[EKS] Eesti keele sõnaraamat

kõrv

‹s›

1 inimeste jt imetajate kuulmis- ning tasakaaluelund (sageli ka üksnes selle välise osa kohta)
▫ Vasak kõrv valutab.
▫ Ta oskab kõrvu liigutada.
▫ Poiss sosistas talle midagi kõrva.
▫ Võtsin kõrvarõngad kõrvast.
■ kuulmine, kuulmisvõime või kuulmismeel; eriline tajumisvõime kuulmisel
▫ Tuli kõrvu pingutada, et üldse midagi kuulda.
▫ Kõrva lõikav keelekasutus.
▫ See jutt pole lapse kõrvade jaoks.
▫ Üldises melus hakkas kõrva ka venekeelseid lausekatkeid.
■ (inimese kohta, kes midagi kuuleb või kuulab)
▫ Ole täna mu silmad ja kõrvad!
2 kõrva meenutav eseme osa, hrl sang, käepide
▫ Tassil murdus kõrv küljest ära.
▫ Tassikõrv.
■ peakatte (väljaulatuv) osa, mis katab kõrva
▫ Sidus karvamütsi kõrvad pealaele kokku.
▫ Mütsikõrv.
◊ põlissõna läänemeresoome-saami v uurali: soome korva 'kõrv', ?udmurdi kuar 'leht', ?nganassaani kou 'leht'

– VÄLJENDID: kikkis kõrvadega, kõrvad ajavad pilli, kõrvu puutuma, kõrva taha panema, kõrva jääma, nagu mesi kõrvadele, kõrvad lähevad kikki, kõrva riivama, nahka üle kõrvade tõmbama, kõrva torkama, kõrvu kikkis hoidma, kõrvad hakkavad liikuma, kõrvu tuliseks kütma, kõrvust mööda laskma, kõrv kikkis, kõrvu tuliseks tegema, kõrvu kikitama, kõrvust tõstma, kõrva puhuma, kõrvad paistavad, ühest kõrvast sisse ja teisest välja minema, kõrvu pihku võtma, kõrvu lahti hoidma, kõrvad jooksevad sitavett, ühest kõrvast sisse ja teisest välja laskma, kõrvu kikki ajama, ei usu oma kõrvu, kahe kõrva vahel, kõrvad kikkis, silmi ja kõrvu lahti hoidma, kõrv ajab pilli, silmad-kõrvad lahti, kõrvad löövad pilli, ühe kõrvaga, kõrva taha kirjutama, poole kõrvaga, kõrv lööb pilli, kirpu kõrva panema, üks suur kõrv olema, kõrvad liiguvad, kõrvu liikuma panema, elevant on kõrva peale astunud, kurtidele kõrvadele, kõrvust mööda minema, kõrvu pea alla panema, kõrvu lonti laskma