[EKS] Eesti keele sõnaraamat
|
Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 3 sobivat artiklit.
ette
1 ‹adv, postp mille› liikumise või esikülje suunda (teatud kaugusele), esiküljest (varjavalt) ettepoole; esiossa, esiküljele
⇔ taha
▫ Astus kaks sammu ette.
▫ Läksin peegli ette ja uurisin end igast küljest.
▫ Tõmbas kardinad akna ette.
▫ Saime istekohad suhteliselt ette.
■ ‹adv, postp mille› esikülje lähedusse (kasutamiseks, mingiks tegevuseks valmis); (esiküljele) külge (oma otstarvet täitma)
▫ Tõld sõitis ette.
▫ Maja sai aknad ette.
▫ Õmbles pluusile nööbid ette.
■ ‹adv, postp mille› möödudes ettepoole
▫ Mootorratas tuiskas meist ette.
■ ‹adv› ajaliselt ettepoole, tulevikku
▫ Oskab kaugele ette planeerida.
▫ Ette rutates olgu öeldud, et tegime õige otsuse.
2 ‹adv› (ettepoole) takistuseks
▫ Keegi astus ette ja ma ei näinud enam midagi.
▫ Takso keeras kaubikule otse ette.
■ ‹adv› (nähtuste, olukordade kohta:) takistavaks, segavaks, tülikaks teguriks
▫ Üritan talle kirjutada, aga ikka tuleb midagi ette.
▫ Jälle jään sulle ette.
3 ‹postp mille› osutab olukorrale või nähtusele, milleni on jõutud või lähemal ajal jõutakse
▫ Mees ei tohiks naist sellise valiku ette panna.
4 ‹adv› eelnevalt, enne, millestki toimuvast, tehtavast varem
▫ Korraldas kõik sõidud ja kohtumised pool aastat ette.
▫ Tuli külla ette teatamata.
▫ Aimasin õnnetust ette.
▫ Tunnen seiklusterohkest reisist juba ette rõõmu.
▫ Valimistulemusi ei julge keegi ette ennustada.
■ ‹adv› eelnevalt valmis või ära, tulevase aja jaoks varuks või millegi tulevase eeldusena
▫ Neil, kes kaasa sõitsid, on töö ette tehtud.
▫ Ühe kuu üür tuleb ette maksta.
▫ Suurmeister andis vastasele ratsu ette.
5 ‹adv› tasemelt, saavutustelt vms kaugemale, ettepoole, mööda
▫ Keelteoskuselt on ta vendadest ette jõudnud.
▫ Vastasmeeskond läks peagi ette 13 : 8.
■ ‹adv› (kella käigu kohta:) ettenähtust kiiremini
▫ Kell käib paar minutit ette.
■ ‹postp mille› tähtsuse poolest esimeseks, etteotsa
▫ Panga nõukogu ette sai oma mees.
6 ‹adv› liikumisteele, vaate- või tegevusvälja
▫ Tuli hävitas kõik, mis ette jäi.
▫ Sööb, mis ette juhtub.
▫ Vaatame, mis võimalusi veel ette sattub.
7 ‹adv, postp mille› kellelegi näha, kuulata, tutvuda, hinnata vms; arutlusele, otsustamisele
▫ Näita ette, mis sul seal on!
▫ Kohtuotsus loeti ette.
▫ Asi tiriti avalikkuse ette.
▫ Dirigent kutsuti viis korda publiku ette tagasi.
▫ Asjaosaline ei ilmunud komisjoni ette.
■ ‹adv› eeskujuks, näidiseks
▫ Treener tegi harjutuse ette ja lapsed tegid järele.
◊ Sõnast esi (ajalooliselt selle sisseütleva käände vorm)
M
seotud sõnaga ees, eest1 ‹adv, postp mille› liikumise või esikülje suunda (teatud kaugusele), esiküljest (varjavalt) ettepoole; esiossa, esiküljele
⇔ taha
▫ Astus kaks sammu ette.
▫ Läksin peegli ette ja uurisin end igast küljest.
▫ Tõmbas kardinad akna ette.
▫ Saime istekohad suhteliselt ette.
■ ‹adv, postp mille› esikülje lähedusse (kasutamiseks, mingiks tegevuseks valmis); (esiküljele) külge (oma otstarvet täitma)
▫ Tõld sõitis ette.
▫ Maja sai aknad ette.
▫ Õmbles pluusile nööbid ette.
■ ‹adv, postp mille› möödudes ettepoole
▫ Mootorratas tuiskas meist ette.
■ ‹adv› ajaliselt ettepoole, tulevikku
▫ Oskab kaugele ette planeerida.
▫ Ette rutates olgu öeldud, et tegime õige otsuse.
2 ‹adv› (ettepoole) takistuseks
▫ Keegi astus ette ja ma ei näinud enam midagi.
▫ Takso keeras kaubikule otse ette.
■ ‹adv› (nähtuste, olukordade kohta:) takistavaks, segavaks, tülikaks teguriks
▫ Üritan talle kirjutada, aga ikka tuleb midagi ette.
▫ Jälle jään sulle ette.
3 ‹postp mille› osutab olukorrale või nähtusele, milleni on jõutud või lähemal ajal jõutakse
▫ Mees ei tohiks naist sellise valiku ette panna.
4 ‹adv› eelnevalt, enne, millestki toimuvast, tehtavast varem
▫ Korraldas kõik sõidud ja kohtumised pool aastat ette.
▫ Tuli külla ette teatamata.
▫ Aimasin õnnetust ette.
▫ Tunnen seiklusterohkest reisist juba ette rõõmu.
▫ Valimistulemusi ei julge keegi ette ennustada.
■ ‹adv› eelnevalt valmis või ära, tulevase aja jaoks varuks või millegi tulevase eeldusena
▫ Neil, kes kaasa sõitsid, on töö ette tehtud.
▫ Ühe kuu üür tuleb ette maksta.
▫ Suurmeister andis vastasele ratsu ette.
5 ‹adv› tasemelt, saavutustelt vms kaugemale, ettepoole, mööda
▫ Keelteoskuselt on ta vendadest ette jõudnud.
▫ Vastasmeeskond läks peagi ette 13 : 8.
■ ‹adv› (kella käigu kohta:) ettenähtust kiiremini
▫ Kell käib paar minutit ette.
■ ‹postp mille› tähtsuse poolest esimeseks, etteotsa
▫ Panga nõukogu ette sai oma mees.
6 ‹adv› liikumisteele, vaate- või tegevusvälja
▫ Tuli hävitas kõik, mis ette jäi.
▫ Sööb, mis ette juhtub.
▫ Vaatame, mis võimalusi veel ette sattub.
7 ‹adv, postp mille› kellelegi näha, kuulata, tutvuda, hinnata vms; arutlusele, otsustamisele
▫ Näita ette, mis sul seal on!
▫ Kohtuotsus loeti ette.
▫ Asi tiriti avalikkuse ette.
▫ Dirigent kutsuti viis korda publiku ette tagasi.
▫ Asjaosaline ei ilmunud komisjoni ette.
■ ‹adv› eeskujuks, näidiseks
▫ Treener tegi harjutuse ette ja lapsed tegid järele.
◊ Sõnast esi (ajalooliselt selle sisseütleva käände vorm)
– VÄLJENDID: ette juhtuma, ette valmistama, asja ette minema, ette söötma, ette rääkima, ette võtma, ette tõmbama, ette prognoosima, ette kirjutama, ette tõttama, ette dikteerima, ette tundma, ette vabandama, ette broneerima, rinda ette lööma, ette teavitama, ette tooma, ette sõitma, ette veeretama, ette mõtlema, silmi ette andma, ette tegema, ette teatama, ette teadma, ette kujutama, ette viskama, ette ruttama, ette tänama, ette kandma, viskab kopa ette, ette jõudma, ette tõstma, ette valima, ette trügima, ette vaatama, ette helistama, ette vuristama, ette lööma, ette valmistuma, ette ostma, ette hoiatama, ette arvama, ette ootama, ette laduma, silmi ette tegema, ette nägema, ette laulma, ette lugema, ette heitma, ette minema, ette ja taha, ette kasvama, ette vajuma, ette valetama, ette mängima, ette ütlema, ette kasvatama, ette jääma, ette ennustama, täie ette minema, ette pääsema, ette puutuma, ette õmblema, ette registreerima, rinda ette ajama, ette näitama, hõbekandikul ette tooma, ette panema, ette planeerima, ette andma, mis ette juhtub, enese ette, ette tulema, ette maksma, ette lükkama, ette kuulutama, ette tellima, ette seadma, ette viima, ette aimama, jalg jala ette, puust ette tegema, ette laskma
– ette panema ‹v›
1 ettepanekut tegema
▫ Panime ette, et pensioneid võiks indekseerida näiteks tarbijahinnaindeksiga.
▫ Õpetaja pani ette kõik toimuv tahvlile joonistada.
2 midagi tõkkeks, kaitseks, varjuks vm otstarbeks kuhugi asetama
= ette seadma (2. täh)
▫ Ühiselamutoale pandi ette rauduks.
▫ Jõudsin käe ette panna.
3 midagi näo või keha esiküljele asetama, et seda kasutama hakata
= ette seadma (1. täh)
▫ Panin prillid ette.
▫ Kati paneb suitsu ette.
▫ Mees pani lipsu ette.
■ sõiduvahendit vms sõiduks, tööks valmis panema
▫ Ma ei oska hobust ette panna.
▫ Siis tuli traktor ette panna ja raskest kohast autod välja vedada.
◊ tõlkelaen saksa vorstellen
1 ettepanekut tegema
▫ Panime ette, et pensioneid võiks indekseerida näiteks tarbijahinnaindeksiga.
▫ Õpetaja pani ette kõik toimuv tahvlile joonistada.
2 midagi tõkkeks, kaitseks, varjuks vm otstarbeks kuhugi asetama
= ette seadma (2. täh)
▫ Ühiselamutoale pandi ette rauduks.
▫ Jõudsin käe ette panna.
3 midagi näo või keha esiküljele asetama, et seda kasutama hakata
= ette seadma (1. täh)
▫ Panin prillid ette.
▫ Kati paneb suitsu ette.
▫ Mees pani lipsu ette.
■ sõiduvahendit vms sõiduks, tööks valmis panema
▫ Ma ei oska hobust ette panna.
▫ Siis tuli traktor ette panna ja raskest kohast autod välja vedada.
◊ tõlkelaen saksa vorstellen
– VÄLJENDID: jalga ette panema, kätt ette panema
panema
▫ Pane piim külmkappi.
▫ Maria paneb näputöö käest ja läheb ust avama.
■ (koos koha osutusega väljendab mingit sooritust, nt raha investeerimist või hoiustamist, millegi avaldamist, ilmutamist)
▫ Ma ei pane raha ettevõtmisse, mis mind ei huvita.
▫ Panin lehte kuulutuse.
▫ Pane lepingule allkiri.
▫ Raske on oma tundeid sõnadesse panna.
■ (tegevust, tööd märkivates väljendites, milles koht pole näidatud)
▫ Kartuleid panema.
▫ Tule mulle appi tapeeti panema.
▫ Homme hakatakse põrandat panema.
2 hrl käeliigutus(t)ega teise asendisse, seisundisse, olukorda seadma
▫ Kas ma ikka panin ukse lukku?
▫ Tõused hommikul üles, paned riidesse, lähed tööle.
▫ Mees taltus alles siis, kui tal käed raudu pandi.
■ kedagi kuhugi, mingisse uude olukorda suunama, saatma, viima
▫ Teda tuleks ravida, mitte vanglasse panna.
▫ Laps pandi eesti lasteaeda.
3 ‹mida tegema ahelverbi osana, hrl 3. isikus› mingit tegevust või seisundit esile kutsuma
▫ Sibul paneb nutma.
▫ Jäine õhk pani ta külmast värisema.
▫ Mind paneb imestama, et sa ise ei ole selle peale tulnud.
■ sundima, veenma vm tahtelise tegevuse kohta
▫ Surume nad põlvili ja paneme nad armu paluma.
▫ Mul õnnestus ta enesetapumõtteist loobuma panna.
4 määrama; kellelegi või millelegi mingit käsku, soovi, mõtet suunama
▫ Uus juht pannakse ametisse maikuus.
▫ Kasumi teenimist takistavad firmale pandud kohustused.
▫ Tänavu ei saa kartulisaagile suuri lootusi panna.
▫ Tulemused pandi kahtluse alla.
■ (mingi hinnangu või nime andmisega seoses)
▫ Patsienti nägemata on raske diagnoosi panna.
▫ Tahame lapsele panna ilusa eesti nime.
5 kõnekeelne väljendab mingit aktiivset, hoogsat tegevust (tegevusele osutab nimisõna, sageli asendab teisi verbe)
▫ Rahvas pani tantsu nii et maa tolmas.
■ (kiiresti jooksmise, käimise, sõitmise kohta)
▫ Viimasel kilomeetril panin veel mitmest jooksjast mööda.
■ (löömise, virutamise kohta)
▫ Järgmisel korral, kui sama juhtub, pane talle vastu hambaid.
■ (alkoholi joomise, narkootikumide tarvitamise kohta)
▫ Mees armastab kärakat panna.
▫ Ta pani kõike läbisegi – viina, tavalist suitsu, hašišit, hapet ja kokaiini.
■ ‹keda› vulgaarne (mehe kohta:) kellegagi seksima
✉Kuule, moor, mitu korda ma sind panin? Peeter Sauter
6 ‹mida tegema ahelverbi osana› kõnekeelne äkiliselt, hoogsalt midagi tegema hakkama (hrl häälitsemise või liikumise kohta)
▫ Kõik panid naerma, mina muidugi kõige kõvemini.
▫ Sireen pani undama.
▫ Röövlid panid kabuhirmus põgenema.
– SEOTUD SÕNAD: panemine ‹s›
◊ põlissõna uurali: soome panna 'panna, asetada; määrata, sundida; teha', handi păn- 'panema, asetama', sölkupi pe̮n- 'panema, asetama'
M
1 hrl käeliigutusega midagi kuskile, mingisse kohta asetama▫ Pane piim külmkappi.
▫ Maria paneb näputöö käest ja läheb ust avama.
■ (koos koha osutusega väljendab mingit sooritust, nt raha investeerimist või hoiustamist, millegi avaldamist, ilmutamist)
▫ Ma ei pane raha ettevõtmisse, mis mind ei huvita.
▫ Panin lehte kuulutuse.
▫ Pane lepingule allkiri.
▫ Raske on oma tundeid sõnadesse panna.
■ (tegevust, tööd märkivates väljendites, milles koht pole näidatud)
▫ Kartuleid panema.
▫ Tule mulle appi tapeeti panema.
▫ Homme hakatakse põrandat panema.
2 hrl käeliigutus(t)ega teise asendisse, seisundisse, olukorda seadma
▫ Kas ma ikka panin ukse lukku?
▫ Tõused hommikul üles, paned riidesse, lähed tööle.
▫ Mees taltus alles siis, kui tal käed raudu pandi.
■ kedagi kuhugi, mingisse uude olukorda suunama, saatma, viima
▫ Teda tuleks ravida, mitte vanglasse panna.
▫ Laps pandi eesti lasteaeda.
3 ‹mida tegema ahelverbi osana, hrl 3. isikus› mingit tegevust või seisundit esile kutsuma
▫ Sibul paneb nutma.
▫ Jäine õhk pani ta külmast värisema.
▫ Mind paneb imestama, et sa ise ei ole selle peale tulnud.
■ sundima, veenma vm tahtelise tegevuse kohta
▫ Surume nad põlvili ja paneme nad armu paluma.
▫ Mul õnnestus ta enesetapumõtteist loobuma panna.
4 määrama; kellelegi või millelegi mingit käsku, soovi, mõtet suunama
▫ Uus juht pannakse ametisse maikuus.
▫ Kasumi teenimist takistavad firmale pandud kohustused.
▫ Tänavu ei saa kartulisaagile suuri lootusi panna.
▫ Tulemused pandi kahtluse alla.
■ (mingi hinnangu või nime andmisega seoses)
▫ Patsienti nägemata on raske diagnoosi panna.
▫ Tahame lapsele panna ilusa eesti nime.
5 kõnekeelne väljendab mingit aktiivset, hoogsat tegevust (tegevusele osutab nimisõna, sageli asendab teisi verbe)
▫ Rahvas pani tantsu nii et maa tolmas.
■ (kiiresti jooksmise, käimise, sõitmise kohta)
▫ Viimasel kilomeetril panin veel mitmest jooksjast mööda.
■ (löömise, virutamise kohta)
▫ Järgmisel korral, kui sama juhtub, pane talle vastu hambaid.
■ (alkoholi joomise, narkootikumide tarvitamise kohta)
▫ Mees armastab kärakat panna.
▫ Ta pani kõike läbisegi – viina, tavalist suitsu, hašišit, hapet ja kokaiini.
■ ‹keda› vulgaarne (mehe kohta:) kellegagi seksima
✉Kuule, moor, mitu korda ma sind panin? Peeter Sauter
6 ‹mida tegema ahelverbi osana› kõnekeelne äkiliselt, hoogsalt midagi tegema hakkama (hrl häälitsemise või liikumise kohta)
▫ Kõik panid naerma, mina muidugi kõige kõvemini.
▫ Sireen pani undama.
▫ Röövlid panid kabuhirmus põgenema.
– SEOTUD SÕNAD: panemine ‹s›
◊ põlissõna uurali: soome panna 'panna, asetada; määrata, sundida; teha', handi păn- 'panema, asetama', sölkupi pe̮n- 'panema, asetama'
– VÄLJENDID: tuld räästasse panema, pausi panema, pähe panema, täkkesse panema, seina äärde panema, pänna panema, välja panema, mööda panema, i-le punkti panema, käntsu panema, rõhku panema, teele panema, mulda panema, rotti panema, nihu panema, võta heaks või pane pahaks, edasi panema, üles panema, krooni pähe panema, kõrva taha panema, perse panema, ei pane millekski, verd keema panema, pada panema, pange panema, nurka panema, proovile panema, kõrvuti panema, kaarte panema, bambusse panema, püsti panema, magama panema, kõrvale panema, suud vett jooksma panema, kirja panema, pead pakule panema, pika puuga ära panema, maha panema, toime panema, hambaid varna panema, putku panema, võrdusmärki panema, ei pane mikski, päitseid pähe panema, ennast teise kingadesse panema, päkki silma panema, segast panema, huugama panema, verd tarretama panema, kinni panema, kildu panema, alla panema, pauku panema, kaalule panema, pille kotti panema, käna panema, paela kaela panema, maksma panema, alust panema, kätt oma elu külge panema, mängu panema, pännu panema, jalga taha panema, halvaks panema, südamele panema, kaarte lauale panema, pilti taskusse panema, pausile panema, pika puuga panema, imeks panema, suure kella külge panema, paika panema, sulge sappa panema, leibu ühte kappi panema, pihta panema, oma pead panti panema, verd tarretama panev, kokku panema, puusse panema, hinge alla panema, tagasi panema, paari panema, tina panema, hakkama panema, tähele panema, vahele panema, käppi pea alla panema, poppi panema, posti panema, ära panema, tanki panema, piiri panema, külge panema, pirni panema, minekut panema, juurde panema, pahaks panema, plehku panema, kärssa likku panema, kaasa panema, sõnu suhu panema, nööri kaela panema, i-le täppi panema, püssi palge panema, sisse panema, hõlmu vöö vahele panema, naeruks panema, putket panema, patuks panema, kõike ühele kaardile panema, ette panema, tuuri panema, kätt enda külge panema, kirpu kõrva panema, end teise kingadesse panema, paberile panema, ümber panema, mõistust pähe panema, nahka panema, peale panema, otsa panema, taha panema, põõna panema, silmust kaela panema, pidu panema, käiku panema, krooni panema, kõrvu liikuma panema, ei pane paljuks, kätt südamele pannes, kõrvu pea alla panema, küünalt vaka alla panema, pealt panema, litrit panema, punkti panema, vastu panema, ühte patta panema, kõiki rattaid käima panema, mehele panema, süüks panema, aru pähe panema
