[SP] "Eesti keele sõnapered"

SõnastikustKasutusjuhend jm lisad • Arvamused ja ettepanekud dict.sp@eki.ee


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel

näge/ma t. silmade vahendusel tajuma; aru saama, mõistma, tõdema; tajuma, tunnetama; (ette) aimama; kogema, teada saama, milleski selgust saama; soovima, tahtma

  • TULETISED

    näh=tu/ma t. näha olema, paistma; paistma, tunduma; ilmnema

    nähtu=mine n.

    nähtu=mus n. filos. olemuse avaldumisvorm

    näi/ma t. (mingisugusena, millenagi v. kellenagi) tunduma, paistma; (vanasti:) nägema

    näi=lik o. \üksmeel\ näiv

    näiliku=lt m.

    näilikk=us n.

    näi=line o. \sõbralikkus\ näilik

    näilise=lt m. \nõus\

    näilis=us n.

    näiv o. petlik, kujutletav, illusoorne

    näiva=lt m.

    näiv=us n.

    näiv+juhtivus n. el.

    näiv+takistus n. el.

    näiv+võimsus n. el.

    näge=lik o. nähtav, visuaalne; vnm. näiv, illusoorne

    näge=mine n. nägemisvõime; füsiol. nägemismeel

    kaheli+nägemine n. med. eseme samaaegne nägemine kahes eri kohas

    kolla+nägemine n. med. asjade nägemine kollase varjundiga

    masin+nägemine n. tehn. tehnoloogia, mis võimaldab arvutil kaamera abiga pildi või video sisu analüüsida ning sellest lähtuvalt otsuseid vastu võtta

    masinnägemis+rakendus n.

    puna+nägemine n. med. esemete nägemine punase varjundiga

    silma+nägemine n. nägemisvõime, silmaga nägemine

    topelt+nägemine n. med. (inimene näeb ühe asemel kahte kujutist)

    vaeg+nägemine n. med. väga nõrk nägemine

    nägemis+aisting n. psühh.

    nägemis+elund n. anat. silm

    nägemis+hallutsinatsioon n. med. (viirastus)

    nägemis+häire n.

    nägemis+illusioon n. psühh. nägemispete

    nägemis+invaliid n.

    nägemis+kaugus n.

    nägemis+kepike n. füsiol. silma võrkkesta kepjas tunderakk

    nägemis+keskus n. anat. nägemistaju tekkimise keskus ajukoore kuklasagaras

    nägemis+kontroll n.

    nägemis+kujutlus n. psühh. meeleline kujund, mida saab taastekitada varem tajutud eseme v. nähtuse vahetu mõjuta meeleelundeile

    nägemis+kulgla n. anat. nägemisteed

    nägemis+meel n.

    nägemis+mälu n.

    nägemis+nurk n. füsiol.

    nägemis+närv n. anat.

    nägemis+pete n.

    nägemis+piirkond n.

    nägemis+purpur n. füsiol. (üks silma võrkkesta valgustundlikke aineid)

    nägemis+puue n.

    nägemis+rakk n. anat.

    nägemis+retseptorid n. anat. füsiol.

    nägemis+ristmik n. anat. (nägemisnärvidel)

    nägemis+telg n. füsiol. mõtteline joon silma kollatähnilt vaadeldavale punktile

    nägemis+teravus n.

    nägemis+võime n.

    nägemis+väli n. anat. liikumatu pilguga haaratav vaateväli

    nägemis+väärne, nägemis+väärt o. \koht\

    näge=mus n. tahtmatu nägelik kujutlus; seisukoht, arusaam

    nägemus=lik o.

    nägemuslikk=us n.

    nägemusliku=lt m. \üleloomulik\

    näge=vus n. füsiol. nägemisvõime

    normaal+nägevus n.

    nägi=ja n.

    vaeg+nägija n. (näeb väga nõrgalt)

    näh=e n. kõnek. nähtus

    väär+nähe n. kõnek. väärnähtus

    näh=tu n. see, mida on nähtud

    nähtu-kuuldu n.

    nägema=tu o. mida ei näe, nähtamatu

    näh=tus n. see, mis mingil kujul ilmneb

    näht n. med. (haiguse) sümptom, nähtav tunnus

    allergia+näht n.

    atavismi+nähud n. biol.

    eel+näht n. (haiguse eel esinev)

    haigus+näht n.

    halvatus+näht n.

    järel+näht n.

    jääk+näht n.

    \haiguste\ kaas+näht n.

    kõrval+näht n.

    mürgistus+näht, mürgitus+näht n.

    põletiku+näht n.

    sõltuvus+nähud n.

    ära+jää=ma+nähud n. (suitsetajatel jne.)

    ärritus+näht n.

    üld+näht n. kogu keha haarav haigusnäht

    assimilatsiooni+nähtus n. biol. keelet.

    atmosfääri+nähtus n.

    elu+nähtus n.

    erand+nähtus n.

    hüpnoosi+nähtus n.

    ilmastiku+nähtus n.

    interferentsi+nähtus n.

    kaas+nähtus n.

    karsti+nähtus n. geol.

    loodus+nähtus n.

    marginaal+nähtus n.

    mass+nähtus n. (statistikas)

    mineviku+nähtus n.

    oleviku+nähtus n.

    para+nähtus n. miski täiesti arusaamatu, seletamatu

    pieso+nähtus n. (rõhu v. survega seotud)

    resonantsi+nähtus n. el. füüs.

    siirde+nähtus n.

    soojus+nähtus n.

    valgus+nähtus n.

    vastand+nähtus n.

    väär+nähtus n.

    üksik+nähtus n.

    nähtama=tu o. mis ei ole nähtav

    nähtamatu=lt m.

    nähtamat=us n.

    nähtav o.

    nähtava=lt m.

    nähtav=us n.

    nähtavus+kaugus n.

    nähtava=sti m.

    harva+nähtav o. haruldane

    harvanähtava=lt m. \kaunis\

    mitte+nähtav o.

    silm+nähtav, silma+nähtav o. silmaga nähtav; ilmne

    silmnähtava=lt, silmanähtava=lt m.

    silmnähtav=us, silmanähtav=us n.


  • LIITSÕNAD

    öö+nägemis+seade-seadmen. (võimaldab näha öösel v. halva nähtavuse korral)


  • ÜHENDITULETISED

    enne+nägema=tu o. \osavus\ mida pole enne nähtud

    jälle+näge=mine n. ⇐ jälle näge/ma kohtumine

    jällenägemis+rõõm n.

    lühi+näge=lik o. ⇐ lühikese maa taha näge/ma \inimene, poliitika\ lühinägev; piltl. silmapilgu huvidest v. vajadustest lähtuv, kaugemat perspektiivi mittenägev

    lühinägelikk=us n.

    lühinägeliku=lt m. \toimima\

    lühi+nägev o. ⇐ lühikese maa taha näge/ma vaid lühikese maa taha nägev

    lühinägev=us n. füsiol.

    lühi+nägi=ja n. lühinägev inimene (vm. olend)

    seni+nägema=tu o. ⇐ seni näge/ma seni nägemata, uudne; erakordne


  • ÜHENDID

    ette näge/ma t. aimama; (õigusaktis) sätestama; kavandama

    ette+näge=lik o. \inimene, otsus\ võimalikke tagajärgi v. asjaolusid ettearvestav

    ettenägelikk=us n.

    ettenägeliku=lt m. \toimima\

    ette+nägemata o. \kulud\

    ette+nägema=tu o. \takistus; inimene\

    ettenägematu=lt m. \suur ummik\

    ettenägemat=us n.

    ette+näge=mine n.

    ettenägemis+võime n.

    ette+nähtama=tu o. \äpardus\ (mida on võimatu ette näha)

    ette+näh=tu n. (mis on ette nähtud)

    kaugele näge/ma t. (ruumiliselt); ette nägema

    kaug+nägev, kaugele+nägev o. \silm, poliitik\

    kaugnägev=us, kaugelenägev=us n. füsiol.

    kaug+näge=mine n. vnm. televisioon

    kaug+näge=lik, kauge+näge=lik, kaugele+näge=lik o. kaugelenägev; piltl. ette nägema

    kaugenägelikk=us n.

    kaugnägeliku=lt m.

    kaugele+näge=lik o. kaugele nägev; piltl. ettenägelik

    kaugele+nägi=ja n. kaugelenägev inimene (v. olend)

    läbi näge/ma t. millestki läbi vaadata võima; kellegi mõtteid v. kavatsusi ära aimama

    läbi+näge=lik o. \pilk\ läbinägev

    läbinägelikk=us n.

    läbi+nägeliku=lt m.

    läbi+näge=mine n.

    läbi+nägev o. \pilk\

    läbinägev=us n.

    läbi+nähtama=tu o.

    pealt näge/ma t.

    pealt+näge=mine n.

    pealt+nägi=ja n.

    pealt+näha m. väliselt, näiliselt

    päevi näge/ma t. vaeva v. viletsust tunda saama

    päevi+näinud o. \kingad\ palju kantud, peetud, kulunud

    selgelt näge/ma t. (meeltevälise taju mõttes:) ennustama, tulevikku kuulutama

    selgelt+näge=mine n. välismaailma tajumine seni tuntud meeleelundite abita, ennustamine

    selgelt+näge=lik o. \kontakt\

    selgelt+nägi=ja n. selgeltnägemise võimega inimene; läbinägija

    und näge/ma t.

    une+näg=u n. une ajal tekkivad kujutluspildid ja mõtted

    unenäo=lik o. unenäoline

    unenäo=line o. unenäotaoline

    unenäolise=lt m. uskumatult, väga

    unenäolis=us n.

    unenäo+seleta=ja n. see, mis unenägusid seletab; (raamat)

    hirmu+unenägu n.

    hobuse+unenägu n. kõnek. halv. (viletsa asja, ka inimese kohta)

    õudus+unenägu n.

    unenäo+pilt n.

    unenäo+taoline o.

    vaeva näge/ma t. kõvasti pingutama

    vaeva+näge=mine n.

    vaeva+nägi=ja n.

    välja näge/ma t. paistma, näima, tunduma

    välja+näge=mine n. välimus

    ära näge/ma t. ammendavalt nägema; mõistma, taipama

    ära+näge=mine n. tahtmine; äratundmine

    \oma\ äranägemisel m. oma soovi järgi


  • MUU

    ennäe h. vaat!, vaata!; väljendab: imestust, üllatust; pahameelt v. põlastust

    ena h. ennäe

  • Märgid
    +liitmine
    ~seotud tüvi
    =sufiksituletus
    :prefiksituletus
    /vormitunnus
    -vaheliide
    Sõnaliigid
    n.nimisõna
    o.omadussõna
    t.tegusõna
    a.arvsõna
    as.asesõna
    n.pärisnimi
    m.määrsõna
    k.kaassõna
    s.sidesõna
    h.hüüdsõna

    © Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur