– alla suruma ‹v› 1tundmusi vm tagasi hoidma või tõrjuma = maha suruma (1. täh) ▫ Püüdsin ärritust alla suruda. ▫ Uhkus tuleb alla suruda. 2kedagi oma tahtele või ülemvõimule allutama ▫ Naine kurtis, et teda on kõik mehed kogu aeg alla surunud. ▫ Et võita, tuleb vastane alla suruda. 3alla vajutama ▫ Tõhusam on kang kohe alla suruda.