[SP] "Eesti keele sõnapered"

SõnastikustKasutusjuhend jm lisad • Arvamused ja ettepanekud dict.sp@eki.ee


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

hele o. tugevat valgust kiirgav; värvuselt, toonilt valkjas; (hääle kohta:) kõrge ja kõlav; kõnek. nälga tundev, näljane, tühi; piltl. lootust andev, paljutõotav; helge

  • TULETISED

    heleda=lt m.

    heleda=sti m.

    hele=dus n.

    heledus+astmik n. ka fot.

    heledus+järk n. astr.

    heledus+püromeeter n. tehn.

    hele=nd1 n. heledam koht

    hele=nda/ma t. heledana paistma

    helend2 n. helendav koht

    helenda=mine n.

    helend=us n.

    järel+helendus n. (näit. mõnedel materjalidel)

    katood+helendus n. füüs.

    luminestsents+helendus n. füüs.

    mere+helendus n.

    helendus+bakter n. biol. (millel on püsiv võime valgust kiirata)

    helendus+elund n. zool. valgust produtseeriv organ süvamereloomadel ja mõnedel putukatel

    helendus+võime n. biol.

    ise+helendav o. \keha\ füüs.

    hele=ndu/ma t. heledaks muutuma

    helendu=mine n.

    hele=ne/ma t. heledamaks muutuma, valgenema

    helene=mine n.

    hele=sta/ma t. heledaks tegema

    helesta=mine n.

    helest=us+marker n.


  • LIITSÕNAD

    hele+beež o.

    hele+blond o.

    hele+hall-hallio.

    hele+kollakas o.

    hele+kõrb-kõrvio.

    hele+lilla o.

    hele+ookerjas o.

    hele+oranž o.

    hele+pruun o.

    hele+punane o.

    hele+raudjas o.

    hele+roheline o.

    hele+roosa o.

    hele+ruske o.

    hele+sinine o.

    hele+taiga n.

    hele+tume n. k. heledate ja tumedate toonide kontrast

    hele+valge o.

    hele+võik o.


  • ÜHENDITULETISED

    hele+laik=sus n. (taimehaigus, välistunnuseks heledad laigud)

    heleda+hääle=line, heleda+hääl=ne o. heledahäälne

    heleda+juukse=line o. heledate juustega

    heleda+kõla=line o. heleda kõlaga

    heleda+naha=line o. heleda nahaga

    heleda+pea=line, heleda+päi=ne o. heleda peaga

    heleda+tooni=line o. heleda tooniga

    heleda+vere=line o. heledate juuste ja heleda nahaga

    heleda+värvi=line o. heledat värvi

  • laik n. ümbrusest värvitooni vm. poolest erinev pinnaosa

  • TULETISED

    laigu=line o. laikudega

    laigulise=lt m.

    laigulis=us n.

    laigu=ti m. laikude kaupa; tükati, kohati

    laiguti=ne o. laiguti esinev


  • LIITSÕNAD

    hallitus+laik n.

    koolnu+laik n.

    külma+laik n.

    maksa+laik n.

    mäda+laik n.

    nafta+laik n.

    pigmendi+laik n.

    rooste+laik n.

    roostelaigu=line o. roostelaikudega

    rõskus+laik, rõskuse+laik n.

    silm+laik n. (liblika tiival)

    vaigu+laik n.

    valgus+laik n.

    valguse+laik n.

    värvi+laik n.



  • laik+pigmenditus n. med. heledate laikude esinemine nahal, vitiliigo

    laik+põletik n. (taimehaigus)

    laigu+prožektor n.



  • laik+silm+vaal-vaalan. <(laik+silm)+vaal> zool.


  • ÜHENDITULETISED

    hele+laik=sus n. aiand. (taimehaigus, välistunnuseks heledad laigud)

    kuiv+laik=sus n. aiand. põllum. taimehaigus: kuivade laikude olemasolu

    mosaiik+laik=sus n. põllum. aiand. (taimehaigus)

    pruun+laik=sus n. põllum. taimehaigus: pruunide laikude olemasolu

    punase+laigu=line o. \nägu\ punaste laikudega

    rohelise+laigu=line o. \munder\ roheliste laikudega

    roosa+laigu=line o. \nägu\ roosade laikudega

    tuhk+laik=sus n. põllum. (taimehaigus)

    ümar+laik=sus n. aiand. põllum. taimehaigus: ümarate laikude esinemine

  • stiil n. iseloomulik kujutus-, esitus- v. väljenduslaad; töötamisviis v. -meetod;; isikupärane käitumis- ja elamislaad

  • TULETISED

    stil=ist n. kirj. kirjanduslikku stiili valdav, heas stiilis kirjutav isik; isik, kes loob kellegi v. millegi individuaalset stiili

    stil=istika n. kirj. stiiliõpetus

    stilisti=line o. stilistikasse puutuv

    stilistilise=lt m. \kaunis\

    stiil=ne o. stiilipärane, -puhas

    stiilse=lt m.

    stiils=us n.

    stiili=kas1 o. hea stiiliga, stiililt ilmekas

    stiilika=lt m.

    stiilik=us n.

    stiili=line, stil-isti=line o. stiiliga seonduv

    stiili=tu o. stiilivaene

    stiilitu=lt m. \ujuma\

    stiilit=us n.

    stiili/ma t. üksikeseme välimust üldisemasse v. ühtsesse stiili viima

    stiili=mine n.

    stiili=tse/ma t. mingis rõhutatud stiilis väljenduma; stiiliga peenutsema

    stiilitse=mine n.

    stili=seeri/ma t. teat. stiilinõudeile allutama v. kohandama

    stilis=atsioon n. stiliseerimine; stiliseering

    stiliseeri=ja n.

    stiliseeri=mine n.

    stiliseeri=ng n. stiliseeritud kujutis, ese, teos


  • LIITSÕNAD

    ampiir+stiil n. k. hilisklassitsistlik stiil arhitektuuris ja rakenduskunstis XIX saj. algul

    antiik+stiil n. k. antiikaja stiil v. seda järgiv stiil

    barokk+stiil n. k. XVI saj. lõpus Itaalia hilisrenessansist võrsunud ja XVII saj. keskpaigani Euroopas valitsenud kunstistiil (ehituskunstis, kujutavas kunstis, kirjanduses ja muusikas), mida iseloomustavad dekoratiivne toredus, kaunistusmotiivide kuhjamine, valguse ja varju kontrastimine

    barokk2 n. k. barokkstiil

    barok=ne o. \ehitis\ barokkstiilis tehtud, barokkstiilile omane; paatoslik, ülepaisutatud, toretsev

    baroks=us n.

    hilis+barokk n. baroki lõpp-periood

    uus+barokk n. baroki vorme taaskasutav stiilisuund 19. sajandil

    vara+barokk n. baroki algusperiood

    barokk+ajastu n.

    barokk+altar n.

    barokk+arhitektuur n.

    barokk+fassaad n.

    barokk+kirjandus n.

    barokk+kunst n.

    barokk+muusika n.

    barokk+mööbel n.

    barokk+tants n.

    baroki+ajastu n.

    biidermeier+stiil n. k. 19. saj. esimesel poolel Saksamaal jm. levinud ennekõike rõivastuse, mööbli ning interjööri stiil, mida iseloomustavad mugavad praktilised vormid, heledad värvid jne.

    ehitus+stiil n.

    elu+stiil n. elulaad v. -viis

    elustiili+keskus n.

    elustiili+valik n.

    vormirikas

    etno+stiil n. etnograafiline stiil

    etno kõnek. etnostiil

    firma+stiil n.

    flopp+stiil n. sp. (kõrgushüppes)

    flopp n. floppstiil

    funktsionaal+stiil n. keelet.

    följetoni+stiil n.

    individuaal+stiil n.

    industriaal+stiil n. (tööstuslik)

    isiku+stiil n.

    juhtimis+stiil n.

    juugend+stiil n. XIX s. lõpus ja XX s. alguses Euroopa kunstis (eriti arhitektuuris, tarbekunstis ja sisekujunduses) levinud stiil, millele on iseloomulikud grotesksuseni iselaadne siluett, nihestatud proportsioonid, mänglev joon ja stiliseeritud taimornament

    kantselei+stiil n. (kantseleikeelele omane)

    kirja+stiil n.

    kunsti+stiil n.

    kõrg+stiil n. pidulik esituslaad

    lapidaar+stiil n. (lühike ja selge)

    mosaiik+stiil n.

    neutraal+stiil n.

    proosa+stiil n.

    renessanss+stiil n. k. eh.

    retro+stiil n. matkitud endisemoelisus

    rokokoo+stiil n. XVIII saj. kunstistiil

    rokokoo n. rokokoostiil

    rull+stiil n. sp. (kõrgushüppes)

    rull2 kõnek. rullstiil

    rõivastus+stiil n.

    sõidu+stiil n.

    sõnastus+stiil n.

    telegrammi+stiil n. lakooniline stiil

    töö+stiil n.

    uisu+stiil n. sp. (suusatamises:) vabastiil

    ujumis+stiil n.

    vaba+stiil n. (suusatamises:) uisusammuga sõidutehnika

    vabastiili+rada n.

    vabastiili+võistlus n.



  • stiili+element n.

    stiili+erinevus n.

    stiili+harjutus n.

    stiili+hinne n.

    stiili+ikoon n.

    stiili+jäljendus n. stilisatsioon

    stiili+kategooria n.

    stiili+kindel o.

    stiilikindla=lt m. \esitatud\

    stiili+kohtunik n.

    stiili+konarus n.

    stiili+korrektor n.

    stiili+lage o. stiilivaene, stiilitu

    stiili+meister n. stilist

    stiili+märgend n.

    stiili+nõuded n.

    stiili+näide n.

    stiili+pidu n.

    stiili=kas n. kõnek. stiilipidu

    stiili+puhas o.

    stiili+punkt n.

    stiili+pärane o. \esitus\

    stiili+tunne n.

    stiili+vaene o.

    stiili+vahe-vahen.

    stiili+varjund n.

    stiili+viga n.

    stiili+võte n. kirj.

    stiili+värving n.

    stiili+vääratus n.

    stiili+väärtus n.

    stiili+õhtu n.

    stiili+õpetus n.

    stiili+ühtne o.

  • Märgid
    +liitmine
    ~seotud tüvi
    =sufiksituletus
    :prefiksituletus
    /vormitunnus
    -vaheliide
    Sõnaliigid
    n.nimisõna
    o.omadussõna
    t.tegusõna
    a.arvsõna
    as.asesõna
    n.pärisnimi
    m.määrsõna
    k.kaassõna
    s.sidesõna
    h.hüüdsõna

    © Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur