[SP] "Eesti keele sõnapered"

SõnastikustKasutusjuhend jm lisad • Arvamused ja ettepanekud dict.sp@eki.ee


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

kasu1 n. majanduslik tulu; soodus, kaasaaitav tegur; abi, tulu, vt ka kasu2

  • TULETISED

    kasu=m n. maj. summa, mille võrra tulud ületavad kulusid

    aasta+kasum n.

    jääk+kasum n.

    kogu+kasum n.

    lisa+kasum n.

    monopoli+kasum n.

    puhas+kasum n.

    realiseerimis+kasum n.

    üli+kasum n.

    kasumi+ahnus n.

    kasumi+eraldis n.

    kasumi+iha n.

    kasumi+jaht n.

    kasumi+marginaal n.

    kasumi+norm n.

    kasumi+plaan n.

    kasumi+prognoos n.

    kasu=r n. kasulik olend

    kasur+putukas n.

    kasu=lik o.

    kasulikk=us n.

    kasuliku=lt m. \tootma\

    ühis+kasulik o. ühiselt kasulik, kõigile kasulik

    ühiskonna+kasulik o. ühiskonnale kasulik

    ühiskonnakasulikk=us n. ühiskonnakasulik olemine

    üld+kasulik o. \töö\ üldiselt kasulik

    üldkasulikk=us n.

    üli+kasulik o.

    kasu=line o. vnm. kasulik

    kasu=tu o.

    kasutu=lt m.

    kasut=us1 n. kasuta olek

    kasu=ta/ma t.

    kasuta=ja n.

    kasutaja-s=kond n.

    kasutaja+konto n. inf.

    kasutaja+liides n. inf.

    kasutaja+sõbralik o.

    kasutajasõbralikk=us n.

    kasutajasõbraliku=lt m.

    kasutama=tu o. mittekasutatav

    kasutamatu=lt m. \seisma\

    kasutamat=us n.

    kasuta=mine n.

    kasutamis+aeg n.

    kasutamis+ala n.

    kasutamis+hõlpsus n.

    kasutamis+iga-ean.

    kasutamis+juhend n.

    kasutamis+kergus n.

    kasutamis+kõlblik o.

    kasutamis+kõlbmatu o.

    kasutamis+viis-viisin.

    kasutatav o.

    kasutatav=us n.

    ühis+kasutatav o. \ruum\ ühiselt kasutatav

    üld+kasutatav o. \info, ruum\ üldiselt kasutatav

    kasut=us2 n. kasutamine

    kordus+kasutus n.

    pea+kasutus n. (metsa) peamine kasutus

    peakasutus+raie-raien. mets.

    taas+kasutus n.

    taaskasutus+pood n.

    uus+kasutus n.

    uuskasutus+keskus n.

    väär+kasutus n.

    ühis+kasutus n.

    kasutus+aasta n.

    kasutus+aeg n.

    kasutus+ala n.

    kasutus+sfäär n.

    kasutus+hõlpsus n.

    kasutus+iga-ean.

    kasutus+juhend n.

    kasutus+kergus n.

    kasutus+kestus n.

    kasutus+kõlblik o.

    kasutus+kõlbmatu o.

    kasutus+lihtsus n.

    kasutus+liising n. maj. kasutusrent

    kasutus+luba n.

    kasutus+näide n.

    kasutus+rent n.

    kasutus+tasu n. maj. (õiguslikult kaitstud omandi kasutamise eest)

    kasutus+valdkond n.

    kasutus+valdus n.

    kasutus+viis-viisin.

    kasutusele võt/ma t.

    kasutusele+võtt n.

    kasutusele+võt=ja n.

    kasutusele+võt=mine n.

    loodus+kasutus n. looduse kasutamine

    taas+kasuta/ma t.

    taaskasuta=ja n.

    taaskasuta=mine n.

    taaskasut=us n.

    taaskasutus+keskus n.

    taaskasutus+süsteem n.

    arvutit kasuta/ma t.

    arvuti+kasuta=ja n.

    arvuti+kasut=us n.

    keelt kasuta/ma t.

    keele+kasuta=ja n.

    keele+kasut=us n.

    maad kasuta/ma t.

    maa+kasuta=ja n.

    maa+kasut=us n.

    maakasutus+süsteem n.

    metsa kasuta/ma t.

    metsa+kasuta=ja n.

    metsa+kasut=us n.

    vett kasuta/ma t.

    vee+kasuta=ja n.

    vee+kasut=us n.


  • LIITSÕNAD

    liig+kasu n.

    liigkasu võt/ma t.

    liigkasu+võt=ja, liiakasu+võt=ja n.

    liigkasu+võt=mine, liigkasu+võtt n.

    oma+kasu n.

    omakasu püüd/ma t.

    omakasu+püüd n.

    omakasu+püüd=lik o.

    omakasupüüdlikk=us n.

    omakasupüüdliku=lt m.

    omakasu+püüdma=tu o.

    omakasupüüdmatu=lt m.

    omakasu+püüdmat=us n.

    puhas+kasu n.

    topelt+kasu n.

    vahe+kasu, vahelt+kasu n.



  • kasu+ahne o.

    kasuahne=lt m. \toimima\

    kasuahn=us n.

    kasu+allikas n.

    kasu+himu n.

    kasuhimu=line o.

    kasu+iha n.

    kasu+tegur n.


  • ÜHENDID

    kasu püüd/ma t.

    kasu+püüd=ja n.

    kasu+püüd=lik o.

    kasupüüdliku=lt m. \toimima\

    kasupüüdlikk=us n.

    kasu+püüdma=tu o. \abi\

    kasupüüdmatu=lt m. \aitama\

    kasupüüdmat=us n.

    kasu saa/ma t.

    kasu+saa=ja n.

    kasu+saa=mine n.

    kasu too/ma t.

    kasu+too=ja n.

    kasu+too=mine n.

    kasu+toov o. \tehing\

  • keel n. liikuv elund suuõõne põhjas; kõneelund; suhtlemisvahend; piltl. kuju või funktsiooni poolest keelt meenutav osa millelgi; eripärane keelepruuk

  • TULETISED

    keel=jas o. \leht (taimel)\ keelekujuline

    keel=ik1 n. keelt meenutav moodustis; murd. lehma mao osa; tehn. turvavöö otsmine osa; zool. (seedeelundkonna ja närviväädi vahel)

    selja+keelik n. zool. keelikloomade skeleti keskosa

    keelik2 n. seljakeelik

    keelik+loomad-looman. (kellel esineb seljakeelik)

    keeliku+rohi n. (taim)

    keel=kond n. keelet. ühisest algkeelest põlvnevate keelte rühm

    ~keel=ne o. mingis keeles olev v. toimuv; mingit keelt valdav

    alamsaksa+keelne o. \käsikiri\

    araabia+keelne o. \sõna\

    eesti+keelne o. \tõlge\

    esperanto+keelne o. \kirjutis\

    heebrea+keelne o. \kirjandus\

    hiina+keelne o. \ajaleht\

    inglis+keelne o. \õpe\

    itaalia+keelne o. \raamat\

    jaapani+keelne o. \kirjandus\

    kaks+keelne o. \inimene, sõnaraamat\ kaht keelt tarvitav; kahes keeles olev

    kakskeels=us n. kahe keele valdamine, bilingvism

    kahe+keelne o. \inimene\ silmakirjalik, kahepalgeline

    kahekeelse=lt m. \käituma\

    kahekeels=us n.

    kolme+keelne o. \silt, sõnastik\ kolme keelt kasutav v. sisaldav

    kreeka+keelne o. \kirjandus\ kreeka keeles olev

    ladina+keelne o. \tekst\ ladina keeles olev

    libe+keelne o. libeda keelega; piltl. meelitav, lipitsev

    lõunaeesti+keelne o. \raamat\ lõunaeesti keeles olev

    läti+keelne o. \raamat\ läti keeles olev

    mitme+keelne o. mitmes keeles olev; mitut keelt valdav

    mitmekeels=us n.

    muu+keelne o. \elanik, raamat\ muud keelt kõnelev, muus keeles kirjutatud

    nelja+keelne o. \sõnastik\ neljas keeles olev

    oma+keelne o. \haridus, õpe\ oma keeles, emakeeles olev, toimuv

    pehme+keelne o. pehme keelega (näit. alkoholi toimel)

    pool+keelne o. mõlema keele halb oskus

    poolkeels=us n.

    prantsus+keelne o. prantsuse keeles olev

    põhjaeesti+keelne o. põhjaeesti keeles olev

    rootsi+keelne o. \artikkel\ rootsi keeles olev

    saksa+keelne o. saksa keeles olev

    slaavi+keelne o. \tekst\ slaavi keeles olev

    soome+keelne o. soome keeles olev

    Tallinna-keelne, tallinna+keelne o. \raamat\ tallinna keeles olev

    Tartu-keelne, tartu+keelne o. \raamat\ tartu keeles olev; lõunaeesti kirjakeeles

    teis+keelne o. \nimi\ muukeelne

    vene+keelne o. \kirjandus\ vene keeles olev

    võru+keelne o. \aabits\ võru keeles olev

    ühe+keelne o. \sõnararaamat\

    ülemsaksa+keelne o. ülemsaksa keeles olev

    umb+keelne o. kohalikku keelt mitteoskav

    keele=ke n. kok. bot.

    keele=kas o. \naine\ jutukas

    keele=line o. \andekus, parandus\ keelega seotud

    ~keele=line o. mingi arvu keeltega

    kolme+keeleline o. \kitarr\ kolme keelega

    nelja+keeleline o. \pill\ nelja keelega

    keele=nd n. keelet. sõna v. püsiühend

    juhu+keelend n. juhuslik keelend

    laen+keelend n. laenatud keelend

    okasionaal+keelend n. ⇐ okasionaalne keelend juhukeelend

    paralleel+keelend n. rööpkeelend

    rööp+keelend n. rööpne keelend

    stamp+keelend n.

    unar+keelend n. (unarusse jäänud, vähe kasutatud)

    uudis+keelend n. uus keelend

    keele=stu n. sp. reketi raami sisse pingutatud keeled

    keele=tu o. sellises seisundis, et ei leia sõnu; tumm, kõnevõimetu

    keeletu=lt m. \jälgima\

    keelet=us n.

    keeli=kas n. etn. vankri rattapaare ühendav vahepuu

    keele=sta/ma t. \viiulit\ keeli peale panema

    keelesta=ja n.

    reketi+keelesta=ja n. see, kes keelestab reketit

    keelesta=mine n.

    keeli=ta/ma t. veenma, auku pähe rääkima

    keelit=le/ma t. korduvalt keelitama

    keelita=ja n.

    keelita=mine n.

    keelit=us n.

    keeli=ti m. mõnes keeles; keelte kaupa


  • LIITSÕNAD

    abi+keel n. (suhtlemise abivahendiks põhikeele kõrval)

    adstraat+keel n. keelet. emakeelega kõrvu kasutatav naaberkeel

    ajakirjandus+keel n.

    alg+keel n. algupärandi, originaali keel (vastandina tõlkele); keelet. aluskeel, oletatav sugulaskeelte ühine lähtekuju

    algkeel=ne o. \tekst\ algkeeles olev

    algoritmi+keel n. mat. inf. tehiskeel algoritmide kirjeldamiseks

    all+keel n. (oskuskeel, ilukirjanduskeel jne.)

    alus+keel n. keelet. algkeel

    ameti+keel n.

    antiik+keel n.

    are+keel n. ped. lihtsustatud keel

    argi+keel n. kõnekeel, kirjakeelega võrreldes normivabam igapäevaelu keel

    asjaajamis+keel n. (ametiasjade ajamisel)

    assembler+keel n. inf. (masinakeel)

    bassi+keel n. (kitarril)

    ema+keel n.

    emakeel=ne o. \kirjandus, õpe\

    mitte+emakeelne o.

    emakeele+lugemik n.

    emakeele+päev n. 14. märts

    emakeele+tund n.

    emakeele+õpetaja n.

    emakeele+õpetus n.

    eri+keel n. släng

    euro+keel n. Euroopa Liidu dokumentide keel

    filmi+keel n. kinematograafia väljendusvahendite süsteem

    formaal+keel n. inimese kujundatud kunstkeel

    heli+keel n.

    hinge+keel n. piltl.

    hõimu+keel n. teatava hõimu keel; sugulaskeel

    ilukirjandus+keel n.

    info+keel n. tehiskeel info esitamiseks

    inim+keel n.

    kaalu+keel n. kaalu seisu märkiv osuti; piltl. see, mis kallutab otsuse, sündmuse toimumise vms teatud suunas

    kandle+keel n.

    kantselei+keel n.

    karu+keel n. bot. (karedate lehtedega umbrohi)

    keha+keel n. suhtlusvahend, mis hõlmab kehahoiakut, žeste, näoilmet, kaugust vestluspartnerist

    kehakeele+ekspert n.

    kida+keel n. kidaga keel, tekitab kõnehäireid; sellise keelega inimene

    kidakeel=ne o. ebaselge hääldusega; sõnakehv; saamatu jutuga

    kidakeelse=lt m.

    kidakeels=us n. väljendumise kesisus; napisõnalisus; ebaselge, pudistav hääldus

    kiriku+keel n. (vastav keelepruuk)

    kirja+keel n. keele ühtseim, üldrahvalikult kasutatav keelekuju; kirjutatud tekstide keel

    kirjakeel=ne o. \tõlge\

    kirjakeelse=lt m. \laitmatu\

    kirjakeels=us n.

    kitarri+keel n.

    kodu+keel n.

    kreool+keel n. segakeel

    kujundi+keel n.

    kultuur+keel n.

    kõne+keel n. kõneldav keel, suulises kõnes kasutatav keel

    käo+keel n. bot. (rohttaim)

    lamba+keel n. ka bot. (mõne keelja lehega taime rahvapärane nimetus)

    laste+keel n. keelet. laste ealiselt määratud keelekasutus; (ninnutamine)

    lastekeel=ne o. \sõna\

    libe+keel n. piltl. meelitaja, lipitseja

    luku+keel n.

    luule+keel n.

    luulekeel=ne o. \lugu\

    lähte+keel n. keelet. keel, millest teatav sõna v. muu keelend lähtub

    maailma+keel n. (kogu maailma ühine suhtlusvahend)

    maa+keel n. hrl vnm. eesti keel

    maakeeli m. maakeeles

    mao+keel n. bot. ühe kuni kolme jagunemata lehega ühe kuni kolme jagunemata lehega sõnajalgtaim

    masina+keel n. (info esitamiseks vahetult arvutis)

    meri+keel n. zool. ovaalse kehaga lestakujuline merekala

    mesi+keel n. piltl. mesimagus jutt

    mesikeel=ne o. \jutt, mees\

    mesikeeli m. \meelitama\

    meta+keel n. keelet. keel, mille abil kirjeldatakse mingit teist keelt

    murde+keel n.

    murdekeel=ne o. \luule\

    mustlas+keel n.

    naaber+keel n.

    nüüdis+keel n.

    originaal+keel n.

    oskus+keel n. kirjakeele allkeel teadus-, kunsti-, tootmis- jm alade tarvis

    oskuskeel=ne o. \nimetus\

    pandla+keel n.

    peni+keel n. bot. (veetaim)

    pidžin+keel n. segakeel

    piibli+keel n.

    piitsa+keel n. piltl. piitsaplaks

    pildi+keel n. kujundikeel

    pilli+keel n.

    programmeerimis+keel n. inf. programmikeel

    programmi+keel n. inf.

    proosa+keel n. proosale iseloomulik keeletarvitus

    pudi+keel n. ebaselge kõne

    pudikeel=ne o. \laps\

    pudikeels=us n.

    puu+keel n. kõnek. piltl. purssiv võõrkeele kõnelemine

    raamatu+keel n. raamatulik keelepruuk; kirjakeel

    rahva+keel n. (vastandina kirjakeelele)

    rahvakeel=ne o. \väljend\

    rahvus+keel n.

    reketi+keel n.

    riigi+keel n.

    sala+keel n.

    sega+keel n.

    sool+keel n. (keelpillil)

    standard+keel n. (standardne)

    sugulas+keel n.

    suhtlemis+keel n.

    žesti+keel n.

    tapi+keel n. eh. tehn.

    tarbe+keel n. asjaajamiskeel

    tava+keel n. (tavaline, harilik)

    teadus+keel n.

    tehis+keel n.

    tooni+keel n. keelet. (kus ühesuguse häälikulise koosseisuga sõnu eristatakse iseloomuliku põhitooni abil)

    tule+keel n.

    tulem+keel n. (millesse tõlgitakse)

    tunde+keel n.

    tõlke+keel n. (millesse mingi tekst on tõlgitud)

    töö+keel n.

    tütar+keel n. (aluskeele suhtes)

    ussi+keel n. bot. (rohttaim)

    vahendus+keel n.

    viipe+keel n. (viibete abil)

    viipekeel=ne o. \tõlge\

    viiuli+keel n.

    vormi+keel n. teose vormi puudutavate väljendusvahendite süsteem

    vulgaar+keel n. vulgaarne keel

    võtme+keel n.

    võõr+keel n.

    võõrkeele+oskus n.

    vähemus+keel n.

    õigus+keel n.

    õppe+keel n.

    õõs+keel n. bot. (taim)

    ämma+keel n. viigikaktuse rahvapärane nimetus

    äri+keel n.

    ühis+keel n. kirjakeelelähedane üldrahvalik kõnekeel

    üld+keel n. kirjakeele tuumosa, mida vajab kogu rahvuskeele kasutajaskond

    üldkeel=ne o. \nimetus\ üldkeeles kasutatav

    ingli+keeli m. \kinnitama\ kaunisõnaliselt

    jumala+keeli m. \paluma\ kogu hingest



  • keel+pill n. muus.

    keelpilli+kvartett n.

    keelpilli+muusika n.

    keelpilli+orkester n.

    keelpilli+sekstett n.

    keelpilli+trio n.

    keelpilli mängi/ma t.

    keelpilli+mäng n.

    keelpilli+mängi=ja n.

    keel+register n. (orelil)

    keel+sarrus n. eh.

    keel+tapp-tapin. eh.

    keel+uss n. zool. (parasiit)

    keel+vile-vilen. muus.

    keel+õis n. bot.

    keelõie=line o. \taim\ keelõitega

    keelõielised n. (taimede alamsugukond)

    keele+aines n.

    keele+ainestik n.

    keele+ajalugu n.

    keeleajaloo=lane n. keeleajaloo uurija

    keeleajaloo=line o. \uurimus\ keeleajalooga seotud

    keeleajaloolise=lt m. \huvitav\

    keele+ala n. teat. keele, murde, murraku esinemisala

    keele+anne-anden.

    keele+atlas n.

    keele+barjäär n.

    keele+ekspert n.

    keele+erinevus n.

    keele+filosoofia n.

    keele+geograafia n.

    keele+huvi n.

    keele+huviline1 n. see, kes keel(t)e vastu huvi tunneb

    keele+huviline2 o. \õpilane\

    keele+inspektor n.

    keele+inspektsioon n.

    keele+juhis n.

    keele+juht-juhin. (murde kogumisel)

    keele+jurist n. (ametinimetus)

    keele+juur n. anat.

    keele+kida n. anat.

    keele+kohvik n. (keeleõppekeskkonnana erineva emakeelega inimeste vahel)

    keele+kollektiiv n.

    keele+komistus n. keelevääratus

    keele+konarus n. sobimatu keelend

    keele+konsultatsioon n.

    keele+kontakt n.

    keele+kuju n. keele esinemisvorm

    keele+kultuur n.

    keele+kursus n.

    keele+kümblus n. (keeleõppemeetod)

    keelekümble=ja n. keelekümblusõpilane

    keelekümblus+klass n.

    keelekümblus+õpilane n.

    keele+laager n.

    keele+lapsus n. keelevääratus

    keele+luu n. anat.

    keele+maastik n.

    keele+mapp n. ped.

    keele+mees n.

    keele+mälestis n.

    keele+neet n.

    keele+norm n. keelet. keelendite ja keelereeglite ühesus ühe keelekollektiivi piires

    keele+norming n. keelet. fikseeritud keelenorm

    keele+nõuanne-anden.

    keele+nõuded n.

    keele+näide n.

    keele+näsa n. anat.

    keele+olümpiaad n.

    keele+paelad n.

    keele+piir n.

    keele+poliitika n.

    keelepoliitik n. keelepoliitika asjatundja

    keelepoliiti=line o. \tegevus\

    keelepoliitilise=lt m. \oluline\

    keele+praktika n.

    keele+pruuk n.

    keele+puu n. keelet.

    keele+põld n.

    keele+pädevus n. keeleline pädevus

    keele+pära n. keele tagaosa

    keele+reegel n.

    keele+reis-reisin.

    keele+ring n.

    keele+rühm n.

    keele+saar n. väike muukeelne ala suurema keeleala sees

    keele+seadus-seadusen.

    keele+sektor n. (tegeleb keeleprobleemidega)

    keele+selg n. anat.

    keele+spetsialist n.

    keele+statistika n.

    keele+sugemed n.

    keele+sugulus n.

    keele+säuts n.

    keele+tapp n. keelekadu, koodivahetus

    keele+tark n.

    keele+teadlane n.

    keele+teadus n.

    keeleteadus=lik o. \tegevus\

    üld+keeleteadus n.

    keele+test n.

    keele+tipp-tipun. anat.

    keele+toimetaja n.

    keele+toimkond n.

    keele+tund n.

    keele+tunne n.

    keele+tüpoloogia n.

    keele+tüüp n.

    keele+uurimus n.

    keele+vaist n.

    keele+veeb n. lingid tasuta sõnastikele Internetis ja liides nende kasutamiseks

    keele+viga n.

    keele+värk n. kõnek.

    keele+vääratus n.

    keele+õpetus n.

    keele+õpik n.

    keele+üksus n. keeleline üksus (nt häälik, sõna)

    keele+õpingud n.

    keelte+hoidik n. (viiulil, kitarril)

    keelte+kool-koolin.


  • ÜHENDITULETISED

    keele+huviline1 n. see, kes keel(t)e vastu huvi tunneb

    keele+huviline2 o. \õpilane\


  • ÜHENDID

    keelt arenda/ma

    keele+arenda=ja n.

    keele+arend=us n.

    keelearendus=lik o. \töö\

    keelarendus+töö n.

    keelt hoolda/ma t.

    keele+hoolda=ja n.

    keele+hoold=us n.

    keele+hool=e n.

    keelehoolde+keskus n.

    keelt kand/ma t. piltl. taga rääkima, tühje jutte levitama; kellegi peale kaebama

    keele+kand=ja n.

    keel=ik3 n. keelekandja

    keele+kand=mine n.

    keele+kann=e-kanden.

    keelt karasta/ma t. jooma

    keele+karast=us n. keelekaste, see, mis keelt karastab

    keelt kast/ma t. jooma, rüüpama (hrl. vägijooke)

    keele+kast=e-kasten. jook, joodav (hrl. õlu, viin,vesi vm.)

    keele+kast=ja n.

    keele+kast=mine n.

    keelt kasuta/ma t.

    keele+kasuta=ja n.

    keele+kasut=us n.

    keelt korralda/ma t.

    keele+korralda=ja n. (ametinimetus)

    keele+korrald=us n. (tegevusala)

    keelekorraldus=lik o. \tegevus\

    keelekorraldus+teooria n.

    keelt murd/ma t.

    keele+murr=e n.

    murre n. keelet. keelemurre, piirkondlik eripärane v. sotsiaalne allkeel, dialekt

    ida+murre n. Ida-Eesti murre

    idamurde=line o.

    kesk+murre n. teat. keeleala keskosa murre

    kirderanniku+murre n.

    kodu+murre n.

    kodumurde=line o. \luuletus\

    lääne+murre n. Lääne-Eesti murre

    ranniku+murre n.

    keelt oska/ma t.

    keele+oska=ja n.

    keele+osk=us n. teat. keele oskamine

    keeleoskus+tase n.

    keelte+oskus n. võõrkeelte oskus

    keelt peks/ma t. taga rääkima, klatšima

    keele+peks n.

    keele+peks=ja n.

    keele+peks=mine n.

    keelt tarvita/ma t.

    keele+tarvita=ja n.

    keele+tarvit=us n.

    keelt uuenda/ma t. kirjakeelt radikaalselt muutma ja täiustama

    keele+uuenda=ja n.

    keele+uuend=us n. keelet. kirjakeele radikaalne uuendamine nõuetele vastavaks

    keeleuuendus=lane n. keeleuuenduse propageerija v. pooldaja

    keeleuuendus+liikumine n.

    keelt uuri/ma t.

    keele+uuri=ja n. see, kes keelt uurib

    keele+uuri=mine n.

    keelt õppi/ma t.

    keele+õp=e n.

    keele+õppi=ja n.

    keele+õppi=mine n.

  • maa n. maakera; maismaa (vastandina merele); maismaa pindmine osa; ruumiline vahemaa; (linna vastand)

  • TULETISED

    Maa n. (planeedi nimena)

    maa=lane n. Maa elanik

    maa=kas n. kõnek. maainimene

    maa=kond n. suurem territoriaalne haldusüksus

    maakond=lik o. maakonda hõlmav

    maakondliku=lt m. \oluline\

    muinas+maakond n.

    naaber+maakond n.

    maakonna+leht n.

    maakonna+linn n.

    maakonna+ülem n. aj.

    maa=line1, maalised n. müt. surnud; maa v. põranda all elavad olendid

    maa=line2 o. \elulaad\

    maare1 n. ⇐ maa aare <maa[aa]re> maavara, vt ka maare2

    maard=la n. maavara leiukoht

    asbesti+maardla n.

    ava+maardla n.

    fosforiidi+maardla n.

    gaasi+maardla n.

    grafiidi+maardla n.

    hõbeda+maardla n.

    kivisöe+maardla n.

    kulla+maardla n.

    maagi+maardla n.

    nafta+maardla n.

    puist+maardla n. (sisaldab hajusalt maakmineraale)

    põlevkivi+maardla n.

    raua+maardla n.

    teemandi+maardla n.

    turba+maardla n.

    vase+maardla n.

    maa=stik n.

    maastiku=line o.

    maastikulise=lt m. \väärtuslik\

    agraar+maastik n.

    ava+maastik n.

    avamaastiku+lind n.

    haridus+maastik n.

    järve+maastik n.

    karsti+maastik n.

    kultuur+maastik n.

    kuppel+maastik n.

    kuu+maastik n. piltl. kivine, taimedeta maa

    kõrbe+maastik n.

    küla+maastik n.

    küngas+maastik n.

    loo+maastik n.

    loodus+maastik n.

    luite+maastik n.

    metsa+maastik n.

    mikro+maastik n.

    moreen+maastik n.

    muusika+maastik n. piltl.

    mägi+maastik n.

    mägis+maastik n.

    nõmme+maastik n.

    park+maastik n.

    puhke+maastik n.

    raba+maastik n.

    ranniku+maastik n.

    soo+maastik n.

    sügis+maastik n.

    talve+maastik n.

    tehis+maastik n.

    tundra+maastik n.

    tööstus+maastik n.

    voore+maastik n.

    maastiku+aednik n. (tegeleb maastiku kujundamisega)

    maastiku+arhitekt n.

    maastiku+arhitektuur n.

    maastiku+auto n. (halval teel või teeta alal sõitmiseks)

    maast=ur n. maastikuauto

    linna+maastur n.

    maastiku+element n.

    maastiku+etüüd n. k.

    maastiku+jalgratas n.

    maastiku+jooks n. jooks tavalisel maastikul

    maastiku+kaart n.

    maastiku+kulgur n.

    maastiku+luure n.

    maastiku+mäng n.

    maastiku+otsing n. kadunud inimese süstemaatiline otsing suuremal maa-alal, eriti metsas

    maastiku+park-pargin.

    maastiku+pilt n.

    maastiku+profiil n.

    maastiku+põleng n.

    maastiku+ratas n.

    maastikuratt=ur n. maastikurattaga sõitja

    maastiku+sfäär n.

    maastiku+teadus n.

    maastiku+tüüp n.

    maastiku+vaade n.

    maastiku+vööde n.

    maastiku+vöönd n.

    maastiku+õppus n.

    maastiku+üksus n.

    maastikku hoolda/ma t.

    maastiku+hoolda=ja n.

    maastiku+hoold=us n.

    maastikku kaits/ma t.

    maastiku+kaitse-kaitsen.

    maastikukaitse+ala n.

    maastiku+kaits=ja n.

    maastikku kujunda/ma t.

    maastiku+kujunda=ja n.

    maastiku+kujund=us n.

    maastikku maali/ma n.

    maastiku+maal n. (kujutab maastikku)

    maastiku+maali=ja n.

    maastikul sõit/ma t.

    maastiku+sõit n.

    maastiku+sõit=ja n.

    mai=lased n. murd. kärnad vm. maast saadud nahahaigus

    mailane n. bot. väikeste, hrl. siniste õitega rohttaim või poolpõõsas, mis aitab ravida mailasi

    kesa+mailane n. bot.

    kevad+mailane n. bot.

    kännas+mailane n. bot.

    külma+mailane n. bot.

    oja+mailane n. bot.

    paju+mailane n. bot.

    põld+mailane n. bot.

    ma-is=kond n. territooriumi vm. poolest terviklik ala

    maiskonna+lugu n. maalugu

    mai=stu n. (geograafiliselt) eriilmeline maa-ala

    kultuur+maistu n.

    rööv+maistu n. (kus inimene loodust laastab)

    maad=jas o. maad ligi hoidev

    maa=tu o. ilma maata

    mai=ne1maiseo. maakera pinnal asuv; maapealne; argieluga seotud, vt ka maine2

    maise=lt m. \mõtlema\

    eba:maine-maiseo.

    ebamaise=lt m. \kaunis\

    ebamais=us n.

    maa=bu/ma t. randuma

    maabu=mine n.

    maabumis+sild n.

    maa=nda/ma t. maapinnale laskuma panema; piltl. lõõgastama; el. seadmeosi maaga ühendama

    maanda=ja n.

    maanda=mine n.

    maand=ur1 n. el.

    tehis+maandur n.

    toru+maandur n.

    varras+maandur n.

    maand=us n.

    maandus+võrk n.

    maandus+juhe n.

    maa=ndu/ma t. (maa)pinnale laskuma

    maandu=ja n.

    maandu=mine n.

    häda+maandumine n. hädaolukorras maandumine

    pime+maandumine n. õhusõiduki maandumine halva nähtavuse korral v. pimedas

    vahe+maandumine n.

    maandumis+asend n.

    maandumis+kiirus n.

    maandumis+koht n.

    maandumis+luba n.

    maandumis+märk n.

    maandumis+paik n.

    maandumis+plats-platsin.

    maandumis+rada n.

    maandumis+täpsus n.

    maandumis+väljak n.

    maand=ur2 n. maanduv aparaat

    häda+maandu/ma t. häda tõttu, hädaolukorras maanduma

    vahe+maandu/ma t. vahepeal maanduma

    maa=stu/ma t. maaks muutuma

    maastu=mine n.

    maani m. \purjus\ täiesti, täielikult

    maas m. \lamama\

    maast m. \leidma, tõusma\

    maha m.

    maha aja/ma t. \habet, juukseid\ midagi enda küljest eemaldama

    maha+aja=ja n.

    maha+aja=mine n.

    maha arva/ma t. vnm. lahutama

    maha+arva=mine n. vähendamine; vnm. lahutamine; arvestusest väljajätmine

    maha+arva-t=is n. mahaarvatav osa

    maha hinda/ma t.

    maha+hinda=mine n.

    maha+hind=lus n. mahaarvutatud hinnaosa

    maha hääleta/ma t.

    maha+hääleta=mine n.

    maha jahtu/ma t. kuumust kaotama, vajaliku temperatuurini jahtuma; piltl. rahunema

    maha+jahtu=mine n.

    maha jahuta/ma t.

    maha+jahuta=mine n.

    maha jooks/ma t. (teat. vahemaad); jooksuga maha paiskama; maha valguma; kasutult kuluma

    maha+jooks n.

    maha+jooks=mine n.

    maha jät/ma t. loobuma, hülgama; mitte kaasa võtma

    maha+jäe=tu n. kes v. mis on maha jäetud v. hüljatud

    maha+jätt n.

    maha+jät=mine n.

    maha jää/ma t.

    maha+jää=ja n.

    maha+jää=mine n.

    maha+jää=mus n.

    maha+jää=nu n.

    maha+jäänud o. \reisija\

    maha+jääv o. \hein\

    maha kand/ma t. kustutama

    maha+kand=mine n.

    maha+kann=e-kanden.

    maha kirjuta/ma t.

    maha+kirjuta=ja n.

    maha+kirjuta=mine n.

    maha kriipsuta/ma t.

    maha+kriipsuta=mine n.

    maha+kriipsut=us n.

    maha kukku/ma t.

    maha+kukku=mine n.

    maha+kukku=nu n.

    maha kulu/ma t.

    \värvi\ maha+kulu=mine n.

    maha kustuta/ma t.

    maha+kustuta=mine n.

    maha kuuluta/ma t. kirikl. (abielluda soovijate nimesid kirikus avalikult teatavaks tegema)

    maha+kuuluta=mine n.

    maha+kuulut=us n.

    maha kõmmuta/ma t. kõnek.

    maha+kõmmuta=mine n.

    maha käi/ma t. ära käima; (energia lõppemise kohta)

    maha+käi=mine n.

    maha+käinud o. \kell, suhted\

    maha laadi/ma t.

    maha+laadi=mine n.

    maha+laad=ur n. tehn. (seade)

    maha lait/ma t.

    maha+lait=ja n.

    maha+lait=mine n.

    maha lask/ma t. surnuks laskma

    maha+lask=ja n.

    maha+lask=mine n.

    maha+las=tu n.

    maha luge/ma t. (kirjutatud teksti)

    maha+luge=ja n. ka tehn. (seade)

    maha+luge=mine n.

    maha lõika/ma t.

    maha+lõig=e n.

    maha+lõika=ja n.

    maha+lõika=mine n.

    maha löö/ma t. pikali lööma; kõnek. surnuks lööma

    maha+löö=du n. kõnek. (tapetu kohta)

    maha+löö=mine n.

    maha maga/ma t. ära magama; õiget aega mööda laskma

    maha+maga=ja n.

    maha+maga=mine n.

    maha+magatud o. \aeg, võimalus\

    maha maks/ma t. laevameest lõpparvet andes vallandama

    maha+maks-maksun.

    maha mat/ma t. (surnut); maa sisse peitma; piltl. lootust kaotama

    maha+mat=ja n.

    maha+mat=mine n.

    maha+mae=tu n.

    maha mine/ma t.

    maha+mine=ja n.

    maha+mine=k n.

    maha mängi/ma t.

    \raha, varanduse\ maha+mängi=mine n.

    maha märki/ma t.

    maha+märki=mine n. eh.

    maha müü/ma t.

    maha+müü=ja n.

    maha+müü=mine n.

    maha pane/ma t. (käest ära); kedagi pikali panema; (taimede kohta); tegevusest loobuma; maha laadima

    maha+pane=k n.

    maha+pane=mine n.

    maha+pani=ja n.

    maha pida/ma t. \pidu\ mingit tegevust sooritama

    maha+pida=mine n.

    maha+pillutud o. ⇐ maha pildu/ma

    maha pressi/ma t.

    maha+pressi=ja n.

    maha+pressi=mine n.

    maha põle/ma t.

    maha+põle=mine n.

    maha põleta/ma t. tulega ära hävitama

    maha+põleta=ja n.

    maha+põleta=mine n.

    maha saagi/ma t. \oksi, puid\

    maha+saagi=ja n.

    maha+saagi=mine n.

    maha saa/ma t. valmis saama; last sünnitama

    maha+saa=ja n.

    maha+saa=mine n.

    maha+saa=nu n.

    maha tege/ma t. laitma, halvustama

    maha+tege=mine n.

    maha+tegi=ja n.

    maha tiri/ma t.

    maha+tiri=mine n.

    maha trampi/ma t.

    maha+trampi=ja n.

    maha+trampi=mine n.

    maha tule/ma t. (puu otsast); (lume v. kaste kohta); maha kooruma

    maha+tule=k n.

    maha+tule=mine n.

    maha+tuli=ja n.

    maha tõmba/ma t.

    maha+tõmba=ja n.

    maha+tõmba=mine n.

    maha+tõmm=e n.

    maha tõst/ma t.

    maha+tõst=mine n.

    maha vaiki/ma t. olematuks vaikima, millestki mitte rääkima

    maha+vaiki=ja n.

    maha+vaiki=mine n.

    maha viska/ma t. (maapinnale, põrandale); (seljast); pikali heitma; piltl. asjatult kulutama; käest viskama

    maha+viska=mine n. piltl. asjatu raiskamine

    maha+visatud o. \aeg\

    maha võt/ma t. eemaldama; (püstiasendist pikali); kõnek. maha arvama; kõnek. ametist vabastama; vähendama

    maha+võe=tu n.

    maha+võtt n.

    maha+võt=ja n.

    maha+võt=mine n.

    maha äri/ma t. kõnek.

    maha+äri=ja n.

    maha+äri=mine n.

    mai=tsi m. maad mööda, maateed pidi


  • LIITSÕNAD

    adra+maa n. aj. (maakasutus- ja pindalaühik)

    adramaa+revisjon n.

    aeglustus+maa n. (näit. autol)

    agraar+maa n.

    agraarindustriaal+maa n.

    aia+maa n.

    õue+aiamaa n. nõuk.

    aiamaa+lapp n.

    aiamaa+tükk n.

    ale+maa n.

    all+maa~ maa all asuv, olev

    allmaa+ehitis n.

    allmaa+garaaž n.

    allmaa+ilm n. surnute riik; kurjategijate jts. ringkonnad

    allmaailma+jumal n.

    allmaa+kaevandamine n.

    allmaa+kaevandus n.

    allmaa+kanal n.

    allmaa+kommunikatsioonid n.

    allmaa+kulgur n.

    allmaa+käik n.

    allmaa+parkla n.

    allmaa+peidik n.

    allmaa+rajatis n.

    allmaa+raudtee n.

    allmaaraudtee+jaam n.

    allmaa+reservuaar n.

    allmaa+transport n.

    allmaa+tõuge n.

    allmaa+töö n.

    arengu+maa n.

    aru+maa n.

    astang+maa n.

    asu+maa n. koloonia

    asukoha+maa n.

    ava+maa n. lage, tarastamata maa; katmata maa

    avamaa+aiandus n.

    avamaa+kultuur n.

    avamaa+kurk-kurgin.

    avamaa+köögiviljandus n.

    Balti+maad n.

    baltimaa=lane n.

    edu+maa n.

    eesistuja+maa n. (Euroopa Liidus)

    Eesti+maa n.

    eestimaa=lane n. Eestimaa elanik

    eestimai=ne o. \toit\

    eikellegi+maa n.

    ema+maa n. (millel on asumaad)

    era+maa n.

    Harju+maa n.

    harjumaa=lane n.

    heina+maa n.

    aru+heinamaa n.

    kultuur+heinamaa n.

    lodu+heinamaa n.

    loo+heinamaa n.

    luha+heinamaa n.

    metsa+heinamaa n.

    padu+heinamaa n.

    ranna+heinamaa n.

    soo+heinamaa n.

    heinamaa+kraav n.

    heinamaa+tükk n.

    hinge+maa n. talupoja kasutusse antud maatükk

    hommiku+maa n. vnm. idamaa

    hommikumaa=lane n. hommikumaa elanik

    hommikumai=ne o. hommikumaaga seotud

    hoonestus+maa n.

    ida+maa n. idapoolne maa; idariik

    idamaa=lane n. idamaade elanik

    idamai=ne o. idamaa(de)ga seotud

    Iiri+maa n.

    ilma+maa n. vnm. maailm

    ime+maa n. imedemaa

    imede+maa n.

    industriaal+maa n.

    Inglis+maa n.

    ing=lane n. Inglismaa põhielanik

    ingla=nna n.

    inglas=lik o. inglasele iseloomulik

    inglise o. \keel\

    pidžin+inglise o. \keel\

    inglis+keelne o. inglise keeles olev

    inglis+pärane o.

    inglispäras=us n.

    inglis+sarv n. (puhkpill)

    inglis+sool-soolan.

    inglis+sõbralik o.

    inglis+tina n. vnm. tina

    isa+maa n. maa, riik, kus keegi on üles kasvanud ja mille kodanik ta on; kodumaa

    isamaa=lane n. isamaad armastav isik

    isamaa=lus n. isamaa-armastus, ustavus oma riigile

    isamaa=lik o. \laul, tegu\

    isamaalikk=us n.

    isamaaliku=lt m.

    isamaa=line o. \luule, kasvatus\

    isamaalise=lt m. \mõtlev\

    isamaalis=us n.

    isamaa=tu o. \rändur\ ilma isamaata

    isamaat=us n.

    isamaa+armastus n. armastus oma isamaa vastu

    isamaa+laul n.

    isamaa+laulik n.

    isamaa+luule n.

    isamaa+lüürika n.

    isamaa+kaits=ja n. ⇐ isamaad kaits/ma

    islami+maa n.

    jahi+maa n.

    jaos+maa n. aj. hingemaa

    jõude+maa n. (rakenduseta)

    Järva+maa n.

    järva=kas n. järvalane

    järva=lane n. Järvamaa elanik

    jäät+maa n. harimata, mahajäänud maa

    kapa+maa n. aj. (vana pindalaühik)

    kapitali+maa n. kapitalistlik maa

    kapitalismi+maa n.

    kapsa+maa n.

    karja+maa n.

    kultuur+karjamaa n.

    lamba+karjamaa n.

    mägi+karjamaa n.

    ranna+karjamaa n.

    talve+karjamaa n.

    karjamaa+kõlvik n.

    karjamaa+nuum n.

    karjamaa+periood n.

    karjamaa+raihein n.

    karjamaa+rohi n.

    karjamaa+sööt-söödan.

    karjamaa+taim n.

    kartuli+maa n.

    kesk+maa n. sp. (keskmise pikkusega, 800 kuni 2000 m)

    keskmaa+jooks n. ⇐ keskmaad jooks/ma

    keskmaa+jooks=ja n. ⇐ keskmaad jooks/ma

    kelts+maa n.

    kilt+maa n.

    kiriku+maa n.

    kirs+maa n. geol. igikelts

    kodu+maa n.

    kodumaa=lane n. kellegi kodumaalt pärit inimene

    kodumaa=tu o.

    kodumaat=us n.

    kodumai=ne o. kodumaaga seotud

    kodumaa+armastus n. armastus oma kodumaa vastu

    kodumaa+igatsus n.

    kodu+mail m. kodukandis

    kodu+maile m. \jõudma, saabuma\

    kodu+mailt m. \teateid saama\

    kogukonna+maa n.

    kohe+maid m. otsekohe

    koloniaal+maa n.

    Komi+maa n.

    korje+maa n. aiand. maa-ala, millelt kiletiivalised koguvad korjet

    \võistluse\ korraldaja+maa n.

    kruusa+maa n.

    kuhu+maani m.

    kultuur+maa n.

    Kura+maa n.

    kuramaa=lane n.

    kus+maal m. kui kaugel

    kust+maalt m.

    kuuendiku+maa n. aj. üks kuuendik talumaast

    kvoodi+maa n. aj. Liivimaa kubermangus 1849. a. talurahvaseadusega talumaast mõisnike käsutusse eraldatud osa

    kõnnu+maa n. väheviljakas maa

    kõrve+maa n. metsane ja soine ala v. maanurk

    köögivilja+maa n.

    küngas+maa n.

    künni+maa n. küntav maa

    kütis+maa n. kütisemaa

    kütise+maa n. kütise tegemisega haritav maa

    Lapi+maa n. maa-ala Põhja-Euroopas

    lapi o. \keel\

    lapo+loogia n. keelet. lapi keele uurimine

    lapoloog n. lapi keele uurija

    lap=lane, laplased n.

    mere+laplane n.

    metsa+laplane n.

    tundru+laplane n.

    lapi+maa n. aj. põllu- v. heinamaalapp

    lapimaa+süsteem n. aj.

    lausik+maa n.

    lausk+maa n.

    lava+maa n. geogr. platoo

    liidu+maa n. osariik (Saksamaa Liitvabariigis, Austrias)

    liikmes+maa n.

    liitlas+maa n.

    liiva+maa n.

    Liivi+maa n.

    liivimaa=lane n.

    lodu+maa n.

    luha+maa n.

    lõuna+maa n. lõunas asuv maa

    lõunamaa=lane n. lõunamaa elanik

    lõunamaala=nna n. <lõunamaala(ne)=nna>

    lõunamai=ne o. \loodus\

    Lääne+maa n. maakond Eestis

    läänemaa=lane1 n. Läänemaa elanik

    lääne+maa n. läänepoolne maa; Lääne-Euroopa riik; lääneriik

    läänemaa=lane2 n. lääneriigi elanik

    läänemai=ne o. läänemaadele iseloomulik

    Maarja+maa n. Eestimaa (neitsi Maarja järgi)

    maarjamaa=lane n.

    maasika+maa n.

    Madal+maad n.

    madalmaa=lane n.

    mais+maa n. kuiv maa (vastandina veekogudele)

    maismaa+imetaja n.

    maismaa+loom-looman.

    maismaa+loomastik n.

    maismaa+taim n.

    maismaataime=stik n. maismaataimed

    maismaa+transport n.

    maismaa+vedu n.

    male+maa n. maleharrastuse poolest silmapaistev riik

    mandaat+maa n. aj. (Rahvasteliidu mandaadi alusel valitsetud)

    manner+maa n.

    marja+maa n.

    metsa+maa n.

    mineraal+maa n.

    moora+maa n. musta- v. tõmmunahaliste maa

    mooramaa=lane n.

    moor=lane n. mooramaalane

    mooramaa+mees n.

    mooramees n. mooramaamees

    muinasjutu+maa n.

    muinas+maa n. muistne õnnemaa

    Mulgi+maa n. mulkide elupiirkond

    mulgimaa=lane n. Mulgimaa elanik

    mulla+maa n.

    murd+maa n.

    murdmaa=stik n.

    murdmaa+suusk n. sp. (murdmaal suusatamiseks)

    murdmaa+jooks n. ⇐ murdmaad jooks/ma

    murdmaa+jooks=ja n. ⇐ murdmaad jooks/ma

    murdmaa+suusata=ja n. ⇐ murdmaad suusata/ma

    murdmaa+suusata=mine n. ⇐ murdmaad suusata/ma

    murdmaa+sõit n. ⇐ murdmaad sõit/ma

    murdmaa+sõit=ja n. ⇐ murdmaad sõit/ma

    mustmulla+maa n.

    mõisa+maa n.

    mägis+maa n.

    mängu+maa n.

    naaber+maa n.

    naba+maa n. polaarmaa

    naeri+maa n.

    noorus+maa n.

    nõgu+maa n. geogr.

    nõmme+maa n.

    nööri+maa n. aj. lapimaa

    orjus+maa, orjuse+maa n. aj. vakumaa

    otse+maid m. kohe

    palga+maa n. aj. palga asemel v. rahapalgale lisaks kasutada antud maa

    peal+maa~ maa peal asuv

    pealmaa+ehitis n.

    pealmaa+garaaž n.

    pealmaa+kaevandamine n. mäend.

    pealmaa+kaevandus n.

    pealmaa+parkla n.

    pealmaa+rajatis n.

    pealmaa+reservuaar n.

    peenra+maa n.

    pidurdus+maa n.

    piiri+maa n. piiriäärne ala; kokkupuuteala

    pinu+maa n.

    puustus+maa n. tühi, harimata maa

    põhja+maa n. põhjas, külmas kliimas asuv maa

    põhjamaa=lane n. põhjamaa elanik

    põhjamaala=nna n. <põhjamaala(ne)=nna>

    põhjamai=ne o.

    põllu+maa n.

    põllumajandus+maa n.

    päris+maa n. pärisomandiks olev maa; vnm. kodumaa

    pärismaa=lane n. põliselanik

    pärismaala=nna n. <pärismaala(ne)=nna>

    pärismai=ne o. kohaliku päritoluga

    päritolu+maa n.

    pärus+maa n. pärandatav maavaldus

    raat+maa n. (raadatud)

    raba+maa n.

    ranniku+maa n.

    rendi+maa n.

    riigi+maa n.

    rohu+maa n. heina- v. karjamaa

    kultuur+rohumaa n.

    lammi+rohumaa n.

    luha+rohumaa n.

    soo+rohumaa n.

    rohumaa+agronoom n.

    rohumaa+viljelus n.

    Saare+maa n.

    saar=lane2 n. Saaremaa elanik, vt ka saar=lane1

    saaremaa=lane n.

    Saksa+maa n.

    saksa o. sakslastele v. Saksamaale omane; saksapärane

    saksa=lik o. saksapärane

    saks=lus n. saksameelsus

    saksa=nda/ma t. saksa keelde tõlkima

    saksanda=ja n.

    saksand=us n. saksakeelne tõlge

    saksa=sta/ma t. saksapäraseks tegema

    saksasta=mine n.

    saksa=stu/ma t. saksapäraseks v. sakslaseks muutuma

    saksastu=mine n.

    alam+saksa o. \keel\

    alamsaksa+keelne o. alamsaksa keeles olev

    balti+saksa o. \kunst\

    ülem+saksa o. \keel\

    ülemsaksa+keelne o. ülemsaksa keeles olev

    saksa+keelne o. saksa keeles olev

    saksa+meelne o.

    saksameels=us n.

    saksa+pärane o.

    saksapärase=lt m.

    saksapäras=us n.

    saksapäras=ta/ma t.

    saksa+sõbralik o.

    saksasõbralikk=us n.

    saksa+vaenulik o.

    saksavaenulikk=us n.

    saks=lane n.

    saksla=nna n. <saksla(ne)=nna>

    sakslas=lik o.

    balti+sakslane n.

    mitte+sakslane n.

    riigi+sakslane n.

    umb+sakslane n. (umbkeelne)

    savi+maa n.

    seal+maal m. niikaugel

    sealt+maalt m. sellest alates

    seda+maid m. otsekohe

    seni+maani m. selle ajani, seni

    siia+maale m. siiani

    siia+maani m. seni

    siin+mail m. siin kandis

    siirdemajandus+maad n.

    sinna+maale m. nii kaugele, selle ajani

    sinna+maani m. sinnamaale

    sise+maa n. (merest ja rannikust eemal asuv)

    sisemai=ne2 o. sisemaal asuv v. esinev

    songer+maa n. läbi-, ülestuhnitud maa

    soo+maa n.

    sots+maa n. kõnek. sotsialistlik maa

    sotsialismi+maa n.

    suudme+maa n. geogr.

    suusa+maa n.

    sõltlas+maa n.

    sõrru+maa n. murd. alemaa

    sõõru+maa n. etn. sõõrd, alemaa

    süda+maa n. (maa keskosas asuv)

    sünni+maa n.

    taalri+maa n. maa, mille väärtuseks oli hinnatud üks taaler

    taga+maa n.

    taller+maa n. äratallatud, rikutud maa

    talu+maa n.

    tee+maa n. kaitseriba kummalgi pool teed

    toa+mail m. vnm. toas; kodus

    toa+maile m. vnm. tuppa; koju

    tootja+maa n.

    transiidi+maa, transiit+maa n.

    troopika+maa n.

    tulundus+maa n.

    turba+maa n.

    turismi+maa n.

    tõnger+maa n.

    töö+maa n.

    tööstus+maa n.

    tüher+maa n.

    tündri+maa n. aj. pinnamõõt: ühe tündri vilja künnimaa

    uht+maa n. geol. veega kohale kantud pinnakate

    une+maa n. piltl. uni

    uudis+maa n. (äsja kasutusele võetud)

    uudismaa=lane n. uudismaaharija

    uudismaa+ader n.

    uudismaa+põld n.

    uudismaa+äke n.

    uudismaa+hari=ja n. ⇐ uudismaad hari/ma

    Uus+Meremaa n.

    uusmeremaa=lane n.

    vaarika+maa n.

    vahe+maa n.

    suhtlus+vahemaa n.

    vahtralehe+maa n. Kanada; (riigilipul vahtralehe kujutis)

    vaka+maa n. aj. (pinnamõõt:) ühe vaka vilja künnimaa

    vaku+maa n. aj.

    vasall+maa n. aj.

    veini+maa n.

    Vene+maa n.

    üle+venemaa=line o. üle Venemaa ulatuv

    viibimis+maa n. (kus parajasti viibitakse)

    Viru+maa n.

    viru=lane n. Virumaa elanik

    virumaa=lane n.

    võistlus+maa n.

    Võru+maa n.

    võru=kas n. võrulane

    võru=lane n. Võrumaa elanik

    võrumaa=lane n.

    võsa+maa n.

    võõra+maa o. võõraste maade

    välis+maa n.

    välismaa=lane n.

    välismai=ne o. välismaaga seotud

    välismaa+reis-reisin.

    välis+reis-reisin.

    välismaa+sõit n.

    välissõit n. välismaasõit

    välja+maa n. kõnek. välismaa

    väljamaa=lane n. kõnek. välismaalane

    õhtu+maa n. vnm. lääs, läänemaa

    õhtumaa=lane n. õhtumaa elanik

    õhtumai=ne o. \kultuur\

    ääre+maa n. ääreala; territooriumi ääreosa, provints



  • maa+aadel n.

    maaaadli=k n. (kes kuulub maa-aadlisse)

    maa+ala n.

    maaala=ne o. maa-alaga seotud

    maaala+kaitse-kaitsen.

    maa+alune n. maa all asuv käik, ruum vms.

    maa+alune o. maa all asuv v. toimuv

    maa+alused n. müt. maa all asuvad haldjad

    maa+amet n.

    maa+aristokraatia n.

    maa+arst n.

    maa+asula n.

    maa+blokaad n.

    maa+briis n.

    maa+dekreet n. aj. (Venemaal)

    maa+elamu n.

    maa+elanik n.

    maaelanik=kond n. maaelanikud

    maa+elu n.

    maaelu+ministeerium n.

    maaelu+minister n.

    maa+ema n. maa kui viljakandja ja toitja

    maa+erakond n. (partei)

    maa+eraomandus n.

    maa+gaas n.

    maa+haigla n.

    maa+haldjas n. müt.

    maa+haritlane n.

    maa+heinik n. (seen)

    maa+hind n.

    maa+hoki n.

    maahoki+kepp n.

    maa+hõng n.

    maahõngu=line o.

    maa+härra n. aj.

    maa+ilm n. maa ja ilm; vaimse elu ring

    ilm n. maailm

    all+maailm n. müt. surnute riik, toonela; kurjategijate jts. ringkonnad

    allilm n. müt. allmaailm

    allilma+liider n.

    allmaailma+jumal n. müt.

    anti:maailm n. (hüpoteetiline tähesüsteem)

    antiik+maailm n.

    blogi+maailm n.

    erootika+maailm n.

    järel+maailm n.

    kujutlus+maailm n.

    kultuur+maailm n.

    küber+maailm n.

    lääne+maailm n. lääneriigid

    makro+maailm n.

    male+maailm n. maailma maleringkonnad

    meedia+maailm n.

    meelelahutus+maailm n.

    meta+maailm n. (kogemusväline, peidetud)

    mikro+maailm n.

    muinasjutu+maailm n.

    mõtte+maailm n.

    raha+maailm n.

    siit+maailm n.

    sise+maailm n. inimese hingeelu (tundmused, kujutlused)

    teadus+maailm, teaduse+maailm n.

    teadusilm, teaduseilm n.

    tunde+maailm n.

    vaimu+maailm n.

    vaimuilm n. vaimumaailm

    välis+maailm n.

    välisilm n. välismaailm

    äri+maailm n.

    maailma+aeg n. astr. (Greenwichi aeg)

    maailma+daam n.

    maailma+elu n.

    maailma+hulgus n.

    maailma+ime n.

    maailma+jagu n.

    \jalgpalli\ maailma+karikas n. sp.

    maailmakarika+võistlused

    MK n. maailmakarikavõistlused

    MK-etapp n.

    MK-sari n.

    maailma+kaubandus n.

    maailma+keel n.

    maailma+kirjandus n.

    maailma+klass n.

    maailma+kodanik n.

    maailma+kultuur n.

    maailma+kuulus o.

    maailmakuuls=us n. maailmakuulus isik

    maailma+kärakas n.

    maailma+käsitus n.

    maailma+linn n. (rahvusvaheliselt mõjukas)

    maailma+majandus n.

    maailma+meister n. sp.

    maailma+meister n. sp.

    MM- n. maailmameistri-

    MM-võistlused n. maailmameistrivõistlused

    eks:maailmameister n.

    kabe+maailmameister n.

    male+maailmameister n.

    maailmameistri+kandidaat n.

    maailmameistri+matš n.

    maailmameistri+tiitel n.

    maailmameistri+võistlused n.

    MM n. maailmameistrivõistlused

    jalgpalli-MM n. jalgpalli maailmameistrivõistlused

    MM-sari n. maailmameistrivõistluste sari

    eks:maailmameister n.

    kabe+maailmameister n.

    male+maailmameister n.

    maailmameistri+kandidaat n.

    maailmameistri+matš n.

    maailmameistri+tiitel n.

    maailmameistri+võistlused n.

    maailma+meri n.

    maailma+mure-muren.

    maailma+näitus n.

    maailma+pilt n.

    maailma+poliitika n.

    maailma+reis-reisin.

    maailma+rekord n.

    maailmarekordi+omanik n.

    maailma+revolutsioon n.

    maailma+riik n.

    maailma+ruum n.

    maailma+rändur n.

    maailma+sõda n.

    maailma+süsteem n.

    maailma+tark n. kõnek.

    maailma+tase n.

    maailma+teadus n.

    maailma+toodang n.

    maailma+tunnetus n.

    maailma+turg n.

    maailma+usund n. (maailmas laialt levinud)

    maailma+vaade n.

    maailmavaate=line o. \konflikt\ maailmavaatega seotud

    maailma+vaenulik o.

    maailma+valgus n.

    maailma+valitseja n.

    maailma+valu n.

    maailma+ajaloo=line o. maailma ajalukku kuuluv

    üle+maailm=ne o. üle maailma ulatuv

    ümber+maailma+purjeta=ja n. ⇐ ümber maailma purjeta/ma

    ümber+maailma+purjeta=mine n. ⇐ purjetamine ümber maailma

    ümber+maailma+reis-reisin. ⇐ reis ümber maailma

    ümber+maailma+sõit n. ⇐ sõit ümber maailma

    maailma paranda/ma t.

    maailma+paranda=ja n.

    maailma+paranda=mine n.

    maa+inimene n.

    maa+jalg n. (rohttaim)

    maa+jumal n.

    maa+jõud n.

    maa+kaabel n.

    maa+kaart n.

    maakaardi=stik n.

    maa+kael n.

    maa+kaitsevägi n.

    maa+kalmistu n.

    maa+kamar n.

    maa+kari-karjan. eesti maatõugu veised

    maa+kataster n. maj.

    maa+kategooria n.

    maa+keel n. hrl vnm. eesti keel

    maakeeli m. maakeeles

    maa+kera n.

    maa+kerge n. geol. (kerkimine; kerkinud ala)

    maa+keskkool-koolin.

    maa+kirik n.

    maa+kirp n.

    maa+kitsus n.

    maa+kivi n. raudkivi

    maakivi+müür n.

    maa+koda n. etn. (pooleldi maasse kaevatud)

    maa+kodanlus n.

    maa+kodu n.

    maa+kogudus n. relig. maakohas asuv v. vahetult linna ümbruskonda hõlmav kogudus

    maa+koht n.

    maa+kohus-kohtun. esimese astme kohus

    maakohtu=nik n. maakohtu eesistuja

    maa+kolgas n.

    maa+koodeks n.

    maa+kool-koolin.

    maa+koor-kooren.

    maa+kotkas n.

    maa+krabi n. zool.

    maa+krahv n. aj.

    maa+kutsekool-koolin.

    maa+kõrts n.

    maa+lahmakas n.

    maa+lapp n.

    maa+laps n.

    maa+leib n.

    maa+lihe n. geol.

    maa+liin n.

    maaliini+buss n.

    maa+linn n. aj. ringvalliga ümbritsetud linnus

    maa+lugu n.

    maa+lutikas n.

    maa+magnetism n. füüs.

    maa+majandus n.

    maa+marssal n. aj.

    maa+mats-matsin. halv. maainimene

    maa+mees n.

    maamehe=lik o.

    maamehelikk=us n.

    maameheliku=lt m.

    maa+mesilane n.

    maa+miil n. 1,609 km

    maa+miilits n. aj.

    maa+miin n.

    maa+muld n.

    maa+muna n. piltl. maakera; (seen)

    maa+mõõl n. (rohttaim)

    maa+naine n.

    maa+nimi n.

    maa+nina n.

    maa+noor n.

    maa+noorsugu-soon.

    maa+nurk n.

    maa+nõunik n.

    maa+omand n.

    maa+omanik n.

    suur+maaomanik n.

    väike+maaomanik n.

    maa+pagu n. pagemine kodumaalt; sellise isikuna asumine võõrsil

    maapagu=lane n. maapaos viibiv isik

    maapao+aasta n.

    maa+piim-piiman.

    maa+piir n.

    maa+piirkond n.

    maa+pikksilm-silman.

    maa+pind-pinnan.

    maapinna+läheda=ne o. maapinna lähedal asuv

    maa+pirn n. (söödataim)

    maa+proletaarlane n. pol.

    maa+purjekas n.

    maa+purjetamine n.

    maa+puudus n.

    maa+põu n.

    maapõue+rikkus n.

    maapõue+vara-varan.

    maa+päev n. aj. rahva- v. seisuste esindus

    maa+pähkel n.

    maapähkli+õli n.

    maa+raamat n. aj.

    maa+raha n. aj.

    maa+rahvas n.

    maa+rahvastik n.

    maa+rajoon n.

    maa+rent n.

    maa+rentnik n.

    maa+residents n.

    maa+rohi n. vnm. ravimtaim

    maa+rott n. piltl. (meremeeste keelepruugis kuivamaameeste kohta)

    maa+sapp n. (rohttaim)

    maa+sisene o. \vesi\

    maa+sort n.

    maast-ilmast m. (rääkimisaine, jututeema kohta:) maast ja ilmast, väga paljudest ajadest

    maa+säär n.

    maa+tark n. maarohtudega, ka sõnadega arstija

    maa+tasa m. maaga ühetasa; maani maha

    maa+tasandus n.

    maa+teadus n.

    maa+tuul n.

    maa+tuvi n.

    maa+tõug n.

    maa+töö n.

    maa+tüdruk n.

    maa+tükk n.

    maa+ubin n. kõnek. kartul

    maa+usk n.

    maa+vaba n. aj. vabatalupoeg

    maa+vaha n.

    maa+vaim n.

    maa+valdus n.

    maa+valitsus n.

    maa+vanem n.

    abi+maavanem n.

    ase+maavanem n.

    maa+vara-varan. maapõuevara

    kütte+maavara-varan. (kütmiseks kasutatav)

    maa+veere n.

    maa+viha n. folkl. maast tulev mustus v. muu haigust tekitav mõju

    maa+villane o. (maal kodusel teel valmistatud); piltl. maainimese moodi

    maa+vits n. (rohttaim)

    maa+volikogu-kogun.

    maa+volinik n.

    maa+võistlus n.

    nelik+maavõistlus n. nelja riigi maavõistlus

    maa+vägi n.

    maaväe=lane n. maaväkke kuuluv sõjaväelane

    maa+väline o. \nähtus\

    maa+värin n.

    langatus+maavärin n.

    maavärina+kindel o.

    maa+õhk n.

    maa+õigus n.

    maa+õpetaja n.

    maa+õpilane n.

    maa+õun n.

    maa+öölane n. (liblikas)

    maa+ühendus n.

    maa+ühiskond n.

    maa+üsk n.

    maade+teadus n. vnm. maateadus

    maan+tee n.

    maantee+amet n.

    määnteeamet=nik n. maanteeameti töötaja

    maantee+hulkur n.

    maantee+jooks n.

    maantee+kraav n.

    maantee+kurv n.

    maantee+liiklus n.

    maantee+lint n.

    maantee+muhk n. nalj. väikeauto

    maantee+pael n. piltl.

    maantee+röövel n.

    maantee+sild n.

    maantee+sõlm n.

    maantee+tolm n.

    maantee+transport n.

    maantee+truup n.

    maantee+tunnel n.

    maantee+vedu n.

    maantee+sõit n. ⇐ maanteel sõit

    maantee+sõitja n. ⇐ maanteel sõitja

    maantee+äärne o. \ala\

    maast+ilmast m.

    maata+rahvas n. aj.

    ma-is+maa n. kuiv maa

    maismaa+imetaja n.

    maismaa+loom-looman.

    maismaa+loomastik n.

    maismaa+taim n.

    maismaataime=stik n. maismaataimed

    maismaa+transport n.

    maismaa+vedu n.



  • kuiva+maa+inimene n. (kel pole kokkupuudet mere ja rannaga)

    kuiva+maa+loom-looman. (kes elab kuival maal)

    kuiva+maa+taim n. (mis kasvab kuival maal)

    lühi+maa+jooks n. ⇐ lühikese maa jooks

    lühi+maa+jooks=ja n. ⇐ lühikese maa jooksja sp. sprinter

    lühi+maa+rakett n. (lühikese maa peale ulatuv)

    lühi+maa+rändur n.

    oma+maa+elanik n.

    pika+maa+buss n.

    pika+maa+võistleja n. sp.

    ülipika+maa+jooks n.


  • ÜHENDITULETISED

    maad kasuta/ma t.

    maa+kasuta=ja n.

    maa+kasut=us n.

    maakasutus+süsteem n.

    maa+keske=ne o. astr.

    maad korralda/ma t.

    maa+korralda=ja n. (ametinimetus)

    maa+korrald=us n.

    maakorraldus+insener n.

    maakorraldus+seadus-seadusen.

    maakorraldus+toiming n.

    maakorraldus+töö n.

    maa+läheda=ne o. maa lähedal asuv

    maad mõõt/ma t.

    maa+mõõt, maa+mõõt=mine n.

    maamõõdu+insener n.

    maamõõdu+riist n.

    maamõõdu+talitus n.

    maamõõdu+tehnik n.

    maa+mõõt=ja n.

    maad paranda/ma t.

    maa+paranda=ja n.

    maa+parand=us n.

    maaparandus+insener n.

    maaparandus+kaurits n.

    maaparandus+masin n.

    maaparandus+traktor n.

    maaparandus+töö n.

    maa+peal=ne o. \paradiis\

    maad pida/ma t.

    maa+pida=ja n.

    suur+maapidaja n.

    väike+maapidaja n.

    maa+pida=mine n.

    suur+maapidamine n. põllumajanduslik suurmajand

    maad saa/ma t.

    maa+saa=ja n. maad omandiks saav isik

    uus+maasaaja n. nõuk. (ilma maata inimene sai maad)

    maa+saa=mine n.

    maa+viljele=ja n. ⇐ maad viljele/ma maaharija

    maa+viljel=us n. ⇐ maad viljele/ma maaharimine

    niisutus+maaviljelus n.

    maaviljelus+kultuur n.

    maa+vool=e n. ⇐ maa voola/b geol.

    maa+väri=ng n. ⇐ maa värise/b

    maa+värise=mine n. ⇐ maa värise/b

    maade+avasta=ja n. ⇐ maid avasta/ma

    maade+avast=us n. ⇐ maid avasta/ma

    maade+uuri=ja n. ⇐ maid uuri/ma

    maade+uuri=mine n. ⇐ maid uuri/ma

    maale+mine=k n. ⇐ maale mine/ma (laevalt kuivale maale); (linnast maale)


  • lühi+maa+jooks n. ⇐ lühikese maa jooks sp. sprint

    lühi+maa+jooksja n. ⇐ lühikese maa jooksja sp. sprinter

    pika+maa+jooks n. ⇐ pikka maad jooks/ma

    pika+maa+jooks=ja n. ⇐ pikka maad jooks/ma

    pika+maa+jooks=mine n. ⇐ pikka maad jooks/ma

    pika+maa+suusata=ja n. ⇐ pikka maad suusata/ma

    pika+maa+suusata=mine n. ⇐ pikka maad suusata/ma

    pika+maa+sõit n. ⇐ pikka maad sõit/ma ka sp.

    pika+maa+sõit=ja n. ⇐ pikka maad sõit/ma

    pika+maa+uju=ja n. ⇐ pikka maad uju/ma sp.

    pika+maa+uju=mine n. ⇐ pikka maad uju/ma sp. (avavees, 10–25 km)


  • ÜHENDID

    maad hari/ma t. põldu harima

    maa+hari=ja n. põllumees

    maa+hari=mine n.

    maaharimis+riist n.

    maaharimis+viis-viisin.

    maad jaga/ma, maid jaga/ma t. (kellegagi) tülitsema, vahekordi klaarima

    maa+jaga=mine n. riidlemine, nägelemine

    maade+jaga=mine n.

    maad kuula/ma t. (ääri-veeri) millegi kohta teateid hankima; vnm. luurama

    maa+kuula=ja n.

    maa+kuula=mine n. info hankimine

    maad võt/ma t. levima, võimust võtma

    maad+võttev o. \pimedus\ leviv, laienev

  • Märgid
    +liitmine
    ~seotud tüvi
    =sufiksituletus
    :prefiksituletus
    /vormitunnus
    -vaheliide
    Sõnaliigid
    n.nimisõna
    o.omadussõna
    t.tegusõna
    a.arvsõna
    as.asesõna
    n.pärisnimi
    m.määrsõna
    k.kaassõna
    s.sidesõna
    h.hüüdsõna

    © Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur