[SP] "Eesti keele sõnapered"

SõnastikustKasutusjuhend jm lisad • Arvamused ja ettepanekud dict.sp@eki.ee


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

kaal1kaalun. mingi keha v. aine mass; seade keha massi mõõtmiseks; tähtsus, väärtus, mõju; sp. teat. kindel kaalukategooria, vt ka kaal2, kaalud n. kaal, kaalumisseade

  • TULETISED

    kaalu=kas o. \pakk; otsus\ suure kaaluga, raske; hinnatav, väärtuslik

    kaaluka=lt m. \esitatud\ väärikalt, tähtsalt, mõjukalt

    kaaluk=us n.

    kaalu=line o. \suhe\ kaalu puudutav

    kaalu=tu o. ilma kaaluta; väga kerge, peaaegu ilma kaaluta

    kaalut=us n.

    kaalu/ma t. teat. kaalu omama; kaalu kindlaks määrama; järele mõtlema; kangiga midagi maa seest välja kangutama

    kaalu-t=le/ma t. mõttes läbi kaaluma

    kaalutle=ja n.

    kaalutle=mine n.

    kaalutl=us n.

    julgeoleku+kaalutlus n. jur.

    turvalisus+kaalutlus n. jur.

    kaalutlus+otsus n. jur.

    kaalutlus+õigus n. jur.

    kaalu=ja n.

    kaalu=mine n.

    kaalumis+automaat n.

    kaalut=is n. täpselt väljakaalutud kogus

    kaaluma=tu o. järelemõtlematu

    kaalumatu=lt m.

    kaalumat=us n.

    kaaluva=lt m. hindavalt

    järele kaalu/ma t. järele mõtlema

    järele+kaaluma=tu o. \otsus\

    järele+kaalumatu=lt m.

    järele+kaalu=mine n.

    järele+kaalutu=lt m.

    läbi kaalu/ma t. \võimalusi\ midagi (eelnevalt) läbi mõtlema v. läbi arutama

    läbi+kaalu=mine n.


  • LIITSÕNAD

    aida+kaal-kaalun. vilja puhaskaal (pärast puhastamist ja kuivatamist)

    ala+kaal-kaalun. (normaalsest v. lubatust väiksem)

    alakaalu=line o. \laps\

    apteegi+kaal, apteegi+kaalud

    bruto+kaal-kaalun. maj. kauba kaal koos pakendiga

    detsimaal+kaal-kaalun. tehn. kümnendikkaal; kaalutav raskus on sellel 10 korda suurem kui kaalumiseks tarvilike vihtide raskus

    elus+kaal-kaalun.

    eri+kaal-kaalun.

    helves+kaal-kaalun. sp. kergeim kehakaalukategooria raskekaalus

    helveskaal=lane n. sp. helveskaalusportlane

    helveskaalu+sportlane n.

    imiku+kaal-kaalun.

    juveeli+kaal, juveeli+kaalud n.

    kang+kaal, kang+kaalud-kaalun. füüs.

    keha+kaal n.

    kerge+kaal-kaalun. sp. (raskejõustiku kategooria)

    kergekaal=lane n. kergekaalus võistlev sportlane

    kergekaalu+sportlane n.

    kesk+kaal-kaalun. (raskejõustiku kategooria)

    keskkaal=lane n. keskkaalus võistlev sportlane

    kerge+keskkaal-kaalun.

    kontroll+kaal, kontroll+kaalud n.

    koorma+kaal, koorma+kaalud n. (kaalub koormat)

    kukk+kaal-kaalun. sp. kaalukategooria (51-54 kg) poksis

    kukkkaal=lane n. kukkkaalus võistlev poksija

    kärbes+kaal-kaalun. sp. kaalukategooria maadluses (48–52 kg), džuudos (kuni 60 kg), poksis (48–51 kg) ja tõstmises (52–56 kg)

    kärbeskaal=lane n.

    kärbeskaalu+sportlane n.

    käsi+kaal-kaalun.

    kümnend+kaal-kaalun. mittevõrdõlgne kaal, mille õlgade vahe o 1:10, detsimaalkaal

    maksimaal+kaal-kaalun.

    minimaal+kaal-kaalun.

    neto+kaal-kaalun. maj. puhaskaal, kaal pakendita

    nominaal+kaal-kaalun. maj. ettenähtud kaal, nimikaal

    normaal+kaal-kaalun.

    normaalkaalu=line o. \inimene\ normaalkaaluga

    osa+kaal-kaalun.

    osuti+kaal-kaalun. osutiga kaal

    puhas+kaal-kaalun. kaal pakendita

    punkri+kaal-kaalun. puhastamata ja kuivatamata vilja kaal

    raske+kaal-kaalun. sp. (raskejõustiku kategooria)

    raskekaal=lane n. raskekaalus võistlev sportlane

    pool+raskekaal-kaalun.

    poolraskekaalu+sportlane n.

    raskekaalu+sportlane n.

    sajandik+kaal-kaalun. (õlgade suhe on 1:100)

    skaala+kaal, skaala+kaalud n.

    standard+kaal-kaalun.

    sulg+kaal-kaalun. sp.

    sulgkaal=lane n. sp.

    sulgkaalu+sportlane n.

    sünni+kaal-kaalun.

    tapa+kaal-kaalun.

    tasa+kaal-kaalun. seisund, kus keha püsib muutumatus asendis; stabiilne olek, kooskõla, harmoonia; võrdne-olek, võrdsus; psüühika normaalne seisund, enesevalitsus

    tasakaalu=kas o. \mees; otsus\ ennast valitsev; läbimõeldud, tasakaalus

    tasakaaluka=lt m. \käituma\

    tasakaaluk=us n.

    tasakaalu=line o. \protsess\ tasakaalu puutuv, tasakaaluga seotud

    tasakaalu=tu o. \iseloom\

    tasakaalutu=lt m.

    tasakaalut=us n.

    tasakaalu=sta/ma t. tasakaalu seadma v. tasakaalus hoidma

    tasakaalusta=ja n.

    tasakaalusta=mine n.

    tasakaalustama=tu o.

    tasakaalustamatu=lt m.

    tasakaalustamat=us n.

    tasakaalustatu=lt m.

    tasakaalustat=us n. tasakaalustatud olek

    tasakaalust=us n. tasakaalustamine

    tasakaalu=stu/ma t. tasakaalu minema, tasakaalu saavutama

    tasakaalustu=mine n.

    turu+tasakaal-kaalun.

    öko+tasakaal-kaalun. biol.

    tasakaalu+aisting n.

    tasakaalu+asend n.

    tasakaalu+elund n.

    tasakaalu+harjutus n.

    tasakaalu+häire n.

    tasakaalu+kunst n.

    tasakaalu+meel n.

    tasakaalu+poliitika n.

    tasakaalu+punkt n.

    tasakaalu+seisund n.

    tasakaalu+õpetus n.

    vastu+kaal-kaalun. keha kaalu mõju vähendav v. neutraliseeriv raskus

    vedru+kaal, vedru+kaalud n.

    viht+kaal, viht+kaalud-kaalun.

    üle+kaal-kaalun. normaalsest v. lubatust suurem kaal; üleolek, valdavus

    ülekaalu=kas o. \võit, vastane\

    ülekaaluka=lt m. \võitma\

    üliraske+kaal-kaalun. sp.



  • kaal+iste-isten. sp.

    kaalu+erinevus n.

    kaalu+iive n.

    kaalu+jäätis n.

    kaalu+kadu n.

    kaalu+kang n.

    kaalu+kangas n. (kaaluga müüdav)

    kaalu+kategooria n. sp.

    kaalu+kaup n.

    kaalu+kauss n.

    kaalu+keel n. kaalu seisu märkiv osuti; piltl. see, mis kallutab otsuse, sündmuse toimumise vms teatud suunas

    kaalu+koda n. eri hoone v. ruumid kaupade kaalumiseks

    kaalu+maks-maksun.

    kaalu+osuti n.

    kaalu+pomm n.

    kaalu+protsent n.

    kaalu+seier n.

    kaalu+täiend n. maj.

    kaalu+viht-vihin.

    kaalu+ühik n.


  • ÜHENDITULETISED

    kerge+kaalu=line o. kaalult v. väärtuselt kerge

    kergekaalulis=us n.

    raske+kaalu=line o. kaalult raske; kaalukas, oluline

    täie+kaalu=line o. täie kaaluga

    üle+kaalu=line o. üle normaalse v. lubatud kaalu

    ülekaalulis=us n.


  • ÜHENDID

    kaalu jälgi/ma t. teadlikult toitumist jälgima, kui eesmärgiks on kaalust maha võtta

    kaalu+jälgi=ja n.

    kaalu+jälgi=mine n.

    kaalu kaota/ma t. kaalust maha võtma

    kaalu+kaot=us n.

    kaalu langeta/ma t.

    kaalu+langet=us n.

    kaalulangetus+meetod n.

    kaalule pane/ma t. \elu, tervist\ millegagi riskima

    kaalule+pane=k n.

  • kassatsioon1 n. jur. jõustumata kohtuotsuse peale edasikaebamine ja selle otsuse uus läbivaatamine kõrgema astme kohtus

  • LIITSÕNAD

    kassatsioon+kaebus n.

    kassatsioon n. kassatsioonkaebus

    kassatsioon+protest n.

    kassatsiooni+kohus-kohtun.

    kassatsiooni+määrus n.

    kassatsiooni+tähtaeg n.

  • keel n. liikuv elund suuõõne põhjas; kõneelund; suhtlemisvahend; piltl. kuju või funktsiooni poolest keelt meenutav osa millelgi; eripärane keelepruuk

  • TULETISED

    keel=jas o. \leht (taimel)\ keelekujuline

    keel=ik1 n. keelt meenutav moodustis; murd. lehma mao osa; tehn. turvavöö otsmine osa; zool. (seedeelundkonna ja närviväädi vahel)

    selja+keelik n. zool. keelikloomade skeleti keskosa

    keelik2 n. seljakeelik

    keelik+loomad-looman. (kellel esineb seljakeelik)

    keeliku+rohi n. (taim)

    keel=kond n. keelet. ühisest algkeelest põlvnevate keelte rühm

    ~keel=ne o. mingis keeles olev v. toimuv; mingit keelt valdav

    alamsaksa+keelne o. \käsikiri\

    araabia+keelne o. \sõna\

    eesti+keelne o. \tõlge\

    esperanto+keelne o. \kirjutis\

    heebrea+keelne o. \kirjandus\

    hiina+keelne o. \ajaleht\

    inglis+keelne o. \õpe\

    itaalia+keelne o. \raamat\

    jaapani+keelne o. \kirjandus\

    kaks+keelne o. \inimene, sõnaraamat\ kaht keelt tarvitav; kahes keeles olev

    kakskeels=us n. kahe keele valdamine, bilingvism

    kahe+keelne o. \inimene\ silmakirjalik, kahepalgeline

    kahekeelse=lt m. \käituma\

    kahekeels=us n.

    kolme+keelne o. \silt, sõnastik\ kolme keelt kasutav v. sisaldav

    kreeka+keelne o. \kirjandus\ kreeka keeles olev

    ladina+keelne o. \tekst\ ladina keeles olev

    libe+keelne o. libeda keelega; piltl. meelitav, lipitsev

    lõunaeesti+keelne o. \raamat\ lõunaeesti keeles olev

    läti+keelne o. \raamat\ läti keeles olev

    mitme+keelne o. mitmes keeles olev; mitut keelt valdav

    mitmekeels=us n.

    muu+keelne o. \elanik, raamat\ muud keelt kõnelev, muus keeles kirjutatud

    nelja+keelne o. \sõnastik\ neljas keeles olev

    oma+keelne o. \haridus, õpe\ oma keeles, emakeeles olev, toimuv

    pehme+keelne o. pehme keelega (näit. alkoholi toimel)

    pool+keelne o. mõlema keele halb oskus

    poolkeels=us n.

    prantsus+keelne o. prantsuse keeles olev

    põhjaeesti+keelne o. põhjaeesti keeles olev

    rootsi+keelne o. \artikkel\ rootsi keeles olev

    saksa+keelne o. saksa keeles olev

    slaavi+keelne o. \tekst\ slaavi keeles olev

    soome+keelne o. soome keeles olev

    Tallinna-keelne, tallinna+keelne o. \raamat\ tallinna keeles olev

    Tartu-keelne, tartu+keelne o. \raamat\ tartu keeles olev; lõunaeesti kirjakeeles

    teis+keelne o. \nimi\ muukeelne

    vene+keelne o. \kirjandus\ vene keeles olev

    võru+keelne o. \aabits\ võru keeles olev

    ühe+keelne o. \sõnararaamat\

    ülemsaksa+keelne o. ülemsaksa keeles olev

    umb+keelne o. kohalikku keelt mitteoskav

    keele=ke n. kok. bot.

    keele=kas o. \naine\ jutukas

    keele=line o. \andekus, parandus\ keelega seotud

    ~keele=line o. mingi arvu keeltega

    kolme+keeleline o. \kitarr\ kolme keelega

    nelja+keeleline o. \pill\ nelja keelega

    keele=nd n. keelet. sõna v. püsiühend

    juhu+keelend n. juhuslik keelend

    laen+keelend n. laenatud keelend

    okasionaal+keelend n. ⇐ okasionaalne keelend juhukeelend

    paralleel+keelend n. rööpkeelend

    rööp+keelend n. rööpne keelend

    stamp+keelend n.

    unar+keelend n. (unarusse jäänud, vähe kasutatud)

    uudis+keelend n. uus keelend

    keele=stu n. sp. reketi raami sisse pingutatud keeled

    keele=tu o. sellises seisundis, et ei leia sõnu; tumm, kõnevõimetu

    keeletu=lt m. \jälgima\

    keelet=us n.

    keeli=kas n. etn. vankri rattapaare ühendav vahepuu

    keele=sta/ma t. \viiulit\ keeli peale panema

    keelesta=ja n.

    reketi+keelesta=ja n. see, kes keelestab reketit

    keelesta=mine n.

    keeli=ta/ma t. veenma, auku pähe rääkima

    keelit=le/ma t. korduvalt keelitama

    keelita=ja n.

    keelita=mine n.

    keelit=us n.

    keeli=ti m. mõnes keeles; keelte kaupa


  • LIITSÕNAD

    abi+keel n. (suhtlemise abivahendiks põhikeele kõrval)

    adstraat+keel n. keelet. emakeelega kõrvu kasutatav naaberkeel

    ajakirjandus+keel n.

    alg+keel n. algupärandi, originaali keel (vastandina tõlkele); keelet. aluskeel, oletatav sugulaskeelte ühine lähtekuju

    algkeel=ne o. \tekst\ algkeeles olev

    algoritmi+keel n. mat. inf. tehiskeel algoritmide kirjeldamiseks

    all+keel n. (oskuskeel, ilukirjanduskeel jne.)

    alus+keel n. keelet. algkeel

    ameti+keel n.

    antiik+keel n.

    are+keel n. ped. lihtsustatud keel

    argi+keel n. kõnekeel, kirjakeelega võrreldes normivabam igapäevaelu keel

    asjaajamis+keel n. (ametiasjade ajamisel)

    assembler+keel n. inf. (masinakeel)

    bassi+keel n. (kitarril)

    ema+keel n.

    emakeel=ne o. \kirjandus, õpe\

    mitte+emakeelne o.

    emakeele+lugemik n.

    emakeele+päev n. 14. märts

    emakeele+tund n.

    emakeele+õpetaja n.

    emakeele+õpetus n.

    eri+keel n. släng

    euro+keel n. Euroopa Liidu dokumentide keel

    filmi+keel n. kinematograafia väljendusvahendite süsteem

    formaal+keel n. inimese kujundatud kunstkeel

    heli+keel n.

    hinge+keel n. piltl.

    hõimu+keel n. teatava hõimu keel; sugulaskeel

    ilukirjandus+keel n.

    info+keel n. tehiskeel info esitamiseks

    inim+keel n.

    kaalu+keel n. kaalu seisu märkiv osuti; piltl. see, mis kallutab otsuse, sündmuse toimumise vms teatud suunas

    kandle+keel n.

    kantselei+keel n.

    karu+keel n. bot. (karedate lehtedega umbrohi)

    keha+keel n. suhtlusvahend, mis hõlmab kehahoiakut, žeste, näoilmet, kaugust vestluspartnerist

    kehakeele+ekspert n.

    kida+keel n. kidaga keel, tekitab kõnehäireid; sellise keelega inimene

    kidakeel=ne o. ebaselge hääldusega; sõnakehv; saamatu jutuga

    kidakeelse=lt m.

    kidakeels=us n. väljendumise kesisus; napisõnalisus; ebaselge, pudistav hääldus

    kiriku+keel n. (vastav keelepruuk)

    kirja+keel n. keele ühtseim, üldrahvalikult kasutatav keelekuju; kirjutatud tekstide keel

    kirjakeel=ne o. \tõlge\

    kirjakeelse=lt m. \laitmatu\

    kirjakeels=us n.

    kitarri+keel n.

    kodu+keel n.

    kreool+keel n. segakeel

    kujundi+keel n.

    kultuur+keel n.

    kõne+keel n. kõneldav keel, suulises kõnes kasutatav keel

    käo+keel n. bot. (rohttaim)

    lamba+keel n. ka bot. (mõne keelja lehega taime rahvapärane nimetus)

    laste+keel n. keelet. laste ealiselt määratud keelekasutus; (ninnutamine)

    lastekeel=ne o. \sõna\

    libe+keel n. piltl. meelitaja, lipitseja

    luku+keel n.

    luule+keel n.

    luulekeel=ne o. \lugu\

    lähte+keel n. keelet. keel, millest teatav sõna v. muu keelend lähtub

    maailma+keel n. (kogu maailma ühine suhtlusvahend)

    maa+keel n. hrl vnm. eesti keel

    maakeeli m. maakeeles

    mao+keel n. bot. ühe kuni kolme jagunemata lehega ühe kuni kolme jagunemata lehega sõnajalgtaim

    masina+keel n. (info esitamiseks vahetult arvutis)

    meri+keel n. zool. ovaalse kehaga lestakujuline merekala

    mesi+keel n. piltl. mesimagus jutt

    mesikeel=ne o. \jutt, mees\

    mesikeeli m. \meelitama\

    meta+keel n. keelet. keel, mille abil kirjeldatakse mingit teist keelt

    murde+keel n.

    murdekeel=ne o. \luule\

    mustlas+keel n.

    naaber+keel n.

    nüüdis+keel n.

    originaal+keel n.

    oskus+keel n. kirjakeele allkeel teadus-, kunsti-, tootmis- jm alade tarvis

    oskuskeel=ne o. \nimetus\

    pandla+keel n.

    peni+keel n. bot. (veetaim)

    pidžin+keel n. segakeel

    piibli+keel n.

    piitsa+keel n. piltl. piitsaplaks

    pildi+keel n. kujundikeel

    pilli+keel n.

    programmeerimis+keel n. inf. programmikeel

    programmi+keel n. inf.

    proosa+keel n. proosale iseloomulik keeletarvitus

    pudi+keel n. ebaselge kõne

    pudikeel=ne o. \laps\

    pudikeels=us n.

    puu+keel n. kõnek. piltl. purssiv võõrkeele kõnelemine

    raamatu+keel n. raamatulik keelepruuk; kirjakeel

    rahva+keel n. (vastandina kirjakeelele)

    rahvakeel=ne o. \väljend\

    rahvus+keel n.

    reketi+keel n.

    riigi+keel n.

    sala+keel n.

    sega+keel n.

    sool+keel n. (keelpillil)

    standard+keel n. (standardne)

    sugulas+keel n.

    suhtlemis+keel n.

    žesti+keel n.

    tapi+keel n. eh. tehn.

    tarbe+keel n. asjaajamiskeel

    tava+keel n. (tavaline, harilik)

    teadus+keel n.

    tehis+keel n.

    tooni+keel n. keelet. (kus ühesuguse häälikulise koosseisuga sõnu eristatakse iseloomuliku põhitooni abil)

    tule+keel n.

    tulem+keel n. (millesse tõlgitakse)

    tunde+keel n.

    tõlke+keel n. (millesse mingi tekst on tõlgitud)

    töö+keel n.

    tütar+keel n. (aluskeele suhtes)

    ussi+keel n. bot. (rohttaim)

    vahendus+keel n.

    viipe+keel n. (viibete abil)

    viipekeel=ne o. \tõlge\

    viiuli+keel n.

    vormi+keel n. teose vormi puudutavate väljendusvahendite süsteem

    vulgaar+keel n. vulgaarne keel

    võtme+keel n.

    võõr+keel n.

    võõrkeele+oskus n.

    vähemus+keel n.

    õigus+keel n.

    õppe+keel n.

    õõs+keel n. bot. (taim)

    ämma+keel n. viigikaktuse rahvapärane nimetus

    äri+keel n.

    ühis+keel n. kirjakeelelähedane üldrahvalik kõnekeel

    üld+keel n. kirjakeele tuumosa, mida vajab kogu rahvuskeele kasutajaskond

    üldkeel=ne o. \nimetus\ üldkeeles kasutatav

    ingli+keeli m. \kinnitama\ kaunisõnaliselt

    jumala+keeli m. \paluma\ kogu hingest



  • keel+pill n. muus.

    keelpilli+kvartett n.

    keelpilli+muusika n.

    keelpilli+orkester n.

    keelpilli+sekstett n.

    keelpilli+trio n.

    keelpilli mängi/ma t.

    keelpilli+mäng n.

    keelpilli+mängi=ja n.

    keel+register n. (orelil)

    keel+sarrus n. eh.

    keel+tapp-tapin. eh.

    keel+uss n. zool. (parasiit)

    keel+vile-vilen. muus.

    keel+õis n. bot.

    keelõie=line o. \taim\ keelõitega

    keelõielised n. (taimede alamsugukond)

    keele+aines n.

    keele+ainestik n.

    keele+ajalugu n.

    keeleajaloo=lane n. keeleajaloo uurija

    keeleajaloo=line o. \uurimus\ keeleajalooga seotud

    keeleajaloolise=lt m. \huvitav\

    keele+ala n. teat. keele, murde, murraku esinemisala

    keele+anne-anden.

    keele+atlas n.

    keele+barjäär n.

    keele+ekspert n.

    keele+erinevus n.

    keele+filosoofia n.

    keele+geograafia n.

    keele+huvi n.

    keele+huviline1 n. see, kes keel(t)e vastu huvi tunneb

    keele+huviline2 o. \õpilane\

    keele+inspektor n.

    keele+inspektsioon n.

    keele+juhis n.

    keele+juht-juhin. (murde kogumisel)

    keele+jurist n. (ametinimetus)

    keele+juur n. anat.

    keele+kida n. anat.

    keele+kohvik n. (keeleõppekeskkonnana erineva emakeelega inimeste vahel)

    keele+kollektiiv n.

    keele+komistus n. keelevääratus

    keele+konarus n. sobimatu keelend

    keele+konsultatsioon n.

    keele+kontakt n.

    keele+kuju n. keele esinemisvorm

    keele+kultuur n.

    keele+kursus n.

    keele+kümblus n. (keeleõppemeetod)

    keelekümble=ja n. keelekümblusõpilane

    keelekümblus+klass n.

    keelekümblus+õpilane n.

    keele+laager n.

    keele+lapsus n. keelevääratus

    keele+luu n. anat.

    keele+maastik n.

    keele+mapp n. ped.

    keele+mees n.

    keele+mälestis n.

    keele+neet n.

    keele+norm n. keelet. keelendite ja keelereeglite ühesus ühe keelekollektiivi piires

    keele+norming n. keelet. fikseeritud keelenorm

    keele+nõuanne-anden.

    keele+nõuded n.

    keele+näide n.

    keele+näsa n. anat.

    keele+olümpiaad n.

    keele+paelad n.

    keele+piir n.

    keele+poliitika n.

    keelepoliitik n. keelepoliitika asjatundja

    keelepoliiti=line o. \tegevus\

    keelepoliitilise=lt m. \oluline\

    keele+praktika n.

    keele+pruuk n.

    keele+puu n. keelet.

    keele+põld n.

    keele+pädevus n. keeleline pädevus

    keele+pära n. keele tagaosa

    keele+reegel n.

    keele+reis-reisin.

    keele+ring n.

    keele+rühm n.

    keele+saar n. väike muukeelne ala suurema keeleala sees

    keele+seadus-seadusen.

    keele+sektor n. (tegeleb keeleprobleemidega)

    keele+selg n. anat.

    keele+spetsialist n.

    keele+statistika n.

    keele+sugemed n.

    keele+sugulus n.

    keele+säuts n.

    keele+tapp n. keelekadu, koodivahetus

    keele+tark n.

    keele+teadlane n.

    keele+teadus n.

    keeleteadus=lik o. \tegevus\

    üld+keeleteadus n.

    keele+test n.

    keele+tipp-tipun. anat.

    keele+toimetaja n.

    keele+toimkond n.

    keele+tund n.

    keele+tunne n.

    keele+tüpoloogia n.

    keele+tüüp n.

    keele+uurimus n.

    keele+vaist n.

    keele+veeb n. lingid tasuta sõnastikele Internetis ja liides nende kasutamiseks

    keele+viga n.

    keele+värk n. kõnek.

    keele+vääratus n.

    keele+õpetus n.

    keele+õpik n.

    keele+üksus n. keeleline üksus (nt häälik, sõna)

    keele+õpingud n.

    keelte+hoidik n. (viiulil, kitarril)

    keelte+kool-koolin.


  • ÜHENDITULETISED

    keele+huviline1 n. see, kes keel(t)e vastu huvi tunneb

    keele+huviline2 o. \õpilane\


  • ÜHENDID

    keelt arenda/ma

    keele+arenda=ja n.

    keele+arend=us n.

    keelearendus=lik o. \töö\

    keelarendus+töö n.

    keelt hoolda/ma t.

    keele+hoolda=ja n.

    keele+hoold=us n.

    keele+hool=e n.

    keelehoolde+keskus n.

    keelt kand/ma t. piltl. taga rääkima, tühje jutte levitama; kellegi peale kaebama

    keele+kand=ja n.

    keel=ik3 n. keelekandja

    keele+kand=mine n.

    keele+kann=e-kanden.

    keelt karasta/ma t. jooma

    keele+karast=us n. keelekaste, see, mis keelt karastab

    keelt kast/ma t. jooma, rüüpama (hrl. vägijooke)

    keele+kast=e-kasten. jook, joodav (hrl. õlu, viin,vesi vm.)

    keele+kast=ja n.

    keele+kast=mine n.

    keelt kasuta/ma t.

    keele+kasuta=ja n.

    keele+kasut=us n.

    keelt korralda/ma t.

    keele+korralda=ja n. (ametinimetus)

    keele+korrald=us n. (tegevusala)

    keelekorraldus=lik o. \tegevus\

    keelekorraldus+teooria n.

    keelt murd/ma t.

    keele+murr=e n.

    murre n. keelet. keelemurre, piirkondlik eripärane v. sotsiaalne allkeel, dialekt

    ida+murre n. Ida-Eesti murre

    idamurde=line o.

    kesk+murre n. teat. keeleala keskosa murre

    kirderanniku+murre n.

    kodu+murre n.

    kodumurde=line o. \luuletus\

    lääne+murre n. Lääne-Eesti murre

    ranniku+murre n.

    keelt oska/ma t.

    keele+oska=ja n.

    keele+osk=us n. teat. keele oskamine

    keeleoskus+tase n.

    keelte+oskus n. võõrkeelte oskus

    keelt peks/ma t. taga rääkima, klatšima

    keele+peks n.

    keele+peks=ja n.

    keele+peks=mine n.

    keelt tarvita/ma t.

    keele+tarvita=ja n.

    keele+tarvit=us n.

    keelt uuenda/ma t. kirjakeelt radikaalselt muutma ja täiustama

    keele+uuenda=ja n.

    keele+uuend=us n. keelet. kirjakeele radikaalne uuendamine nõuetele vastavaks

    keeleuuendus=lane n. keeleuuenduse propageerija v. pooldaja

    keeleuuendus+liikumine n.

    keelt uuri/ma t.

    keele+uuri=ja n. see, kes keelt uurib

    keele+uuri=mine n.

    keelt õppi/ma t.

    keele+õp=e n.

    keele+õppi=ja n.

    keele+õppi=mine n.

  • loos n. mingi kokkulepitud toiming otsuse langetamiseks; selleks kasutatav vahend; loteriipilet

  • TULETISED

    loosi/ma t. loosi teel otsustama (ka loteriil)

    loosi=ja n.

    loosi=mine n.

    kustutus+loosimine n.

    liba+loosimine n.

    loosimis+päev n.

    välja loosi/ma t.

    välja+loosi=mine n.


  • LIITSÕNAD

    võidu+loos n. loteriipilet; võiduga pilet

    õnne+loos n. loterii; loteriipilet; võiduga loos



  • loosi+pilet n.

    loosi+ratas n.

    loosi+õnn n.

  • protest n. nõusolematuse avaldus; maj. akt veksli tähtajaks lunastamata jätmise kohta; jur. prokuröri edasikaebus kohtuotsuse peale

  • TULETISED

    protest=eeri/ma t. protestima

    protesteeri=ja n.

    protesteeri=mine n.

    protesti/ma t. protesti avaldama; ka jur. maj.

    protesti=ja n.

    protesti=mine n.


  • LIITSÕNAD

    kassatsioon+protest n. jur. prokuröri protest esimese astme kohtu otsuse peale



  • protesti+aktsioon n.

    protesti+demonstratsioon n.

    protesti+hüüe n.

    protesti+kiri-kirjan.

    protesti+kisa n.

    protesti+laine n.

    protesti+laul n.

    protesti+marss n.

    protesti+meeleavaldus n.

    protesti+meeleolu n.

    protesti+miiting n.

    protesti+noot-noodin. pol. (diplomaatiline kirjalik pöördumine)

    protesti+puhang n.

    protesti+streik n.

    protesti+torm n.

    protesti+vaim n.


  • ÜHENDID

    protesti avalda/ma t.

    protesti+avalda=ja n.

    protesti+avald=us n.

  • super: üle-, peal-, ülem-, liig-, üli-; kõnek. väga, eriti

  • TULETISED

    super1 m. \kena, odav\ kõnek. eriti, ülimalt

    super2 o. \kaup, mees\ kõnek. ülim, üli‑

    super:agent n. ülimalt osav, kõrgema kategooria agent

    super:arbiter n. lõpliku otsuse tegija vahekohtus

    super:arvuti n. hiidarvuti

    super:eksliibris n. bibl. raamatu kaanele pressitud raamatuomaniku vapp v. monogramm

    super:eliksiir n.

    super:film n. (mille lavastamine on olnud eriti kulukas)

    super:finiš n. tehn. üleviimistlus, metalldetailide lihvitud pindade lõppviimistlemine

    super:fosfaat n. põllum. tuntuim fosforväetis

    super:hea o.

    super:hästi m. ülihästi

    super:intellekt n.

    super:kallis o. ülimalt kallis

    super:kangelane n.

    super:luks-luksio. kõnek. ülimalt luksuslik

    super:mees n. (kehalise v. vaimse ülijõuga)

    super:modell n. tippmodell

    super:noova n. astr. eriti hele noova

    super+pakkumine n.

    super:pikk o. eriti pikk

    super:positsioon n. füüs.

    super:realism n. k. hüperrealism

    super:riik n. suurriik

    super:roll n. suurroll

    super:sprint n.

    super:staar n. eriti tuntud filmi- vm. täht

    superstaari+saade n.

    super:straat n. pealiskiht; keelet. domineeriva rahva keele elemendid madalama staatusega rahva keeles

    super:toit n. väetoit

    super:tulemus n.

    super:täht n. astr. ülisuur täht

    super:vastuvõtja n. el.

  • tee1 n. (käimiseks, sõitmiseks), vt ka tee2

  • TULETISED

    tee=kond n. reis, rännak; piltl. arengutee, elukäik; liikumine, kulgemine

    aeglustus+teekond n. aeglustusmaa

    kodu+teekond n.

    pidurdus+teekond n.

    päeva+teekond n.

    rände+teekond n.

    ööpäeva+teekond n.

    teekonna+film n.

    teekonna+leht n.

    tee=line n. teekäija, rändur, teel olija

    kaas+teeline n.

    tee=stik n. tee(de)võrk, teed

    tee=sta/ma t. teedega katma

    teesta=mine n.

    \kirja\ teel k. \suhtlema\ abil, kaudu

    tei=tsi m. teed mööda


  • LIITSÕNAD

    aia+tee n.

    arengu+tee n.

    asfalt+tee n.

    auto+tee n.

    bituumen+tee n.

    eksi+tee n.

    elu+tee n.

    era+tee n.

    funikulaar+tee n. köistee

    halg+tee n.

    haridus+tee n.

    haru+tee n.

    hingamis+teed n. anat. elundid, mille kaudu õhk juhitakse kopsudesse

    jalg+tee n.

    juhte+tee n. füsiol. närvisüsteemi eri osi ühendavad närvikiud

    juurdepääsu+tee n.

    juurdesõidu+tee n.

    jää+tee1 n. (kulgeb mööda jääd)

    jäätei=tsi m. jääteed mööda

    kaigas+tee n.

    kalda+tee n.

    kald+tee n.

    kallak+tee n.

    karavani+tee n.

    karja+tee n.

    kauba+tee n.

    kelgu+tee n.

    kergliiklus+tee n.

    kesk+tee n.

    kiir+tee n.

    killustik+tee n. eh.

    kiriku+tee n.

    kitsas+tee n. kitsas teelõik mägedes

    kodu+tee n.

    kohtu+tee n. kohtuskäimine

    kokkuveo+tee n.

    kolgata+tee n. piltl. raske teekond, elu vms.

    kooli+tee n.

    kosja+tee n.

    kruusa+tee n.

    kujunemis+tee n.

    kunstniku+tee n.

    kuse+teed n. anat.

    kõnni+tee n.

    kõnnitee+plaat n.

    kõrval+tee n.

    käru+tee n. (nt. ehitusplatsil)

    köis+tee n.

    küla+tee n.

    külavahe+tee n.

    laeva+tee n.

    laevasõidu+tee n.

    lahk+tee n.

    laskumis+tee n.

    laud+tee n. laudadest tee soistel aladel

    ligipääsu+tee n.

    liiklus+tee n.

    liikumis+tee n.

    liiva+tee1 n. liivane tee

    liuge+tee n.

    liu+tee n.

    lohistus+tee n.

    loomingu+tee n.

    lume+tee n.

    maan+tee n.

    maantee+amet n.

    määnteeamet=nik n. maanteeameti töötaja

    maantee+hulkur n.

    maantee+jooks n.

    maanteejooksu+võistlus n.

    maantee+kraav n.

    maantee+kurv n.

    maantee+liiklus n.

    maantee+lint n.

    maantee+muhk n. nalj. väikeauto

    maantee+pael n. piltl.

    maantee+röövel n.

    maantee+sild n.

    maantee+sõlm n.

    maantee+tolm n.

    maantee+transport n.

    maantee+truup n.

    maantee+tunnel n.

    maantee+vedu n.

    maanteel sõitma t.

    maantee+sõit n.

    maantee+sõit=ja n.

    maantee+äärne o. \ala\

    magistraal+tee n. suur keskne maantee

    manala+tee n. piltl. (suremise kohta)

    manööverdus+tee n.

    mere+tee n.

    metsa+tee n.

    metsavahe+tee n.

    metsaveo+tee n.

    munakivi+tee n.

    mägi+tee n.

    nakkus+tee n.

    näitleja+tee n.

    otse+tee n.

    otse+teed m. kohe; avameelselt, siiralt

    palgiveo+tee n.

    pargi+tee n.

    patu+tee n.

    pea+tee n.

    plaat+tee n.

    puies+tee n.

    pärna+puiestee n.

    ranna+puiestee n.

    ring+puiestee n.

    põgenemis+tee n.

    põik+tee n.

    põllu+tee n.

    põrgu+tee n.

    päeva+tee n.

    pääse+tee n.

    raud+tee n.

    raudtee=lane n. raudteetööline v. -ametnik

    raudtei=tsi m. raudteed mööda

    allmaa+raudtee n.

    allmaaraudtee+jaam n.

    elektri+raudtee n.

    era+raudtee n.

    funikulaar+raudtee n. köisraudtee

    haru+raudtee n.

    hobu+raudtee n.

    kett+raudtee n.

    kõrg+raudtee n.

    köis+raudtee n.

    mägi+raudtee n.

    ring+raudtee n.

    õhu+raudtee n.

    üle+mandri+raudtee n. <(üle+mandri)+raud¤tee> üle mandri ulatuv, mandritevaheline raudtee

    raudtee+ametnik n.

    raudtee+haru n.

    raudtee+jaam n.

    raudtee+kool-koolin.

    raudtee+kraav n.

    raudtee+liiklus n.

    raudtee+liiper n.

    raudtee+lõik n.

    raudtee+magistraal n.

    raudtee+miilits n.

    raudtee+montöör n.

    raudtee+mulle n. (maapinnast kõrgem muldkeha)

    raudtee+peatus n.

    raudtee+pilet n.

    raudtee+platvorm n.

    raudtee+politsei n.

    raudteepolitsei=nik n. (töötab raudteepolitseis)

    raudtee+putka n.

    raudtee+rong n.

    raudtee+rööbas n.

    raudtee+rööbe n.

    raudtee+signalisatsioon n.

    raudtee+sild n.

    raudtee+sõlm n.

    raudtee+tamm-tammin.

    raudtee+teenistuja n.

    raudtee+tehas n.

    raudtee+transport n.

    raudtee+tunnel n.

    raudtee+tööline n.

    raudtee+vagun n.

    raudtee+vaksal n.

    raudtee+vedu n.

    raudtee+veerem n.

    raudtee+veondus n.

    raudtee+veos n.

    raudtee+viadukt n.

    raudtee+võrk n.

    raudtee+ülesõidukoht n.

    ree+tee n.

    reisi+tee n.

    ring+tee n.

    ripp+tee n.

    köis+ripptee n.

    rööbas+ripptee n.

    rist+tee n. koht, kus teed ristuvad (v. hargnevad), teerist, ristmik; piltl. mingi tähtsa valiku v. otsuse tegemise hetk, pöördemoment, teelahe

    roigas+tee n.

    rull+tee n.

    rände+tee, rännu+tee n.

    rööbas+tee n.

    saani+tee n.

    sae+tee n. sae liikumise tee saetavas materjalis

    sapi+teed n. anat.

    sihi+tee n. metsasihti mööda minev tee

    sirg+tee n.

    sisevee+tee n.

    sissepääsu+tee n.

    sissesõidu+tee n.

    sõidu+tee n.

    sõja+tee n.

    sünnitus+teed n. anat. väikesest vaagnast, emakasuudmest ja tupest koosnev kulgemistee, mille läbib sündiv laps

    taandumis+tee n.

    taeva+tee n. liikumistee taevavõlvil; tee(kond) taevariiki

    taganemis+tee n.

    tagasi+tee n.

    tahvel+tee n.

    tali+tee, talve+tee n.

    teadlase+tee n.

    telliskivi+tee n.

    tellis+tee n.

    traktori+tee n.

    trammi+tee n.

    tupik+tee n.

    tõusu+tee n.

    töömehe+tee n.

    töö+tee n.

    uisu+tee n. (uisutamiseks sobiv)

    umb+tee n. (ilma väljapääsuta)

    ummik+tee n. umbtee

    vankri+tee n.

    vee+tee n.

    veetei=tsi m. veeteed mööda

    veetee+ühendus n.

    veere+tee n. keeglirada

    veo+tee n.

    voolu+tee n. voolamise tee

    väljapääsu+tee n.

    väljasõidu+tee n.

    õhu+tee n.

    ühendus+tee n.

    ümbersõidu+tee n.



  • tee+andur n. automaatne liiklusloendur

    tee+ase n. kunagise tee jälg v. koht

    tee+blokaad n.

    tee+blokeering n.

    tee+distants n. (raudteel)

    tee+haru n.

    tee+höövel n.

    tee+insener n.

    tee+kaaslane n.

    tee+kate n.

    teekatte+märgistus n.

    tee+kruus2-kruusan. (teekatte materjal)

    tee+konarus n.

    tee+käänak n.

    tee+lahe-lahkmen.

    tee+lint n.

    tee+lõik n.

    tee+maa n. kaitseriba kummalgi pool teed

    tee+majandus n.

    tee+masin1 n. (teetöödeks), vt ka tee+masin2

    tee+meister1 n. teede korrashoiu eest vastutaja, vt ka tee+meister2

    tee+moon-moonan.

    tee+mulle n. eh.

    tee+märk n.

    tee+olud n.

    tee+osa n.

    tee+ots n.

    tee+peenar n.

    tee+perv n.

    tee+piire n.

    tee+profiil n.

    tee+päraldis n. (maanteel:) liiklusmärk vms.

    tee+rada n.

    tee+raha n.

    tee+rajatis n. (sild, tunnel)

    tee+reis-reisin.

    tee+remont n.

    tee+ring n.

    tee+rist, tee+riste n. risttee, ristmik

    tee+rull n.

    tee+rööbas n.

    tee+röövel n.

    tee+servituut n. jur. õigus käia v. sõita läbi võõra maa

    tee+sulg-sulun.

    tee+tamm-tammin.

    tee+tigu n. zool. teatud nälkjas

    tee+tolm n.

    teetolmu=ne o.

    tee+trass n.

    tee+truup n.

    tee+tähis n. teeviit, suunav tähis, suunis;; ka piltl. tähtsündmus, verstapost

    tee+tähistus n.

    tee+töö n.

    tee+tööline n.

    tee+valdas n. tõkkepuu teel (näit. raudtee ülesõidukoha juures)

    tee+valgusti n.

    tee+veer-veeren.

    tee+viit n.

    tee+vundament n. (kõige alumine osa)

    tee+äär n.

    teede+atlas n.

    teede+masin, tee+masin n.

    teede+ministeerium n.

    teede+sõlm n.

    teede+võrk n.


  • ÜHENDITULETISED

    tee+veer=ne o. \võsa\ tee veerel olev


  • ÜHENDID

    teed ehitama t.

    tee-ehita=ja n.

    tee-ehit=us n.

    teedeehitus+masin n.

    teed hoolda/ma t.

    tee+hoolda=ja n.

    tee+hoold=us n.

    teehooldus+masin n.

    teehooldus+töö n.

    teed juhata/ma t.

    tee+juhata=ja n.

    tee+juhat=us n.

    teed juhti/ma t.

    tee+juht-juhin. teavitav trükis; suunaja, õpetaja

    tee+juhti=mine n.

    teed käi/ma t. rändama, liikuma, kulgema

    tee+käi=ja n. rändur

    tee=line n. teekäija

    tee+käi=k n. retk

    tee+käi=mine n.

    teed küsima t.

    tee+küsi=ja n.

    tee+küsi=mine n.

    teed parandama t.

    tee+paranda=ja n.

    tee+parand=us n.

    teed raja/ma t. millelegi suunda, alust panema

    tee+raja=ja n. algataja, eelkäija

    tee+raja=mine n.

    teed+rajav o. \avastus\

    teed tasandama t.

    tee+tasanda=ja n. piltl. millekski ettevalmistaja, eeltöö tegija

    tee+tasanda=mine n. tasaseks tegemine; piltl. eeltöö tegemine

    teed tege/ma t.

    tee+tegi=ja1 n. tee-ehitaja

    tee+tege=mine1 n. tee-ehitus

    teetegemis+kohustus n.

    teel püsima t.

    teel+püsi=mine n. (auto kohta)

    teel+püsiv=us n.

    teele mine/ma t.

    teele+mine=ja n.

    teele+mine=k n.

    teele+mine=mine n.

    teele saat/ma t. kedagi v. midagi ära saatma

    teele+saat=ja n.

    \kauba\ teele+saat=mine n.

  • Märgid
    +liitmine
    ~seotud tüvi
    =sufiksituletus
    :prefiksituletus
    /vormitunnus
    -vaheliide
    Sõnaliigid
    n.nimisõna
    o.omadussõna
    t.tegusõna
    a.arvsõna
    as.asesõna
    n.pärisnimi
    m.määrsõna
    k.kaassõna
    s.sidesõna
    h.hüüdsõna

    © Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur