[EKS] Eesti keele sõnaraamat

elu ‹s› 1 (üleüldiselt:) see, mis eristab elusorganisme surnud organismidest või anorgaanilisest ainest (nt võime kasvada, paljuneda)
▫ Kas Marsil on elu?
2 inimese, looma ja taime füsioloogiline seisund sünnist surmani
▫ Ta elu on väljaspool hädaohtu.
▫ Arstid võitlesid haige elu eest.
▫ Kellegi elu kallale kippuma.
▫ Mees lõpetas elu enesetapuga.
▫ Tahtsin elusid päästa, aga ei teadnud, mida teha.
■ (nähtuste, esemete eksisteerimise kohta)
▫ Unustatud idee turgutati uuesti ellu.
▫ Lapitöökojas said kantud rõivad uue elu.
■ kellegi eksisteerimise periood, iga
▫ Olen elu jooksul nii mõndagi näinud.
▫ Sul on pool elu alles ees.
■ (mõnedes mängudes antavate korduvate võimaluste kohta)
▫ Tal oli alles vaid üks elu, nüüd tuli väga käbe olla, et mitte välja langeda.
3 (päevast päeva toimuv) olemine, eksisteerimine, elamiseks oleva aja möödasaatmine
▫ Kuidas elu läheb?
▫ Elul pole väga vigagi.
▫ Mis elu sa oled elanud?
▫ On oma eluga ummikusse jooksnud.
■ kellegi eksisteerimise viis või laad; põli
▫ Elab pillavat elu.
▫ Otsib kergemat elu.
▫ Noored alustasid ühist elu.
■ (meid ümbritsev) reaalne tegelikkus
▫ Ei suutnud leida oma kohta elus.
▫ Elu näinud mees.
▫ Ta on elule alla jäänud.
■ teatavat elu- või tegevusala iseloomustavad nähtused (nende arengus ja järjestikuses seoses)
▫ Isiklik elu.
▫ Seltskondlik elu.
4 füüsilise ja vaimse jõu ning energia avaldus
▫ Uudist kuuldes tuli elu tema silmadesse tagasi.
■ eluga kõnekeelne kiiresti, ruttu
= üks-kaks
▫ Tehke nüüd eluga!
■ elevus, liikumine, tegevus
▫ Seltskonnale tuli elu sisse.
▫ Sipelgapesas kihab elu.
◊ põlissõna läänemeresoome-saami: soome elo 'elu; elavus; (küps)vili; põdrakari', liivi je'l 'hoone, maja; elu', saami ællo 'põdra- või lambakari; varandus'. Sõna elama tuletis

⌘ elu jätma
hukkuma, surma saama
= elu kaotama
▫ Liikluses on sel kuul elu jätnud juba viis inimest.

jätma 1 mingis kohas, seisundis või olukorras (edasi) olla laskma
▫ Poiss jättis klotsid põrandale ja jooksis isale vastu.
▫ Jätsin auto parkimismajja.
▫ Jätsime lapsed koju ja läksime teatrisse.
▫ Jätsin otsuse enda teada.
▫ Keegi oli lahkudes ukse lahti jätnud.
■ mingiks otstarbeks, kellegi või millegi jaoks või teatud ajani kõrvale panema või varuma
▫ Kõige suurema koogitüki jätsin vennale.
▫ Punased õunad jäeti jõuluks.
▫ Jätan endale õiguse lepingust loobuda.
▫ Jätame selle vestluse homse peale.
2 mingisuguseks muutma või muutuda laskma, mingit olukorda või seisundit tekitama, tulemust või tagajärge andma
▫ Poiss jättis ülesande lahendamata.
▫ Seltskond jättis halva mulje.
▫ Torm jättis tuhanded kodud elektrita.
▫ Film ei jäta ruumi kujutlusvõimele.
▫ Vein jättis lipsule pleki.
3 (lahkudes) loovutama, (üle või edasi) andma
▫ Jäta mulle oma meiliaadress.
▫ Jätsin avalduse sekretäri kätte.
▫ Seltskond jättis kelnerile priskelt jootraha.
4 lõpetama, lakkama, järele jätma; hülgama, maha jätma
▫ Naine jättis pere ja kolis maailma otsa.
▫ Inimesed pidid sõja tõttu oma kodud jätma ja võõrsile pagema.
▫ Jäta see loll jutt!
▫ Tema juba enne ei jäta, kui töö tehtud.
◊ põlissõna läänemeresoome: soome jättää 'jätta; maha jätta', vepsa jätta 'jätta; maha jätta', liivi jettõ 'maha jätta, hüljata'. Sõna jääma vana tuletis