[SP] "Eesti keele sõnapered"
|
Sõnastikust • Kasutusjuhend jm lisad • Arvamused ja ettepanekud dict.sp@eki.ee |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit
aktsia n. maj. osatäht, aktsionäri osamaksu tõendav väärtpaber; ka piltl. muutlik tähtsus, mõju, maine vms.
aktsi-on=är n. aktsiate omanik
enamus+aktsionär n. maj. aktsionär v. aktsionäride rühm, kellele kuulub aktsiate kontrollpakk
suur+aktsionär n.
vähemus+aktsionär n. maj. aktsionär, kellele kuulub alla poole aktsiatest
väike+aktsionär n.
eelis+aktsia n. maj. (mis annab eesõiguse dividendi saamisel)
esitaja+aktsia n. maj. nimeta aktsia, mille dividend makstakse välja selle esitajale
liht+aktsia n. maj. (mille omanikul on õigus osa saada ettevõtte kasumist pärast dividendide maksmist eelisaktsiate omanikele)
rahva+aktsia n. (väikese nimiväärtusega)
aktsia+emissioon n. väärtpaberite käibele laskmine;; korraga käibele lastud väärtpaberid
aktsia+indeks n. indeks, mis iseloomustab aktsiate kursi muutumist mingi eelmise ajavahemikuga võrreldes
aktsia+kapital n. maj. aktsiaseltsile kuuluv aktsiatega kaetud kapital, aktsiaseltsi põhikapital
aktsia+kompanii n.
aktsia+krahh n.
aktsia+müük n. ⇐ aktsiate müük
aktsia+pakk
aktsia+ralli n.
aktsia+selts n.
aktsia+turg n.
aktsiate kontrollpakk n. aktsiate hulk, mis võimaldab valitsemist aktsiaseltsis
argi|ne o. igapäevane, tavaline, pidulikkuseta
argise=lt m.
argis=us n.
argis=ta/ma t. argiseks muutma
argista=mine n.
argi+askeldus n.
argi+elu n. igapäevaelu
argi+ese n. igapäevane tarbeese
argi+inimene n. lihtne, tavaline inimene
argi+keel n. kõnekeel, kirjakeelega võrreldes normivabam igapäevaelu keel
argi+mure ‹-mure› n.
argi+mõtlemine n.
argi+päev n. tööpäev (vastandina püha- v. pidupäevale); argielu; elu v. elunähtuse argine külg
argipäeva=ne o. \tegevus\
argipäevase=lt m.
argipäevas=us n.
argipäevas=ta/ma t. argipäevaseks tegema
argipäevasta=mine n.
argipäevi=ti m. argipäevadel
argipäeva+askeldus n.
argipäeva+elu n.
argipäeva+melu n.
argipäeva+rõivas n.
argipäeva+töö n.
argipäeva+õhtu n.
argipäevaõhtu=ti m. argipäevaõhtutel
argi+proosa n.
argi+rahmeldus n.
argi+riietus n.
argi+rutiin n.
argi+rõivas n.
argi+rõivastus n.
argi+tanu n. etn. väike Muhu tanu
argi+toiming n.
järk n. väärtuse v. tähtsuse aste teiste omasugustega võrreldes; suhteliselt iseseisev v. piiratud osa, lõik; ajajärk, periood; vnm. vaatus; peatükk
\müüri\ järge n. astang, aste
järgu=line o. järkudega
järgulise=lt m. \lõigatud\
järgulis=us n.
järgu=sta/ma t. järkudeks jagama
järgusta=ja n. maj.
järgusta=mine n. maj.
järka/ma t. mets. puutüve järkudeks lõikama
järka=ja n. (ametinimetus)
järka=mine n.
järgu=ti m. järgukaupa
järguti=ne o.
aja+järk n.
algus+ajajärk n.
katsetamis+ajajärk, katsetus+ajajärk n.
langus+ajajärk n.
murrangu+ajajärk n.
reaktsiooni+ajajärk n.
taaste+ajajärk n.
tõusu+ajajärk n.
uuendus+ajajärk n.
ülemineku+ajajärk n.
ajaloo+järk n.
algus+järk n.
arenemis+järk n.
arengu+järk n.
ehitus+järk n.
ettevalmistus+järk n.
heledus+järk n. astr.
istung+järk n.
katsetamis+järk, katsetus+järk n.
kujunemis+järk n.
kvalifikatsiooni+järk n.
kõrgus+järk n.
lade+järk n. geol.
loomis+järk n.
lõpp+järk, lõpu+järk n.
meistri+järk n.
murrangu+järk n.
noorte+järk n.
oskus+järk n.
paranemis+järk n.
peite+järk n.
raie+järk n.
spordi+järk n.
suurus+järk n.
tariifi+järk n.
tõusu+järk n.
vaibe+järk n. (nt. palavikul)
valmiku+järk n. zool.
valmimis+järk n.
vanuse+järk n.
vastse+järk n. zool.
viimistlus+järk n.
järk+arv n. mat. järguühiku kordne
järk+tõlge n.
järgu+kaupa m.
järgu+norm n.
järgu+sportlane n.
järgu+ühik n. mat.
esma+järgu=line o. esimese järgu väärtusega
järk+järgu=line o.
järkjärgulise=lt m.
järkjärgulis=us n.
järk+järgu=lt m.
kolmanda+järgu=line o. \staatus, küsimus\ kolmandasse järku kuuluv; võrdlemisi vähetähtis v. kehvapoolne
kolme+järgu=line o. \süsteem\ kolme järguga
mitme+järgu=line o. \valimine\ mitmest järgust koosnev
nelja+järgu=line o. \näidend\ nelja järguga
neljanda+järgu=line o. \teema\ neljandasse järku kuuluv
teise+järgu=line o. kehvem; väheoluline; teise järku kuuluv
viimase+järgu=line o. \asi\ viimasesse järku kuuluv, vähetähtis
kaldu m. \olema, minema\ hariliku, rõht- v. püstasendiga võrreldes pisut viltu, kaldus1 m. kaldu
kald=ne o. kaldu olev
kaldu/ma t. kaldu vajuma; algsest liikumissuunast kõrvale minema
kallu=ta/ma t. kaldasendisse viima; piltl. esialgsest suunast kõrvale kalduma panema
kallut=u/ma t. end kallutama
kalluta=ja n.
kalluta=mine n.
kallut=us n.
pöör-d+kallutus n. sp. kerekallutus pööramisega
ette kalluta/ma t.
\seljatoe\ ette+kalluta=mine n.
\keha\ ette+kallut=us n.
ise kalluta/ma t.
ise+kalluta=ja n. automaatselt kallutatava veokastiga auto
pead kalluta/ma t.
pea+kallut=us n. sp.
\ekstremismi\ kaldu=ja n.
kalduma=tu o.
\kõrvale\ kaldu=mine n.
kaldu-v=us n.
kunsti+kalduvus n.
kunstniku+kalduvus n.
perenaise+kalduvus n.
tüsenemis+kalduvus n.
kall=e n. kaldumine; kaldu olek
külg+kalle n.
nõlva+kalle n.
rusu+kalle n. geol.
kalde+nurk n. füüs.
sama+kalde+joon n. füüs.
ette+kaldu=mine n. ⇐ ette kaldu/ma
\keha\ ette+kall=e n. ⇐ ette kaldu/ma
kõrvale kaldu/ma t. (teelt v. teemast)
kõrvale+kaldu=ja n.
kõrvale+kalduma=tu o.
kõrvalekaldumatu=lt m.
kõrvale+kaldu=mine n.
kõrvale+kall=e n.
kald=us2 ‹kalduse› n. <kald(u)=us> kalduolek
kalla=k1 n. kalduolek; kaldu olev (maa)pind; suunitlus
kallak=lane n. poliitilise kallakuga liitunu
pahem+kallaklane n.
parem+kallaklane n.
\poliitiline\ kallak=lus n.
humanitaar+kallak n.
mäe+kallak n.
parem+kallak n.
reaal+kallak n.
sortimis+kallak, sorteerimis+kallak n.
tõst-e+kallak n. mäend.
kalla=k2 o. kallakas
kallak=us n.
kallak+tee n.
kalla=kas o. kaldu olev
kallak=jas o. natuke kallakas
kalla=kil m. kaldu asendis
kalla=kile m. \vajuma\
kald+asend n.
kald+hammas n. tehn.
kald+joon n.
kaldjoone=line o. kaldjoontega
kald+kaeveõõs n.
kald+kiht n. mäend. (kaldu asetsev)
kald+kiri ‹-kirja› n.
kald+kriips n.
kald+käik n. kaldu olev käik
kald+lõik n. mat.
kald+pind ‹-pinna› n.
kald+prisma n. mat.
kald+projektsioon n. mat.
kald+puurauk n.
kald+renn n.
kald+rist n. mat.
kald+rööptahukas n. mat.
kald+silinder n. mat.
kald+sirge n. mat.
kald+suund n.
kaldsuuna=line o.
kald+šaht n.
kald+tapp ‹-tapi› n. eh.
kald+tee n.
kald+tugi n.
kald+tõstuk n.
kald+tüür n. üles-alla liigutatav pind lennuki tiival
kald+valtsimine n.
kald+vokk n.
kaldu ole/ma t.
kaldu+ole=k n.
keel1 n. liikuv elund suuõõne põhjas; kõneelund; suhtlemisvahend; piltl. kuju või funktsiooni poolest keelt meenutav osa millelgi; eripärane keelepruuk
keel=jas o. \leht (taimel)\ keelekujuline
keel=ik1 n. keelt meenutav moodustis; tehn. turvavöö otsmine osa; zool. (seedeelundkonna ja närviväädi vahel)
selja+keelik n. zool. keelikloomade skeleti keskosa
keelik2 n. seljakeelik
keelik+loomad ‹-looma› n. (kellel esineb seljakeelik)
keeliku+rohi n. bot. (taim)
keel=kond n. keelet. ühisest algkeelest põlvnevate keelte rühm
~keel=ne o. mingis keeles olev v. toimuv; mingit keelt valdav
alamsaksa+keelne o. \käsikiri\
araabia+keelne o. \sõna\
eesti+keelne o. \tõlge\
esperanto+keelne o. \kirjutis\
heebrea+keelne o. \kirjandus\
hiina+keelne o. \ajaleht\
inglis+keelne o. \õpe\
itaalia+keelne o. \raamat\
jaapani+keelne o. \kirjandus\
kaks+keelne o. \inimene, sõnaraamat\ kaht keelt tarvitav; kahes keeles olev
kakskeels=us n. kahe keele valdamine, bilingvism
kahe+keelne o. \inimene\ silmakirjalik, kahepalgeline
kahekeelse=lt m. \käituma\
kahekeels=us n.
kolme+keelne o. \silt, sõnastik\ kolme keelt kasutav v. sisaldav
kreeka+keelne o. \kirjandus\ kreeka keeles olev
ladina+keelne o. \tekst\ ladina keeles olev
libe+keelne o. \pugeja\
lõunaeesti+keelne o. \raamat\ lõunaeesti keeles olev
läti+keelne o. \raamat\ läti keeles olev
mitme+keelne o. \raamat, inimene\ mitmes keeles olev; mitut keelt valdav
mitmekeels=us n.
muu+keelne o. \elanik, raamat\ muud keelt kõnelev, muus keeles kirjutatud
nelja+keelne o. \sõnastik\ neljas keeles olev
oma+keelne o. \haridus, õpe\ oma keeles, emakeeles olev, toimuv
pehme+keelne o. pehme keelega (näit. alkoholi toimel)
pool+keelne o. mõlema keele halb oskus
poolkeels=us n.
prantsus+keelne o. prantsuse keeles olev
põhjaeesti+keelne o. põhjaeesti keeles olev
rootsi+keelne o. \artikkel\ rootsi keeles olev
saksa+keelne o. saksa keeles olev
slaavi+keelne o. \tekst\ slaavi keeles olev
soome+keelne o. soome keeles olev
Tallinna-keelne, tallinna+keelne o. \raamat\ tallinna keeles olev
tartu+keelne o. \raamat\ tartu keeles olev; lõunaeesti kirjakeeles
teis+keelne o. \nimi\ muukeelne
umb+keelne n. \külaline\ kohalikku keelt mitteoskav
vene+keelne o. \kirjandus\ vene keeles olev
võru+keelne o. \aabits\ võru keeles olev
ühe+keelne o. \sõnararaamat\
ülemsaksa+keelne o. \uurimus\ ülemsaksa keeles olev
umb+keelne o. \võõras\ kohalikku keelt mitteoskav
keele=ke1 n. kok. bot.
keele=kas o. \naine\ jutukas
keele=line o. \andekus, parandus\ keelega seotud
~keele=line o. mingi arvu keeltega
kolme+keeleline o. \kitarr\ kolme keelega
nelja+keeleline o. \pill\ nelja keelega
keele=nd n. keelet. sõna v. püsiühend
juhu+keelend n. juhuslik keelend
laen+keelend n. laenatud keelend
okasionaal+keelend n. ⇐ okasionaalne keelend juhukeelend
paralleel+keelend n. rööpkeelend
rööp+keelend n. rööpne keelend
stamp+keelend n.
unar+keelend n. (unarusse jäänud, vähe kasutatud)
uudis+keelend n. uus keelend
keele=stu n. sp. reketi raami sisse pingutatud keeled
keele=tu o. sellises seisundis, et ei leia sõnu; tumm, kõnevõimetu
keeletu=lt m. \jälgima\
keelet=us n.
keeli=kas n. etn. vankri rattapaare ühendav vahepuu
keele=sta/ma t. \viiulit\ keeli peale panema
keelesta=ja n.
reketi+keelesta=ja n. see, kes keelestab reketit
keelesta=mine n.
keeli=ta/ma t. veenma, auku pähe rääkima
keelit=le/ma t. korduvalt keelitama
keelita=ja n.
keelita=mine n.
keelit=us n.
keeli=ti m. mõnes keeles; keelte kaupa
abi+keel n. (suhtlemise abivahendiks põhikeele kõrval)
adstraat+keel n. keelet. emakeelega kõrvu kasutatav naaberkeel
ajakirjandus+keel n.
alg+keel n. algupärandi, originaali keel (vastandina tõlkele); keelet. aluskeel, oletatav sugulaskeelte ühine lähtekuju
algkeel=ne o. \tekst\ algkeeles olev
algoritmi+keel n. mat. inf. tehiskeel algoritmide kirjeldamiseks
all+keel n. (oskuskeel, ilukirjanduskeel jne.)
alus+keel n. keelet. algkeel
ameti+keel n.
antiik+keel n.
are+keel n. ped. lihtsustatud keel
argi+keel n. kõnekeel, kirjakeelega võrreldes normivabam igapäevaelu keel
asjaajamis+keel n. (ametiasjade ajamisel)
assembler+keel n. inf. (masinakeel)
bassi+keel n. (kitarril)
ema+keel n.
emakeel=ne o. \kirjandus, õpe\
mitte+emakeelne o.
emakeele+eksam n.
emakeele+lugemik n.
emakeele+päev n. 14. märts
emakeele+tund n.
emakeele+õpetaja n.
emakeele+õpetus n.
eri+keel n. släng
euro+keel n. Euroopa Liidu dokumentides kasutatav keel
filmi+keel n. kinematograafia väljendusvahendite süsteem
formaal+keel n. inimese kujundatud kunstkeel
heli+keel n.
hinge+keel n. piltl.
hõimu+keel n. teatava hõimu keel; sugulaskeel
ilukirjandus+keel n.
info+keel n. tehiskeel info esitamiseks
inim+keel n.
kaalu+keel n. kaalu seisu märkiv osuti; piltl. see, mis kallutab otsuse, sündmuse toimumise vms teatud suunas
kandle+keel n.
kantselei+keel n. ametlikele kirjadele ja dokumentidele omane keelepruuk
karu+keel n. bot. (karedate lehtedega umbrohi)
keha+keel n. suhtlusvahend, mis hõlmab kehahoiakut, žeste, näoilmet, kaugust vestluspartnerist
kehakeele+ekspert n.
kida+keel n. kidaga keel, tekitab kõnehäireid; sellise keelega inimene
kidakeel=ne o. ebaselge hääldusega; sõnakehv; saamatu jutuga
kidakeelse=lt m.
kidakeels=us n. väljendumise kesisus; napisõnalisus; ebaselge, pudistav hääldus
kiriku+keel n. (vastav keelepruuk)
kirja+keel n. keele ühtseim, üldrahvalikult kasutatav keelekuju; kirjutatud tekstide keel
kirjakeel=ne o. \tõlge\
kirjakeelse=lt m. \laitmatu\ kirjakeeles
kirjakeels=us n.
kitarri+keel n.
kodu+keel n.
kreool+keel n. segakeel
kujundi+keel n.
kultuur+keel n.
kunsti+keel n.
kõne+keel n. kõneldav keel, suulises kõnes kasutatav keel
käo+keel n. bot. (rohttaim)
lamba+keel n. ka bot. (mõne keelja lehega taime rahvapärane nimetus)
laste+keel n. keelet. laste ealiselt määratud keelekasutus; (ninnutamine)
lastekeel=ne o. \sõna\
libe+keel n. piltl. meelitaja, lipitseja
luku+keel n.
luule+keel n.
luulekeel=ne o. \lugu\
lähte+keel n. keelet. keel, millest teatav sõna v. muu keelend lähtub
maailma+keel n. (kogu maailma ühine suhtlusvahend)
maa+keel n. hrl vnm. eesti keel
maakeeli m. maakeeles
mao+keel n. bot. ühe kuni kolme jagunemata lehega ühe kuni kolme jagunemata lehega sõnajalgtaim
masina+keel n. (info esitamiseks vahetult arvutis)
meri+keel n. zool. ovaalse kehaga lestakujuline merekala
mesi+keel n. piltl. mesimagus jutt
mesikeel=ne o. \jutt, mees\
mesikeeli m. \meelitama\
meta+keel n. keelet. keel, mille abil kirjeldatakse mingit teist keelt
murde+keel n.
murdekeel=ne o. \luule\
mustlas+keel n.
naaber+keel n.
nüüdis+keel n.
originaal+keel n. (algupärane, alguses olnud)
oskus+keel n. kirjakeele allkeel teadus-, kunsti-, tootmis- jm. alade tarvis
oskuskeel=ne o. \nimetus\
pandla+keel n.
peni+keel n. bot. (veetaim)
pidžin+keel n. segakeel
piibli+keel n.
piitsa+keel n. piltl. piitsaplaks
pildi+keel n. kujundikeel
pilli+keel n.
programmeerimis+keel n. inf. programmikeel
programmi+keel n. inf.
proosa+keel n. proosale iseloomulik keeletarvitus
pudi+keel n. ebaselge kõne
pudikeel=ne o. \laps\
pudikeels=us n.
puu+keel n. kõnek. piltl. purssiv võõrkeele kõnelemine
raamatu+keel n. raamatulik keelepruuk; kirjakeel
rahva+keel n. (vastandina kirjakeelele)
rahvakeel=ne o. \väljend\
rahvus+keel n.
reketi+keel n.
riigi+keel n.
sala+keel n.
sega+keel n.
sool+keel n. (keelpillil)
standard+keel n. (standardne)
sugulas+keel n.
suhtlemis+keel n.
žesti+keel n.
tapi+keel n. eh. tehn.
tarbe+keel n. asjaajamiskeel
tava+keel n. (tavaline, harilik)
teadus+keel n.
tehis+keel n. keelet. rahvusvahelise suhtlemise hõlbustamiseks loodud kunstlik keel
tooni+keel n. keelet. (kus ühesuguse häälikulise koosseisuga sõnu eristatakse iseloomuliku põhitooni abil)
tule+keel n. keelt meenutav tuleleegi osa
tulem+keel n. (millesse tõlgitakse)
tunde+keel n.
tõlke+keel n. (millesse mingi tekst on tõlgitud)
töö+keel n.
tütar+keel n. (aluskeele suhtes)
ussi+keel n. bot. (rohttaim)
vahendus+keel n.
viipe+keel n. (viibete abil)
viipekeel=ne o. \tõlge\
viiuli+keel n.
vormi+keel n. teose vormi puudutavate väljendusvahendite süsteem
vulgaar+keel n. vulgaarne keel
võtme+keel n. sisselõigetega võtme osa, mida lukuaugus pöörates saab lukku avada ja sulgeda
võõr+keel n.
võõrkeele+oskus n.
vähemus+keel n.
õigus+keel n. õiguslike küsimuste käsitlemisel kasutatav keel
õppe+keel n.
õõs+keel n. bot. (taim)
ämma+keel n. bot. viigikaktuse rahvapärane nimetus
äri+keel n.
ühis+keel n. kirjakeelelähedane üldrahvalik kõnekeel
üld+keel n. kirjakeele tuumosa, mida vajab kogu rahvuskeele kasutajaskond
üldkeel=ne o. \nimetus\ üldkeeles kasutatav
ingli+keeli m. \kinnitama\ kaunisõnaliselt
jumala+keeli m. \paluma\ kogu hingest
keel+pill n. muus.
keelpilli+kvartett n.
keelpilli+muusika n.
keelpilli+orkester n.
keelpilli+sekstett n.
keelpilli+trio n.
keelpilli mängi/ma t.
keelpilli+mäng n.
keelpilli+mängi=ja n.
keel+register n. (orelil)
keele+ruum n.
keel+sarrus n. eh.
keel+tapp ‹-tapi› n. eh.
keel+uss n. zool. (parasiit)
keel+vile ‹-vile› n. muus.
keel+õis n. bot.
keelõie=line o. \taim\ keelõitega
keelõielised n. (taimede alamsugukond)
keele+aines n.
keele+ainestik n.
keele+ajalugu n.
keeleajaloo=lane n. keeleajaloo uurija
keeleajaloo=line o. \uurimus\ keeleajalooga seotud
keeleajaloolise=lt m. \huvitav\
keele+ala n. teat. keele, murde, murraku esinemisala
keele+anne ‹-ande› n.
keele+atlas n.
keele+barjäär n.
keele+ekspert n.
keele+erinevus n.
keele+filosoofia n.
keele+geograafia n.
keele+huvi n.
keele+huviline1 n. see, kes keel(t)e vastu huvi tunneb
keele+huviline2 o. \õpilane\
keele+inspektor n.
keele+inspektsioon n.
keele+juhis n.
keele+juht ‹-juhi› n. (murde kogumisel)
keele+jurist n. (ametinimetus)
keele+juur n. anat.
keele+kaabits n.
keele+kida n. anat.
keele+killud n.
keele+kohvik n. (keeleõppekeskkonnana erineva emakeelega inimeste vahel)
keele+kollektiiv n.
keele+komistus n. keelevääratus
keele+konarus n. sobimatu keelend
keele+konsultatsioon n.
keele+kontakt n.
keele+kuju n. keele esinemisvorm
keele+kultuur n.
keele+kursus n.
keele+kümblus n. keeleõppemeetod, mille puhul omandatakse vähemalt pool õppemahust teises keeles
keelekümble=ja n. keelekümblusõpilane
keelekümblus+klass n.
keelekümblus+kool n. ped. (vähemalt pool materjalist õpitakse teises keeles)
keelekümblus+põhikool n.
keelekümblus+õpilane n.
keele+laager n.
keele+lapsus n. keelevääratus
keele+luu n. anat.
keele+maastik n.
keele+mapp n. ped.
keele+mees n.
keele+mudel n.
keele+mälestis n.
keele+neet n.
keele+norm n. keelet. keelendite ja keelereeglite ühesus ühe keelekollektiivi piires
keele+norming n. keelet. fikseeritud keelenorm
keele+nõuanne ‹-ande› n.
keelenõu n.
keele+nõuded n.
keele+näide n.
keele+näsa n. anat.
keele+olümpiaad n.
keele+paelad n.
keele+piir n.
keele+poliitika n.
keelepoliitik n. keelepoliitika asjatundja
keelepoliiti=line o. \tegevus\
keelepoliitilise=lt m. \oluline\
keele+praktika n.
keele+pruuk n.
keele+puu n. keelet.
keele+põld n.
keele+pädevus n. keeleline pädevus
keele+pära n. keele tagaosa
keele+reegel n.
keele+reis ‹-reisi› n.
keele+ring n.
\ühine\ keele+ruum n.
keele+rühm n.
keele+saar n. väike muukeelne ala suurema keeleala sees
keele+seadus ‹-seaduse› n.
keele+sektor n. (tegeleb keeleprobleemidega)
keele+selg n. anat.
keele+spetsialist n.
keele+statistika n.
keele+sugemed n.
keele+sugulus n.
keele+säuts n.
keele+süsteem n.
keele+tapp n. keelekadu, koodivahetus
keele+tark n.
keele+teadlane n.
keele+teadus n.
keeleteadus=lik o. \tegevus\
üld+keeleteadus n.
keele+test n.
keele+tipp ‹-tipu› n. anat.
keele+toimetaja n.
keele+toimkond n.
keele+tund n.
keele+tunne n.
keele+tüpoloogia n.
keele+tüüp n.
keele+uurimus n.
keele+vaist n.
keele+veeb n. lingid tasuta sõnastikele Internetis ja liides nende kasutamiseks
keele+viga n.
keele+värk n. kõnek.
keele+vääratus n.
keele+õpetus n.
keele+õpik n.
keele+üksus n. keeleline üksus (nt häälik, sõna)
keele+õpingud n.
keelte+hoidik n. (viiulil, kitarril)
keelte+kool ‹-kooli› n.
keele+huviline1 n. see, kes keel(t)e vastu huvi tunneb
keele+huviline2 o. \õpilane\
keelt arenda/ma
keele+arenda=ja n.
keele+arend=us n.
keelearendus=lik o. \töö\
keelarendus+töö n.
keelt hoolda/ma t.
keele+hoolda=ja n.
keele+hoold=us n.
keele+hool=e n.
keelehoolde+keskus n.
keelt kaapi/ma t.
keele+kaabits n.
keelt kand/ma t. piltl. taga rääkima, tühje jutte levitama; kellegi peale kaebama
keele+kand=ja n.
keel=ik3 n. keelekandja
keele+kand=mine n.
keele+kann=e ‹-kande› n.
keelt karasta/ma t. jooma
keele+karast=us n. keelekaste, see, mis keelt karastab
keelt kast/ma t. jooma, rüüpama (hrl. vägijooke)
keele+kast=e ‹-kaste› n. jook, joodav (hrl. õlu, viin,vesi vm.)
keele+kast=ja n.
keele+kast=mine n.
keelt kasuta/ma t.
keele+kasuta=ja n.
keele+kasut=us n.
keelt korralda/ma t.
keele+korralda=ja n. (ametinimetus)
keele+korrald=us n. (tegevusala)
keelekorraldus=lik o. \tegevus\
keelekorraldus+teooria n.
keelt murd/ma t.
keele+murr=e n.
murre n. keelet. keelemurre, piirkondlik eripärane v. sotsiaalne allkeel, dialekt
ida+murre n. Ida-Eesti murre
idamurde=line o.
kesk+murre n. teat. keeleala keskosa murre
kirderanniku+murre n.
kodu+murre n.
kodumurde=line o. \luuletus\
lääne+murre n. Lääne-Eesti murre
ranniku+murre n.
keelt oska/ma t.
keele+oska=ja n.
keele+osk=us n. teat. keele oskamine
keeleoskus+tase n.
keelte+oskus n. võõrkeelte oskus
keelt peks/ma t. taga rääkima, klatšima
keele+peks n. tühjade juttude levitamine, klatš
keele+peks=ja n.
keele+peks=mine n.
keelt tarvita/ma t.
keele+tarvita=ja n.
keele+tarvit=us n.
keelt uuenda/ma t. kirjakeelt radikaalselt muutma ja täiustama
keele+uuenda=ja n.
keele+uuend=us n. keelet. kirjakeele radikaalne uuendamine nõuetele vastavaks
keeleuuendus=lane n. keeleuuenduse propageerija v. pooldaja
keeleuuendus+liikumine n.
keelt uuri/ma t.
keele+uuri=ja n. see, kes keelt uurib
keele+uuri=mine n.
keelt õppi/ma t.
keele+õp=e n.
keele+õppi=ja n.
keele+õppi=mine n.
koht n. ruumi, pinna vms. piirkond; ettenähtud paik istumiseks jne.; ameti- v. töökoht; talumajapidamine; maa-ala
eba:koht n. puudus,halbus
koha=lik o. \rahvas, elu, tuimastus\
kohalik omavalitsus n.
KOV n. kohalik omavalitsus
koha=ne o. \aeg\ sobiv; (millelegi) vastav
kohase=lt m. \käituma\
kohas=us n. sobivus
kohan=da/ma t. kohaseks, sobivaks muutma
kohand=u/ma t. end kohandama, kohanema
kohandu=ja n.
kohandu=mine n.
kohanda=mine n.
kohand=us n.
aja+kohane o. \riietus\ mingi aja nõuetele vastav, moodne
ajakohase=lt m. \õpetama\
\andmete\ ajakohas=us n.
\andmeid\ ajakohas=ta/ma t. ajakohase(ma)ks tegema
ajakohasta=ja n.
ajakohasta=mine n.
asja+kohane o. teat. asja, küsimuse kohta käiv, seda puudutav; sobiv, otstarbekas, asjalik
asjakohase=lt m. \täiendama\
asjakohas=us n.
ea+kohane o. eale sobiv
eakohase=lt m. \arenenud\
eakohas=us n.
etiketi+kohane o. \käitumine\
graafiku+kohane o. \töö\
huvi+kohane o.
instruktsiooni+kohane o.
isu+kohane o.
jõu+kohane o. \töö\
jõukohase=lt m. \tegema\
jõukohas=us n.
kava+kohane o. kavale vastav
kavakohase=lt m.
kombe+kohane o. \käitumine\
kombekohase=lt m.
kukru+kohane o.
leppe+kohane o.
normi+kohane o.
nõuete+kohane o. \töö\
nõuetekohase=lt m. \tehtud\
nõuetekohas=us n.
olude+kohane o.
otstarbe+kohane o.
otstarbekohase=lt m.
otstarbekohas=us n.
plaani+kohane o.
projekti+kohane o.
päeva+kohane o. \kõne\
päevakohase=lt m.
päevakohas=us n.
reegli+kohane o.
seisus+kohane o.
seisuskohase=lt m.
seisuse+kohane o.
seisusekohase=lt m.
selle+kohane o. (sellele) vastav, selle kohta käiv
sisu+kohane o. sisule vastav
soovi+kohane o.
tariifi+kohane o.
tasku+kohane o. \hind\
tava+kohane o.
tavakohase=lt m.
traditsiooni+kohane o.
traditsioonikohase=lt m.
vormi+kohane o.
vormikohase=lt m.
võimete+kohane o.
võimetekohase=lt m. \õppima\
võimetekohas=us n.
koha=kuti m.
koha=ne/ma t. kohaseks, sobivaks muutuma; harjuma, end teat. tingimuste v. olukorraga kokku sobitama
kohane=ja n.
kohane=mine n.
kohanemis+muutus n.
kohanemis+raskus n.
kohanemis+reaktsioon n.
kohanemis+refleks n.
kohanemis+võime n.
kohanemisvõime=line o.
kohanemisvõime=tu o.
kohane=mus n. kohanenud olek
kohanema=tu o.
kohanemat=us n.
kohane-v=us n.
koha=lda/ma t. kohakuti paigutama; jur. ettenähtud karistust kindlal juhul rakendama
kohalda=mine n.
koha=stu/ma t. biol. evolutsiooniliselt kohanema
kohastu=mine n.
kohastumis+võime n.
kohastumisvõime=line o.
kohastu=mus n. kohastumise tulemus
kaitse+kohastumus n.
koha=stikku m. kohakuti
kohastiku=ne o.
koha=ti m. siin-seal; aeg-ajalt
kohati=ne o.
koha=tu o. sobimatu
kohatu=lt m.
kohat=us n.
asja+kohatu o.
asjakohatu=lt m.
ea+kohatu o. eaga sobimatu
eakohatu=lt m. \käituv\
kohta/ma t.
koht=u/ma t. kokku saama; sp. omavahel võistlema
kohtu=mine n.
lobi+kohtumine n.
matš+kohtumine n. sp.
nelja+silma+kohtumine n.
nõustamis+kohtumine n.
seks+kohtumine n. (seksi eesmärgil)
sõprus+kohtumine n.
tipp+kohtumine n.
video+kohtumine n.
äri+kohtumine n.
ümarlaua+kohtumine n.
kohtumis+aeg n.
kohtumis+koht n.
kohtumis+lahing n. sõj.
kohtumis+paik n.
kohtumis+rõõm n.
kohtumis+õhtu n.
kohta=mine n.
kohtamis+paik n.
kohti=ng n. kõnek. kohtumine
pime+kohting n. kõnek. kohtumine tundmatu (näit. kohtumisportaalis v. jututoas kohatud) inimesega
koht=le/ma t. kellegagi teatud viisil ümber käima
kohtle=mine n.
\riiklik\ eri+kohtlemine n.
väär+kohtlemine n.
kohtlemis+viis ‹-viisi› n.
väär+kohtle/ma t. vääralt kohtlema
ajaviite+koht n.
allika+koht n.
ameti+koht n.
ankru+koht n.
artikulatsiooni+koht n. keelet. häälduskoht
asu+koht n.
asukoha+info n.
asukoha+järgne o. \riik\ asukoha järgi ette nähtud
asukoha+maa n.
asukoha+riik n.
asukoha+truu o. \lind\ (pesapaiga suhtes)
asula+koht n. muistse asula ase
asuniku+koht n.
au+koht n. lugupeetavale isikule austuse märgiks antav parim istekoht
auhinna+koht n.
avaldamis+koht n.
avarii+koht n.
dotsendi+koht n.
ehitus+koht n.
elu+koht n.
elukoha+järgne o. \kool\ elukoha järgi määratud
elukoha+tõend n.
esi+koht n.
esikoha+konkurents n.
esikoha+pretendent n.
esinemis+koht n.
haigla+koht n.
hammustus+koht n.
hargnemis+koht n.
haua+koht n.
hiie+koht n.
hukkamis+koht n.
hõõrde+koht n.
hõõrdumis+koht n.
ilmumis+koht n.
inseneri+koht n.
invaliidi+koht n. (parkimisel)
isa+koht n.
iste+koht n.
istutus+koht n.
jalutus+koht n.
joogi+koht n.
jooma+koht n.
joote+koht n. (metallil)
jätku+koht n.
jäätmekäitlus+koht n.
kaevu+koht n.
kahjustus+koht n.
kalapüügi+koht n.
kalastus+koht n.
kalme+koht n.
kalmu+koht n.
kandi+koht n. aj. väike renditalu mõisamaal
kasvu+koht n.
kasvukoha+tüüp n.
katkemis+koht n.
kaubitsemis+koht n.
keedu+koht n.
keeru+koht n.
kesk+koht n.
kinnipidamis+koht n.
kinnitus+koht n.
kitsas+koht n. takistav asjaolu
kodu+koht n.
kogumis+koht n.
kogunemis+koht n.
kohtumis+koht n.
kokkuhoiu+koht n.
kokkupuute+koht n.
koolme+koht n.
koondus+koht n.
kooskäimis+koht n.
kosti+koht n. kostil olemise koht
kudemis+koht n. (kaladel)
kultus+koht n.
kuriteo+koht n.
kurvi+koht n.
kuue+päeva+koht n. <(kuue+päeva)+koht> aj. (mõisale tuli nädalas teha kuus hobusepäeva)
kämpingu+koht n.
käänu+koht n.
kümnend+koht n. mat.
laagri+koht n.
lahkme+koht n.
lahknemis+koht n.
laske+koht n.
lautri+koht n. paatide randumiskoht
leiu+koht n. koht, kust midagi leitakse v. on leitud
kulla+leiukoht n.
teemandi+leiukoht n.
lekke+koht n.
lemmik+koht n.
lesimis+koht n.
liidri+koht n.
liite+koht n.
liitmis+koht n.
linna+koht n.
linnuvaatlus+koht n.
lodu+koht n.
lohu+koht n.
lõbustus+koht n.
lõike+koht n.
läbikäigu+koht n.
läbimurde+koht n.
lähetus+koht n.
lähte+koht n.
maa+koht n.
maandumis+koht n.
majutus+koht n.
marja+koht n.
matmis+koht n.
meele+koht n.
meelelahutus+koht n.
moodustus+koht n.
murde+koht n.
mure+koht n.
murdumis+koht n.
murru+koht n.
mõtte+koht n.
mängu+koht n.
möödasõidu+koht n.
müügi+koht n.
naeru+koht n.
nalja+koht n. nali
neelu+koht n. (nt. jões)
null+koht n. mat. (funktsioonil)
ohu+koht n.
oimu+koht n.
oksa+koht n.
oma+kohta m. teiste oma- v. samasugustega võrreldes
painutus+koht n.
parkimis+koht n.
peatus+koht n.
peidu+koht n.
peo+koht n.
pesa+koht n.
pesitsus+koht n.
piha+koht n.
poolitus+koht n.
popsi+koht n. aj.
professori+koht n.
puhkamis+koht n. puhkekoht
puhke+koht n.
punkti+koht n.
purgimis+koht n. reovee vastuvõtu ja puhastamise koht
puute+koht n.
põhi+koht n.
põlengu+koht n.
pärus+koht n.
pöörme+koht n.
püügi+koht n.
rahavahetus+koht n.
randme+koht n.
randumis+koht n.
rendi+koht n.
rendikohta pida/ma t.
rendikoha+pida=ja n.
ristumis+koht n.
saadiku+koht n.
sapsu+koht n.
seene+koht n.
seisu+koht n. (väljakujunenud) arvamus, vaade, vaatekoht
lähte+seisukoht n.
põhi+seisukoht n.
seisukohta võt/ma t.
seisukoha+võtt n.
seisukoha+võt=ja n.
seisukoha+võt=mine n.
siht+koht n.
sihtkoha+riik n.
siin+kohal m.
stardi+koht n.
suitsetamis+koht n.
suplus+koht n.
suube+koht n.
suubumis+koht n. suubekoht
suvitus+koht n.
sõlme+koht n.
säilitus+koht n.
söögi+koht n.
kiir+söögikoht n.
sündmus+koht n. koht, kus mingi sündmus toimub v. on toimunud
sünni+koht n.
süste+koht, süstimis+koht n.
talu+koht n.
talvitus+koht n.
teenistus+koht n.
tegevus+koht n.
tekke+koht n.
telkimis+koht n.
toitlustus+koht n.
torke+koht n.
trüki+koht n.
täis+koht n. (tööl)
töö+koht n.
juhu+töökoht n.
põhi+töökoht n.
töökoha+õiend n. (töökoha antud)
ujumis+koht n.
uurde+koht n.
vaate+koht n.
vaatlus+koht n.
vabadiku+koht n. aj.
valamis+koht n.
valvuri+koht n.
varitsus+koht n.
varje+koht, varjumis+koht n.
vastuvõtu+koht n.
veevõtu+koht n.
veski+koht n.
voodi+koht n.
väike+koht n. väike talukoht
väikekoha+nimi n.
voolu+koht n. tugeva vooluga koht jões
väljalaske+koht n.
õnnetus+koht n.
õpilas+koht n.
ööbimis+koht n.
ühendus+koht n.
ühiselamu+koht n.
üksjala+koht n. aj.
ülekäigu+koht n.
ülesõidu+koht n.
raudtee+ülesõidukoht n.
üleveo+koht n. (jõel v. mujal)
koht+kraana n. (statsionaarne)
koht+küte n. (oma kütteallikaga)
koht+valgusti n.
koht+valgustus n.
koht+ventilatsioon n.
koht+võrk n. inf.
koha+adverb n. keelet.
koha+kaaslane n.
kohakaasl=us n. kohakaaslasena olemine
koha+kindel o. \paigutus\
koha+kääne n. keelet.
kohakäände=line o. \vorm\
koha+meel n.
koha+muistend n.
koha+muuseum n. (mingi piirkonnaga seotud)
koha+mälu n.
koha+määrus n. keelet.
kohamäärus+lause n.
koha+nimi n.
kohanime+seadus n.
kohanime+uurija n. kohanimede uurija
koha+omanik n.
koha+peal m.
kohapeal=ne o. \elu\ kohalik
koha+peale m. \sõitma\
koha+pealt m. vahetult antud (sündmus-, tegevus)kohast
koha+vaim n.
koha+vektor n. mat.
koha+viide n.
koha+viit n. bibl. inf.
koha+ühtsus n.
kohal+lugemine n. (raamatukogus)
sise+koha+kääne n. keelet.
väike+koha+nimi n. keelet. väikese koha nimi, mikrotoponüüm
välis+koha+kääne n. keelet.
kahe+koha=line o. \tuba\ (hotellis)
kolme+koha=line o. \arv\ kolme kohaga
mitme+koha=line o. \arv\
nelja+koha=line o. \arv, tuba\ nelja kohaga
tuhande+koha=line o. \parkla\ tuhande kohaga
viie+koha=line o. \auto, number\
ühe+koha=line o. \tuba\ ühe kohaga
koha+näita=ja n. ⇐ kohta näita/ma (kinos, teatris)
koha+vali=k n. ⇐ kohta vali/ma
kohal ole/ma t.
kohal+ole=k n.
kohal+ole=mine n.
kohal+oli=ja n.
kohale ilmu/ma t.
kohale+ilmu=mine n.
kohale+ilmu=nu n.
kohale jõud/ma t.
kohale+jõud=ja n.
kohale+jõud=mine n.
kohale+jõud=nu n.
kohale kutsu/ma t.
\arsti\ kohale+kutsu=ja n.
kohale+kutsu=mine n.
kohale pane/ma t.
\mööbli\ kohale+pane=k n.
kohale+pane=mine n.
kohale sõit/ma t.
kohale+sõit n.
kohale+sõit=ja n.
kohale+sõit=mine n.
kohale+sõit=nu n.
kohale too/ma t.
kohale+too=ja n.
kohale+too=mine n.
kohale tule/ma t.
kohale+tule=k n.
kohale+tule=mine n.
kohale+tuli=ja n.
kohale+tul=nu n.
kohale veda/ma t.
kohale+veda=ja n.
kohale+veda=mine n.
\materjali\ kohale+ved=u n.
kohale vii/ma t.
kohale+vii=ja n.
kohale+vii=mine n.
kohta otsi/ma t. (töö mõttes)
koha+otsi=ja n.
koha+otsi=mine n.
kohta pakku/ma t.
koha+pakku=ja n.
koha+pakku=mine n.
kohta täit/ma t.
koha+täid=e n. parema puudumisel rakendatav isik v. asi
koha+täit=ja n.
koha+täit=mine n.
kohta vaheta/ma t.
koha+vaheta=ja n.
koha+vahet=us n.
loom1 ‹looma› n. (bioloogilises mõttes:) kulgemisvõimeline elusolend, inimene kaasa arvatud; (vastandatuna inimesele), vt ka loom2
looma=stik n. mingi maa-ala v. ajajärgu loomaliikide kogum
kõrbe+loomastik n. kõrbele omane, kõrbes esinev loomastik
magevee+loomastik n.
maismaa+loomastik n.
stepi+loomastik n.
süvamere+loomastik n.
loomastiku+teadus n.
looma=lik o. \hirm\ (loomale omane)
loomalikk=us n.
loom=ne o. \rasv\ loomadelt pärinev
looma=stu/ma t. loomasarnaseks muutuma
loomastu=mine n.
aasta+loom ‹-looma› n.
alg+loom ‹-looma› n. zool. ainurakne
džungli+loom ‹-looma› n.
elaja+loom ‹-looma› n. elajas, loom
elektron+loom ‹-looma› n.
elu+loom ‹-looma› n. kasvama jäetav noor koduloom; elu elaja, elav (ja tegutsev) olend
ema+loom ‹-looma› n. emane loom
emas+loom ‹-looma› n. emane loom (oskuskeeles)
eos+loom ‹-looma› n. zool. ainurakne
esik+loom ‹-looma› n.
farmi+loom n.
harjas+loom ‹-looma› n. siga
hüdra+loom ‹-looma› n.
ime+loom ‹-looma› n.
inim+loom ‹-looma› n. piltl. inimene, inimeseloom; loomalik, allakäinud inimene
inimese+loom n. kõnek. inimene
isa+loom, isas+loom ‹-looma› n. isane loom
jahi+loom ‹-looma› n. (hunt, karu, kits, rebane, põder jt.)
jahilooma=stik n. jahiloomade kogum
juht+loom ‹-looma› n.
jumala+loom ‹-looma› n. kõnek. (ka inimese kohta)
jäänuk+loom ‹-looma› n. varasema levilaga võrreldes väikesel alal säilinud loomaliik
jäänuklooma=stik n.
kahjur+loom ‹-looma› n.
kaisu+loom ‹-looma› n.
kande+loom ‹-looma› n. (koormate kandmiseks kasutatav loom (näit. eesel, kaamel)
kari+loom ‹-looma› n. karjatatav koduloom (hrl. veis)
karik+loom ‹-looma› n. zool. teat. meres elavate ainuõõssete klass
karikloomad ‹-looma› n. (ainuõõssete klass)
karus+loom ‹-looma› n.
karuslooma+farm n.
karuslooma+kasvandus n. ⇐ karusloomade kasvandus
karuslooma+kasvataja n. ⇐ karusloomade kasvataja
karuslooma+kasvatus n. ⇐ karusloomade kasvatus
karusnaha+loom ‹-looma› n.
karus+loom n.
kasu+loom ‹-looma› n. kasvama jäetud loom
katse+loom ‹-looma› n. (loomkatsetel kasutatav)
keelik+loomad ‹-looma› n. zool. (kellel esineb seljakeelik)
keri+loomad n. zool. klass peamiselt magevees elutsevaid mikroskoopilisi loomi
kiir+loom ‹-looma› n. zool. juurjalgne
king+loom ‹-looma› n. zool. mageveekogudes elav kingajälge meenutav ripsloom
kodu+loom ‹-looma› n.
kodulooma+tõug n.
kohi+loom ‹-looma› n. (suguvõimetu, kohitsetud)
kontroll+loom ‹-looma› n.
koorik+loom ‹-looma› n. zool. vähk
kuiva+maa+loom ‹-looma› n. <(kuiva+maa)+loom> (kes elab kuival maal)
kukkur+loom ‹-looma› n. zool. emasloomal on poja hoidmiseks kukkur
kuri+loom ‹-looma› n. kõnek. (kirumissõna)
kõrbe+loom ‹-looma› n. kõrbes elav loom
kõrbelooma=stik n. kõrbeloomad
kõrbe+loomastik n. kõrbele omane loomastik
künni+loom ‹-looma› n. (kellega küntakse)
laisk+loom ‹-looma› n. zool. Lõuna-Ameerika ürgmetsades elutsev ahvitaoline imetaja
lais=ik n. laiskloom
lemmik+loom ‹-looma› n.
lemmiklooma+pood n.
lemmiklooma+toit n.
liha+loom ‹-looma› n. põllum. liha saamiseks kasvatatav põllumajandusloom
linna+loom n.
linnalooma=stik n. linnaloomad
maismaa+loom ‹-looma› n.
mantel+loom ‹-looma› n. zool. (kelle keha ümbritseb sültjas mantel)
mere+loom ‹-looma› n.
merelooma=stik n.
mets+loom ‹-looma› n. metsik, kodustamata loom, uluk
metslooma+liha n.
metslooma+praad n.
metsa+loom ‹-looma› n.
metsalooma=stik n. metsaloomad (kõik liigid kokku)
mutant+loom ‹-looma› n. biol. (mutatsioonidega)
mürk+loom ‹-looma› n.
nokk+loom ‹-looma› n. munev pardinokataolise koonuga imetaja
noor+loom ‹-looma› n.
nugi+loom ‹-looma› n. parasiit
nuum+loom ‹-looma› n.
näitus+loom ‹-looma› n.
näituse+loom ‹-looma› n.
ohvri+loom ‹-looma› n.
opaal+loom ‹-looma› n. (viburloom)
paik+loom n. (paikne)
parasiit+loom ‹-looma› n.
peremees+loom ‹-looma› n. biol.
pime+loom ‹-looma› n. kõnek. (kirumissõna)
polaar+loomad ‹-looma› n.
polaarlooma=stik n.
praak+loom ‹-looma› n.
produktiiv+loom ‹-looma› n.
puis+loom ‹-looma› n. (puu otsas tegutsev)
puuri+loom ‹-looma› n.
põhja+loom ‹-looma› n.
põhjalooma=stik n.
põllu+loom ‹-looma› n.
põllumajandus+loom ‹-looma› n.
relikt+loom ‹-looma› n. biol. jäänukloom
rips+loom ‹-looma› n. (kulgeb ripsmeid liigutades)
ristand+loom ‹-looma› n.
rööv+loom ‹-looma› n. teistest loomadest toituv loom
saak+loom ‹-looma› n.
sammal+loom ‹-looma› n. zool. klass vees kinnitunult, hrl. kolooniatena elavaid selgrootuid loomi
sarv+loom ‹-looma› n.
soomus+loom ‹-looma› n.
stepi+loom ‹-looma› n.
sugu+loom ‹-looma› n. põllum. paarituseks kasutatav (kodu)loom
sulg+loom ‹-looma› n. kodulind
sukel+loom ‹-looma› n. (sukeldub üleni vee alla)
sõge+loom ‹-looma› n. (kirumissõna)
sõidu+loom ‹-looma› n.
sõrg+loom ‹-looma› n.
taiga+loom ‹-looma› n. pruunkaru, ilves, orav
tapa+loom ‹-looma› n.
tarbe+loom ‹-looma› n. põllum. (toodangu saamiseks)
ting+loom ‹-looma› n. loomühik
toa+loom ‹-looma› n.
tootem+loom ‹-looma› n. tootemiks olev loom
trahhee+loom ‹-looma› n. zool.
troopika+loom ‹-looma› n.
tõu+loom ‹-looma› n. tõupuhas koduloom
tõulooma+kasvandus n.
töö+loom ‹-looma› n. tööhobune, tööhärg; ka piltl. (inimese kohta)
uluk+loom ‹-looma› n. metsloom, jahiloom
uuend+loom ‹-looma› n. (karja uuendamiseks)
vana+loom ‹-looma› n. täiskasvanud loom
vapi+loom ‹-looma› n. vapi tunnusloom
vee+loom ‹-looma› n.
veo+loom ‹-looma› n.
vibur+loom ‹-looma› n. biol. (ainurakne)
videviku+loom ‹-looma› n.
väike+loom ‹-looma› n.
väikelooma+kasvataja n. ⇐ väikeloomade kasvataja
väikelooma+kasvatus n. ⇐ väikeloomade kasvatus
õis+loom ‹-looma› n. zool. korall
öö+loom ‹-looma› n.
ürg+loom ‹-looma› n.
loom+hõljum n. biol.
loom+katse n.
loom+levi n. bot. seemnete, vilja ja eoste levimine loomade kaudu
loom+nugiline n. nugiloom
loom+ohver n. folkl.
loom+organism n.
loom+ornament n.
loom+parasiit n.
loom+plankton n. loom+hõljum
loom+toit n. loomad toiduna
loomtoidu=line1 o. \putukas\ teistest loomadest toituv
loomtoidu=line2 n. teistest loomadest toituv loom
loom+tolmle/ma t. bot. (loomade abil)
loomtolmle=ja n. loomade abil tolmlev taim
loom+tolmle=mine n.
looma+aed n.
loomaaia+töötaja n.
loomaaed=nik n. loomaaiatöötaja
looma+anatoomia n.
looma+apteek n. veterinaarapteek
looma+arst n.
looma+arstiteadus n. vet. (hõlmab loomade tervishoidu ja kasutamist)
loomaarstiteadus=kond n. loomaarstiteaduse tööd korraldav haldusüksus
looma+eepos n.
looma+ema n.
looma+farm n.
looma+figuur n.
looma+haigus n.
looma+hing n.
looma+hukk n. looma hukkumine
looma+jälg n.
looma+kaavik n. loomatopis
looma+kari ‹-karja› n.
looma+katk n.
looma+keha n.
looma+kett ‹-keti› n.
looma+kints n.
looma+kliinik n.
looma+kolp n.
looma+kooslus n.
looma+korjus n.
looma+kujutus n.
looma+kultus n.
looma+kümnis n.
looma+laat n.
looma+laip n.
looma+laut n.
looma+liha n.
looma+liik n.
looma+motiiv n.
looma+muinasjutt ‹-jutu› n.
looma+naeris n.
looma+nahk n.
looma+nimi n.
looma+nugiline n. (loomal)
looma+park n.
looma+paleontoloogia n. (uurib väljasurnud loomorganisme)
looma+patoloogia n.
looma+peet n.
looma+perekond n.
looma+poeg n.
looma+psühholoogia n.
looma+pusle n.
looma+rasv n.
looma+ravila n.
looma+riik n.
looma+skulptuur n.
looma+sööt ‹-sööda› n.
loomasööda+lisand n.
looma+süstemaatika n.
looma+taud n.
looma+tervishoid n.
looma+tohter n. kõnek.
looma+toit n. loomasööt
loomatoidu+pakk n.
looma+topis n.
looma+tõug n.
looma+vagun n.
looma+velsker n.
looma+viirus n.
looma+õigused n. loomade õigused
loomaõigus=lane n. loomaõiguste kaitsja
loomaõigus=lus n. loomaõiguste eest seisev liikumine
looma+ökoloogia n.
loom+tolmle=ja n. bot. loomade abil tolmlev taim
loom+tolmle=mine n. ⇐ loomade abil tolmle/ma bot.
loomi armasta/ma t.
looma+armasta=ja n.
looma+armastus n.
loomi kaits/ma n.
looma+kaitse ‹-kaitse› n.
loomakaitse+aktivist n.
loomakaitse+grupp n.
loomakaitse+seadus ‹-seaduse› n.
loomakaitse+selts n.
looma+kaits=ja n.
loomi kasvata/ma t.
looma+kasvata=ja n.
looma+kasvat=us n.
loomakasvatus+brigadir n.
loomakasvatus+farm n.
loomakasvatus+haru n.
loomakasvatus+piirkond n.
loomakasvatus+saadus n.
loomakasvatus+talu n.
loomi pida/ma
looma+pida=ja n.
looma+pida=mine n.
loomapidamis+hoone n.
loomi piina/ma t.
looma+piina=ja n.
looma+piina=mine n.
loomi pilasta/ma t. loomaga suguühtesse astuma
looma+pilasta=ja n.
looma+pilast=us n. inimese suguühe loomaga, sodoomia
loomi püüd/ma t.
looma+püüd=ja n.
looma+püü=k n.
loomi talita/ma t.
looma+talita=ja n.
looma+talit=us n.
loomi tap/ma t.
looma+tap=ja n.
looma+tapp ‹-tapu› n.
oma1 as.
oma2 o. omane
oma3 n.
oma=dus n. kellegi v. millegi iseloomulik tunnus, erijoon vms.; vnm. omand
eri+omadus n.
iseloomu+omadus n.
isiksuse+omadus n.
kõla+omadus n.
loomu+omadus n.
maitse+omadus n.
põlemis+omadus n.
ravi+omadus n.
sordi+omadus n.
tugevus+omadus n.
tõu+omadus n.
omadus+sõna n.
oma=nd n. see, mis on kellegi oma
era+omand n.
intellektuaal+omand n. vaimse töö tulemusena tekkiv omand -- autoriomand ja tööstusomand
kaas+omand n.
kollektiiv+omand n.
kooperatiivi+omand n.
maa+omand n.
munitsipaal+omand n.
suur+omand n.
ühis+omand n.
omandi+õigus n.
oma=ksed n. lähedased sugulased
omaste+hooldus n. lähedase sugulase hooldamine või põetamine kodus
oma=ne o. iseloomulik, tüüpiline; tuttav, nagu oma
omase=lt m. iseloomulikult, tüüpiliselt
omas=us n.
ainu+omane o.
aja+omane o.
ajastu+omane o. \stiil\
asja+omane o.
\liigile\ eri+omane o. \tunnus\
igi+omane o.
keha+omane o.
liigi+omane o. \tunnus\
loomu+omane o.
loomuomase=lt m.
rahva+omane o.
sise+omane o. nähtusele v. esemele sisemiselt omane, selle loomusest tulenev, immanentne
üld+omane o. üldiselt, laialt omane
üldomase=lt m.
ürg+omane o.
omama t. midagi enda omana valdama
oma=ja n.
oma=mine n.
oma=nik n. see, kellele miski kuulub
\maad\ omaniku=sta/ma t. ühele v. mitmele konkreetsele omanikule andma
omanikusta=mine n.
ainu+omanik n.
auto+omanik n.
bordelli+omanik n.
era+omanik n.
kaas+omanik n.
karika+omanik n.
kinnistu+omanik n.
kinnisvara+omanik n.
koera+omanik n.
koha+omanik n.
korteri+omanik n.
maa+omanik n.
suur+maaomanik n.
väike+maaomanik n.
maailmarekordi+omanik n.
maja+omanik n.
medali+omanik n.
mõisa+omanik n.
päris+omanik n.
rekordi+omanik n.
suur+omanik n.
talu+omanik n.
tehase+omanik n.
vabriku+omanik n.
veski+omanik n.
väike+omanik n.
äri+omanik n.
ühis+omanik n.
omaniku+järelevalve n. (ehituses)
omanike+ring n.
omaniku+tulu n.
omaniku+tunne n.
oma=nda/ma t. enda omaks saama; õppima, saavutama
omanda=ja n.
omanda=mine n.
omand=us n. omand
era+omandus n.
eraomandus=lik o.
maa+eraomandus n.
omandus+suhted n.
omandus+õigus n.
oma=sta/ma t. omaks tegema; (omavoliliselt) endale võtma
omasta=ja n.
omasta=mine n.
omastav n. keelet. (kääne)
omastava=line o. \liitumine\ keelet.
omastatav=us n.
omast-us+liide n. keelet. possessiivsufiks
omi=sta/ma t. kellelegi midagi omaks v. kuuluvaks pidama; omaks andma v. määrama
omista=mine n.
ise+oma as. \mõte\
vaese+omaks m. \tegema, peksma\ (kehaliselt) vigaseks, haigeks
oma+abi n.
oma+algatus n.
omaalgatus=lik o.
oma+enese as.
oma+ette m. endamisi, omaette; eraldi; omamoodi
oma+finantseering n. maj. rahasumma, mis peab laenu taotlejal endal olemas olema
oma+hind n. maj.
tehase+omahind n.
tootmis+omahind n.
täis+omahind n.
oma+inimene n. pere liige; lähem sugulane; sama kollektiivi liige, sama töö v. harrastusega seotud isik; kohalik elanik (vastandatuna võõrale); omaks saanud inimene
omainimese=lik o. \käitumine\
oma+jagu m. mõnel määral, küllaltki
Oma+kaitse ‹-kaitse› n. aj. (Eestis 1917–1918 ja 1941–1944)
omakaits=lane n. aj. Omakaitse liige
oma+kapital n. ettevõtte omanikule kuuluv kapital
oma+kasu n.
omakasu püüd/ma t.
omakasu+püüd n.
omakasu+püüd=lik o.
omakasupüüdlikk=us n.
omakasupüüdliku=lt m.
omakasu+püüdma=tu o.
omakasupüüdmatu=lt m.
omakasu+püüdmat=us n.
oma+kasvatatud o. \tomatid\
oma+keskis m.
oma+kohta m. teiste oma- v. samasugustega võrreldes
oma+kohus ‹-kohtu› n.
oma+kootud o. \kampsun\
oma+korda m.
oma+kultuur n.
omakultuuri+päev n.
oma+liikumine n. astr.
oma+looming n.
omaloomingu=line o.
omaloomingu+konkurss n.
oma+moodi m.
oma+nuhti m.
oma+pead m.
oma+pinge n.
oma+puhku m.
oma+päi m. omapead
omapäi=ne o. oma arusaamise järgi toimiv, isemeelne
omapäise=lt m.
omapäis=us n.
oma+pära n.
omapära=ne o.
omapärase=lt m.
omapäras=us n.
omapäras=ta/ma t. omapäraseks tegema
omapärasta=mine n.
omapära=tse/ma t. (edvistavalt) omapärane olema
omapäratse=mine n.
oma+sagedus n. el.
oma+sarnane o. kellegi v. millegi enda sarnane
oma+soodu m.
oma+sugune o.
oma+suurune o.
oma+sõna n.
oma+tahtsi m.
oma+taoline o. omasugune; omapärane
oma+teada m. enda arvates
oma+tehtud o. \leib\ kodutehtud
oma+toodang n.
oma+trump n.
oma+tulu n.
oma+vahel m.
omavaheli=ne o. \asi\
oma+vahele m. \jääma\
oma+valitsus n.
omavalitsus=lik o.
kutse+omavalitsus n.
linna+omavalitsus n.
lokaal+omavalitsus n.
valla+omavalitsus n.
õpilas+omavalitsus n.
omavalitsus+asutus n.
omavalitsus+ettevõte n.
omavalitsus+valimised n.
oma+valuuta n. maj.
oma+vanune o.
oma+vari n. (eseme valgustamata pinnal)
oma+viisi m.
oma+voli n. oma tahte v. õiguse ebaseaduslik teostamine
omavoli=line o. lubamatu
omavolilise=lt m.
omavoli=tse/ma t. omavoli tarvitama
omavolitse=ja n.
omavolitse=mine n.
omavoli=tsi m. omavolilliselt
omavoli+akt n.
oma+võnkumine n. füüs.
oma+vääring n. maj.
oma+kandi+mees n. <(oma+kandi)+mees>
oma+kandi+rahvas n. <(oma+kandi)+mees>
oma+maa+elanik n. <(oma+maa)+elanik>
oma+nurga+mees n. <(oma+nurga)+mees>
oma+soo+ihar o. <(oma+soo)+ihar> ihar oma soo vastu
omasooihar=us n.
oma+aeg=ne o. kunagine; endisaegne
oma+ea=line o. kellegagi samaealine
oma+keel=ne o. \haridus, õpe\ oma keeles, emakeeles olev, toimuv
oma+käe=line o. \allkiri\ oma käega kirjutatud
oma+laad=ne o. oma laadi
omalaadse=lt m.
omalaads=us n.
oma+laadi=line o. oma laadi
oma+maa=lane n. oma maa elanik
oma+mai=ne o. \tooraine, kaubandus\ oma maal esinev; oma maal toimuv v. tegutsev
omamais=us n.
oma+näo=line o. \muusika\ oma näoga
omanäolise=lt m. \stiilne\
omanäolis=us n.
oma+pool=ne o.
oma+riik=lus n. oma riigina olemine
omaks võt/ma t.
omaks+võe=tu n.
omaks+võtt n. omaksvõtmine
omaks+võt=ja n.
omaks+võt=mine n. (millegagi) nõustumine; (millegi) õigeks tunnistamine
pool2 ‹poole› a. murdarv üks kahendik (½); hulgalt, koguselt üks kahendik tervikust; millegagi võrreldes kaks korda (suurem, väiksem vms.), vt ka pool1, pool3, pool4
poole=stu/ma t. pooleks minema
poolestu=mine n.
poolest=us n.
poolestus+aeg n. füüs.
pooli=ta/ma t. pooleks jagama
poolita=mine n.
poolit=us n.
poolitus+koht n.
poolitus+reegel n.
külje+poolita=ja n. ⇐ külge poolita/ma mat.
nurga+poolita=ja n. ⇐ nurka poolita/ma mat. nurka poolitav sirge; lõik nurga tipust vastasküljeni
poole=ldi m.
poole=li m. \olema, jääma\ käsil, käsile
pooleni=sti m.
pooli=ti m.
pool+pooliti m.
pool+aasta n.
kevad+poolaasta n.
suve+poolaasta n.
sügis+poolaasta n.
talve+poolaasta n.
õppe+poolaasta n.
poolaasta+plaan n.
pool+aeg n. (sportmängus)
poolaja+vile ‹-vile› n.
pool+ahv n. zool. leemur, kõige primitiivsem ahv
pool+alasti m.
pool+ametlik o.
pool+atlass n. (riidesort)
pool+automaatne o.
poolautomaat+sulatus n.
pool+avali m.
pool+fabrikaat n. pooltoode
pool+feodaalne o. \ühiskond\
pool+figuur n. k.
poolfiguur+portree n.
pool+haagis n. tehn.
pool+haige o. \laps\
pool+haritlane n.
pool+hulgus n.
pool+hull1 o. veidi, pooleldi hull
poolhull2 n. poolhull inimene
pool+hämar o. \tuba\
poolhämar=us n. poolhämar olek
pool+inimene n. (mittetäisväärtuslik)
pool+istukil m.
pool+istukile m.
pool+istuli m.
pool+jaam n.
pool+joobnud o.
pool+joostes m.
pool+juht ‹-juhi› n. el. elektrivoolu juhtiv aine
pooljuht+alaldi n.
pooljuht+diood n.
pooljuht+laser n.
pooljuht+mälu n.
pooljuht+seadis n.
pooljuht+takisti n.
pooljuht+ventiil n.
pool+jumal n. pooleldi jumalikku päritolu v. mingite jumalike omadustega kangelane mütoloogias v. religioonis
pool+jäätis n. kok. parfee
pool+kaar n.
poolkaare+kujuline o.
pool+kaarjas o.
pool+kaitse ‹-kaitse› n. sp. (jalgpallimängus)
pool+kaitsja n. sp.
parem+poolkaitsja n.
vasak+poolkaitsja n.
pool+kalliskivi n.
pool+kardin n.
pool+kasukas n.
pool+keelne o. mõlema keele halb oskus
poolkeels=us n.
pool+kehv o.
pool+kera n. poole kera kujuline keha
poolkera=jas o. poolkerakujuline
poolkera+kujuline o.
aju+poolkera n. anat.
ida+poolkera n. geogr.
lõuna+poolkera n. geogr.
lääne+poolkera n. geogr.
põhja+poolkera n. geogr.
taeva+poolkera n. astr.
pool+kinni m.
pool+kinnine o.
pool+kirjaoskamatu o.
pool+kobamisi m.
pool+kogemata m.
pool+kohkunult m.
pool+kohtlane o.
pool+kolmat a. \nädalat\ murd. pool kolmandat, kaks ja pool
pool+koloniaalne o. \maa\
pool+kuiv o.
pool+kumer o.
pool+kurt o. halvasti kuulev
pool+kuu n.
poolkuu=jas o. poolkuukujuline
poolkuu+klapp n. anat.
poolkuuklapi=ke n. (südames)
poolkuu+sirp n.
poolkuu+kujuline o. poolkuu kujuga
pool+kuuldavalt m.
pool+kõrb ‹-kõrbe› n.
poolkõrbe+ala n.
pool+kõva o.
pool+valjusti m.
pool+kõver o.
pool+kägar n. sp.
pool+käpakil m.
pool+kükk n. sp.
pool+külili m.
pool+küliti m.
pool+külitsi m.
pool+küljetsi m.
pool+küps o.
poolküpse=lt m.
pool+lagunenud o. pooleldi lagunenud
pool+lahti m.
poollahti=ne o. \ümbrik\
pool+lamakil, pool+lamaskil m. \olema\
pool+lamakile, pool+lamaskile m. \jääma\
pool+linane o.
pool+läbipaistev o.
pool+magus o.
pool+maraton n. sp.
pool+mask n. (nägu pooleldi kattev)
pool+matt o.
pool+metsik o. \kass\
pool+muidu m.
pool+mädanenud o. \õun\
pool+märg o. \mantel\
poolmärja=lt m.
pool+naerukil m.
pool+naerukile m.
pool+nahkköide ‹-köite› n.
pool+noot ‹-noodi› n. muus.
pool+näljas o., m. \loom; elama\
pool+pagan n.
pool+pahane o.
pool+paks o.
pool+paljas o.
poolpalja=lt m.
pool+parukas n.
pool+patentkude n.
pool+paus n.
pool+peetud o. pooleldi kulunud
pool+pehme o.
pool+pidune o. \ülikond\ poolpeetud, kantud, poolkulunud
poolpiduse=lt m.
pool+pikk o.
pool+pilet n. (poole hinnaga)
pool+pilukil o., m.
pool+pilukile m.
pool+piluli m.
pool+pilves o. \ilm\
pool+pime1 o. hämar; halvasti valgustatud
poolpime=dus n. poolpime olek, hämarus
pool+pime2 o. halvasti nägev
pool+pimesi m.
pool+plastik n.
pool+portree n.
pool+profiil n.
pool+proletaarlane n. pol.
pool+purjus o.
pool+põigiti m.
pool+põiki m.
pool+põõsas n.
pool+pööre ‹-pöörde› n.
pool+püsti m.
poolpüsti=ne o. \põõsas\
pool+raskekaal ‹-kaalu› n. sp.
poolraskekaalu+sportlane n.
pool+ring n.
poolringi+kujuline o. \aken\
poolring+joon n.
poolring+juha n. anat. (sisekõrvas)
pool+röötsakil m. \istuma\
pool+röötsakile m. \jääma\
pool+saabas n.
pool+saar n.
pool+sada a.
poolesaja=s a.
poolesaja+liikmeline o. \seltskond\ poolesajast liikmest koosnev
pool+sajand n.
pool+salaja m.
pool+salajane o.
pool+sant n.
pool+segane o.
pool+selili, pool+seliti m.
pool+seljakil m.
pool+seljakile m.
pool+sosinal m.
pool+suitsuvorst n.
pool+surnud o.
pool+sõrmik n.
pool+sõõr n.
pool+sünteetiline o. \õli\
pool+tald n.
pool+teadlik n. \seisund\
poolteadliku=lt m. \lamama\
pool+teadvus n.
pool+teist1 a. üks ja pool
poolteist2 m. piltl. (lonkamise kohta)
poolteise=ne, pooleteise=ne o.
poolteise+aastane, pooleteise+aastane o.
poolteise+kordne, pooleteise+kordne o. \toodang\
poolteise+kuuline, pooleteise+kuuline o. poolteist kuud vana v. kestev
poolteise+kuune, pooleteise+kuune o. poolteist kuud vana v. kestev
poolteise+tolline, pooleteise+tolline o.
poolteist+kümmend a. viisteist
poolteist+sada a.
poolteise+inimese+voodi n.
pool+tekk n. mer.
pool+telg n.
pool+toode n.
kala+pooltoode n.
liha+pooltoode n.
pool+toon n. k. muus.
pooltooni=line o.
pool+toop n.
pool+toores o.
pool+totakas o.
pool+tuli n.
pool+tund n.
pooltunni+uudised n.
pool+tuttav o.
pool+tõde n.
pool+tõsine o.
pool+täis o.
pool+töötu o.
pool+tühi o.
pool+uni n.
pool+valgus n.
pool+vali o.
pool+valmis o.
poolvalmi=lt m.
pool+vargsi m.
pool+vari n.
poolvarju+taim n. bot.
pool+vedel ‹-vedela› o.
pool+vend n.
pool+villane o.
pool+viltu m., o.
poolviltu=ne o.
pool+vokaal n. (nt j)
pool+vägisi m.
pool+vääriskivi n.
pool+õde n. õde ühe ühise vanema järgi
pool+ümmargune o.
pooli+hääli m. vaikselt, poole häälega
poole+tera+mees n. <(poole+tera)+mees> aj. (pool viljasaagist renditasuks)
pooletera=ke n. aj. pooleteramees
pooletera=line n. aj. pooleteramees
poole+tera+rent n. <(poole+tera)+rent> aj. (pool viljasaagist läheb rendimaksuks)
pooletera n. kõnek. pooleterarent
poole+aru=line o. ⇐ poole aruga (veidi) hull, napakas
poole+kilomeetri=ne o. \käik\ poole kilomeetri pikkune
poole+kilo=ne o. \pakk\ poole kilo raskune
poole+liitri=line, poole+liitri=ne o. \purk\ pool liitrit mahutav
poole+meel=ne o. ⇐ poole meelega poole aruga
poolemeelse=lt m. \käituma\
poolemeels=us n.
poole+meetri=ne o. poole meetri pikkune
poole+miili=ne o. ⇐ poole miili pikkune \vahemaa\
poole+päeva=ne o. \matk\
poole+tolli=ne o. \nael\
poole+toobi=ne o. \kruus, töö, auto, mees\ pool toopi mahutav; piltl. halv. (asja kohta:) poolik, kehv, vilets; (inimese kohta:) poole aruga
poole+toobi=sed n. poolde säärde ulatuvad püksid
poole+tunni=ne, poole+tunni=line o. \paus\ pool tundi kestev
| Märgid | |
|---|---|
| + | liitmine |
| ~ | seotud tüvi |
| = | sufiksituletus |
| : | prefiksituletus |
| / | vormitunnus |
| - | vaheliide |
| Sõnaliigid | |
|---|---|
| n. | nimisõna |
| o. | omadussõna |
| t. | tegusõna |
| a. | arvsõna |
| as. | asesõna |
| n. | pärisnimi |
| m. | määrsõna |
| k. | kaassõna |
| s. | sidesõna |
| h. | hüüdsõna |
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|