[SP] "Eesti keele sõnapered"

SõnastikustKasutusjuhend jm lisad • Arvamused ja ettepanekud dict.sp@eki.ee


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 74 artiklit, väljastan 20.

afäär n. pettusele rajatud ettevõte; kahtlane juhtumus; sekeldus

  • TULETISED

    afer=ist n. afääridega tegelev isik, õnnekütt, pettur


  • LIITSÕNAD

    armu+afäär n.

    rahapesu+afäär n.

    äri+afäär n.

  • alkeemia n. aj. keskaegne ebateaduslik keemia

  • TULETISED

    alkeem=ik n. alkeemiaga tegelev isik

    alkeemi=line o. \protsess\

  • antropo~ inimese-, inim-

  • LIITSÕNAD

    antropo+faagia n. inimesesöömine

    antropofaag n. inimesesööja

    antropo+foobia n. inimestepelgus

    antropo+loogia n. teadus inimesest kui liigist, mis käsitleb inimlaste teket ja kujunemist ning nüüdisaegseid morfoloogilisi inimtüüpe

    antropoloog n. antropoloogiaga tegelev teadlane

    antropoloogi=line o. \tüüp\ antropoloogiaga seotud

    paleo+antropoloogia n. antropoloogia haru, mis uurib inimese jt hominiidide fossiilseid luustikke

    antropo+genees n. inimese põlvnemine; inimese põlvnemise õpetus

    antropo+geograafia n. inimesegeograafia, kultuurigeograafia; õpetus, mis käsitleb inimtegevuse ja geograafilise keskkonna vastastikust toimet

    antropo+tsentrism n. filos. inimese asetamine maailma tsentrisse

  • arheoloogia n. muinasteadus, ajalooteaduse haru

  • TULETISED

    arheoloog n. arheoloogiaga tegelev teadlane, muinasteadlane

    arheoloogi=line o. \leid\


  • LIITSÕNAD

    allvee+arheoloogia n.

    antiik+arheoloogia n.

    mere+arheoloogia n.



  • arheoloogia+alane o. \hinnang\

    arheoloogia+ekspeditsioon n.

    arheoloogia+kogu-kogun.

    arheoloogia+mälestis n.

  • arv n. kvantiteeti väljendav üks matemaatika põhimõisteid; keelet. (ainsust v. mitmust) märkiv grammatiline kategooria; kellegi v. millegi hulk v. kogus

  • TULETISED

    arv=e n. dokument tasuda tuleva summa kohta; arvestus, arvepidamine

    arved n. kõnek. rahalised vahekorrad; piltl. (muude reguleerimist vajavate suhete kohta)

    deposiit+arve n.

    e-arve n. elektrooniline arve

    eel+arve n. (teatava eelseisva ajavahemiku kohta)

    eelarve=line o. \asutus\ (riigi)eelarvega seotud

    eelarve=sta/ma t. eelarvet koostama

    eelarvesta=ja n.

    eelarvesta=mine n.

    eelarvest=us n.

    aasta+eelarve n.

    kontroll+eelarve n.

    koond+eelarve n.

    kultuuri+eelarve n.

    kvartali+eelarve n.

    lisa+eelarve n.

    neto+eelarve n.

    riigi+eelarve n.

    tootmis+eelarve n.

    eelarve+aasta n.

    eelarve+alane o. \koostöö\

    eelarve+defitsiit n. maj.

    eelarve+komisjon n.

    eelarve+mehhanism n.

    eelarve+poliitika n.

    eelarve+vaidlus n.

    eelarve+väline o. \kulu\

    faktuur+arve n. maj.

    gaasi+arve n.

    hoiu+arve n.

    hooldekodu+arve n.

    hotelli+arve n.

    jooma+arve n.

    kauba+arve n.

    kaugekõne+arve n.

    kohviku+arve n.

    lõpp+arve n.

    lõpu+arve n. lõpparve

    panga+arve n.

    reisi+arve n.

    takso+arve n.

    telefoni+arve n.

    vale+arve n.

    vee+arve n.

    üüri+arve n.

    arve+ametnik n.

    arve+laud n.

    arve+plank-plangin.

    arve+raamat n.

    arve+vabrik n. fiktiivsete arvetega äritsemine maksupettuse eesmärgil

    arvet pida/ma t.

    arve+pida=ja n. arveametnik

    arve+pida=mine n. arvestamine, registreerimine; raamatupidamine

    arveid klaari/ma t. piltl. vaieldes vahekordi selgitama

    arvete+klaari=ja n.

    arvete+klaari=mine n. piltl.

    arveid õienda/ma t.

    arvete+õienda=mine n.

    arvete+õiend=us n.

    arvele võt/ma t. (nimestikku, loendisse)

    arvele+võtt n.

    arvele+võt=ja n.

    arvele+võt=mine n.

    arvesse võt/ma t. arvestama, silmas pidama

    arvesse+võtt n.

    arvesse+võt=mine n.

    arvu=kas o.

    arvuk=us n.

    arvuka=lt m.

    arvu=line o. hulgaline

    arvu=tu o. väga rohke, loendamatu

    arvut=us1 n. loendamatus

    arvutu=lt m.

    arve=lda/ma t. maj. maksekohustusi vastastikku õiendama

    arvelda=ja n.

    arvelda=mine n.

    arveld=us n.

    raal+arveldus n.

    sularaha+arveldus n. sularahaga arveldus

    arveldus+konto n.

    arveldus+raamat n.

    arveldus+tšekk n.

    arve=sta/ma1 t. arvesse v. arvele panema; kalkuleerima; kõnek. arvutama; kirja panema; kaalutlema, vt ka arve=sta/ma2

    arvesta=ja n.

    arvesta=mine n.

    arvest=i n. tehn. (mõõteriist)

    elektri+arvesti n.

    gaasi+arvesti n.

    vee+arvesti n.

    kaugloetav arvesti n. (mis edastab ise oma näidu)

    kaug+arvesti n. (kaugloetav)

    arvest=us n.

    absoluut+arvestus n. sp. üldarvestus, mis ei sõltu vanusest, soost, kaalust vm. teguritest

    eri+arvestus n.

    koond+arvestus n.

    kulu+arvestus n.

    meeskonna+arvestus n.

    naiskonna+arvestus n.

    punkti+arvestus n.

    tabel+arvestus n.

    tootmis+arvestus n.

    tulu+arvestus n.

    töö+arvestus n.

    võistkonna+arvestus n.

    arvestus+dokument n.

    arvestus+kaart n.

    arvestus+poogen n.

    arvestus+raamat n.

    arvestus+üksus n.

    tasa+arvesta/ma t. maj.

    tasaarvesta=mine n.

    tasaarvest=us n.

    \teistega\ mitte+arvesta=ja n. ⇐ mitte arvesta/ma \teistega\

    mitte+arvesta=mine n. ⇐ mitte arvesta/ma

    mitte+arvestatud o. ⇐ mitte arvesta/ma \kontrolltöö\

    palka arvesta/ma t.

    palga+arvesta=ja n. maj. (ametinimetus)

    palga+arvest=us n. maj.

    ümber arvesta/ma t.

    ümber+arvesta=ja n.

    ümber+arvesta=mine n.

    ümber+arvest=us n.

    ümber+arvestatu=lt m.

    arvu=ta/ma t.

    arvuta=ja n.

    arvuta=mine n.

    arvutamis+oskus n.

    arvut=i n. inf. andmetöötlusseade

    arvuti=seeri/ma, arvuti=sta/ma t. arvutiga varustama

    arvutiseeri=mine, arvutista=mine n.

    analoog+arvuti n.

    digitaal+arvuti n. ⇐ digitaalne arvuti (digitaalandmeid töötlev)

    digiarvuti n.

    elektron+digitaalarvuti n.

    elektron+arvuti n.

    hiid+arvuti n.

    hübriid+arvuti n. (mitut liiki andmeid töötlev ja mitmest muundavast seadmest koosnev)

    klahv+arvuti n.

    klient+arvuti n. inf.

    laua+arvuti n.

    kvant+arvuti n.

    liides+arvuti n.

    mikro+arvuti n. inf.

    mini+arvuti n.

    märkmik+arvuti n.

    number+arvuti n.

    nuti+arvuti n. ⇐ nutikas arvuti nutitelefoni ja pisiarvuti hübriid

    personaal+arvuti n. (sobiv personaalseks kasutamiseks)

    pihu+arvuti n. inf. kalkulaator (mahub pihku)

    suur+arvuti n. (arvutuskeskuses)

    süle+arvuti n.

    süler n. sülearvuti

    tahvel+arvuti n. inf. (puuteekraaniga)

    tasku+arvuti n. inf. kalkulaator

    arvuti+ekraan n.

    arvuti+eriala n.

    arvuti+firma n.

    arvuti+friik n. kõnek. arvutihull

    arvuti+graafika n.

    arvuti+hiir n.

    hiir n. arvutihiir

    arvuti+hull1 n. fanaatiline arvutiga tegeleja, kes pühendab arvutile enamiku oma ajast

    arvuti+hull2 o. \inimene\

    arvuti+insener n.

    arvuti+kasutaja n.

    arvuti+kelmus n.

    arvuti+kiri1 n. arvutiga kirjutamine

    arvuti+kiri2 n. arvutiga kirjutatud kiri

    arvuti+kirjaoskus n.

    arvuti+klahv n.

    arvuti+kuritegevus n.

    arvuti+kuritegu n.

    arvuti+kursus n.

    arvuti+laud n.

    arvuti+liising n.

    arvuti+lingvistika n. loomuliku keele automaattöötlusega tegelev keeleteaduse ja informaatika piiriala, raallingvistika

    arvuti+muusika n.

    arvuti+mäng n.

    arvuti+nohik n. nohiklik arvutientusiast

    arvuti+operaator n.

    arvuti+oskus n.

    arvuti+park-pargin.

    arvuti+pere n.

    arvuti+pood n.

    arvuti+projektor n.

    arvuti+programm n.

    arvuti+põhine o. \juhtimine\ arvuti põhjal toimuv

    arvuti+sisestaja n. inf.

    arvuti+spetsialist n.

    arvutispets n. kõnek.

    arvuti+sõltlane n. inimene, kes tunneb järjest suuremat vajadust arvutiga suhelda ega suuda seda tegevust piirata

    arvuti+sõltuvus n. vaimne sõltuvus arvutist, üha suurem vajadus arvutiga tegelda

    arvuti+sõnastik n.

    arvuti+süsteem n.

    arvuti+teadus n.

    arvuti+töö n. (arvutiga tehtav)

    arvuti+viirus n.

    arvuti+võhik n.

    arvuti+võrk n.

    võrk2 arvutivõrk

    võrgu+aadress n. inf.

    võrgu+foorum n. inf. (mõttevahetuseks võrgus,nt. uudisegrupp, jututuba

    arvuti+õpe n.

    arvuti+õpetaja n.

    arvuti+õpetus n.

    arvut=us2 n. arvutamine; selle tulemus

    diferents+arvutus n. mat. (matemaatika haru)

    diferentsiaal+arvutus n. mat. (matemaatilise analüüsi osa)

    integraal+arvutus n. mat.

    kümnend+arvutus n. mat.

    maatriks+arvutus n.

    operaator+arvutus n. lineaarsete süsteemide, nt elektriahelate dünaamiliste omaduste arvutuste meetod

    predikaat+arvutus n. loog.

    tabel+arvutus n.

    tensor+arvutus n. mat. tensoreid, nende omadusi ja nendega sooritatavaid tehteid käsitlev teooria

    tugevus+arvutus n.

    variatsioon+arvutus n.

    vektor+arvutus n.

    arvutus+juhis n.

    arvutus+keskus n.

    arvutus+lingvistika n. arvutilingvistika

    arvutus+lükati n.

    arvutus+masin n.

    arvutus+matemaatika n.

    arvutus+pulk n.

    arvutus+riist n.

    arvutus+tabel n.

    arvutus+tehe n.

    arvutus+tehnika n.

    arvutustehnik n.

    arvutustehni=line o. arvutustehnikaga seotud

    arvutus+viga n.

    arvutus+ülesanne-anden.

    juurde arvuta/ma t. \protsente, viivist\

    juurde+arvut=us n.

    peast arvuta/ma t.

    peast+arvuta=ja n.

    peast+arvuta=mine n.


  • LIITSÕNAD

    aasta+arv n.

    absoluut+arv n. ⇐ absoluut[ne] arv mat.

    alg+arv n. mat. ainult ühega ja iseendaga jaguv ühest suurem positiivne täisarv

    binaar+arv n. mat. kahendarv

    detsimaal+arv n. mat. kümnendarv

    hiid+arv n. astronoomiline arv

    imaginaar+arv n. mat.

    irratsionaal+arv n. ⇐ irratsionaalne arv mat.

    joodi+arv n. keem.

    järg+arv n. järjekorda märkiv arv

    järg[arv]+arvsõna n. järjekorda märkiv arvsõna

    järk+arv n. järguühiku kordne

    kaas+arv n.

    kahend+arv n. mat. kahendsüsteemis esitatud arv

    kogu+arv n.

    kompleks+arv n.

    kontrastsus+arv n.

    kontroll+arv n.

    kord+arv n.

    kvant+arv n.

    kümnend+arv n. mat. (kümnendsüsteemis esitatud)

    laengu+arv n.

    liht+arv n.

    liht[arv]+arvsõna n. keelet. lihtsõnaline arvsõna

    liit+arv n.

    liit[arv]+arvsõna n. keelet. liitsõnaline arvsõna

    massi+arv n.

    miinimum+arv n.

    murd+arv n. mat.; keelet. murdarvsõna

    murdarvu=line o. \väärtus\

    murd[arv]+arvsõna n. keelet. murdarvu väljendav arvsõna

    mõõt+arv n.

    naturaal+arv n.

    näit+arv n. mingit suurust väljendav arvuline näitaja

    oktaan+arv n.

    paaris+arv n.

    paarisarvu=line o. \number\

    põhi+arv n. keelet. arvu v. hulka väljendav arvsõna, nt. seitse, kümme, kaksteist; hulka märkiv arv, nt. 7, 10, 12

    põhi[arv]+arvsõna n. keelet. põhiarv, kardinaal

    pöör-d+arv n.

    rahva+arv n.

    ratsionaal+arv n. mat. (mida on võimalik esitada kahe täisarvu jagatisena)

    reaal+arv n.

    rekord+arv n.

    sega+arv n.

    suht+arv n. suhtelise suuruse arvväärtus

    säri+arv n. fot. (näitab valgushulka)

    teralisus+arv n.

    trüki+arv n.

    täis+arv n. mat.

    täisarvu=line o. \summa\

    täisarv+kordne o.

    vastand+arv n.

    õnne+arv n.

    üld+arv n.

    ülekande+arv n.



  • arv+andmed n.

    arv+joonis n.

    arv+mõistatus n.

    arv+mõõt n.

    arv+mõõtkava n.

    arv+suurus n.

    arv+sõna n. keelet. asjade ja nähtuste hulka v. järjekorda väljendav käändsõna

    murd[arv]+arvsõna n. keelet. murdarvu väljendav arvsõna

    arv+telg n.

    arv+väli n.

    arv+väärtus n.

    arvu+jada n.

    arvu+kategooria n. keelet.

    arvu+mälu n.

    arvu+rikas o. \vaatajaskond\ arvukas, rohke

    arvu+rohke o. arvukas

    arvu+sümboolika n.

    arvu+süsteem n.

    arvu+teooria n.


  • ÜHENDITULETISED

    paaritu+arvu=line o. \aasta\ paaritu arvuga

    rohke+arvu=line o. \osavõtt\ rohke arvuga

    rohkearvulise=lt m.

    rohkearvulis=us n.

    suure+arvu=line o. suure arvuga

    täie+arvu=line o. vajaliku arvu liikmetega

    väikese+arvu=line, väikse+arvu=line o. väikese arvuga

  • asi n. ese, vahend, riist, toode vms.; juhtum, küsimus, probleem; sündmus; asjaolu, seik, nähtus; olukord; töö, tegevus; kohustus, ülesanne; põhjus v. vajadus

  • TULETISED

    asja=line n. kõnek. asjamees, (tähtis) tegelane; see, kellel on antud teemaga asja

    asja=ndus n. aine- v. tegevusala; kõnek. asi

    arhiivi+asjandus n. arhiivindus

    auto+asjandus n. autondus

    foto+asjandus n. fotondus

    lao+asjandus n. laondus

    lennu+asjandus n. lennundus

    mäe+asjandus n. mäendus

    asj=ur n. (diplomaadi ametiaste)

    asjuri+amet n.

    asjuri+volitused n.

    asi=ne o. varakas, jõukas, väärt

    asja=lik o.

    asjalikk=us n.

    asjaliku=lt m.

    puht+asjalik o.

    puru+asjalik o.

    asjalik+tõsine o.

    asja=tu o. ilmaaegne

    asjatu=lt m.

    asjat=us n.

    asju=tu o. ilma asjadeta

    asja=sta/ma t. esemestama

    asja=stu/ma t.

    asjastu=mine n.

    asjasta=mine n.

    asja=ta/ma t. kõnek. tegelema

    asjata=ja n.

    asjata=mine n.


  • LIITSÕNAD

    ameti+asi n.

    armu+asjad n.

    au+asi n.

    dekoratiiv+asi n.

    ehte+asi n. ehe

    era+asi n.

    haldus+asi n. jur.

    hõbe+asi n.

    häbi+asi n.

    häda+asi n.

    iga+päeva+asi n. <(iga+päeva)+asi> iga päev esinev, tavaline asi

    ilma+asjata m.

    ilu+asi n.

    iluasja=ke n.

    ime+asi n.

    intiim+asi n.

    ise+asi n. hoopis teine asi

    kallis+asi n. vnm.

    kinnis+asi n. jur. maatükk koos ehitiste, metsa ja taimedega

    kohtu+asi n.

    kriminaal+asi n. jur.

    lõbu+asi n.

    maitse+asi n.

    majandus+asi n.

    majapidamis+asjad n.

    mis+asi n. kõnek.

    moe+asi n.

    mälestus+asjad n.

    mängu+asi n.

    naeru+asi n. miski (välja)naermist vääriv

    nalja+asi n.

    nips+asi n. iluasi

    nipsasja=ke n.

    nuku+asjad n.

    olme+asi n.

    patu+asi n. kõnek.

    pea+asi n.

    peaasja=lik o. oluline, tähtis, hädavajalik

    peaasjaliku=lt m.

    perekonna+asjad n.

    pisi+asi n.

    privaat+asi n.

    pärandus+asjad n.

    päris+asjad n.

    raha+asjad n.

    riiu+asi n.

    sala+asi n.

    sise+asi n.

    söögi+asi n.

    südame+asi n.

    süü+asi n.

    tarbe+asi n.

    tervik+asi n.

    toredus+asi n.

    tsiviil+asi n. jur.

    tõsi+asi n. fakt

    tõi=k n. tõsiasi

    töö+asi n. miski tööga seotud, tööküsimus

    tühi+asi n.

    tüli+asi n.

    uhkus+asi, uhkuse+asi n.

    usu+asi n.

    uudis+asi n. uudne, senitundmatu asi

    vallas+asi n. jur. (mida võib rikkumata ühest kohast teise paigutada)

    välis+asi n.

    väärt+asi n.

    õnne+asi n.

    äri+asi n.

    üksik+asi n.

    üksikasja=lik o. põhjalik, täpne

    üksikasjalikk=us n.

    üksikasjaliku=lt m.

    üksikasja=line o. üksikasjalik



  • asi+tõend n.

    asja+kohane o. \jutt; hind\

    asjakohase=lt m.

    asjakohas=us n.

    asja+kohatu o. \märkus\

    asjakohatu=lt m.

    asja+kord-korran. vnm. olukord

    asja+käik n. asjade, sündmuste kulg

    asja+lugu n. olukord, asjaolu

    asja+mees n. kõnek. ametimees, (tähtis) tegelane

    asja+olu n.

    asja+omane o.

    asja+osaline n.

    asja+pulk n. kõnek. asjamees; asi, vidin

    asja+puu n. kõnek. (asja, ka inimese kohta)

    asja+seis n. asjade seis,olukord

    asja+talitus n.

    asja+toimetus n. asjatalitus

    asja+värk n. kõnek.

    asja+õigus n. jur. tsiviilõiguse osa, mis korraldab omaniku suhteid talle kuuluva vara valdamisel, kasutamisel ja käsutamisel

    asjaõigus=lik o. \leping\

    asjade+loterii n.

    asjade+valitseja n. (tegeleb asjaajamisega)

    asjade+valitsus n. asutuste süsteemi asjaajamisega tegelev osakond


  • ÜHENDITULETISED

    asja+huvi=line n. see, kes asja vastu huvi tunneb


  • ÜHENDID

    asja aja/ma t. asju korraldama

    asja+aja=ja n. asju ajav inimene; (ka ametinimetusena)

    asja+aja=mine n. asjaõiendus; dokumentide korraldamine

    asjaajamis+keel n. (ametiasjade ajamisel)

    asjaajamis+keeld n.

    asjaajamis+viis-viisin.

    asja armasta/ma t.

    asja+armasta=ja n. (kes tegeleb huvist asja vastu)

    asjaarmastaja=lik o. \tase\

    asjaarmastajaliku=lt m. \pinnaline\

    asja+armast=us n.

    asja tund/ma t.

    asja+tund=ja n.

    tehnika+asjatundja n.

    asja+tund=mine n.

    asja+tund=lik o.

    asjatundlikk=us n.

    asjatundliku=lt m.

    asja+tundma=tu o.

    asja+tundmatu=lt m.

    asjatundmat=us n.

    asjal käi/ma t. loomulikke vajadusi õiendama

    asjal+käi=k n.

    asjal+käi=mine n.

    asju toimeta/ma t.

    asja+toimet=us n.

    asju õienda/ma n.

    asja+õiend=us n.

  • astronoomia n. täheteadus

  • TULETISED

    astronoom n. astronoomiaga tegelev teadlane

    astronoomi=line o. \aeg, kell\


  • LIITSÕNAD

    meresõidu+astronoomia n.

    raadio+astronoomia n.

    sfääri+astronoomia n.

    stellaar+astronoomia n. täheastronoomia

    tähe+astronoomia n.



  • astro+fotograafia n. astr. taevakehade fotografeerimisega tegelev astronoomia haru

    astro+füüsika n.

    astro+giid n. tehn. seade orienteerimiseks taevakehade järgi

    astro+ühik n. (võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest)

    astronoomia+alane o. \avastus\

    astronoomia+instrument n. astronoomiariist

    astronoomia+märgid n. (kalendris)

    astronoomia+observatoorium n. astr.

    astronoomia+riist n. astronoomiainstrument

  • bakter n. biol. pisik, nähtav ainult mikroskoobi abil

  • TULETISED

    bakteri-aal=ne o. \haigus\ bakterite tekitatud

    bakteri=eemia n. bakterveresus

    bakteri=oos n. põllum. taimehaigus

    anti:bakteri-aal=ne o. \vahend\ bakteritevastane, baktereid hävitav

    antibakteriaal+preparaat n.

    antibakteriaal+ravim n.


  • LIITSÕNAD

    asoto+bakter n. põllum. õhulämmastikku siduv bakter

    atsidofiil+bakter n. biol. happelembene bakter

    bifido+bakter n. biol. mittetõvestav soolebakter, mis inimeste ja loomade seedekulglas kaitseb koos teiste soolemikroobidega organismi soolenakkuste vastu

    foto+bakter n. biol. helendusbakter

    helendus+bakter n. biol. (millel on püsiv võime valgust kiirata)

    kepp+bakter n. biol. med. batsill; (kepikujuline)

    kera+bakter n. biol. med. (kerakujuline)

    klamüüdia+bakter n. biol.

    koli+bakter n. med. jämesooles esinev pulkbakter (Escherichia coli)

    koma+bakter n. med. komakujuline bakter, vibrioon

    koroona+bakter n. med.

    kruvi+bakter n. med. (kruvikujuline)

    käärimis+bakter n. (põhjustab käärimist)

    lihasööja+bakter n. med. Streptococcus pyogenes; (inimese keha hakkab ise nahka ja nahaalust kudet lagundama)

    listeeria+bakter n. biol.

    mulla+bakter n.

    mügar+bakter n. bot. põllum.

    nitro+bakter n. biol. põllum. (nitrifitseeriv, nitraatideks muutev)

    piimhappe+bakter n. biol. (põhjustavad piima hapnemist)

    pulk+bakter n. (jämesooles)

    purpur+bakter n. biol. (väävliringes osalevad) purpursed, punased v. pruunid bakterid

    raua+bakter n. bibl.

    roiskumis+bakter, roisu+bakter n. biol. (tekitab valgu roiskumist)

    salmonella+bakter n.

    seen+bakter n.

    super+bakter n. (mis ei allu antibiootikumidele)

    tapja+bakter n.

    tuberkuloosi+bakter n.

    uro+bakter n. biol. (kuse v. kuseelunditega seotud)

    võihappe+bakter n.

    väävli+bakter n.

    äädikhappe+bakter n.



  • bakter+haigus, bakteri+haigus n.

    bakter+mädanik n.

    bakter+põletik n.

    bakter+relv n.

    bakter+reostus n.

    bakter+väetis n.

    bakteri+allergia n.

    bakteri+kandja n. ⇐ bakterite kandja

    bakteri+koloonia n.

    bakteri+kultuur n.

    bakteri+rakk n.

    bakteri+resistentsus n. resistentsus bakterite suhtes

    bakteri+sõda n. (bakterite kasutamisega)

    bakteri+tsiid n. keem. farm. baktereid surmav aine

    bakteritsiid=ne o. \mõju\

    bakteritsiids=us n.

    bakteritsiid+kiirgus n.

    bakteritsiid+lamp n.

    bakteri+vastane o. \kaitse\

    bakteri+viirus n. (baktereid hävitav)

    bakter+väetis n.

    bakteri-o+faag n. biol. baktereid lagundav, neis paljunev viirus

    faag n. bakteriofaag

    füto+faag n. zool. elustaimedest toituv loom

    makro+faag n. füsiol. suur õgirakk

    mikro+faag n. füsiol. väike õgirakk

    fago+teraapia n. med. ravimine bakteriofaagide abil

    bakteri-o+foobia n. haiglaslik kartus bakterite ees

    bakteri-o+loogia n. baktereid ja nende põhjustatud protsesse uuriv teadusharu

    bakterioloog n. bakerioloogiaga tegelev teadlane

    bakterioloogi=line o. \relv\ bakterioloogiaga seotud


  • ÜHENDITULETISED

    bakter+vere=sus n. bakterite leidumine veres

  • bariaatria n. med. rasvumise uurimise ja raviga tegelev arstiteaduse haru

  • TULETISED

    bariaat=er n. bariaatria eriarst

    kirurg-bariaater n.

    bariaatri=line o. \kirurgia\


  • LIITSÕNAD

    bariaatria+õde n.

  • dialekt n. keelet. murre, piirkonna eripärane keelekuju

  • LIITSÕNAD

    dialekt-o+loogia n. murdeteadus

    dialektoloog n. murdeuurija, dialektoloogiaga tegelev teadlane

    dialektoloogi=line o. dialektoloogiaga seotud


  • ÜHENDID

    sotsiaalne dialekt n.

    sotsi-o+lekt n. keelet. sotsiaalne murre

  • doos n. farm. annus, kindlaksmääratud ravimihulk ühekordseks v. ööpäevaseks tarvitamiseks

  • TULETISED

    doosi/ma t. doseerima

    dos=eeri/ma t. annustama, doose määrama, doosideks jagama

    dos=aator n. tehn. annusti, seadis mingi aine väljamõõtmiseks kindlas koguses

    automaat+dosaator n.

    kaalu+dosaator n.

    köögi+dosaator n.

    mahu+dosaator n.

    doseeri=ja n.

    doseeri=mine n.

    doseeri=ng n. (üksik) doseerimine


  • LIITSÕNAD

    kiirgus+doos n. füüs. kiiritusannus

    kiiritus+doos n. (iseloomustab ioniseeriva kiirguse toimet)

    neeldumis+doos n. füüs. valguse neeldumist näitav spektrijoon

    ravimi+doos n.

    üle+doos n. üleannus



  • dosi+meetria n. füüs. kiiritusdooside mõõtmise ning arvutamisega tegelev rakendusfüüsika haru

    mikro+dosimeetria n.

    dosimeetria+riist n.

  • eetika n. filos. kõlblusõpetus; kõlblusnormide kogum, mis piiristab ühiskonna liikmete käitumist

  • TULETISED

    eetik n. eetikaga tegelev filosoof

    eeti=line o. eetikasse puutuv; kõlbeline

    eba:eetiline o.

    ebaeetilise=lt m. \käituma\

    ebaeetilis=us n.

    eetilise=lt m. \toimima\

    eetilis=us n.


  • LIITSÕNAD

    arsti+eetika n.

    jahi+eetika n.

    keskkonna+eetika n.

    kutse+eetika n.

    meditsiini+eetika n.

    rüütli+eetika n.

    spordi+eetika n.

    äri+eetika n.



  • eetika+komitee n. (asutuses)

    eetika+koodeks n.

  • etümoloogia n. keelet. keeleteaduse haru, mis uurib sõnade päritolu ja sugulussuhteid teiste sõnadega; sõna algupära ning seos muude sama keele v. teiste keelte sõnadega

  • TULETISED

    etümoloog n. etümoloogiaga tegelev teadlane

    etümoloogi=line o. \teave, teatmik\ etümoloogiasse kuuluv v. puutuv

    etümologi=seeri/ma t. sõna päritolu selgitama

    etümologiseeri=mine n.


  • LIITSÕNAD

    rahva+etümoloogia n.



  • etümoloogia+sõnaraamat n.

  • filateelia n. postimaksevahendite, eriti postmarkide kogumine ja uurimine

  • TULETISED

    filatel=ist n. filateeliaga tegelev isik


  • LIITSÕNAD

    filateelia+kauplus n.

    filateelia+näitus n.

  • filosoofia n. mõtteteadus, maailma ja mõtlemise kõige üldisemate tunnusjoonte uurimine; piltl. ellusuhtumine, elutarkus

  • TULETISED

    filosoof n. mõttetark; filosoofiaga professionaalselt tegelev inimene; piltl. juurdlevalt ellu suhtuv inimene

    filosoofi=line o. filosoofiasse kuuluv, sellel põhinev; maailmavaatelist kontseptsiooni sisaldav; sügavamõtteline

    üld+filosoofiline o. \vaade\

    filosof=eeri/ma t. filosoofilistel teemadel arutlema; piltl. targutama

    filosofeeri=ja n.

    filosofeeri=mine n.


  • LIITSÕNAD

    ajaloo+filosoofia n.

    antiik+filosoofia n.

    elu+filosoofia n.

    keele+filosoofia n.

    kultuuri+filosoofia n.

    loodus+filosoofia n. looduse kui terviku filosoofiline seletamine ja tõlgendamine

    natuur+filosoofia n. loodusfilosoofia

    usu+filosoofia n.

    valgustus+filosoofia n. aj.

    õigus+filosoofia n.



  • filosoofia+doktor n.

    filosoofia+doktorant n.

    filosoofia+kandidaat n.

    filosoofia+koolkond n.

    filosoofia+magister n.

    filosoofia+magistrant n.

    filosoofia+professor n.

    filosoofia+seminar n.

    filosoofia+teaduskond n.

    filosoofia+üliõpilane n.

  • fotograafia n. päevapildistus, menetlus optiliste kujutiste jäädvustamiseks keemilisel teel

  • TULETISED

    fotograaf n. fotograafiaga tegeleja, päevapiltnik

    amatöör+fotograaf n.

    harrastus+fotograaf n.

    kõmu+fotograaf n.

    loodus+fotograaf n.

    pressi+fotograaf n.

    sõja+fotograaf n.

    fotograafi=line o. fotograafiale omane; fotograafia abil saadud

    fotograf=eeri/ma t.

    fotografeeri=ja n.

    fotografeeri=mine n.

    foto=ndus n. fotograafia kui tegevusala; fotograafiaalased küsimused


  • LIITSÕNAD

    aero+fotograafia n. õhust pildistamine

    aerofotograafi=line o. \kaardistus\

    astro+fotograafia n. astr. taevakehade fotografeerimisega tegelev astronoomia haru

    digi+fotograafia n. (digitaalne)

    digi+fotograafia n.

    infra+fotograafia n.

    stereo+fotograafia n. ruumilise kujutise jäädvustamine objekti kahest eri kohast pildistades

    sõja+fotograafia n.

    värvi+fotograafia n.



  • foto+amatöör n. fotoharrastaja

    fotoamatör=ism n. fotoamatöörina tegutsemine

    foto+asjandus n. fotondus

    foto+harrastaja n.

    foto+harrastus n.

    foto+kaup n. fotograafiaga seotud kaup

    foto+kemikaal n. fotograafias vajalik kemikaal

    foto+koopia n. trükise, kirja vm. fotograafiline koopia

    fotokop=eeri/ma t. fotokoopiat tegema

    foto+kunst n. fotograafia kui kujutava kunsti liik

    fotokunst=nik n. fotokunsti valdaja

    foto+labor n. (fotograafilisteks töödeks)

    foto+materjal n.

    foto+paber n. fotograafias kasutatav valgustundliku kihiga paber

    foto+reproduktsioon n. fotokoopia

    foto+repro n. fotoreproduktsioon

    foto+retušš n. fotograafiline retušš

    foto+plaat n. (fotograafias:) valgustundliku kihiga klaasplaat

    foto+tarbed n. fotograafias vajaminevad asjad

    foto+tarvik n.

    foto+tehnika n. fotografeerimise ja fotode valmistamise tehnika

    fotograafia+alane o. \koolitus\


  • MUU

    fotogeeniline o. pildistamiseks hästi sobiv

    fotogeenilis=us n.

    fotogeenne o. fotogeeniline

    fotogeens=us n.

  • genees n. teke, areng; tekkelugu, arengulugu; kirj. teose saamilugu

  • TULETISED

    geneeti=line2 o. geneesisse, tekkimisse puutuv


  • LIITSÕNAD

    antropo+genees n. inimese põlvnemine; inimese põlvnemise õpetus

    auto+genees n. biol. õpetus organismide arenemisest sisemiste, enamasti mittemateriaalsete tegurite määraval mõjul

    bio+genees n. elusolendite tekkimine teistest, varasematest elusolenditest

    biogeneeti=line o. \reegel\ biogeneesiga seotud

    etno+genees n. hõimude ja rahvuste teke ja kujunemine

    fülo+genees n. põlvnemiskäik

    meta+genees n. biol.; suguliste põlvkondade vaheldumine mittesuguliste põlvkondadega; geol. settekivimite muutumise staadium

    mono+genees n. tekkimine ühest allikast

    monogeneesi+teooria n.

    morfo+genees n. vormiteke; hrl biol. organismi ning tema elundite (vormi)teke ning areng

    muta+genees n. biol. mutatsioonide tekkeprotsess

    onto+genees n. isendi arenemine (viljastatud) munarakust kuni loomuliku surmani

    organo+genees n. biol.

    oro+genees n. kurrutus- ja mäetekkeprotsess

    osteo+genees n. med. luuteke

    ovo+genees n. munarakkude arenemise protsess

    para+genees n. mineraalide jms. samaaegne v. kindlas järgnevuses moodustumine

    pato+genees n. haiguse teke ja arenemine; seda uuriv patoloogia haru

    petro+genees n. kivimiteke

    polü+genees n. mitmest lähtest tekkimine

    spermio+genees n. seemneteke



  • gene-a+loogia n. põlvnemisõpetus, sugukonnateadus; sugupuu, põlvnemislugu, päritolu

    genealoog n. genealoogiaga tegelev teadlane

    genealoogi=line o. \huvi\ genealoogiasse puutuv

  • grafoloogia n. psühh. õpetus käekirja seosest inimese iseloomu, kalduvuste ja füüsiliste omadustega; käekirja uurimine sellelt seisukohalt, käekirjauurija

  • TULETISED

    grafoloog n. psühh. grafoloogiaga tegelev isik

    grafoloogi=line o. \ekspertiis\

  • habe n. (mehel); (habet meenutavate moodustiste kohta)

  • TULETISED

    habe=kas o. suure habemega

    habe=mik n. (pika) habemega mees

    habeme=tu o. ilma habemeta

    habe=tu/ma t. habemesse kasvama


  • LIITSÕNAD

    hall+habe n. halli habemega mees

    harjas+habe n.

    juudi+habe n. (toataim); sebralill (oskuskeeles)

    kikk+habe n. lühike terav lõuahabe; sellise habemega mees

    kitse+habe n. hõre kikkhabe; sellise habemega mees

    lõua+habe n.

    moka+habe n. lühike habe ülahuulel, vurrud

    pant+habe n. suur, tihe habe

    piima+habe n. piltl. hõre, alles kasvama hakanud habe; kõnek. poisiohtu noormees

    prohveti+habe n. pikk täishabe

    puna+habe n. punase habemega mees

    puu+habe n. (samblik)

    põsk+habe n.

    sammal+habe n. habemena rippuv sammal (puudel)

    sini+habe n. noori neide võrgutav rüütel muinasjuttudes; piltl. naiste võrgutaja

    soku+habe n. kitsas habe lõua otsas; sellise habemega mees

    tutt+habe n.

    täis+habe n.

    vale+habe n.



  • habe+kakk n. zool.

    habe+kotkas n. zool. suur raipetoiduline kotkas

    habe+lendlane n. zool. (nahkhiir)

    habe+nelk n. bot. õied asetsevad koos tiheda õisikuna

    habe+samblik n. bot. (puudel)

    habeme+hakatis n.

    habeme+harjas n.

    habeme+juurikas n. habemekarvade otsad raseeritud nahal

    habeme+karv n.

    habeme+konts-kontsun. lühike habe

    habeme+koonal n. piltl.

    habeme+kultuur n.

    habeme+nuga n.

    habeme+oras n. piltl.

    habeme+piirel n.

    habeme+puhm, habeme+puhmas n.

    habeme+säbar n.

    habeme+tutt n.

    habeme+tuust n.

    habeme+tüügas n.

    habeme+ude n. õrn habemekarvake; hõre pehme (äsja tärganud) habe

    habeme+vesi n.

    habeme+võru n.


  • ÜHENDITULETISED

    hõreda+habeme=line o. hõreda habemega

    musta+habeme=line o. \mees\ musta habemega

    pika+habeme=line o. \mees\ pika habemega

    roo+habe=kas n. zool. (roostikus pesitsev lind; efektsed mustadest sulgedest vuntsid)


  • ÜHENDID

    habet aja/ma t.

    habeme+aja=ja n. habemeajamise ja juukselõikusega tegelev isik; kõnek. habemeajamisaparaat

    habeme+aja=mine n.

    habemeajamis+aparaat n.

    habemeajamis+kreem n.

    habemeajamis+pintsel n.

    habemeajamis+seep n.

  • indiviid n. inimene kui üksikisik teiste inimeste seas; biol. isend, üksikolend

  • TULETISED

    individ-ual=ism n. üksikisiku huvide, isiksuse tähtsustamine

    individual=ist n. individualismi pooldaja

    individualist=lik o. \käitumine\ individualistile omane

    individ-uaal=ne o. indiviidile omane v. temale suunatud; isiklik

    individuaalse=lt m. \lähenema\

    individuaals=us n. isikupära, omapära

    individuaali=tse/ma t. omapäratsema, iseäratsema, oma individuaalsust rõhutama

    individuaalitse=mine n.

    individual=iseeri/ma t. individuaalseks tegema, erijooni arvestama

    individualiseeri=mine n.

    individuaal+autor n.

    individuaal+distants n.

    individuaal+elamu n.

    individuaal n. kõnek.

    individuaal+garaaž n.

    individuaal+graafik n.

    individuaal+harjutus n.

    individuaal+konsultatsioon n.

    individuaal+leping n.

    individuaal+plaan n.

    individuaal+psühholoogia n.

    individuaal+stiil n.

    individuaal+tellimus n.

    individuaal+toode n.

    individuaal+turniir n.

    individuaal+töötaja n.

    individuaal+võistlus n.

    individuaal+õmblemine n.

    individuaal+õmblus n.

    individuaal+õpe n.

    inter:individ-uaal=ne o. paljude indiviididega tegelev

  • inimene n.

  • TULETISED

    inim=kond n. kõik inimesed kokku, inimsugu

    inim=sus n. inimväärikuse austamine, humaansus

    inimsus+vastane o. \kuritegu\

    inim=lik o. inimsõbralik; inimesele vääriline; inimesepärane

    inimlikk=us n.

    inimliku=lt m. \kohtlema; mõistetav\

    eba:inimlik o.

    ebainimlikk=us n.

    ebainimliku=lt m. \julm\

    puht+inimlik o. \uudishimu\

    üld+inimlik o. \mure\

    üle+inimlik o. \pingutus\ üle inimvõimete ulatuv

    inimes=lik, inimese=lik o. inimesele omane, inimesetaoline


  • LIITSÕNAD

    aate+inimene n.

    abielu+inimene n.

    ahv+inimene n. antr. inimese ahvitaoline eellane

    argi+inimene n. lihtne, tavaline inimene

    dress+inimene n. kõnek. (kes kohta ja aega valimata dresse kannab)

    erand+inimene n.

    ird+inimene n.

    jõude+inimene n. (tegevuseta, tööta, rakenduseta)

    kaas+inimene n.

    kassi+inimene n. kõnek. see, kes armastab kasse

    koera+inimene n. kõnek. see, kes armastab koeri

    kuiva+maa+inimene n. <(kuiva+maa)+inimene> kõnek. maismaainimene, kel pole kokkupuudet mere ja rannaga

    kultuur+inimene n. (kultuurne, kultuurist mõjustatud)

    kunsti+inimene n. elukutseliselt kunstiga tegeleja

    liht+inimene n. tavaline inimene

    linna+inimene n.

    loome+inimene n.

    lume+inimene n. oletatav inimeselaadne olend, kes elab kõrgmäestikus

    maa+inimene n.

    mandri+inimene n.

    masin+inimene n. robot; piltl. masinlikult tegutsev inimene

    massi+inimene n. filos. massiühiskonna tüüpiline liige

    mets+inimene n. algelisel tsivilisatsiooniastmel inimene, metslane

    mõistuse+inimene n.

    nüüdis+inimene n.

    oleviku+inimene n.

    oma+inimene n. pere liige; lähem sugulane; sama kollektiivi liige, sama töö v. harrastusega seotud isik; kohalik elanik (vastandatuna võõrale); omaks saanud inimene

    omainimese=lik o. \suhe\

    pool+inimene n. (mittetäisväärtuslik)

    prügikasti+inimene n.

    risti+inimene n. ristiusku inimene, kristlane

    ränd+inimene n.

    seltskonna+inimene n.

    teadus+inimene, teaduse+inimene n.

    teatri+inimene n. (teatrikunstiga tegelev)

    teo+inimene n.

    trendi+inimene n. (trendi järgiv)

    tunde+inimene n.

    täis+inimene n. täiskasvanu; täisväärtuslik inimene

    töö+inimene n.

    usu+inimene n.

    vaimu+inimene n. vaimse tööga tegelev, ka üldse vaimsete huvidega inimene

    vana+inimene n. vanem inimene

    vanainimes=lik, vanainimese=lik o. \aeglus\

    äri+inimene n.

    ühe+küla+inimene n. <(ühe+küla)+inimene> (samast külast pärit)

    üli+inimene n. (kehalise v. vaimse ülijõuga)

    üliinim=lik o. üliinimese sarnane, üliinimesele omane

    ürg+inimene n.



  • inim+ahv n.

    inim+aju n.

    inim+asula n.

    inim+asustus n.

    inim+elu n.

    inim+figuur n.

    inim+geenius n.

    inim+hing n.

    inim+hulk n.

    inim+häkkimine n. inimese häkkimine

    inim+iga-ean.

    inim+kaotus n.

    inim+kari-karjan.

    inim+kaubandus n.

    inim+kauge o.

    inim+keel n.

    inim+keha n.

    inim+kilp n. sõj. ründaja heidutuseks sihtmärgi ette seatud inimene v. inimesed

    inim+kobar n.

    inim+kogu-kogun.

    inim+koletis n.

    inim+kontakt n. (inimeste vahel)

    inim+kooslus n.

    inim+kultuur n.

    inim+kõrgune, inimese+kõrgune o. \makett\ inimese kõrgune

    inim+käsi n.

    inim+laip n.

    inim+laps, inimese+laps n. laps; inimene

    inim+levi n. inimeste kaudu levimine

    inim+liha n.

    inim+loom-looman. piltl. inimene, inimeseloom; loomalik, allakäinud inimene

    inim+looming n.

    inim+loomus n.

    inim+lähedane n. \liik\

    inim+meri n.

    inim+murd n.

    inim+mõistus n.

    inim+mõju n.

    inim+müür n.

    inim+nahk n.

    inim+ohver n.

    inim+olend n.

    inim+olevus n.

    inim+organism n.

    inim+pundar n.

    inim+putukas n. piltl.

    inim+põlv n.

    inim+rass n.

    inim+ressurss n.

    inim+rodu n.

    inim+saatus n.

    inim+skulptuur n.

    inim+sugu-soon.

    inim+suhted n.

    inim+suhtlus n.

    inim+summ-summan.

    inim+sõbralik, inimese+sõbralik o. (teiste) inimeste vastu sõbralik

    inim+süda n.

    inim+teadus n.

    inim+teadvus n.

    inim+tegevus n.

    inim+tekkeline o. \pinnavorm\ inimtegevuse tagajärjel tekkinud

    inim+tund n. maj. tööaja mõõtühik, inimese töötund

    inim+tunnetus n.

    inim+töö n. inimeste töö

    inim+tööpäev n. inimese tööpäev

    inimpäev n. inimtööpäev

    inim+tühi o.

    inim+tüüp n.

    inim+vaenulik o.

    inim+vaim n.

    inim+vare-varemen. piltl. kurnatud seisundis inimene

    inim+vool-voolun.

    inim+vrakk n. piltl. inimvare

    inim+võimed n.

    inim+värdjas n.

    inim+väärikus n.

    inim+väärne o. \elu\

    inimväärse=lt m. \elama\

    inimväärs=us n.

    inim+õigus n.

    \ÜRO\ inimõigus+nõukogu n.

    inim+ühiskond n.

    inimese+hakatis n. nalj. väike laps

    inimese+loom-looman. kõnek. inimene

    inimese+muld n. piltl. rauk

    inimese+parasiit n.

    inimese+poeg n. inimene; ka relig. Inimese Poeg, Kristus

    inimese+pärane o. \käitumine\

    inimese+teadus n. antropoloogia (laias mõttes)

    inimese+toit n.

    inimese+tükk n. kõnek.

    inimese+väärne o. \elu\

    inimeseväärse=lt m. \elama\

    inimeseväärs=us n.



  • kahe+inimese+tuba n. <(kahe inimese)+tuba> (hotellis)

    kahe+inimese+voodi n. <(kahe inimese)+voodi> (mõeldud kahele inimesele)

    poolteise+inimese+voodi n.

    ühe+inimese+kajut n. (ühele inimesele)

    ühe+inimese+tuba n. (hotellis: ühe inimese jaoks)

    ühe+inimese+voodi n. (ühele inimesele sobiv)


  • ÜHENDITULETISED

    biseksuaalne inimene n.

    biseksuaal n. biseksuaalne inimene

    mitme+inimese=line o. \järjekord\ mitmest inimesest koosnev



  • inimeste+vaheli=ne o. \usaldus\ inimeste vahel olev


  • ÜHENDID

    inimesi armasta/ma t.

    inimese+armasta=ja n. filantroop

    inimese+armast=us n.

    inimesi pelga/ma t.

    inim+pelg=lik, inimese+pelg=lik o. inimesi kartev v. häbenev

    inim+pelg=ur n. erak

    inim+pelg=us, inimeste+pelg=us n.

    inimesi põlga/ma t.

    inim+põlg=ur, inimese+põlg=ur n.

    inim+põlg=us, inimese+põlg=us n.

    inimesi röövi/ma t.

    inim+rööv, inimese+rööv n.

    inim+röövi=ja, inimese+röövi=ja n.

    inim+röövi=mine, inimese+röövi=mine n.

    inimest tap/ma t.

    inimese+tapp-tapun.

    inimese+tap=ja n.

    inimese+tap=mine n.

    inimesi sööma t.

    inim+söö=ja, inimese+söö=ja n.

    inim+söö=mine, inimese+söö=mine n. inimesesöömine

    inimesi tund/ma t.

    inimese+tund=ja, inimeste+tund=ja n.

    inimeste+tund=mine n.

    inimesi vihka/ma t.

    inim+vihka=ja, inimese+vihka=ja n.

    inimvihkaja=lik o. \mõtteviis\

    inimvihkajalikk=us n.

    inimvihkajaliku=lt m. \õel\

    inimese+vihka=mine n.

  • Märgid
    +liitmine
    ~seotud tüvi
    =sufiksituletus
    :prefiksituletus
    /vormitunnus
    -vaheliide
    Sõnaliigid
    n.nimisõna
    o.omadussõna
    t.tegusõna
    a.arvsõna
    as.asesõna
    n.pärisnimi
    m.määrsõna
    k.kaassõna
    s.sidesõna
    h.hüüdsõna

    © Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur