[EKS] Eesti keele sõnaraamat

elu ‹s› 1 (üleüldiselt:) see, mis eristab elusorganisme surnud organismidest või anorgaanilisest ainest (nt võime kasvada, paljuneda)
▫ Kas Marsil on elu?
2 inimese, looma ja taime füsioloogiline seisund sünnist surmani
▫ Ta elu on väljaspool hädaohtu.
▫ Arstid võitlesid haige elu eest.
▫ Kellegi elu kallale kippuma.
▫ Mees lõpetas elu enesetapuga.
▫ Tahtsin elusid päästa, aga ei teadnud, mida teha.
■ (nähtuste, esemete eksisteerimise kohta)
▫ Unustatud idee turgutati uuesti ellu.
▫ Lapitöökojas said kantud rõivad uue elu.
■ kellegi eksisteerimise periood, iga
▫ Olen elu jooksul nii mõndagi näinud.
▫ Sul on pool elu alles ees.
■ (mõnedes mängudes antavate korduvate võimaluste kohta)
▫ Tal oli alles vaid üks elu, nüüd tuli väga käbe olla, et mitte välja langeda.
3 (päevast päeva toimuv) olemine, eksisteerimine, elamiseks oleva aja möödasaatmine
▫ Kuidas elu läheb?
▫ Elul pole väga vigagi.
▫ Mis elu sa oled elanud?
▫ On oma eluga ummikusse jooksnud.
■ kellegi eksisteerimise viis või laad; põli
▫ Elab pillavat elu.
▫ Otsib kergemat elu.
▫ Noored alustasid ühist elu.
■ (meid ümbritsev) reaalne tegelikkus
▫ Ei suutnud leida oma kohta elus.
▫ Elu näinud mees.
▫ Ta on elule alla jäänud.
■ teatavat elu- või tegevusala iseloomustavad nähtused (nende arengus ja järjestikuses seoses)
▫ Isiklik elu.
▫ Seltskondlik elu.
4 füüsilise ja vaimse jõu ning energia avaldus
▫ Uudist kuuldes tuli elu tema silmadesse tagasi.
■ eluga kõnekeelne kiiresti, ruttu
= üks-kaks
▫ Tehke nüüd eluga!
■ elevus, liikumine, tegevus
▫ Seltskonnale tuli elu sisse.
▫ Sipelgapesas kihab elu.
◊ põlissõna läänemeresoome-saami: soome elo 'elu; elavus; (küps)vili; põdrakari', liivi je'l 'hoone, maja; elu', saami ællo 'põdra- või lambakari; varandus'. Sõna elama tuletis

⌘ elu veereb kui hernes
(ladusalt kulgeva, muretu elu kohta)
= elu kui hernes
▫ Räägiti ka ühest ühisest tuttavast, kelle elu muidu veeres kui hernes aga vat oma naisterahvast ei olnud juba tubli pool aastat.

hernes ‹s› väikesi ümmargusi seemneid sisaldavate kaunviljade ja liblika tiibu meenutavate õitega rohttaim
○ Ladina termin Pisum
■ ‹hrl mitmuses› selle seeme, ka toiduna
▫ Peotäis herneid.
■ hernepõld või -peenar
▫ Loomad läksid hernesse.
◊ laensõna balti: leedu žirnis 'hernes', läti zirni 'herned'

kui1 1 ‹konj võrdlussidesõna› esineb sarnasusele osutavates võrdlustes või alustab võrdluse varjundiga kõrvallauset
= nagu (1. täh), otsekui (1. täh), justkui (1. täh)
▫ Pereisa on laisk kui lohe.
▫ Nii kaugele ma ei julge ujuda, kui Laura ujus.
■ ‹konj› esineb erinevust osutaval võrdlemisel
▫ Sõnavõtt oli pikem kui tavaliselt.
▫ Rahvast kogunes rohkem, kui osati oodata.
■ ‹konj› alustab näimist või tundumist väljendavat võrdluse varjundiga kõrvallauset
= nagu (1. täh)
▫ Talle näis, kui variseks maailm tema ümber kokku.
▫ Omavahel kõneldi tasahääli, kui oleks majas olnud surnu.
■ ‹konj› (väljendites, mis rõhutavad mingi asjaolu, seisundi ülemmäära või sellele lähenemist)
▫ Viimane kui üks istekoht oli hõivatud.
▫ Naudib iga viimast kui hetke.
▫ Suvi on samahästi kui käes.
■ ‹konj› (mõnedes suurt määra osutavates väljendites)
▫ Asi on hullem kui hull.
▫ Esinejate valik oli enam kui imelik.
▫ Viga saab parandatud rutem kui muidu.
2 ‹konj ajasidesõna› alustab aega väljendavat või ajalise varjundiga kõrvallauset
▫ Ta tuli siis, kui ma magasin.
▫ Kui lapsed olid söönud, läksid nad õue.
▫ Kuulsin, kui te tülitsesite.
3 ‹konj tingimussidesõna› alustab tingimust väljendavat või tingimuse varjundiga (kõrval)lauset
▫ Kui sulle ülikond selga panna, näed sa päris viisakas välja.
▫ Asi pidi tühine olema, kui kõik nii lihtsalt lahenes.
▫ Teie olete vist, kui ma ei eksi, see inimene, kes ..
▫ Neid oli kolm, kui mitte rohkem.
■ ‹konj› (konstateerivates ja otsustavust ning tegevuse tõhusust väljendavates konstruktsioonides)
▫ Kui sõita, siis sõita.
▫ Kui juba, siis juba.
▫ Kui mitte, siis mitte.
■ ‹konj› (kõrvutava vastanduse korral)
▫ Kui mardid soovisid peamiselt põlluõnne, siis kadrid saatsid karjaõnne.
■ ‹konj› alustab soovi (mõnikord ka kahetsust), tagasihoidlikku palvet (mõnikord ka varjatud käsku) või kõhklust, kahtlust väljendavat lauset
▫ Kui ta ometi natuke kannatlikum oleks!
▫ Kui sa laenaksid mulle oma raamatut!
▫ Kui õige saadaks talle kirja.
4 ‹konj möönev sidesõna› esitab asjaolu, millest hoolimata mingi tegevus või olukord aset leiab
▫ Ja poiss, kui ta oligi väga häbematu, ei julgenud iialgi vastu hakata isale.
■ ‹konj› väljendab umbmäärast mööndust
= kuitahes, ükskõik kui
▫ Kui tark ta ka poleks, kõike ta ikka ei tea.
5 ‹konj samastav sidesõna› osutab täpsustusele
▫ Sinu isa kui tohter peaks seda teadma.
▫ Teda tuntakse kui vaikset ja tagasihoidlikku inimest.
6 ‹konj ühendav sidesõna› seob kindlakskujunenud sõnapaare sisutervikut moodustavates ühendites
▫ Ta valvas haiget ööd kui päevad.
▫ Olen sellest ühelt kui teiselt midagi kuulnud.
7 ‹adv› koos omadus-, kesk-, määrsõnadega ning asesõnadega mitu ja palju moodustab määra, astet, ulatust väljendava fraasi
▫ Kui vana sa oled?
▫ Kui palju see maksab?
▫ Kas sa tead, kui mitu kilomeetrit meil veel minna on?
▫ Ma ei tea, kui kaua see kestis.
■ ‹adv› (tundeid, nt imetlust, üllatust või kahetsust väljendades)
▫ Kui mõistvad vanemad sul on!
▫ Hullusti läks, oi kui hullusti!

kui2 ‹s›
häiriv, kahtlust tekitav, küsitav asjaolu
▫ Selles asjas on liiga palju kuisid.
▫ Töö tähtajaks lõpetamisega on oma kuid ja agad.