ▫ Sõbranna kirjast kuulsin, et ta kavatseb abielluda. 3kellegi õpetust, nõuannet, käsku arvestama ning sellele vastavalt toimima = kuulama (2. täh) ▫ Kuule mu nõu ja mine magama. ▫ Poissi peab ähvardama, kui muidu ei kuule. ▫ Võtaks ta ometi kedagi kuulda. 4hüüatustes väljendab imestust, üllatust, tõrjuvat suhtumist vms ▫ Kas sa kuuled, või tema läheb ära välismaale! ▫ Kuule nüüd juttu, ei ma usu! ■ kuule ‹ka mitmuses› kõnetlussõna pöördumistel, ka vastustes või kellegi ütluse või teguviisi peale protesteerides ▫ Kuule, kas sa saad mulle appi tulla? ▫ Kuulge, mida te ometi mõtlete! ◊ põlissõnasoome-ugri: soomekuulla 'kuulda', marikolaš 'kuulma', mansiχūli- 'kuulma; mõistma, tajuma'