Sõnastikust • Kasutusjuhend jm lisad • Arvamused ja ettepanekud dict.sp@eki.ee |
Leitud 1 artikkel
uim1 ‹uima› n. nõrkus, loidus; joobumus, joovastus; joove, joobnud olek; taju puudulikkus, vt ka uim2
uima=ne o. loid, jõuetu, nõrk; mitte täie taju juures
uimase=lt m. \lamama, liikuma\
uimas=us n.
uimas=ta/ma t. uimaseks tegema; joovastama
uimasta=ja n.
uimasta=mine n.
uimast=i n. uimastav aine, narkootikum
uimasti+annus n.
uimasti+himu n.
uimasti+kaubandus n.
uimasti+kaubitseja n. uimastitega kaubitseja
uimasti+kaupmees n.
uimasti+maffia n.
uimasti+surm n.
uimasti+sõltlane n.
uimasti+sõltuvus n.
uimasti+turg n.
uimasti+võõrutus n.
uimasti+äri n.
uimasti+ärimees n.
uimast=us n.
uimastus+aine n.
uimastus+vahend n.
uimastava=lt m.
uim=us n. uimasus; med. unetaoline teadvusetus
uima/ma t. uima tekitama; aeglaselt liikuma
uima=ja n.
uima=mine n.
uim=le/ma t. uimas (ka: narkojoobes) olema; end nõrgana, loiuna tundma
uimle=ja n.
uimle=mine n.
uime-r=da/ma t. kõnek. aeglaselt liikuma v. tegutsema
uimerda=ja n.
uimerda=mine n.
uimerd=is n. see, kes uimerdab
alkoholi+uim ‹-uima› n.
kaifi+uim ‹-uima› n. kõnek.
narko+uim ‹-uima› n. narkootikumiuim
narkootikumi+uim ‹-uima› n.
veini+uim ‹-uima› n.
viina+uim ‹-uima› n.
õlle+uim ‹-uima› n.
õnne+uim ‹-uima› n.
uima+aine n.
uima+kaup n.
Märgid | |
---|---|
+ | liitmine |
~ | seotud tüvi |
= | sufiksituletus |
: | prefiksituletus |
/ | vormitunnus |
- | vaheliide |
Sõnaliigid | |
---|---|
n. | nimisõna |
o. | omadussõna |
t. | tegusõna |
a. | arvsõna |
as. | asesõna |
n. | pärisnimi |
m. | määrsõna |
k. | kaassõna |
s. | sidesõna |
h. | hüüdsõna |
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |