[SP] "Eesti keele sõnapered"
|
Sõnastikust • Kasutusjuhend jm lisad • Arvamused ja ettepanekud dict.sp@eki.ee |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit
jalg1 n. (olenditel, asjadel); (abstraktsemalt:) alus, põhi; endisaegne pikkusmõõt, u. 30 cm
jalg=si m.
jalgsi+patrull n.
jalgsi+rännak n.
jalgsi matka/ma t.
jalgsi+matk n.
jalgsi+matka=ja n.
jala m. jalgsi
jala=sta/ma t. sõj. jalameheks tegema
jala=stu/ma t. hobuse seljast v. lahingumasinalt maha tulema
jalastu=mine n.
jala+jälg n.
öko+jalajälg n.
jala+matk n.
jala+mees n. jalakäija; aj. teoline, kes töötas veoloomata
jalamehe+päev n. aj. (mõisas)
jala+rahvas n. vnm. jalakäijad
jala+tegu n. aj. (jalamehe) tegu mõisale
jala+vägi n. sõj. algselt jala tegutsenud väeliik
jalaväe=lane n. jalaväes teeniv sõjaväelane
mere+jalavägi n.
merejalaväe=lane n.
moto+jalavägi n. (motoriseeritud)
jalaväe+brigaad n.
jalaväe+diviis n.
jalaväe+kapten n.
jalaväe+kindral n.
jalaväe+kompanii n.
jalaväe+kuulipilduja n.
jalaväe+major n.
jalaväe+miin n.
jalaväe+pataljon n.
üksik+jalaväepataljon n.
jalaväe+relv n.
jalaväe+rügement n.
jalaväe+rünnak n.
püsti+jala+baar n.
jala käi/ma t.
jala+käi=ja n.
jala+käi=mine n.
jala=ke n.
eba:jalake n. zool. (ainuraksetel liikumiseks ja toidu haaramiseks), kulend
jala=m n. mäe v. künkajalg; ehitise alumine osa
mandri+jalam n.
mäe+jalam n.
trepi+jalam n.
jala=nd n. tehn. statiiv, aparaadi vm. kandev v. toetav jalgosa
puit+jaland n.
raudbetoon+jaland n.
tugi+jaland n.
jala=ne o. üks jalg pikk, lai, kõrge v. sügav
jala=s n. (talvisel sõidukil); (hällil, kiiktoolil vm.)
hälli+jalas n.
kelgu+jalas n.
ree+jalas n.
saani+jalas n.
jalas+häll n. (jalastel kiikuv)
jalas+kulgmik n. tehn.
jalas+sõiduk n.
jalase+painik n.
jalase+pakk ‹-paku› n.
jala=ts, jalatsid n. jalanõud
eri+jalatsid n.
lume+jalatsid n.
meeste+jalatsid n.
nahk+jalatsid n.
naiste+jalatsid n.
rant+jalatsid n. (talla serval rant)
spordi+jalatsid n.
toa+jalatsid n.
tänava+jalatsid n.
vahetus+jalatsid n.
jalatsi+kartong n.
jalatsi+kauplus n.
jalatsi+mudel n.
jalatsi+nahk n.
jalatsi+osakond n.
jalatsi+papp n.
jalatsi+parandaja n. ⇐ jalatsite parandaja
jalatsi+parandus n. ⇐ jalatsite parandus
jalatsiparandus+töökoda n.
jalatsi+töökoda n. jalatsiparandustöökoda
jalatsi+puhastaja n. ⇐ jalatsite puhastaja (inimene; riist)
jalatsi+puhasti n. ⇐ jalatsite puhasti
jalatsi+puhastus n. ⇐ jalatsite puhastus (tegevusala, teenuse liik)
jalatsi+tootja n. ⇐ jalatsite tootja
jalatsi+tootmine n. ⇐ jalatsite tootmine
jalatsi+vabrik n.
jalatsi+õmblus+masin n. ⇐ jalatsite õmblemise masin
jal=us1 ‹jaluse› n. (toetab ratsaniku jalga)
jaluse+rihm n.
jalu=ts n. jalgadepoolne ots (voodil jne.)
voodi+jaluts n.
jalu=tu o. \inimene\ ilma jalgadeta; käimisvõimetu
jalutu=lt m. \lamama\ jalutuna
jalut=us1 n. jalutu olek
jalu=ta/ma t.
jalut=le/ma t. edasi-tagasi v. ringi jalutama
jalutle=ja, jalutele=ja n.
jalutle=mine n.
jalutel=u n.
jaluta=ja n.
koera+jalutaja n. koeraga jalutaja
jaluta=mine n.
jalut=us2 n. jalutamine
jalutus+boks n. (vanglas)
jalutus+kepp n.
jalutus+käik n.
jalutus+rada n.
jalutus+rihm n. (koeral)
jalutus+ruum n.
jalutus+traksid n.
jalu=li m. \vees\
jalus2 m. \olema\ tülinaks; (kellegi v. millegi) ees, mõjupiirkonnas
jalust m. \ära\
ees+jalg n. zool. eesmine jalg
esi+jalg n. eesjalg
haakel+jalg n. (näit. linnul)
haard+jalg n. zool. (linnul)
hane+jalad n. piltl. jutumärgid
hani+jalg n. (rohttaim)
hark+jalg n. hark millegi jalana, toena
harkis+jalu m.
hoo+jalg n. sp.
hunt+jalg n. murd. viljavihkude hakk
hüppe+jalg n. (hüppamiseks kohastunud, näit. putukatel)
iks+jalad n. med. räsasjalad
\kiired\ jooksu+jalad n.
jooksu+jalu m. joostes, kiiruga
kaap+jalg n. kraapjalg (poiste tervitusviis)
kaeve+jalg n. zool. (mullas elavatel putukatel)
kaheksa+jalg n. zool. kaheksa haarmega kotjas peajalgne
kannus+jalg n. piltl. (hrl. kuke kohta)
kant+jalg n. vnm. endisaegne ruumimõõt, kuupjalg
kark+jalg n. hästi pikk jalg (lindudel)
kepp+jalg n. piltl. peenike jalg; peenikeste jalgadega inimene
keri+jalg n. kerilaudade jalg
kiip+jalg n. lonkur
kilp+jalg n. bot. (taim)
kiusu+jalal m. \elama, olema\
kiusu+jalale m. \asuma, jääma\
kolm+jalg n. kolme jalaga ese
komp+jalg n. komppöid v -kabi; sellise jalaga inimene v. hobune; med. komppöid; vet. kompkabi
kompjalg=ne o. \hobune\
kompjalgs=us n.
kont+jalg n. piltl. kontvõõras, kutsumata külaline (hrl. peol)
korstna+jalg n.
kraak+jalg n. kõnek. kraakleja, tülinorija
kraap+jalg n. poiste kummardus (tervitamisel, tänamisel)
kraaps+jalg n. kraapjalg
kraaps n. kraapsjalg
kraapsu tege/ma t.
krae+jalad n. piltl. etn. (jalgadega raamistik, meenutab kraed)
kuivi+jalu m. kuivade jalgadega
kuup+jalg n. (endisaegne ruumimõõt)
kuuse+jalg n.
kuusk+jalg n. bot. (rohttaim)
soo+kuuskjalg n. bot.
kõver+jalg n. halv. kõverate jalgadega inimene
käsk+jalg n. toimetab edasi käske, korraldusi, teateid vms.
kiir+käskjalg n.
ratsa+käskjalg n.
kääris+jalu m. kääris jalu
könt+jalg n. vigane jalg; halv. (inimese kohta)
küünla+jalg n.
laba+jalg n.
labajala+valss n.
lamp+jalg n. lamppöid; selliste jalgadega inimene
lampjalg=ne o. lampjalgadega
lampjalgs=us n.
laua+jalg n.
lennu+jalu m. kiiresti
lest+jalg n. ujulestaga jalg (veelindudel, saarmal)
lestjalg=ne n. lestjalgadega lind v. loom
liip+jalg n. halv. (jalga liipava, lonkava inimese kohta)
limp+jalg n. lonkur
lämp+jalg n. viltuse pöiaga jalg; halv. (inimese kohta)
lääp+jalg n. viltune jalg; halv. (inimese kohta)
maa+jalg n. bot. (rohttaim)
masa+jalad n. lühikesed jämedad, töntsakad jalad
masajalg n. masajalgadega olend
masajalg=ne o. \koeratõug\ masajalgadega
mäe+jalg n.
mööbli+jalad n.
naga+jalg n. zool. (tigu)
O-jalad n. rangjalad
pagana+jalg n. kõnek. (kirumissõna)
pakk+jalad n. (pakutaoliselt jämedad)
palja+jalu m.
pead-jalad n. \koos\
piit+jalg n. vnm. piit; postament
pikk+jalg n. zool. (ämblikutaoline lülijalgne)
pilaku+jalg n.
pukk+jalg n. alus- v. saepukk
pulk+jalg n. (peenikese jala kohta)
pulma+jalg n. vnm. pulmajook; pulmatuju
puna+jalg n. zool. (lind)
punajalg+pistrik n. zool. (lind)
punajalg+tilder n. zool. (lind)
puu+jalg n. puust jalg, kunstjalg; puujalaga inimene
põis+jalg n. bot. (sõnajalg)
pänder+jalg n. pänderdaja
pänt+jalg, pänta+jalg n. vigane, kõver jalg; hrl halv. sellise jalaga v. kohmaka sammuga olend
päta+jalg n. päterdav olend
pöörde+jalg n. sp. (näit. korvpallimängus)
püsti+jalu m. \sööma\
rahu+jalal m. \olema\ rahus, heas vahekorras
rahu+jalale m. \asuma\
rang+jalad n. rangis, kõverad jalad
rang+jalg n. rangis jalgadega inimene
raun+jalg n. bot. (eostaim)
rohe+raunjalg n. bot.
rist+jalg n. ristikujuline alus v. jalg
risti+jalu m. \seisma\
roni+jalg n. (linnul, ronimiseks kohastunud)
räsas+jalad n. sissepoole kaardunud põlvedega jalad, x-jalad
sada+jalg n. zool. (looma igal kehalülil on üks paar jalgu)
savi+jalgadel m. \olema, seisma\ piltl. nõrgal alusel
sea+jalg n.
sõja+jalal m. \olema\ vaenujalal, sõjas
sõja+jalale m. \asuma, astuma, minema, sattuma\
sõna+jalg n. bot.
sõnajala=lised n. bot.
astel+sõnajalg n. bot.
hiid+sõnajalg n. bot.
kolmis+sõnajalg n. bot. (kolmeosalise lehelabaga)
laane+sõnajalg n. bot.
maarja+sõnajalg n. bot.
naiste+sõnajalg n. bot.
soo+sõnajalg n. bot.
sõnajalg+taim n. bot.
sõnajala+ekstrakt n.
sõnajala+juurikas n.
sõnajala+õis n.
sõud+jalg n. (mõnedel lindudel)
taga+jalg, tagu+jalg n. tagumine jalg
tooli+jalg n.
tugi+jalg n. (millele keegi v. miski toetub)
tuhat+jalg n. zool. (hulkjalgne)
tule+jalg n. etn. riist põleva peeru hoidmiseks rehetoas
tulist+jalu m. kiiresti, tulisi jalu
tõuke+jalg n. sp.
uju+jalg n. (ujumiseks kohastunud)
valamu+jalg n.
ummis+jalu m. jalad koos; suure kiiruga ja ette vaatamata v. mõtlemata
vaenu+jalal m. \olema\ riius, tülis
vaenu+jalale m. \pöörama\ tülli, riidu
valamu+jalg n.
vares+jalg n. bot. (mürgine rohttaim)
põld-varesjalg n. bot.
varese+jalad n. piltl. halb käekiri; vnm. (õlgkatuse) harjamalgad
varese+jalg+piste n. tkst. (tikkimisel)
värsi+jalg n. kirj.
üks+jalg n. aj. talupoeg, kes tegi mõisale ühe jalapäeva nädalas
üksjala+koht n. aj.
üle+jala m. kiiruga liikudes v. tegutsedes
ülejala+jooks n.
ülejala+polka n.
ülejala+sõit n. sp. (uisutamisstiil:) üks jalg risti üle teise
x-jalad n. (põlvedest sissepoole kaardunud)
jalg-jalalt m. aeglaselt
jalg+kivi n. (veest läbipääsemiseks)
jalg+masin n.
jalg+ots n. jalgade pool olev ots
jalg+pall n.
jalka n. kõnek. jalgpall
jalgpall=ur n. jalgpallimängija
mees+jalgpallur n.
nais+jalgpallur n.
profi+jalgpallur n.
laua+jalgpall n.
meeste+jalgpall n.
muda+jalgpall n. (mängitakse mudasel väljakul)
naiste+jalgpall n.
profi+jalgpall n.
jalgpalli+fänn n.
jalgpalli+föderatsioon n.
jalgpalli+haige o.
jalgpalli+haigus n.
jalgpalli+huvi n.
jalgpalli+klubi n.
jalgpalli+koondis n.
jalgpallikoondis=lane n.
jalgpalli+liit n.
jalgpalli+matš n.
jalgpalli+meeskond n.
jalgpalli+meistrivõistlused n.
jalgpalli+muru n.
jalgpalli+naiskond n.
jalgpalli+staadion n.
jalgpalli+staar n.
jalgpalli+särk n.
jalgpalli+treener n.
jalgpalli+turniir n.
jalgpalli+täht n.
jalgpalli+võistlus n.
jalgpalli+väljak n.
jalgpalli+värav n.
jalgpalli+äss ‹-ässa› n. piltl.
jalgpalli mängi/ma t.
jalgpalli+mäng n.
jalgpalli+mängi=ja n.
jalg+pidur n.
jalg+plokk n.
jalg+punkt n. astr. seniidi vastaspunkt, nadiir
jalg+puu n. purre; (voki) tallalaud
jalg+rada n.
jalg+ratas n.
ratas2 n. jalgratas
krossi+ratas n.
laste+ratas n.
linna+ratas n.
maastiku+ratas n.
meeste+ratas n.
naiste+ratas n.
rattaga sõit/ma t.
ratta+sõit n.
ratta+sõit=ja n.
jalgratt=ur n.
profi+jalgrattur n.
koormus+jalgratas n.
krossi+jalgratas n.
laste+jalgratas n.
linna+jalgratas n.
maastiku+jalgratas n.
matka+jalgratas n.
meeste+jalgratas n.
mootor+jalgratas n.
mägi+jalgratas n.
mägijalgratta+kross n.
mägirattakross n.
naiste+jalgratas n.
nooruki+jalgratas n.
treki+jalgratas n. sp.
trekiratas n.
trekiratt=ur n. sp. trekirattaga sõitja
trekijalgratt=ur n. trekijalgrattaga sõitja
triki+jalgratas n. tugev jalgratas trikkide sooritamiseks
trikiratas n. trikijalgratas
trikiratt=ur n.
trikijalgratt=ur n. trikijalgrattaga sõitja
trikiratt=ur n. trikirattaga sõitja
turismi+jalgratas n.
vesi+jalgratas, vee+jalgratas n.
võidusõidu+jalgratas n.
võistlus+jalgratas n.
jalgratta+kell n.
jalgratta+kett ‹-keti› n.
jalgratta+kumm n.
jalgratta+lasila n.
jalgratta+lukk ‹-luku› n.
jalgratta+matk n.
jalgratta+pump n.
jalgratta+sadul n.
jalgratta+sport n.
jalgrattasport=lane n. (kes tegeleb jalgrattaspordiga)
jalgratta+takso n. velotakso
jalgratta+tee n.
ratta+tee n.
jalgratta+vargus n.
jalgratta+võidusõit n.
jalgratta+võistlus n.
jalgratta+õnnetus n.
jalgrattaga sõit/ma t.
jalgratta+sõit n.
jalgratta+sõit=ja n.
jalg+tarn n. bot. (rohttaim)
jalg+tee n.
jalg+värav n.
jalg+õmblusmasin n.
jala+ase n. \suusal\ koht jala jaoks
jala+hoog n.
jala+hooldus n.
jala+hoop n.
jala+jälg n.
ökoloogiline jalajälg n.
öko+jalajälg n. arvestuslik maa-ala, mida on inimese kohta aastas vaja loodusvarade taastootmiseks ja jäätmete kõrvaldamiseks
jala+järi, jala+järg n. jalapink
jala+kand n.
jala+keder n. pahkluu
jala+kont n.
jala+kurk ‹-kurgu› n. labajala paindekoht
jala+könt n.
jala+laba n.
jala+luu n.
jalaluu+murd n.
jala+matt n.
jala+muskel n.
jala+määre n.
jala+narts n.
jala+nina n.
jala+nukk ‹-nuki› n.
jala+nõu n.
jala+paar n.
jala+pakk ‹-paku› n. aj. kahest lahtikäivast osast koosnev pakukujuline riist, mille aukudesse kinnitati karistusaluse jalad
jala+pealne n. jalaselg
jala+pealt m. otsekohe
jala+pink n.
jala+põhi n.
jala+päev n. aj. (mõisas)
jala+päkk n.
jala+pöid n.
jala+rauad n. (jalgade aheldamiseks); vnm. jalus
jala+rätik, jala+rätt n.
jala+selg n.
jala+säär n.
jala+tald n.
jala+tekk n.
jala+täis ‹-täie› n. \maad\ jala pikkune v. laiune osa maast; väga väike maa-ala
jala+vaev n.
jala+vann n.
jala+vari n. kõnek. jalanõu
jala+vigastus n.
jala+võru n.
jalga+pidi m.
jalge+alune n. jalgade all olev pind; piltl. positsioon, heaolu jms.
jalge+vahe ‹-vahe› n. kahe jala vahekoht; (pükstel)
jalgu+pidi m.
hundi+jala+vesi n. piltl. viin
karvas+jalg+kakk n. zool. (karvaste jalgadega)
karvas+jalg+viu ‹-viu› n. zool. (karvaste jalgadega)
hulk+jalg=ne n. zool. see, kellel on hulk jalgu
hulkjalgsed n. zool. (lülijalgsete klass)
kahe+jalg=ne n. kahe jalaga (inimese kohta)
kerge+jalg=ne o. \neiu\ väle; kerge jalaga
kergejalgse=lt m. \jooksma\
kergejalgs=us n.
kolme+jalg=ne o. \tool\ kolme jalaga
kuue+jala=ne o. \laud\ kuus jalga pikk
kuue+jalg=ne o. \putukas\ kuue jalaga
kõht+jalg=ne n. zool. tigu (liigub kõhu abil edasi)
kõhtjalgsed n. zool. (limuste klass)
kõrge+jalg=ne o. \hurt\ kõrgete jalgadega
kõver+jalg=ne o. \jalgrattur\ kõverate jalgadega
kõverjalgs=us n. (arenguhäire:) kõverate jalgade olemasolu
käsi+jalg=ne n. zool.
käsijalgsed n. (putukate hõimkond)
kümne+jala=line o. \vähk\ kümne jalaga
lühi+jalg=ne o. lühikeste jalgadega
lüli+jalg=ne n. zool. lülidest koosnevate jalgadega loom
lülijalgsed n. zool. (putukate klass)
madala+jalg=ne o. \hagijas, hobune\ madalate jalgadega
nelja+jalg=ne n. (looma kohta)
nõtke+jalg=ne o. nõtkete jalgadega
palja+jalg=ne o. \laps\ paljaste jalgadega
paljas+jalg=ne1 o. paljaste jalgadega
paljasjalgne2 n. hulkur, paadialune
pea+jalg=ne n. zool. (suuava ümber pikad kombitsad)
puna+jalg=ne o. punaste jalgadega
rang+jalg=ne o. \mees\ rangis jalgadega
rangjalgs=us n.
raske+jalg=ne o. \naine\ rase
raskejalgs=us n. rasedus
sada+jalg=ne, saja+jalg=ne n. (looma igal kehalülil on üks paar jalgu); kõnek. satikas
sadajalgsed n. (hulkjalgsete alamklass)
väle+jalg=ne, väleda+jalg=ne o. väledate jalgadega
jala+ast n. luul. astumine
jala+aste ‹-aste› n. astumine; samm
jala+astumine n.
jala+puud=e n. ⇐ jalaga puutu/ma jalapuudutus
\saabast\ jalga proovi/ma t.
jala+tõug=e n. ⇐ jalaga tõuka/ma (spordis)
jalga keeruta/ma t. tantsima
jala+keeruta=ja n.
jala+keerut=us n. tants
jalga lask/ma t. kõnek. ära jooksma, põgenema; ära minema, lahkuma
jalga+lask=ja n.
jalga+lask=mine n.
jalga+lask=nu n.
jalga pane/ma t. \kingi, saapaid, sokke\
jalga+pane=k n.
jalga+pane=mine n.
\saabast\ jalga proovi/ma t.
\saapa\ jalga+proovi=mine n.
\saabast\ jalga tõmba/ma t.
jalga+tõmba=ja n.
jalga+tõmba=mine n.
jalga tõst/ma t.
jala+tõst=e n. sp.
jalatõste+hüpe n. sp.
jala+tõst=mine n. isaste koerte urineerimisviis
jalga vaheta/ma t.
jala+vahet=us n.
jalavahetus+samm n. sp.
jalga vibuta/ma t.
jala+vibut=us n.
jalgu hoolda/ma t.
jalahooldus+kreem n.
jalgu jää/ma t. ette, tülinaks jääma
jalgu+jää=ja n.
jalgu+jää=mine n.
jalule aita/ma t. majanduslikult heale v. paremale järjele aitama
jalule+aita=mine n.
jalule aja/ma t. (liikvele); üles ajama
jalule+aja=mine n.
jalule sead/ma t. kehtima v. maksma panema
jalule+sead=ja n.
jalule+sead=mine n.
jalust raba/ma t. halba olukorda viima; suurt üllatust v. ehmatust tekitama
jalust+raba=mine n.
jalust+rabav o. \uudis\ väga üllatav
jalamaid m. otsekohe
meetod n. (õppe-, uurimis)viis, plaanipärane toimimisviis
metod=ism n. relig. XVIII saj. Inglismaal tekkinud protestantlik usuvool, mis taotleb ristiusu käskude täpset ja järjekindlat (metoodilist) täitmist
metod=ist n. metodismi tunnistav, sellesse usulahku kuuluv isik
metood=ika n. tegutsemisviis, tegutsemisõpetus; ped. õppemeetodite rakendamise teooria ja praktika
metoodik n. metoodika asjatundja
metoodi=line1 o. metoodikasse puutuv, seda käsitlev vms.
teaduslik-metoodiline o. \käsitlus\
katse+metoodika n. katsete metoodika
treeningu+metoodika n.
metoodika+juhend n.
metoodika+kabinet n.
metoodika+kirjandus n.
metoodi=line2 o. meetodi-, kavakindel
metoodilise=lt m. \tugev\
metoodilis=us n.
aero+meetod n. (võimaldab maa-alasid õhust uurida)
analoogia+meetod n.
analüüsi+meetod n.
asendus+meetod n. (mille puhul kasutatakse asendamist)
eri+meetod n.
GPS-meetod n. (objekti asukoha väljaarvutamiseks)
hindamis+meetod n.
häälimis+meetod n. (lugemaõpetamisel)
juhtimis+meetod n.
juurdlus+meetod n.
kaalulangetus+meetod n.
karvaeemaldus+meetod n.
kasvatus+meetod n.
kiir+meetod n.
külmutus+meetod n.
loome+meetod n.
loomingu+meetod n.
loomis+meetod n.
majandamis+meetod n.
mentori+meetod n. bot. (sordiparandamismeetod)
mõõte+meetod n.
operatsiooni+meetod n.
otsingu+meetod n.
piinamis+meetod n.
pime+meetod n. (kirjutil kirjutamisel klahvidele vaatamata)
prognoosi+meetod n.
proovimis+meetod n.
radiosüsiniku+meetod n. füüs. (esemete vanuse määramiseks)
ravi+meetod n.
sadestus+meetod n. keem.
seire+meetod n.
sünteesi+meetod n.
teimi+meetod n. tehn. (laboratoorne) omaduste määramine
tervik+meetod n.
treeningu+meetod n.
tõrje+meetod n.
töö+meetod n.
uhte+meetod n.
uurimis+meetod n.
vaatlus+meetod n.
veenmis+meetod n.
vestlus+meetod n.
võrdlus+meetod n.
väljavõtu+meetod n. (statistikas)
õpetamis+meetod n.
õpi+meetod n. ped. õppimisel kasutatav meetod
õppe+meetod n. õppeaine edasiandmise ja õppimise korraldamise viis
meetodi+kindel o.
metod-o+loogia n. õpetus teadusliku uurimise meetodeist
metodoloogi=line o. \alus\
metodoloogilise=lt m. \raske, tugev\
pime1 o. valgusetu v. valgusvaene; nägemisvõimetu; piltl. tähelepanematu; pöörane; sünge, raske; taipamatu, rumal; harimatu
pime2 n. valguse puudumine, pimedus; ööpäeva valguseta aeg
pime3 n. pime, nägemisvõimetu inimene; kõnek. (kerge kirumissõnana:) põrguline
pime=dik n. pimedus, valguse puudumine
metsa+pimedik n.
õhtu+pimedik n.
pime=dus n. valguse puudumine v. selle vähesus; piltl. vaimuvalguse puudumine; nägemisvõime puudumine; lootusetus, masendus; kurjus
haua+pimedus n.
lumi+pimedus n. lumepimedus
metsa+pimedus n.
usu+pimedus n. piltl.
pimedus+kate n.
pimedus+staadium n.
pimeduse+jünger n. piltl. progressi vaenlane
pimeduse+riik n. piltl.
pimeduse+vürst n. piltl. saatan
pimedust kartma t.
pimedus+kart=us, pimeduse+kartus n.
pimedust pelga/ma t.
pimeduse+pelg=us n.
pime=sus n. med. nägemisvõimetus
hämarus+pimesus n.
lume+pimesus n.
puna+pimesus n.
värvi+pimesus n.
pim=ik n. fot.
pime=si m. ka piltl. (liiga usaldavalt)
pool+pimesi m.
pimesi+mäng n. (pimemales)
pime=nda/ma t. (ruumi) pimedaks tegema
pimenda=ja n.
pimenda=mine n.
pimend=us n.
pimendus+kate n.
pimendus+ruloo n.
pime=ne/ma t. pimeda(ma)ks minema
pimene=mine n.
pime=sta/ma t. pimedaks tegema; piltl. tugevasti vaimustama; kainet otsustamist segama
pimesta=ja n.
pimesta=mine n.
pimesta=tu n.
pimestatu=lt m.
pimest=us1 n. pimestamine
pimestava=lt m.
pimestav+valge o. pimestavalt valge
silmi+pimestav o. ⇐ silmi pimesta/ma \ilu\
silmipimestava=lt m. \ilus\ väga
pime=stu/ma t. pimedaks jääma, pimedaks muutuma; ka piltl.
pimestu=mine n.
pimest=us2 n. pimestunud olek
lume+pimestus n.
päikese+pimestus n.
kae+pime o. \inimene\ kaest pimedaks jäänud
kana+pime o. (hämaras halvasti nägeva inimese kohta:) pime nagu kana; ka piltl.
kanapime=dus n. halb nägemisvõime hämaruses ja pimedas
kott+pime o. pime nagu kotis
kottpimedas m. \ekslema\
kottpime=dus n. täielik, pilkane pimedus
lume+pime o. lumest pime
lumepime=dus n.
pilkas+pime o. pilkaselt pime
pilkaspime=dus n.
pool+pime1 o. \tuba\ hämar; halvasti valgustatud
poolpime=dus n. poolpime olek, hämarus
pool+pime2 o. halvasti nägev
vaimu+pime o. harimatu, kultuuritu
vaimupime=dus n.
värvi+pime1 o. osaliselt v. täielikult võimetu värve eristama v. tajuma
värvipime2 n. värvipime inimene
värvipime=dus n. võimetus värve eristada v. tajuda
värvipime=sus n. med. värvipimedus
\täiesti\ öö+pime o. pime nagu öö
ööpimedas m. \ekslema\
ööpime=dus n.
pime+hull n. kõnek. (kerge kirumissõna)
pime+kamber n. fot.
pime+kast n. fot.
pime+kohting n. kõnek. kohtumine tundmatu (nt kohtumisportaalis v. jututoas kohatud) inimesega
pime+kott ‹-koti› n. fot. (kassettide ja kaamerate laadimiseks); piltl. (inimese kohta)
pime+kurt1 o. nii pime kui ka kurt
pimekurt2 n. pimekurt inimene
pimekurt=us n. nii nägemis- kui ka kuulmisvõime puudumine
pime+lend n. (halva nähtavuse korral v. pimedas)
pime+loom ‹-looma› n. kõnek. (kirumissõna)
pime+maandumine n.
pime+male n. mäng malelauda nägemata (käikude ütlemisega)
pime+meetod n. (arvutil klahvidele vaatamata)
pime+rott n. zool. metsasteppides, steppides ja poolkõrbetes lõikhammastega urge uuristav nägemisvõimetu rott
pime+sikk n. pimesikumäng; piltl. (mittemärkava inimese kohta); püüdja pimesikumängus
pimesiku+mäng n. (silmade ees on side)
pime+silmi m. pimesi
pime+sool ‹-soole› n. anat. umbsool; kõnek. ussripik, umbsoole taandarenenud osa
pimesoole+lõikus n.
pimesoole+operatsioon n.
pimesoole+põletik n.
pime+soolikas n. nalj.
pime+trükk n. värvita surutrükk (nt raamatu kaanel)
pime+tähn n. anat. laik võrkkestal, mis ei reageeri valgusele
pime+vaim n. (kerge kirumissõna)
pime+veeb n. veebi osa, mis eksisteerib ülekandevõrkudes, mis kasutavad internetti, kuid vajavad juurdepääsu saamisel eritarkvara, eriluba või eriseadust
pime+võrk1 n. inf. nähtamatu, varjatud võrgukeskkond, pimeveeb, ka tumeveeb
pime+võrk2 n. sp. (nt jalgpallis raskesti märgatav võrk)
pimeda+võitu o.
pimedaks jää/ma t.
pimedaks+jää=mine n.
umbes1 m. \olema\ kinni, tuubilt täis, vt ka umbes2, umbe m. \minema, kasvama\ kinniseks, ülemäära täis
umb=ne o. (ruumi, tee kohta); piltl. ängistavalt mõjuv
umbse=lt m. \täis\ tihedalt, paksult
\ruumi\ umbs=us n. umbne olek
umb+aher o. lehma kohta:püsivalt aher
umb+ahi n. etn. (umbse võlvitud laega)
umb+esi n. mäend.
umb+haav n. mitteläbiv haav
umb+haru n. haru, mille teises otsas puudub väljapääs
umb+ist n. tehn. (liikumatu ist)
umb+joove n. kõnek. raske joove
umb+järv n. (nähtava sisse- ja väljavooluta)
umb+keelne o. \elanik\ kohalikku keelt mitteoskav
umb+sakslane n. (umbkeelne)
umb+venelane n. (umbkeelne)
umb+kuub n. etn. (ühest tükist tehtud, mittelahtikäiv)
umb+nõgu n. geogr. (väljavooluta)
umb+oja n. geol. maa alla kaduv oja
umb+oks n. mets. (puidurike:) puidusse kasvanud surnud oksa tüügas
umb+pilves m. \taevas\
umb+probleem n. (lahendamatu)
umb+reeling n. mer. laeva kaitserinnatis, ümbritseb peatekki
umb+rohi n.
umbrohu=ne o. \peenar\
umbrohu=sta/ma t. umbrohtu täis kasvama
umbrohtu/ma t. umbrohtu kasvama
umbrohtu=mine n.
juur+umbrohi n.
muru+umbrohi n.
põllu+umbrohi n.
seeme+umbrohi, seemne+umbrohi n. põllum. (paljuneb seemnete abil)
suvi+umbrohi n.
umbrohu+iva n.
umbrohu+mürk n.
umbrohu+puhas o. \peenar\
umbrohu+seeme n.
umbrohu+vaba o. \aed\
umbrohtu tõrju/ma t.
umbrohu+tõrj=e n.
umbrohu+tõrju=ja n.
umb+sarv n. (seest umbne)
umb+sool ‹-soole› n. anat. (väljapääsuta)
umbsoole+põletik n.
umb+sopp ‹-sopi› n. (väljapääsuta)
umb+sõlm n.
umb+tee n. tupik, ilma väljapääsuta
umb+tänav n.
umb+usalda/ma t.
umbusalda=ja n.
umbusalda=mine n.
umbusald=us n.
umbusald=us n.
umbusaldus+avaldus n. ⇐ umbusalduse avaldus
umbusaldus+hääletus n. ⇐ umbusalduse hääletus
umb+usk n. kahtlev suhtumine, usaldamatus
umbusk=lik o.
umbusklikk=us n.
umbuskliku=lt m.
umb+uulits n.
umb+vähk n. (puutüvel)
umb=us n. umbsus
umm=ik n. läbipääsuta koht; etn. õõnestatud kerega puunõu; väljapääsmatu seisukord
hiigel+ummik n.
liiklus+ummik n.
ummik+laine n. geogr. lame vaibuv (mere)laine
ummik+lainetus n.
ummik+mõte n.
ummik+seis n.
ummik+tee n.
ummi=kas n. geogr. lame vaibuv (mere)laine
umb=u/ma t. umbe minema
umm=e n. sõrme v. varba mädapõletik
ummi=sta/ma t. umbe ajama
ummista=mine n.
ummi=stu/ma t. umbe minema
ummistu=mine n.
ummist=us n. umbes olek
jää+ummistus n.
kanalisatsiooni+ummistus n.
liiklus+ummistus n.
toru+ummistus n.
veresoone+ummistus n. med.
ummistus+rünne n.
ummu-ksis m. \ole/ma, hoid/ma\ umbes
ummu-ksisse m. \jääma, minema, sattuma\ umbe
ummu-ksist m. \pääsema\
umm-is+jalu m. jalad koos; suure kiiruga ja ette vaatamata v. mõtlemata, nagu juhtub
umm-is+king, umm-is+kingad n. vnm. (pealt kinnised)
umm-is+särk n. (kõrge kinnise kaelusega)
umbe kasva/ma t.
umbe+kasva=mine n.
umbe+kasvanud o.
| Märgid | |
|---|---|
| + | liitmine |
| ~ | seotud tüvi |
| = | sufiksituletus |
| : | prefiksituletus |
| / | vormitunnus |
| - | vaheliide |
| Sõnaliigid | |
|---|---|
| n. | nimisõna |
| o. | omadussõna |
| t. | tegusõna |
| a. | arvsõna |
| as. | asesõna |
| n. | pärisnimi |
| m. | määrsõna |
| k. | kaassõna |
| s. | sidesõna |
| h. | hüüdsõna |
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|