[SP] "Eesti keele sõnapered"

SõnastikustKasutusjuhend jm lisad • Arvamused ja ettepanekud dict.sp@eki.ee


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 41 artiklit, väljastan 20.

Aadam n. Piibli järgi Jumala poolt loodud esimese inimese nimi

  • TULETISED

    aadam n. nalj. mees

    aadam=lased n. relig. algse paradiisliku seisundi taastamisele pretendeeriv usulahk, millele on iseloomulik alastiolek süütuse ilminguna


  • LIITSÕNAD

    iidamast-aadamast \saadik\ väga ammu



  • aadama+aegne o. Aadama ajast pärit; piltl. igivana, ajast ja arust

    aadama+kahvel n. piltl. sõrmed (söömisvahendina)

    aadama+õun n. piltl. mehe kõrisõlm

    aadama+ülikond n. piltl. alastiolek (mehe kohta)

  • abstraktne o. mõtteline, mittekonkreetne

  • TULETISED

    abstraktse=lt m.

    abstrakts=us n.

    abstrakt-sion=ism n. abstraktne kunst

    abstraktsion=ist n. abstraktsionismi harrastav kunstnik

    abstraktsion-ist=lik o. abstraktsionismile omane, selle laadis v. põhimõtetel loodud


  • LIITSÕNAD

    abstrakt+sõna n. abstraktne sõna

  • alga/ma t. (pihta) hakkama; (midagi) alustama; kätte jõudma

  • TULETISED

    alga=ta/ma t. probleemi vms. tõstatama v. arutamiseks esitama

    algata=ja n. eestvedaja

    algata=mine n.

    algat=us n.

    algatus=lik o. \noor\

    era+algatus n.

    eraalgatus=lik o. \fond\

    kodaniku+algatus n.

    oma+algatus n.

    omaalgatus=lik o. \lahkumine\

    rahva+algatus n.

    algatus+rühm n.

    algatus+toimkond n.

    algatus+võime n.

    algatusvõime=line o. \noor\

    algatusvõimelise=lt m. \tegutsema\

    algatusvõimelis=us n.

    alu=sta/ma t. pihta hakkama

    alusta=ja n.

    alusta=mine n.

    alust=us n. algus, hakatus

    taas+alusta/ma t.

    taasalusta=ja n.

    taasalusta=mine n.

    alg n. algus, hakatus

    alga=ja n. mingis tegevuses vähese kogemusega inimene

    algaja=lik o. \töö\

    algajalikk=us n.

    algajaliku=lt m. \tehtud\ algaja kombel

    alga=ja o. \kirjanik\

    alga=mine n.

    alg=e1algen. (abstraktses mõttes:) millest miski alguse saab

    alg=e2algmen. (esemelises tähenduses)

    juure+alge-algmen.

    kopsu+algmed-algmen.

    lehe+alge-algmen.

    seemne+alge-algmen.

    tiiva+algmed-algmen.

    ürg+alge-algmen.

    alge=line o. \kavand\ väga lihtne, primitiivne

    algelise=lt m. \tehtud\

    algelis=us n.

    alg=lik o. \tähendus\ esialgne, algupärane

    alg=mine n. vnm. algus, hakatus

    alg=ne o. esialgne, kõige varasem

    algse=lt m. algsel kujul

    alg+allikas n.

    alg+asukas n.

    alg+dokument n.

    alg+eksemplar n.

    alg+elanik n.

    alg+informatsioon n.

    alg+kapital n.

    alg+keel n. algupärandi keel; keelet. aluskeel

    algkeel=ne o. \kuju\ algkeeles olev

    alg+kiri-kirjan. jur. dokumendi originaaleksemplar

    alg=is n. algkiri

    algise+pida=ja n. see, kes algist peab

    alg+kodu n. algne elupaik või pärinemisala

    alg+komponent n.

    alg+käsikiri-kirjan.

    alg+meeter n. meetri rahvusvaheline algeksemplar

    alg+põhjus n.

    alg+teadmised n. elementaar- e. lähteteadmised

    alg+tekst n. algupärane, esialgne tekst

    alg+temperatuur n.

    alg+tähendus n. esialgne tähendus

    alg+tüüp n. eeskuju, alg- või põhitüüp

    alg+variant n. algne, esimene variant

    algul1 k. millegi alguses

    silbi+alguli=ne o. \häälik\ keelet. silbi algul olev

    sõna+alguli=ne o. \täht\ sõna algul olev

    algul2, alul m. esialgu; alguses

    esi+algu m.

    esialg=ne o. \tähendus\ (esialgu olnud)

    esialgse=lt m. esialgu

    alg=us n.

    alg+aasta n. algusaasta

    alg+aste-astmen.

    alg+edu n.

    alg+etapp n.

    \kuu\ alg+faas n.

    alg+kiirus n.

    alg+kümnend n. alguskümnend

    alg+meridiaan n. geogr. nullmeridiaan

    alg+moment n. algusmoment

    alg+osa n. algusosa

    algosa=ke n. füüs. elementaarosake

    alg+punkt n. algus-, lähtepunkt

    alg+riim n. kirj. kahe v. enama järjestikku v. lähestikku oleva sõna algushäälikute samasus (regivärssides, kõnekäändudes, vanasõnades jm.)

    algriimi=line o. \rahvalaul\ algriimi omav

    alg+staadium n.

    alg+tempo n.

    alg+tõuge n. (millelegi algust panev)

    alg+täht, algus+täht n.

    algu+pool-poolen.

    algu+pära n. päritolu, põlvnemine

    algupära=ne o. \muusika, mööbel\ iseseisvalt loodud; omapärane

    algupära=nd n. <algupära(ne)=nd> algupärane teos; originaaldokument

    algupärase=lt m. \säilinud\

    algupäras=us n.

    algupära=tse/ma t. algupärane olla püüdma

    algupära=tu o. \sõnastus\ omapäratu, isikupäratu

    algus+aabe n. vnm. algustäht

    algus+aasta n.

    algus+aeg n.

    algus+ajajärk n.

    algus+häälik n. (sõnal)

    algus+järk n.

    algus+kolmandik n.

    algus+kümnend n.

    algus+minut n.

    algus+moment n.

    algus+osa n.

    algus+ots n.

    algus+punkt n.

    algus+rida n.

    algus+salm n.

    algus+silp n.

    algus+takt n.

    algus+tiitrid n.

    algus+täht n.

    algus+vinjett n. k.

    algus+vormel n.


  • LIITSÕNAD

    alg+aine n. keem. lähteaine; filos. kogu maailma aluseks olev põhiaine

    alg+arv n.

    alg+element n. algosis; filos. algaine

    alg+eos n.

    alg+haridus n.

    alg+hind n.

    alg+idu n.

    alg+klass n.

    alg+kool-koolin.

    lasteaed-algkool n. (moodustavad ühise haridusasutuse)

    aedkool n. lasteaed-algkool

    algkooli+iga-ean.

    algkooliea=line o. algkoolieas olev

    algkooli+haridus n.

    algkooli+klass n.

    algkooli+õpilane n.

    alg+koosseis n.

    alg+kristlik o.

    alg+kude n. (millest hiljem kujunevad püsikoed)

    alg+kuju n.

    alg+kursus n.

    alg+kõrgus n.

    alg+loom-looman. ainurakne

    alg+mõiste n.

    alg+organisatsioon n.

    komsomoli+algorganisatsioon n. nõuk.

    alg+osis n.

    alg+rakk n. piltl. vnm. millegi väikseim koostisosa

    algraku=ke n. piltl. algrakk

    alg+redaktsioon n.

    alg+rivistus n. algkoosseis

    alg+seis n.

    alg+sidus-sidusen.

    alg+teadmised n.

    alg+tegur n. mat.

    alg+tõde n. põhitõde

    alg+viisik n.

    alg+võrre n. keelet.

    alg+väärtus n.

    alg+õpe, alg+õpetus n. algteadmiste õpetamine

  • animeeri/ma t. hingestama, elustama; vnm. ergutama

  • TULETISED

    re:animeeri/ma t. taaselustama

    reanim=atsioon n.

    animaat=or n.

    anim=atsioon n. pilthaaval filmimine, mis võimaldab luua liikumatute kujutiste v. esemete liikumise illusiooni

    animatsioon+film n. animatsiooni abil loodud film, näit. joonis- või nukufilm

    animafilm n. animatsioonfilm

    animafilmi+tööstus n.

    animatööstus n. animafilmitööstus

    animatsiooni+stuudio n.

    anime n. Jaapani päritolu joonisfilmistiil, kus kangelast iseloomustavad eeskätt suured silmad ja värvilised juuksed

    animeeri=ja n.

    animeeri=mine n.

    animeerimis+tarkvara n.

    re:animeeri/ma t. med. taaselustama

    reanim=atsioon n.

    reanimeeri=mine n.

  • eliit n. ühiskonna paremik, valituim osa omaduste, sünni v. positsiooni järgi võimuhierarhias; põllum. selektsiooni teel saadud parimad, valitud taimed v. loomad

  • TULETISED

    elit-aar=ne o. eliidi hulka kuuluv; eliidile loodud v. mõistetav

    elitaarse=lt m. \mõjuv\

    elitaars=us n.

    elitar=ism n. õpetus, mille järgi ühiskond jaguneb eliidiks ja massiks


  • LIITSÕNAD

    kunsti+eliit n.

    suusa+eliit n.

    vaimu+eliit n.



  • eliit+kari-karjan.

    eliit+seeme n.

    eliit+väeosa n.

    eliidi+kunst n.

  • eponüüm n. isikunime järgi loodud nimetus, nt. Ohmi seadus

    esperanto n. 1887. a. loodud rahvusvaheline abikeel (tehiskeel) [Sai nime autori, Poola arsti L. Zamenhofi pseudonüümi Doktoro Esperanto järgi.]

  • TULETISED

    esperant=ist n. esperanto harrastaja


  • LIITSÕNAD

    esperanto+kursus n.

    esperanto+liikumine n.


  • ÜHENDITULETISED

    esperanto+keel=ne o. \kirjutis\ esperanto keeles olev

  • film n. lindi- v. lehekujuline fotomaterjal; kinoekraanil näidatav teos

  • TULETISED

    filmi=ndus n. kõik filmidega seotu

    filmi=lik o. \lavastus\ filmipärane, filmile omane

    filmi/ma t. filmiülesvõtteid valmistama

    filmi=ja n.

    amatöör+filmija n. filmiamatöör

    filmi=mine n.

    sünkroon+filmimine n.

    filmimis+tehnika n.

    filmi=ng n. kirjandusteose filmiks töötlus

    super:film n. pikk ja kulukas film


  • LIITSÕNAD

    aime+film n. (populaarteaduslik)

    ajaloo+film n.

    ajaviite+film n.

    amatöör+film n. (amatööri(de) tehtud)

    animatsioon+film n. animatsiooni abil loodud, näit. joonis- või nukufilm

    animafilm n. animatsioonfilm

    animafilmi+tööstus n.

    animatööstus n. animafilmitööstus

    armastus+film n.

    autori+film n.

    ballett+film n.

    debüüt+film n.

    detektiiv+film n.

    dia+film n. fot. diapositiivide rida filmilindil

    dokumentaal+film n.

    dokfilm n. dokumentaalfilm

    dokumentaal n. kõnek. dokumentaalfilm

    dokk2 n. kõnek. dokumentaalfilm

    eluloo+film n.

    erootika+film n.

    foto+film n. (fotodest koosnev)

    gangsteri+film n.

    heli+film n.

    hitt+film n.

    joonis+film n.

    kassa+film n. menufilm

    katastroofi+film n.

    kauboi+film n.

    kino+film n.

    kinofilmi+kaamera n.

    kitsas+film n. fot.

    kitsasfilmi+kaamera n.

    kogu+pere+film n.

    kommerts+film n. (mitte eriti kunstiväärtuslik, kuid suurt tulu andev)

    komöödia+film n.

    kontsert+film n.

    kordus+film n.

    kostüümi+film n. minevikuaineline

    kriminaal+film n.

    krimifilm n. kõnek. kriminaalfilm

    kroonika+film n.

    kultus+film n.

    kultuur+film n.

    kõmu+film n.

    laiekraani+film n. (laiekraanil näitamiseks)

    lai+film n. fot. 70 mm laiune film; sellisele lindile tehtud film

    laifilmi+kaamera n.

    lai+formaat+film n. <(lai+formaat)+film> (laia formaadiga)

    laste+film n.

    löök+film n.

    lööma+film n. märulifilm

    lühi+film n.

    mammut+film n. (väga pikk)

    menu+film n.

    mikro+film n.

    mikrofilmi/ma t. mikrofilmi tegema

    mikrofilmi+projektor n.

    muinasjutt+film n.

    multiplikatsioon+film n.

    multifilm n. multiplikatsioonifilm

    multi=kas n. kõnek. multifilm

    muusika+film n.

    muusikal+film n.

    mängu+film n.

    tele+mängufilm n.

    märuli+film n.

    nalja+film n.

    negatiiv+film n. fot.

    nuku+film n.

    näidend+film n.

    ooper+film n.

    panoraam+film n.

    peen+film n.

    pere+film n.

    politsei+film n.

    porno+film n.

    portree+film n.

    positiiv+film n. fot. (positiivide valmistamiseks)

    probleem+film n.

    propaganda+film n.

    põnevus+film n.

    pärandi+film n.

    reklaam+film n.

    reportaaž+film n.

    retro+film n.

    revüü+film n.

    riiuli+film n. piltl. (mida pole tsensuuri keelu tõttu linastatud)

    rokk+film n.

    rull+film n.

    röntgeni+film n.

    sadomaso+film n.

    sari+film n.

    seanss+film n. täispikk film

    seeria+film n.

    seiklus+film n.

    seks+film, seksi+film n. (rohkesti) seksi sisaldav film

    stereo+film n.

    suur+film n. kalli lavastusega (väärt)film

    sõja+film n.

    teekonna+film n.

    tele+film, televisiooni+film n.

    tellimus+film n.

    tipp+film n.

    tragöödia+film n.

    trofee+film n.

    tumm+film n.

    tummfilmi+kaamera n.

    tõsielu+film n.

    ulme+film n.

    underground+film n.

    uudis+film n. uus film

    vaate+film n.

    video+film n.

    video1 n. videofilm, vt ka video2, video3

    õppe+video n.

    video+laenutus n. videofilmide laenutus

    video+sisu n.

    värvi+film n.

    õppe+film n.

    õudus+film n.

    väärt+film n.

    ühis+film n.



  • filmi+abonement n.

    filmi+ajakiri-kirjan.

    filmi+ajakirjanik n.

    filmi+alane o. \koostöö\

    filmi+amatöör n.

    filmiamatör=ism n. filmiamatöörina tegutsemine

    filmi+aparaat n.

    filmi+arhiiv n.

    filmi+arvustus n.

    filmi+auhind n.

    filmi+biennaal n.

    filmi+dekoratsioon n.

    filmi+diiva n.

    filmi+diloogia n.

    filmi+dokumentalist n.

    filmi+dramaturg n.

    filmi+dramaturgia n.

    filmi+festival n.

    filmi+fond n.

    filmi+foorum n.

    filmi+friik n. kõnek.

    filmi+grupp n.

    filmi+kaader n.

    filmi+kaamera n.

    filmi+karjäär n.

    filmi+kassett n.

    filmi+keel n.

    filmi+ketas n.

    filmi+klassika n.

    filmiklassik n.

    filmi+klubi n.

    filmi+kompanii n.

    filmi+koopia n.

    filmi+kriitika n.

    filmikriitik n. filmikriitikaga tegeleja

    filmi+kunst n.

    filmikunst=nik n. filmikunsti valdaja

    filmi+kuulsus n.

    filmi+käsikiri-kirjan.

    filmi+laenutus n.

    filmi+lavastaja n.

    filmi+levi n.

    filmi+lina n.

    filmi+lint n.

    filmi+looming n.

    filmi+lõik n.

    filmi+mees n.

    filmi+mogul n.

    filmi+muusika n.

    filmi+näitleja n.

    filmi+operaator n.

    filmi+osa n.

    filmi+paviljon n.

    filmi+plakat n.

    filmi+projektor n.

    filmi+reklaam n.

    filmi+retsensioon n.

    filmi+režissöör n.

    filmi+roll n.

    filmi+rull n.

    filmi+staar n.

    filmi+stsenaarium n.

    filmi+stuudio n.

    filmi+teadus n.

    filmi+toodang n.

    filmi+trikk n.

    filmi+triloogia n.

    filmi+tõlge n.

    filmi+täht n.

    filmi+tööstus n.

    filmi+vaataja n.

    filmi+vaatamine n.

    filmi+versioon n.

    filmi+ülesvõte n.

    filmi+võte n.

    film-o+graafia n. filmide nimestik v. loetelu (teat. kriteeriumide alusel

    film-o+loogia n. filmiteadus

    film-o+skoop n. seade diafilmide vaatamiseks [skoop ‹ kr. skopeō vaatan]

    film-o+teek n. filmikogu, -hoidla

  • firma n. ettevõte; äri nimetus

  • LIITSÕNAD

    arendus+firma n.

    arvuti+firma n.

    auto+firma n.

    dekoratsiooni+firma n.

    ehitus+firma n.

    ema+firma n. väiksemat sama tüüpi ettevõtet haldav suurem ettevõte

    ettevõtlus+firma n.

    faktooringu+firma n. maj. (tegeleb nõudeõiguse ostu-müügiga)

    fondihaldus+firma n.

    heliplaadi+firma n.

    idu+firma n. alles tööd alustav väikefirma

    idufirma=ndus n.

    infotehnoloogia+firma n.

    IT-firma n.

    inkasso+firma n. maj. (tegeleb võlgade sissenõudmisega)

    investeerimis+firma n.

    jalatsi+firma n.

    järelmaksu+firma n.

    kasiino+firma n.

    kaubaveo+firma n.

    kiirlaenu+firma n.

    kinnisvara+firma n.

    kojukande+firma n.

    konsultatsiooni+firma n.

    koolitus+firma n.

    kruiisi+firma n.

    krüptoraha+firma n.

    krüpto+firma n.

    kullassepa+firma n.

    kütuse+firma n.

    lennu+firma n.

    liisingu+firma n. maj.

    maakleri+firma n.

    masti+firma n. omanikfirma

    miljoni+firma n.

    monitooringu+firma n.

    mööbli+firma n.

    odavlennu+firma n. (hoiab kulusid madalama teeninduskvaliteedi arvelt)

    omanik+firma n.

    operaator+firma n.

    personaliotsingu+firma n.

    plaadi+firma n.

    produktsiooni+firma n.

    prügiveo+firma n.

    puhastus+firma n.

    puidu+firma n.

    reisi+firma n.

    reklaami+firma n.

    riiuli+firma n. müügiks loodud registreeritud valmisfirma, millel majandustegevus puudub või piirdub paari tehinguga

    sooja+firma n.

    suur+firma n. suure töötajate arvu, käibe ja tegevusalade hulgaga firma

    suusa+firma n.

    tarkvara+firma n. inf.

    tehnoloogia+firma n.

    tehnika+firma n.

    toidu+firma n.

    turismi+firma n.

    turva+firma n. turvateenust osutav firma

    tütar+firma n. maj.

    vaalapüügi+firma n.

    vahendus+firma n.

    valdus+firma n.

    varahaldus+firma n.

    varakindlustus+firma n.

    vari+firma n. (mille nime all tegutseb mingi teine firma)

    vee+firma n.

    veo+firma n.

    võrkturundus+firma n.

    väike+firma n.

    välis+firma n.

    värbamis+firma n.

    õmblus+firma n.

    ühe+mehe+firma n. <(ühe+mehe)+firma>



  • firma+auto n.

    firma+kauplus n. esinduskauplus

    firma+kink-kingin.

    firma+märk n.

    firma+rong n.

    firma+roog-roan.

    firma+silt n.

    firma+stiil n.

  • fond n. põhivara; mingiks otstarbeks v. ajavahemikuks määratud rahalised v. ainelised vahendid; väärtpaberid

  • TULETISED

    fond=eeri/ma t. maj. fonde kindlaks määrama, fonde looma

    fondeeri=mine n.


  • LIITSÕNAD

    abi+fond n. kindlaks otstarbeks määratud fond

    abistamis+fond n.

    akumulatsiooni+fond n.

    amortisatsiooni+fond n.

    arhiivi+fond n.

    auhinna+fond n.

    elamu+fond n.

    filmi+fond n.

    geeni+fond n.

    geno+fond n. biol. geenifond

    hüvitus+fond n.

    investeerimis+fond n.

    kasvu+fond n.

    kindlustus+fond n.

    kiriku+fond n.

    kulla+fond n. ka piltl.

    kultuuri+fond n.

    käibe+fond n. maj. ühes tootmistsüklis tarbitav tootmisfondi osa, mille kogu väärtus kandub täielikult üle toodangule

    ohvriabi+fond n.

    palga+fond n.

    pensioni+fond n.

    raamatu+fond n.

    raie+fond n.

    reserv+fond n. maj. varuks olevad rahalised v. ainelised vahendid; bibl. varukogu

    ringlus+fond n.

    riski+fond n. maj. alternatiivne investeerimisinstrument, mis on loodud riskide maandamiseks

    siht+fond n.

    sotsiaalhooldus+fond n.

    sotsiaalkindlustus+fond n.

    streigi+fond n.

    tarbimis+fond n.

    teatme+fond n. bibl. teatmekogu

    tugi+fond n.

    tõuke+fond n. maj. (millest rahastatakse Euroopa Liidu mahajäänumate piirkondade arengu kiirendamist)

    usaldus+fond n.

    valuuta+fond n.

    vähiravi+fond n.



  • fondi+börs n. väärtpaberibörs

    fondi+emissioon n.

    fondi+hoidla n.

    fondi+mahukus n.

    fondi+osak n.

    fondi+took n. (saadav tulu)


  • ÜHENDID

    fondi (fonde) haldama t.

    fondi+hald=ur n. (investeerimisfondil)

    fondi+hald=us n.

    fondihaldus+firma n.

  • formeeri/ma t. moodustama, kujundama; vormi andma

  • TULETISED

    formeer=u/ma t. kujunema, moodustuma, lõplikult välja kujunema

    form=atsioon1 n. aj. filos. ühiskonna arenguaste marksismi ajaloofilosoofias; geol. ühesugustes tingimustes tekkinud kivimikompleks

    formeeru=mine n.

    form=atsioon2 n. biol. (taimkatte liigituse üksus)

    formeeri=mine n.

    formeeri=ng n. (formeeritud) üksus

    rahvus+formeering n.

    de:formeeri/ma t. kuju muutma, moonutama

    re:formeeri/ma t. vnm. uuendama, ümber kujundama

    reform n. ümberkorraldus, uuendus, muudatus

    reform=ism n. pol. uuendusmeelsus

    reform=ist n. pol. reformismi pooldaja

    reformi/ma t. reformi teel muutma, ümber korraldama

    reform=ist n.

    reformi=ja n.

    reformi=mine n.

    agraar+reform n.

    haldus+reform n.

    justiits+reform n.

    kohtu+reform n.

    kooli+reform n.

    majandus+reform n.

    raha+reform n.

    talurahva+reform n.

    tulumaksu+reform n.

    töövõime+reform n.

    vääringu+reform n. maj. rahareform

    reform+kleit n. aj. 1900. a. korsetimoele vastukaaluks loodud vabalt langev särkkleit

    reform+pedagoogika n. (uuendusliku sisuga)

    reform+põhi n. vetruv traadist voodipõhi

    reform+voodi n. reformpõhjaga voodi

    reformi+erakond n. pol.

    reformierakond=lane n. reformierakonna liige

    reform=aator n. reformija

    usu+reformaator n.

    reform=atsioon n. usuline liikumine Euroopas XVI saj.

    vastu+reformatsioon n.

    reformatsiooni+aeg n.

    reformatsiooniaeg=ne o. \olukord\ reformatsiooniaega kuuluv

    reformatsiooni+ajastu n.

    reformatsiooni+kirik n.

    reformatsiooni+liikumine n.

    reformeeri=ja n.

    reformeeri=mine n.

  • graafika n. kujutava kunsti liik; joonistus- ja paljundustehnikate kogunimetus; ka graafilises tehnikas valmistatud kunstiteos; tähestik, kiri

  • TULETISED

    graafik n. graafika alal tegutsev kunstnik


  • LIITSÕNAD

    arvuti+graafika n.

    estamp+graafika n. paljundusgraafika

    info+graafika n. info või andmete visuaalne esitus, mis annab mingist teemast hõlpsasti mõistetava visuaalse ülevaate

    inseneri+graafika n.

    originaal+graafika n.

    paljundus+graafika n.

    pisi+graafika n.

    raal+graafika n.

    raamatu+graafika n.

    rakendus+graafika n. k.

    säid+graafika n. k. iseseisva kunstiteosena loodud graafikateosed

    tarbe+graafika n. k. graafika alaliik, mis hõlmab kogu esemelise keskkonna graafilist kujundamist, graafiline disain

    tarbegraafik n. tarbegraafikat viljelev kunstnik

    vaba+graafika n. iseseisva kunstiteosena loodud graafikateosed

    vabagraafik n. vabagraafikat viljelev kunstnik

    vektor+graafika n. inf. (kujutist moodustavad joonte asend, pikkus ja suund on matemaatiliselt määratletud)

    äri+graafika n.



  • graafika+kunst n.

    graafikakunst=nik n.

    graafika+looming n.

    graafika+näitus n.

    graafika+tehnika n.

    graafika+teos n.

    graafika+triennaal n.

  • hüva o. hea; murd. parem, parempoolne

  • TULETISED

    hüva=k o. parem(poolne)

    hüvakul m. paremal, paremal pool

    hüvakule m. paremale

    hüvakult m. paremalt

    hüva=ng n. heaolu

    hüve n. paremus, eelis; heaolu, kasu

    hüve=line o. hea, positiivne

    hüve+olu n. heaolu

    hüv=is n. maj. aineline vara; jur. hüvitus; tööga loodud produkt

    hüvi=ta/ma t. tasuma, kompenseerima

    hüvita=ja n.

    hüvita=mine n.

    hüvit=is n. jur. kellelegi makstav rahasumma majandusliku kaotuse, varanduse vähenemise vm. kahju eest

    elektri+hüvitis n.

    hambaravi+hüvitis n.

    hilinemis+hüvitis n. (palgamaksmisel)

    hooldus+hüvitis n.

    kindlustus+hüvitis n.

    kulu+hüvitis n. maj.

    lahkumis+hüvitis n. (töölt lahkumise korral)

    pere+hüvitis n.

    sõja+hüvitis n.

    töötuskindlustus+hüvitis n.

    töövõimetus+hüvitis n.

    tööõnnetus+hüvitis n.

    vanema+hüvitis n. (lapse sünni järel)

    hüvit=us n. hüvitamine; kahjutasu

    vastu+hüvitus n. jur.

    hüvitus+fond n.

    hüvitus+summa n.

    hüvitus+väärtpaber n.

    kahju hüvita/ma t.

    kahju+hüvita=ja n.

    kahju+hüvit=is n. (makstav summa)

    kahju+hüvit=us n. kahju hüvitamine; makstav summa

    hüva=sti h.

    hüvasti jät/ma t.

    hüvasti+jätt n.

    hüvastijätu+kiri-kirjan.

    hüvastijätu+suudlus n.

    hüvastijätu+sõna n.

    hüvasti+jät=mine n.

  • ilm1 n. atmosfääri olek (temperatuur, sademed, tuul, pilvitus)

  • TULETISED

    ilma=stik n. met. ilm pikema aja kestel

    ilmastiku+kindel o.

    ilmastikukindla=lt m.

    ilmastikukindl=us n.

    ilmastiku+nähtus n.

    ilmastiku+olud n.

    ilmastiku+teadus n.

    ilmastiku+tingimused n.

    ilma=stu n. kliima

    ilm=u=ke n. luul. ilmake, ilm


  • LIITSÕNAD

    aprilli+ilm n.

    heina+ilm n. (heinateoks sobiv)

    kevad+ilm n.

    koera+ilm n. kõnek. kehv, hrl. sajune ilm

    kõue+ilm n. äikeseilm

    lennu+ilm n. õhusõiduki ohutut lendu võimaldavad ilmastikutingimused

    maa+ilm n.

    fantaasia+maailm n.

    tehis+maailm n. inimeste poolt arvutiga loodud maailm

    maru+ilm n.

    oktoobri+ilm n.

    pikse+ilm n.

    põua+ilm n. (sademeteta, erakordselt kuiv ja kuum)

    püügi+ilm n. (kalapüügiks soodne v. kõlblik)

    raju+ilm n.

    ranna+ilm n.

    sula+ilm n.

    sulailma+määre n. sulailmaga kasutatav suusamääre

    suplus+ilm n.

    suusa+ilm n.

    suve+ilm n.

    sügis+ilm n.

    talve+ilm n.

    tuisu+ilm n.

    uisu+ilm n.

    äikese+ilm n.



  • ilma+info n.

    ilma+jaam n. (ilmavaatluste tegemiseks)

    ilma+kaart n.

    ilma+muutus n.

    ilma+märk n. tunnus, mille järgi ilma ennustada

    ilma+näitaja n. keskmine temperatuur

    ilma+poiss n. kõnek. meessoost ilmateadustaja televisioonis

    ilma+portaal n.

    ilma+prognoos n.

    ilma+taat n. piltl. (ilma, ilmastiku kohta)

    ilma+tark n. kõnek. ilmaennustaja

    ilma+teade n.

    ilma+teenistus n.

    ilma+tüdruk n. kõnek. naissoost ilmaennustaja

    ilma+värk n. kõnek.


  • ÜHENDID

    ilma ennusta/ma t.

    ilma+ennusta=ja n. (amet)

    ilma+ennusta=mine n.

    ilma+ennust=us n. teaduslikult põhjendatud ennustamine tuleviku ilma kohta mingis kohas v. piirkonnas teatud kindlas ajavahemikus

    ilma teadusta/ma t.

    ilma+teadusta=ja n.

    ilma+teadusta=mine n.

    ilma+teadust=us n.

  • ilm2 n. kõiksus, universum

  • LIITSÕNAD

    maa+ilm n. maa ja ilm; Maa, maakera koos kõige sellel eksisteerivaga

    ilm3 n. (hrl. vabamas, vanamoelisemas stiilis) maailm

    ilm=ik n. relig. mittevaimulik isik

    ilmik+vend n. kloostris kehalisi töid tegev poolmunk

    ilm=lik, ilma=lik o. \võim, vara\ mittevaimne, mittekiriklik; kergemeelne, jumalavallatu; maine, maapealne

    ilmalikk=us n.

    ilmaliku=lt m. \abielluma\

    ilm=ne o. selgesti märgatav, päevselge

    ilmse=lt m. \kadunud\ nähtavasti

    ilmse=sti m. ilmselt

    ilm=ne/ma t. selguma, ilmsiks tulema

    ilmne=mine n.

    ilm=si m. ärkvel v. täie teadvuse juures; tõeliselt, tegelikult (sageli unele vastandatuna); avalikult

    ilmsiks tule/ma t. selguma, avalikuks saama

    ilmsiks+tule=k n.

    ilmsiks+tule=mine n.

    ilmas, ilmas=ki m. iialgi, kunagi

    elu+ilmas, eluilmas=ki m. ilmas

    seal+ilm n. hauatagune maailm

    üht+ilma m. sageli

    üle+ilma=sta/ma t. ülemaailmseks muutma, globaliseerima

    üle+ilma=stu/ma t. üle ilma levima, globaliseeruma

    üleilmastu=mine n.

    üle+ilm=ne o. \äri\ üle ilma ulatuv

    ilma+hulkur n.

    ilma+kaar n.

    pea+ilmakaar n.

    vahe+ilmakaar n.

    ilma+kodanik n.

    ilma+kära n.

    ilma+laps n. uskmatu

    ilma+lust n. maine, ilmalik lõbu

    ilma+maa n. vnm. maailm

    ilma+narr n.

    ilma+rahvas n.

    ilma+ratas n. (karussell)

    ilma+sammas n. piltl. väga vana inimene

    ilma+tark2 n. väga tark inimene

    ilm+võimatu o.

    maailma+pärand n.

    anti:maailm n. (hüpoteetiline tähesüsteem)

    all+maailm n. müt. surnute riik, toonela; kurjategijate, prostituutide jts. ringkonnad

    allilm n. allmaailm

    allilma+liider n.

    allilma+tegelane n.

    allmaailma+jumal n. müt.

    antiik+maailm n.

    blogi+maailm n.

    ehte+maailm n. ehete maailm

    erootika+maailm n.

    fantaasia+maailm n.

    järel+maailm n.

    kultuur+maailm n.

    küber+maailm n.

    lääne+maailm n. lääneriigid

    makro+maailm n.

    male+maailm n. maailma maleringkonnad

    meedia+maailm n.

    meelelahutus+maailm n.

    mikro+maailm n.

    muinasjutu+maailm n.

    mõtte+maailm n.

    siin+maailm n. maapealne maailm

    siinilm n. siinmaailm

    siit+maailm n.

    siitilm n. siitmaailm

    sise+maailm n. inimese hingeelu (tundmused, kujutlused)

    suur+maailm n. seltskonna ladvik, kõrgseltskond

    suurilm n. suurmaailm

    suurilma=lik o. \elu\

    suurilma+daam n.

    suurilma+elu n.

    taime+maailm n.

    teadus+maailm, teaduse+maailm n.

    teadusilm, teaduseilm n.

    teatri+maailm n.

    teatriilm n. teatrimaailm (hrl. vabamas stiilis)

    tehis+maailm n. (arvutiga loodud)

    tunde+maailm n.

    tundeilm n.

    vaimu+maailm n.

    vaimuilm n. vaimumaailm

    vee+maailm n.

    välis+maailm n. väljaspool inimese teadvust eksisteeriv objektiivne reaalsus

    välisilm n. välismaailm

    äri+maailm n.

    äriilm n. ärimaailm (hrl. vabamas stiilis)

    maailma+aeg n. astr. (Greenwichi aeg)

    maailma+daam n.

    ilmadaam n. maailmadaam

    pool+maailmadaam n.

    poolilmadaam n.

    maailma+elu n.

    ilmaelu n. maailmaelu

    maailma+hulgus n. halv. ilma püsivama asupaigata ilma mööda ringihulkuja

    ilmahulgus n. halv. maailmahulgus

    maailma+ime n.

    ilmaime n. kõnek. maailmaime

    maailma+jagu n.

    \jalgpalli\ maailma+karikas n. sp.

    MK n. sp. maailmakarikas

    maailmakarika+võistlused

    MK-võistlused n. sp. maailmakarikavõistlused

    MK-etapp n.

    MK-sari n.

    maailma+kaubandus n.

    maailma+keel n.

    maailma+kirjandus n.

    maailma+klass n.

    maailma+kodanik n.

    maailma+kultuur n.

    maailma+kuulus o.

    maailmakuuls=us n. maailmakuulus isik

    maailma+kõiksus n.

    maailma+kärakas n. kõnek. maailmatu kõva pauk

    ilmkärakas n. nalj. tugev plahvatus v. pauk

    maailma+käsitus n.

    maailma+linn n. (rahvusvaheliselt mõjukas)

    maailma+majandus n.

    maailma+meister n. sp.

    MM n. maailmameister

    MM-võistlused n. maailmameistrivõistlused

    eks:maailmameister n.

    kabe+maailmameister n.

    male+maailmameister n.

    maailmameistri+kandidaat n.

    maailmameistri+matš n.

    maailmameistri+tiitel n.

    maailmameistri+võistlused n.

    maailma+meri n.

    maailma+mure-muren.

    maailma+näitus n.

    maailma+pilt n.

    maailma+poliitika n.

    maailma+pärand n.

    maailma+reis-reisin.

    maailma+rekord n.

    maailmarekordi+omanik n.

    maailma+revolutsioon n.

    maailma+riik n.

    maailma+ruum n.

    ilmaruum n. maailmaruum

    maailma+rändur n.

    maailma+sõda n.

    ilmasõda n. vnm. maailmasõda

    maailma+süsteem n.

    maailma+tark n. kõnek.

    maailma+tase n.

    maailma+teadus n.

    maailma+toodang n.

    maailma+tunnetus n.

    maailma+turg n.

    maailma+usund n. (maailmas laialt levinud)

    maailma+vaade n.

    ilmavaade n. vnm. maailmavaade

    maailmavaate=line o. \konflikt\ maailmavaatega seotud

    maailma+vaenulik o.

    maailma+valgus n.

    ilmavalgus n.

    ilmavalgust näge/ma t. sündima, ilmale tulema; trükist ilmuma, valmis saama

    maailma+valitseja n.

    maailma+valu n. hingevalu, mis tuleneb maailma mittevastavusest inimese ootustele

    maast-ilmast m. (rääkimisaine, jututeema kohta:) maast ja ilmast, väga paljudest ajadest

    maailma+ajaloo=line o. maailma ajalukku kuuluv

    üle+maailm=ne o. \majanduskriis\ üle maailma ulatuv

    ümber+maailma+purjeta=ja n. ⇐ ümber maailma purjeta/ma

    ümber+maailma+purjeta=mine n. ⇐ ümber maailma purjeta/ma

    ümber+maailma+reis-reisin. ⇐ reis ümber maailma

    ümber+maailma+reisi=ja n. ⇐ ümber maailma reisi/ma

    ümber+maailma+sõit n. ⇐ ümber maailma sõit/ma

    ümber+maailma+sõit=ja n. ⇐ ümber maailma sõit/ma

    maailma paranda/ma t.

    maailma+paranda=ja n. teisitimõtleja

    ilmaparandaja n. vnm. maailmaparandaja

    maailma+paranda=mine n.


  • ÜHENDID

    ilmale too/ma t. sünnitama

    ilmale+too=ja n.

    ilmale+too=mine n.

    ilmale tule/ma t. sündima

    ilmale+tule=k n.

    ilmale+tule=mine n.

    ilmale+tuli=ja n.

    ilmale+tul=nu n.

  • imago n. kellestki v. millestki avalikkuses loodud kujutluspilt

  • LIITSÕNAD

    margi+imago n.



  • imago+loogia n. imagote loomine ja kujundamine; imagote süsteem

    imagoloog n. imagoloogia spetsialist: imagolooja, imagote uurija

  • keel1 n. liikuv elund suuõõne põhjas; kõneelund; suhtlemisvahend; piltl. kuju või funktsiooni poolest keelt meenutav osa millelgi; eripärane keelepruuk

  • TULETISED

    keel=jas o. \leht (taimel)\ keelekujuline

    keel=ik1 n. keelt meenutav moodustis; tehn. turvavöö otsmine osa; zool. (seedeelundkonna ja närviväädi vahel)

    selja+keelik n. zool. keelikloomade skeleti keskosa

    keelik2 n. seljakeelik

    keelik+loomad-looman. (kellel esineb seljakeelik)

    keeliku+rohi n. bot. (taim)

    keel=kond n. keelet. ühisest algkeelest põlvnevate keelte rühm

    ~keel=ne o. mingis keeles olev v. toimuv; mingit keelt valdav

    alamsaksa+keelne o. \käsikiri\

    araabia+keelne o. \sõna\

    eesti+keelne o. \tõlge\

    esperanto+keelne o. \kirjutis\

    heebrea+keelne o. \kirjandus\

    hiina+keelne o. \ajaleht\

    inglis+keelne o. \õpe\

    itaalia+keelne o. \raamat\

    jaapani+keelne o. \kirjandus\

    kaks+keelne o. \inimene, sõnaraamat\ kaht keelt tarvitav; kahes keeles olev

    kakskeels=us n. kahe keele valdamine, bilingvism

    kahe+keelne o. \inimene\ silmakirjalik, kahepalgeline

    kahekeelse=lt m. \käituma\

    kahekeels=us n.

    kolme+keelne o. \silt, sõnastik\ kolme keelt kasutav v. sisaldav

    kreeka+keelne o. \kirjandus\ kreeka keeles olev

    ladina+keelne o. \tekst\ ladina keeles olev

    libe+keelne o. \pugeja\

    lõunaeesti+keelne o. \raamat\ lõunaeesti keeles olev

    läti+keelne o. \raamat\ läti keeles olev

    mitme+keelne o. \raamat, inimene\ mitmes keeles olev; mitut keelt valdav

    mitmekeels=us n.

    muu+keelne o. \elanik, raamat\ muud keelt kõnelev, muus keeles kirjutatud

    nelja+keelne o. \sõnastik\ neljas keeles olev

    oma+keelne o. \haridus, õpe\ oma keeles, emakeeles olev, toimuv

    pehme+keelne o. pehme keelega (näit. alkoholi toimel)

    pool+keelne o. mõlema keele halb oskus

    poolkeels=us n.

    prantsus+keelne o. prantsuse keeles olev

    põhjaeesti+keelne o. põhjaeesti keeles olev

    rootsi+keelne o. \artikkel\ rootsi keeles olev

    saksa+keelne o. saksa keeles olev

    slaavi+keelne o. \tekst\ slaavi keeles olev

    soome+keelne o. soome keeles olev

    Tallinna-keelne, tallinna+keelne o. \raamat\ tallinna keeles olev

    tartu+keelne o. \raamat\ tartu keeles olev; lõunaeesti kirjakeeles

    teis+keelne o. \nimi\ muukeelne

    umb+keelne n. \külaline\ kohalikku keelt mitteoskav

    vene+keelne o. \kirjandus\ vene keeles olev

    võru+keelne o. \aabits\ võru keeles olev

    ühe+keelne o. \sõnararaamat\

    ülemsaksa+keelne o. \uurimus\ ülemsaksa keeles olev

    umb+keelne o. \võõras\ kohalikku keelt mitteoskav

    keele=ke1 n. kok. bot.

    keele=kas o. \naine\ jutukas

    keele=line o. \andekus, parandus\ keelega seotud

    ~keele=line o. mingi arvu keeltega

    kolme+keeleline o. \kitarr\ kolme keelega

    nelja+keeleline o. \pill\ nelja keelega

    keele=nd n. keelet. sõna v. püsiühend

    juhu+keelend n. juhuslik keelend

    laen+keelend n. laenatud keelend

    okasionaal+keelend n. ⇐ okasionaalne keelend juhukeelend

    paralleel+keelend n. rööpkeelend

    rööp+keelend n. rööpne keelend

    stamp+keelend n.

    unar+keelend n. (unarusse jäänud, vähe kasutatud)

    uudis+keelend n. uus keelend

    keele=stu n. sp. reketi raami sisse pingutatud keeled

    keele=tu o. sellises seisundis, et ei leia sõnu; tumm, kõnevõimetu

    keeletu=lt m. \jälgima\

    keelet=us n.

    keeli=kas n. etn. vankri rattapaare ühendav vahepuu

    keele=sta/ma t. \viiulit\ keeli peale panema

    keelesta=ja n.

    reketi+keelesta=ja n. see, kes keelestab reketit

    keelesta=mine n.

    keeli=ta/ma t. veenma, auku pähe rääkima

    keelit=le/ma t. korduvalt keelitama

    keelita=ja n.

    keelita=mine n.

    keelit=us n.

    keeli=ti m. mõnes keeles; keelte kaupa


  • LIITSÕNAD

    abi+keel n. (suhtlemise abivahendiks põhikeele kõrval)

    adstraat+keel n. keelet. emakeelega kõrvu kasutatav naaberkeel

    ajakirjandus+keel n.

    alg+keel n. algupärandi, originaali keel (vastandina tõlkele); keelet. aluskeel, oletatav sugulaskeelte ühine lähtekuju

    algkeel=ne o. \tekst\ algkeeles olev

    algoritmi+keel n. mat. inf. tehiskeel algoritmide kirjeldamiseks

    all+keel n. (oskuskeel, ilukirjanduskeel jne.)

    alus+keel n. keelet. algkeel

    ameti+keel n.

    antiik+keel n.

    are+keel n. ped. lihtsustatud keel

    argi+keel n. kõnekeel, kirjakeelega võrreldes normivabam igapäevaelu keel

    asjaajamis+keel n. (ametiasjade ajamisel)

    assembler+keel n. inf. (masinakeel)

    bassi+keel n. (kitarril)

    ema+keel n.

    emakeel=ne o. \kirjandus, õpe\

    mitte+emakeelne o.

    emakeele+eksam n.

    emakeele+lugemik n.

    emakeele+päev n. 14. märts

    emakeele+tund n.

    emakeele+õpetaja n.

    emakeele+õpetus n.

    eri+keel n. släng

    euro+keel n. Euroopa Liidu dokumentides kasutatav keel

    filmi+keel n. kinematograafia väljendusvahendite süsteem

    formaal+keel n. inimese kujundatud kunstkeel

    heli+keel n.

    hinge+keel n. piltl.

    hõimu+keel n. teatava hõimu keel; sugulaskeel

    ilukirjandus+keel n.

    info+keel n. tehiskeel info esitamiseks

    inim+keel n.

    kaalu+keel n. kaalu seisu märkiv osuti; piltl. see, mis kallutab otsuse, sündmuse toimumise vms teatud suunas

    kandle+keel n.

    kantselei+keel n. ametlikele kirjadele ja dokumentidele omane keelepruuk

    karu+keel n. bot. (karedate lehtedega umbrohi)

    keha+keel n. suhtlusvahend, mis hõlmab kehahoiakut, žeste, näoilmet, kaugust vestluspartnerist

    kehakeele+ekspert n.

    kida+keel n. kidaga keel, tekitab kõnehäireid; sellise keelega inimene

    kidakeel=ne o. ebaselge hääldusega; sõnakehv; saamatu jutuga

    kidakeelse=lt m.

    kidakeels=us n. väljendumise kesisus; napisõnalisus; ebaselge, pudistav hääldus

    kiriku+keel n. (vastav keelepruuk)

    kirja+keel n. keele ühtseim, üldrahvalikult kasutatav keelekuju; kirjutatud tekstide keel

    kirjakeel=ne o. \tõlge\

    kirjakeelse=lt m. \laitmatu\ kirjakeeles

    kirjakeels=us n.

    kitarri+keel n.

    kodu+keel n.

    kreool+keel n. segakeel

    kujundi+keel n.

    kultuur+keel n.

    kunsti+keel n.

    kõne+keel n. kõneldav keel, suulises kõnes kasutatav keel

    käo+keel n. bot. (rohttaim)

    lamba+keel n. ka bot. (mõne keelja lehega taime rahvapärane nimetus)

    laste+keel n. keelet. laste ealiselt määratud keelekasutus; (ninnutamine)

    lastekeel=ne o. \sõna\

    libe+keel n. piltl. meelitaja, lipitseja

    luku+keel n.

    luule+keel n.

    luulekeel=ne o. \lugu\

    lähte+keel n. keelet. keel, millest teatav sõna v. muu keelend lähtub

    maailma+keel n. (kogu maailma ühine suhtlusvahend)

    maa+keel n. hrl vnm. eesti keel

    maakeeli m. maakeeles

    mao+keel n. bot. ühe kuni kolme jagunemata lehega ühe kuni kolme jagunemata lehega sõnajalgtaim

    masina+keel n. (info esitamiseks vahetult arvutis)

    meri+keel n. zool. ovaalse kehaga lestakujuline merekala

    mesi+keel n. piltl. mesimagus jutt

    mesikeel=ne o. \jutt, mees\

    mesikeeli m. \meelitama\

    meta+keel n. keelet. keel, mille abil kirjeldatakse mingit teist keelt

    murde+keel n.

    murdekeel=ne o. \luule\

    mustlas+keel n.

    naaber+keel n.

    nüüdis+keel n.

    originaal+keel n. (algupärane, alguses olnud)

    oskus+keel n. kirjakeele allkeel teadus-, kunsti-, tootmis- jm. alade tarvis

    oskuskeel=ne o. \nimetus\

    pandla+keel n.

    peni+keel n. bot. (veetaim)

    pidžin+keel n. segakeel

    piibli+keel n.

    piitsa+keel n. piltl. piitsaplaks

    pildi+keel n. kujundikeel

    pilli+keel n.

    programmeerimis+keel n. inf. programmikeel

    programmi+keel n. inf.

    proosa+keel n. proosale iseloomulik keeletarvitus

    pudi+keel n. ebaselge kõne

    pudikeel=ne o. \laps\

    pudikeels=us n.

    puu+keel n. kõnek. piltl. purssiv võõrkeele kõnelemine

    raamatu+keel n. raamatulik keelepruuk; kirjakeel

    rahva+keel n. (vastandina kirjakeelele)

    rahvakeel=ne o. \väljend\

    rahvus+keel n.

    reketi+keel n.

    riigi+keel n.

    sala+keel n.

    sega+keel n.

    sool+keel n. (keelpillil)

    standard+keel n. (standardne)

    sugulas+keel n.

    suhtlemis+keel n.

    žesti+keel n.

    tapi+keel n. eh. tehn.

    tarbe+keel n. asjaajamiskeel

    tava+keel n. (tavaline, harilik)

    teadus+keel n.

    tehis+keel n. keelet. rahvusvahelise suhtlemise hõlbustamiseks loodud kunstlik keel

    tooni+keel n. keelet. (kus ühesuguse häälikulise koosseisuga sõnu eristatakse iseloomuliku põhitooni abil)

    tule+keel n. keelt meenutav tuleleegi osa

    tulem+keel n. (millesse tõlgitakse)

    tunde+keel n.

    tõlke+keel n. (millesse mingi tekst on tõlgitud)

    töö+keel n.

    tütar+keel n. (aluskeele suhtes)

    ussi+keel n. bot. (rohttaim)

    vahendus+keel n.

    viipe+keel n. (viibete abil)

    viipekeel=ne o. \tõlge\

    viiuli+keel n.

    vormi+keel n. teose vormi puudutavate väljendusvahendite süsteem

    vulgaar+keel n. vulgaarne keel

    võtme+keel n. sisselõigetega võtme osa, mida lukuaugus pöörates saab lukku avada ja sulgeda

    võõr+keel n.

    võõrkeele+oskus n.

    vähemus+keel n.

    õigus+keel n. õiguslike küsimuste käsitlemisel kasutatav keel

    õppe+keel n.

    õõs+keel n. bot. (taim)

    ämma+keel n. bot. viigikaktuse rahvapärane nimetus

    äri+keel n.

    ühis+keel n. kirjakeelelähedane üldrahvalik kõnekeel

    üld+keel n. kirjakeele tuumosa, mida vajab kogu rahvuskeele kasutajaskond

    üldkeel=ne o. \nimetus\ üldkeeles kasutatav

    ingli+keeli m. \kinnitama\ kaunisõnaliselt

    jumala+keeli m. \paluma\ kogu hingest



  • keel+pill n. muus.

    keelpilli+kvartett n.

    keelpilli+muusika n.

    keelpilli+orkester n.

    keelpilli+sekstett n.

    keelpilli+trio n.

    keelpilli mängi/ma t.

    keelpilli+mäng n.

    keelpilli+mängi=ja n.

    keel+register n. (orelil)

    keele+ruum n.

    keel+sarrus n. eh.

    keel+tapp-tapin. eh.

    keel+uss n. zool. (parasiit)

    keel+vile-vilen. muus.

    keel+õis n. bot.

    keelõie=line o. \taim\ keelõitega

    keelõielised n. (taimede alamsugukond)

    keele+aines n.

    keele+ainestik n.

    keele+ajalugu n.

    keeleajaloo=lane n. keeleajaloo uurija

    keeleajaloo=line o. \uurimus\ keeleajalooga seotud

    keeleajaloolise=lt m. \huvitav\

    keele+ala n. teat. keele, murde, murraku esinemisala

    keele+anne-anden.

    keele+atlas n.

    keele+barjäär n.

    keele+ekspert n.

    keele+erinevus n.

    keele+filosoofia n.

    keele+geograafia n.

    keele+huvi n.

    keele+huviline1 n. see, kes keel(t)e vastu huvi tunneb

    keele+huviline2 o. \õpilane\

    keele+inspektor n.

    keele+inspektsioon n.

    keele+juhis n.

    keele+juht-juhin. (murde kogumisel)

    keele+jurist n. (ametinimetus)

    keele+juur n. anat.

    keele+kaabits n.

    keele+kida n. anat.

    keele+killud n.

    keele+kohvik n. (keeleõppekeskkonnana erineva emakeelega inimeste vahel)

    keele+kollektiiv n.

    keele+komistus n. keelevääratus

    keele+konarus n. sobimatu keelend

    keele+konsultatsioon n.

    keele+kontakt n.

    keele+kuju n. keele esinemisvorm

    keele+kultuur n.

    keele+kursus n.

    keele+kümblus n. keeleõppemeetod, mille puhul omandatakse vähemalt pool õppemahust teises keeles

    keelekümble=ja n. keelekümblusõpilane

    keelekümblus+klass n.

    keelekümblus+kool n. ped. (vähemalt pool materjalist õpitakse teises keeles)

    keelekümblus+põhikool n.

    keelekümblus+õpilane n.

    keele+laager n.

    keele+lapsus n. keelevääratus

    keele+luu n. anat.

    keele+maastik n.

    keele+mapp n. ped.

    keele+mees n.

    keele+mudel n.

    keele+mälestis n.

    keele+neet n.

    keele+norm n. keelet. keelendite ja keelereeglite ühesus ühe keelekollektiivi piires

    keele+norming n. keelet. fikseeritud keelenorm

    keele+nõuanne-anden.

    keelenõu n.

    keele+nõuded n.

    keele+näide n.

    keele+näsa n. anat.

    keele+olümpiaad n.

    keele+paelad n.

    keele+piir n.

    keele+poliitika n.

    keelepoliitik n. keelepoliitika asjatundja

    keelepoliiti=line o. \tegevus\

    keelepoliitilise=lt m. \oluline\

    keele+praktika n.

    keele+pruuk n.

    keele+puu n. keelet.

    keele+põld n.

    keele+pädevus n. keeleline pädevus

    keele+pära n. keele tagaosa

    keele+reegel n.

    keele+reis-reisin.

    keele+ring n.

    \ühine\ keele+ruum n.

    keele+rühm n.

    keele+saar n. väike muukeelne ala suurema keeleala sees

    keele+seadus-seadusen.

    keele+sektor n. (tegeleb keeleprobleemidega)

    keele+selg n. anat.

    keele+spetsialist n.

    keele+statistika n.

    keele+sugemed n.

    keele+sugulus n.

    keele+säuts n.

    keele+süsteem n.

    keele+tapp n. keelekadu, koodivahetus

    keele+tark n.

    keele+teadlane n.

    keele+teadus n.

    keeleteadus=lik o. \tegevus\

    üld+keeleteadus n.

    keele+test n.

    keele+tipp-tipun. anat.

    keele+toimetaja n.

    keele+toimkond n.

    keele+tund n.

    keele+tunne n.

    keele+tüpoloogia n.

    keele+tüüp n.

    keele+uurimus n.

    keele+vaist n.

    keele+veeb n. lingid tasuta sõnastikele Internetis ja liides nende kasutamiseks

    keele+viga n.

    keele+värk n. kõnek.

    keele+vääratus n.

    keele+õpetus n.

    keele+õpik n.

    keele+üksus n. keeleline üksus (nt häälik, sõna)

    keele+õpingud n.

    keelte+hoidik n. (viiulil, kitarril)

    keelte+kool-koolin.


  • ÜHENDITULETISED

    keele+huviline1 n. see, kes keel(t)e vastu huvi tunneb

    keele+huviline2 o. \õpilane\


  • ÜHENDID

    keelt arenda/ma

    keele+arenda=ja n.

    keele+arend=us n.

    keelearendus=lik o. \töö\

    keelarendus+töö n.

    keelt hoolda/ma t.

    keele+hoolda=ja n.

    keele+hoold=us n.

    keele+hool=e n.

    keelehoolde+keskus n.

    keelt kaapi/ma t.

    keele+kaabits n.

    keelt kand/ma t. piltl. taga rääkima, tühje jutte levitama; kellegi peale kaebama

    keele+kand=ja n.

    keel=ik3 n. keelekandja

    keele+kand=mine n.

    keele+kann=e-kanden.

    keelt karasta/ma t. jooma

    keele+karast=us n. keelekaste, see, mis keelt karastab

    keelt kast/ma t. jooma, rüüpama (hrl. vägijooke)

    keele+kast=e-kasten. jook, joodav (hrl. õlu, viin,vesi vm.)

    keele+kast=ja n.

    keele+kast=mine n.

    keelt kasuta/ma t.

    keele+kasuta=ja n.

    keele+kasut=us n.

    keelt korralda/ma t.

    keele+korralda=ja n. (ametinimetus)

    keele+korrald=us n. (tegevusala)

    keelekorraldus=lik o. \tegevus\

    keelekorraldus+teooria n.

    keelt murd/ma t.

    keele+murr=e n.

    murre n. keelet. keelemurre, piirkondlik eripärane v. sotsiaalne allkeel, dialekt

    ida+murre n. Ida-Eesti murre

    idamurde=line o.

    kesk+murre n. teat. keeleala keskosa murre

    kirderanniku+murre n.

    kodu+murre n.

    kodumurde=line o. \luuletus\

    lääne+murre n. Lääne-Eesti murre

    ranniku+murre n.

    keelt oska/ma t.

    keele+oska=ja n.

    keele+osk=us n. teat. keele oskamine

    keeleoskus+tase n.

    keelte+oskus n. võõrkeelte oskus

    keelt peks/ma t. taga rääkima, klatšima

    keele+peks n. tühjade juttude levitamine, klatš

    keele+peks=ja n.

    keele+peks=mine n.

    keelt tarvita/ma t.

    keele+tarvita=ja n.

    keele+tarvit=us n.

    keelt uuenda/ma t. kirjakeelt radikaalselt muutma ja täiustama

    keele+uuenda=ja n.

    keele+uuend=us n. keelet. kirjakeele radikaalne uuendamine nõuetele vastavaks

    keeleuuendus=lane n. keeleuuenduse propageerija v. pooldaja

    keeleuuendus+liikumine n.

    keelt uuri/ma t.

    keele+uuri=ja n. see, kes keelt uurib

    keele+uuri=mine n.

    keelt õppi/ma t.

    keele+õp=e n.

    keele+õppi=ja n.

    keele+õppi=mine n.

  • klaver n. (klahvinstrument); kõnek. klaverimäng (erialana)

  • TULETISED

    klaver=da/ma t. klaverit mängima

    klaverda=ja n.

    klaverda=mine n.


  • LIITSÕNAD

    kabinet+klaver n.

    kontsert+klaver, kontserdi+klaver n.

    püst+klaver n.

    tahvel+klaver n.

    tiib+klaver n.



  • klaveri+duo n. helitöö kahele klaverile; selle ettekandjad

    klaveri+heli n.

    klaveri+iste-istmen. klaveritool

    klaveri+kaas n.

    klaveri+klahv n.

    klaveri+klass n. (muusikaõppeasutuses)

    klaveri+kontsert n. ulatuslikum helitöö klaverile ja orkestrile; klaverimuusika avalik ettekanne

    klaveri+kunstnik n. pianist, klaverimuusika interpreteerija

    klaveri+kvartett n. helitöö klaverile ja kolmele poogenpillile

    klaveri+literatuur n. klaverile loodud heliteosed

    klaveri+looming n.

    klaveri+miniatuur n. (lühipala)

    klaveri+muusika n.

    klaveri+pala n.

    klaveri+passaaž n. kiiresti mängitav v. lauldav helirida meloodia kahe põhiheli vahel

    klaveri+prelüüd n. prelüüd klaverile

    klaveri+solist n.

    klaveri+sonaat n.

    klaveri+taidur n. klaverivirtuoos

    klaveri+teos n.

    klaveri+tool n. klaveriiste

    klaveri+trio n.

    klaveri+tund n.

    klaveri+vabrik n.

    klaveri+virtuoos n.

    klaveri+õhtu n.

    klaveri+õpingud n.


  • ÜHENDITULETISED

    klaverit häälestama t.

    klaveri+häälesta=ja n.

    klaveri+häälesta=mine n.

    klaveri+häälest=us n.

    klaverit mängima t.

    klaveri+mäng n. klaveril mängimine; (eriala)

    klaver n. kõnek. klaverimäng erialana

    klaveri+õpetaja n. klaverimängu õpetaja

    klaveri+õpet=us n.

    klaverimängu+oskus n.

    klaveri+mängi=ja n.

    klaveril saatma t.

    klaveri+saad=e n.

    klaveri+saat=ja n.

    klaverit õpetama t.

    klaveri+õpeta=ja n.

    klaverit õppima t.

    klaveri+õp=e n.


  • MUU

    klavessiin n. endisaegne klaveritaoline klahvpill

  • kleit n. naise v. tütarlapse pealisrõivas

  • LIITSÕNAD

    alus+kleit n.

    ampiir+kleit n. (hilisklassitsistlik stiil XIX saj. algul)

    balli+kleit n.

    bemberg+kleit n.

    brokaat+kleit n.

    gala+kleit n.

    glassee+kleit n.

    hõlmik+kleit n.

    kaapot+kleit n. etn. tkst. pikkade varrukatega, liibuva pihaga ja avara seelikuosaga kleit

    keep+kleit n.

    kimono+kleit n.

    kittel+kleit n.

    kodu+kleit n.

    kokteili+kleit n. kõnek. (lühike õhtukleit)

    kostüüm+kleit n.

    kott+kleit n.

    krimpleen+kleit n.

    krinoliin+kleit n. endisaegne (19. saj.) võrudega kohevil hoitav kellukjas kleit v. seelik

    laulatus+kleit n.

    leeri+kleit n.

    lõpu+kleit n.

    maksi+kleit n. (maksipikkusega)

    mantel+kleit n. mantli lõikega, paksemast riidest tänavakleit

    midi+kleit n.

    mini+kleit n.

    musliin+kleit n.

    nuku+kleit n.

    peo+kleit n.

    pidu+kleit n.

    pits+kleit n.

    pruudi+kleit, pruut+kleit n.

    pulma+kleit n.

    päevitus+kleit n.

    pühapäeva+kleit n.

    püks+kleit n.

    ranna+kleit n.

    reform+kleit n. aj. 1900. a. korsetimoele vastukaaluks loodud vabalt langev särkkleit

    ristimis+kleit n.

    safari+kleit n.

    siid+kleit, siidi+kleit n.

    sits+kleit, sitsi+kleit n.

    suve+kleit n.

    särk+kleit n.

    särk+pluus+kleit n.

    šifoon+kleit n.

    taft+kleit n.

    tennise+kleit n.

    tupp+kleit n.

    turnüür+kleit n. aj. [turnüür: XIX saj. lõpul, seeliku tagaosa kohevil hoidev polsterdis v. ribistik]

    tänava+kleit n.

    töö+kleit n.

    vormi+kleit n.

    õhtu+kleit n.



  • kleidi+haak n.

    kleidi+jupak n.

    kleidi+krepp n.

    kleidi+mood n.

    kleidi+niru n.

    kleidi+näru n.

    kleidi+nööp n.

    kleidi+proov n.

    kleidi+riie n.

    kleidi+saba n.

    kleidi+täis-täien. \riiet\

    kleidi+väel m.

    kleidi+äär n.


  • ÜHENDITULETISED

    kleidi+õmble=ja n. ⇐ kleiti õmble/ma (kutsenimetus)

  • kollaaž n. k. muus. eri stiilide ja väljendusvahendite põiming; sellises laadis loodud teos

  • TULETISED

    kollaaž=lik o. kollaažile omane; kollaaži meenutav


  • LIITSÕNAD

    kollaaž+tehnika n.

  • kuva/ma t. infot kujutisena nähtavaks tegema (kuvariekraanil, valgusreklaamis, kvartskella näidikul)

  • TULETISED

    kuva=ndu/ma t. mingisugusena näima

    kuva n. kuvaril v. valgusreklaamis tekkiv silmanähtav kujutis

    aju+kuva n. psühh. (võimaldab inimese peas olevaid nähtamatuid asju teatud mõttes näha)

    värvi+kuva n.

    kuva+paneel n.

    kuva+tabloo n.

    kuva+tõmmis n. ekraanil olevast kuvast tehtud koopia

    kuva=nd n. esemest, olendist v. nähtusest loodud kujutluspilt, imago

    margi+kuvand n.

    meedia+kuvand n.

    kuva=r n. kuvamisseade

    lame+kuvar n.

    LCD-kuvar n. vedelkristallkuvar

    plasma+kuvar n.

    vedelkristall+kuvar n.

    värvi+kuvar n.

    kuvari+ekraan n.

    kuvari+kujutis n.

    kuvari+näit n.


  • LIITSÕNAD

    kuva+mälu n. inf. (kuvamisvalmis andmetega)

    kuva+paneel n.

    kuva+projektor n. videoprojektor

  • Märgid
    +liitmine
    ~seotud tüvi
    =sufiksituletus
    :prefiksituletus
    /vormitunnus
    -vaheliide
    Sõnaliigid
    n.nimisõna
    o.omadussõna
    t.tegusõna
    a.arvsõna
    as.asesõna
    n.pärisnimi
    m.määrsõna
    k.kaassõna
    s.sidesõna
    h.hüüdsõna

    © Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur