[SP] "Eesti keele sõnapered"

kamps n. kõnek. kampsun

kašmiir+kampsun n.

suusa+kampsun n.

kampsuni+kudu=ja n. ⇐ kampsunit kudu/ma

kassi=lik o. \osavus\ kassi meenutav; kassile iseloomulik

kas=lane, kaslased n. zool. (sugukond kisklasi)

hulkur+kass n.

ema+kass n. emane kass

isa+kass n. isane kass

kalastaja+kass n. kala püüdev kassiliik

kalju+kass n. zool. ahm

kodu+kass n.

kärp+kass n. zool. (kiskja)

mets+kass n. zool. Euraasia ja Põhja-Ameerika metsade väikene, kodukassi meenutav kaslane

märtsi+kass n. kiimane kass

määr+kass n. vnm. pärdik

ooker+kass n. zool. kodukassi metsik esivanem

paju+kass n. piltl. pajuurb

seina+kass n. tööriist ehituspalkidele joonte märkimiseks, kiskraud

stepi+kass n. zool. manul

süle+kass n. (kellele meeldib süles olla)

tsiibet+kass n. zool. (kelle pärakunäärmed eritavad tsiibeti- ehk muskuselõhnalist nõret)

vihma+kass n. peoleo rahvapärane nimetus

kassi+ahastus n. kõnek. masendusmeeleolu

kassi+auk n. (avaus aidaukse alumises nurgas, et kass sisse pääseks)

kassi+biskviit n. (kuivtoit)

nn. kassi+filter n. (lisab videos esitamisel esinejale uhked vurrud ja kõrvad)

kassi+inimene n. kõnek. see, kes armastab kasse

kassi+kakk n. zool. (öölind; kräunuva häälega)

kassi+kangas n. (laste nöörimäng)

kassi+kasvataja n. ⇐ kasside kasvataja

kassi+kasvatus n. ⇐ kasside kasvatus

kassi+kontsert n. kõnek. kasside kisa; piltl. segav lärm v. kakofoonilised helid; pahameeleavaldus vilistamise, karjumisega

kassi+kuld n. kuldselt läikiv odav metall; piltl. võlts hiilgus

kassi+kõnnak n. vaikne hiiliv astumine

kassi+käpp n. bot. (rohttaim)

kassikäpa+kiri n. <(kassi+käpa)+kiri> etn. kassi käpajälgi meenutav kinda-, suka- v. vöökiri

kassi+küür n. piltl. suur küür (näit. sügaval, austaval kummardumisel)

kassi+laud n. kõnek. suurest peolauast eraldi olev laud

kassi+liiv n. (kus häda teha)

kassi+mait n. halv.

kassi+märss n. etn. kasetohuribadest, kõrtest vms. materjalist punutud lõõtspillikujuline laste mänguasi

kassi+naeris n. bot. (ilutaim)

kassi+niru n.

kassi+naeris n.

kassi+poeg n.

kassi+raisk n. halv.

kassi+ratas n. maajalg, neerjate lehtede ning roomavate võsunditega rohttaim

kassi+reo n.

kassi+ristik n. bot. madal pehmekarvaste varte ja lehtedega ristik

kassi+roju n. halv.

kassi+saba n. bot. (rohttaim)

kassi+samm n. piltl. hiiliv, vaikne astumine

kassi+silm ‹-silma› n. geol. rohekas kvartsi teisend

kassi+silmad ‹-silma› n. piltl. rohekaskollased silmad

kassi+tapp ‹-tapu› n. bot. (umbrohi)

kassi+toit n.

kassi+topis n.

kassi+tõug n.

kassi+urb n. bot. (rohttaim)

kassi+volask n. kõnek.

keller=da/ma t. eh. hoonele keldrikorrust, keldrit ehitama

juustu+kelder n.

jää+kelder n.

kartuli+kelder n.

kivi+kelder n.

külm+kelder n.

käärimis+kelder n.

laagerdus+kelder n.

laskemoona+kelder

püssirohu+kelder n.

söe+kelder n.

vangi+kelder n.

veini+kelder n.

viina+kelder n.

võlv+kelder n.

õlle+kelder n.

kelder+varjend n.

keldri+aken n.

keldri+auk n. süvend keldri ukse ees

keldri+kakand n. zool. (koorikloom)

keldri+korrus n.

keldri+korter n.

keldri+luuk n.

keldri+pealne o., n. \kiviktaimla\ keldri peal olev; keldri peal olev pind

keldri+rõskus n.

keldri+trepp n.

keldri+vahelagi n.

keldri+võti n.

korgi=ts n. korgitõmbaja

kork=jas o. korgitaoline

korki/ma t. korki peale panema

korgi=stu/ma t. korgiks muutuma

elektri+kork n. kaitsekork

kaitse+kork n. el.

klaas+kork n.

kroon+kork n. sakiline pudelikork

kummi+kork n.

patent+kork n. vnm. traatseadisega suletav karastusjoogi pudeli kork

plast+kork n.

pudeli+kork n.

rasu+kork n. med. komedoon, rasunäärme ava ummistusest tingitud musta täpikese kujuline rasukork (eriti näonahal)

vanni+kork n.

õnge+kork n.

kork+aine n. bot.

kork+kaitse ‹-kaitsme› n. el. (meenutab korki)

kork+kiiver n.

kork+kude n. bot.

kork+tahvel n.

kork+tald n.

kork+tihend n.

kork+vender n. mer.

kork+vest n.

kork+vöö n.

korgi+jook n. kõnek. (ohtlik psühhoaktiivne aine)

korgi+kambium n. bot.

korgi+kiht n. (nt. puu koores)

korgi+puu n. bot.

korgi+püss n. (mänguasi)

korgi+rakk n. bot.

korgi+tamm ‹-tamme› n.

korgi+vinn n. kõnek. korgits

korgi+tõmba=ja n. ⇐ korki tõmba/ma korgits

pael=jas o. \ornament\ paelataoline

pael=u/ma t. kütkestama

\pastlaid\ paelu=ta/ma t. paeltega varustama; (kinni) siduma

brokaat+pael n.

ehis+pael n.

helkur+pael n.

helme+pael n.

hääle+paelad n. (oskuskeeles) häälekurrud

isoleer+pael n. el. isoleeriv pael

jõe+pael n. piltl.

jänese+paelad n. (jäneste püüdmiseks)

kaarus+pael n. etn. neljatahuline värviline pael pealisriiete ilustamiseks

kande+pael n. (millegi kandmiseks)

kaptaal+pael n. trük. köitmisel raamatuselja otstesse kleebitav ilupael

kard+pael n. kulla- v. hõbedakarva kaunistuspael, tress

kaunistus+pael n.

keele+paelad n. keel kui kõneelund (hrl. rahvapärastes ütlustes kõnelema hakkamise, harvemini kõnetakistuse kohta)

kinga+pael n.

krook+pael n.

kuld+pael n.

kurru+pael n. krookpael

kübara+pael n.

lauba+pael n.

linnu+pael n. (lindude püüdmiseks)

maantee+pael n. piltl. maanteelint

miidri+pael n. (lai) kõva pael värvli tugevdamiseks

muaree+pael n.

pasma+pael n. lõngavihti sissepõimitud nöör pasmaste üksteisest eraldamiseks

pastla+pael n.

patsi+pael n.

pea+pael n.

pide+pael n. (venida võivate õmbluste tugevdamiseks, et õmblus peaks)

puna+pael n. punane pael

põim+pael n. tkst. põimitud pael

põlle+pael, põlle+paelad n.

pärli+pael n. pärlinöör

püünis+paelad n. tugevast nöörist püünis metsloomade ja lindude püüdmiseks

randme+pael n.

rips+pael n. ripstehnikas kootud pael

rist+pael n. (risti üle seotav v. seotud)

rüüs+pael n. lainelis(t)e äär(t)ega kaunistuspael

saapa+pael n.

sakk+pael n. (sakkidega, sakiline)

samet+pael n.

sentimeetri+pael n. sentimeetririhm

siksak+pael n. tkst. siksakiline ilupael

suka+pael n. sukkade ülevalhoidmiseks ümber jala seotav pael

sämp+pael n. tkst. sämbuline (kaunistus)pael

sääre+pael n. etn. (püksisääre v. suka ümber sääre kinnitamiseks)

takja+pael n.

tress+pael n. (ilupael)

vitsel+pael n. (puuvillane pesupael) [vrd. sks. Fitzelband]

värvi+pael n.

vöö+pael n.

õla+pael n.

ääris+pael n.

pael+hirss n. bot.

pael+kaunistus n.

pael+keraamika n.

pael+kinnis n.

pael+ornament n.

pael+pits n.

pael+rohi n. bot. (kõrge kõrreline)

pael+seos n.

pael+uss n. zool. pikk paeljas õhukestest lülidest koosnev soolenugiline

pael+öölane n. zool. (liblikas)

paela+masin n.

paela+teljed n. tkst.

paelu+pidi m. \peos\

sõra=line n. sõrgloom (-looma), sõrakandja

sõrga=ts n. zool. (kabiloomade jalal)

karu+sõrg n. bot. (taim)

sea+sõrg1 n. (sigadel on sõrad)

sõrg+kang n.

sõrg+loom ‹-looma› n.

sõrg+oks n. mets. sümmeetriliselt mõlemale poole puitmaterjali pikitelge jääv oks

sõrg+vasar n. allapoole painutatud kaheharulise õhema tagaosaga vasar

sõra+haigus n.

sõra+klõbin n.

sõra+käärid n.

sõra+luu n.

sõra+piire n.

sõra+silm ‹-silma› n. pime klaasise läikega silm (nt. hobusel); halv. sunnik, põrguline vms.

sõra+taud, sõra+tõbi n.

sõra+vahe ‹-vahe› n.

sõra+vägi n. nalj. kariloomad

antiik+tempel n.

haridus+tempel n. piltl. õppeasutus

kalju+tempel n.

koobas+tempel n.

kultuuri+tempel n. (suur teater vms.)

kunsti+tempel n. (hrl. teatri, harvemini mõne muu kunstiasutuse kohta)

päikese+tempel n. päikesejumalale pühendatud tempel (nt. inkadel)

sammas+tempel n.

teadus+tempel, teaduse+tempel n. (hrl. ülikooli kohta)

ümar+tempel n. (pühakoda)

templi+prostituut n. aj. templiprostitutsioonis osalev orjatar v. preestritar

templi+prostitutsioon n. aj. rituaalne suguline suhtlemine templi kultustalitustes (peam. Indias, Jaapanis ja Mehhikos)

templi+rüütel n. aj. Templiordu rüütel

templi+teener n.

templi+teenistus n.

templi+varemed ‹-vareme› n.

templi+õu n.

tõpr=us n. alatus

tõpra+kari ‹-karja› n.

tõpra+tohter n. kõnek. loomaarst