– ära käima ‹v› 1kuskile minema ja sealt naasma ▫ Nüüd on ta ravil ära käinud ja jälle vormis. ▫ Kui Jaanus sõjaväes ära käib ja ülikooli lõpetab, on ajad juba teised. ▫ Ma pean korraks ära käima. 2mingi tee, vahemaa käies läbima = maha käima ▫ Oleme ära käinud kõigest pool maad. 3millegi küljest, kinnituskohast vms lahti tulema ▫ Kuidas see kork ära käib?