[SP] "Eesti keele sõnapered"

SõnastikustKasutusjuhend jm lisad • Arvamused ja ettepanekud dict.sp@eki.ee


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

kampsun n. eest lahti käiv või ka üle pea tõmmatav kootud ese; etn. naiste, harvemini meeste kraeta, pikkade varrukatega villane pihtkuub

  • TULETISED

    kamps n. kõnek. kampsun

    kamps=ik n. kõnek. kampsun


  • LIITSÕNAD

    kašmiir+kampsun n.

    suusa+kampsun n.


  • ÜHENDITULETISED

    kampsuni+kudu=ja n. ⇐ kampsunit kudu/ma

  • kass n. (koduloom); (liitsõna järelosana) (mitmes muus looma-, harvemini kala- v. linnunimetuses)

  • TULETISED

    kassi=lik o. \osavus\ kassi meenutav; kassile iseloomulik

    kassilikk=us n.

    kassiliku=lt m. \nõtke\

    kassi=ndus n.

    kas=lane, kaslased n. zool. (sugukond kisklasi)


  • LIITSÕNAD

    hulkur+kass n.

    ema+kass n. emane kass

    isa+kass n. isane kass

    kalju+kass n. zool. ahm

    kodu+kass n.

    kärp+kass n. zool. (kiskja)

    mets+kass n. zool. Euraasia ja Põhja-Ameerika metsade väikene, kodukassi meenutav kaslane

    märtsi+kass n. kiimane kass

    määr+kass n. vnm. pärdik

    ooker+kass n. zool. kodukassi metsik esivanem

    paju+kass n. piltl. pajuurb

    seina+kass n. tööriist ehituspalkidele joonte märkimiseks, kiskraud

    stepi+kass n. zool. manul

    süle+kass n. (kellele meeldib süles olla)

    tsiibet+kass n. zool. (kelle pärakunäärmed eritavad tsiibeti- ehk muskuselõhnalist nõret)

    vihma+kass n. peoleo rahvapärane nimetus



  • kassi+ahastus n. kõnek. masendusmeeleolu

    kassi+auk n. (avaus aidaukse alumises nurgas, et kass sisse pääseks)

    kassi+biskviit n. (kuivtoit)

    nn. kassi+filter n. (lisab videos esitamisel esinejale uhked vurrud ja kõrvad)

    kassi+inimene n. kõnek. see, kes armastab kasse

    kassi+kakk n. zool. (öölind; kräunuva häälega)

    kassi+kangas n. (laste nöörimäng)

    kassi+kasvataja n. ⇐ kasside kasvataja

    kassi+kasvatus n. ⇐ kasside kasvatus

    kassi+kontsert n. kõnek. kasside kisa; piltl. segav lärm v. kakofoonilised helid; pahameeleavaldus vilistamise, karjumisega

    kassi+kuld n. kuldselt läikiv odav metall; piltl. võlts hiilgus

    kassi+kõnnak n. vaikne hiiliv astumine

    kassi+käpp n. bot. (rohttaim)

    kassikäpa+kiri n. <(kassi+käpa)+kiri> etn. kassi käpajälgi meenutav kinda-, suka- v. vöökiri

    kassi+küür n. piltl. suur küür (näit. sügaval, austaval kummardumisel)

    kassi+laud n. kõnek. suurest peolauast eraldi olev laud

    kassi+mait n. halv.

    kassi+märss n. etn. kasetohuribadest, kõrtest vms. materjalist punutud lõõtspillikujuline laste mänguasi

    kassi+naeris n. bot. (ilutaim)

    kassi+niru n.

    kassi+poeg n.

    kassi+raisk n. halv.

    kassi+ratas n. (taim)

    kassi+reo n.

    kassi+ristik n. bot. madal pehmekarvaste varte ja lehtedega ristik

    kassi+roju n. halv.

    kassi+saba n. bot. (rohttaim)

    kassi+samm n. piltl. hiiliv, vaikne astumine

    kassi+silm-silman. geol. rohekas kvartsi teisend

    kassi+silmad-silman. piltl. rohekaskollased silmad

    kassi+tapp-tapun. bot. (umbrohi)

    kassi+toit n.

    kassi+topis n.

    kassi+tõug n.

    kassi+urb n. bot. (rohttaim)

    mets+kassiurb n. bot.

    kassi+volask n. kõnek.

  • kelder n. hoone esimese korruse alune, harvemini majast eemale (pooleldi) maa sisse ehitatud säilitusruum; keldrikorrus

  • TULETISED

    keller=da/ma t. eh. hoonele keldrikorrust, keldrit ehitama

    kellerd=us n. keldrikorrus


  • LIITSÕNAD

    juustu+kelder n.

    jää+kelder n.

    kartuli+kelder n.

    kivi+kelder n.

    külm+kelder n.

    käärimis+kelder n.

    laagerdus+kelder n.

    laskemoona+kelder

    püssirohu+kelder n.

    vangi+kelder n.

    veini+kelder n.

    viina+kelder n.

    võlv+kelder n.

    õlle+kelder n.



  • kelder+varjend n.

    keldri+aken n.

    keldri+auk n. süvend keldri ukse ees

    keldri+kakand n. zool. (koorikloom)

    keldri+korrus n.

    keldri+korter n.

    keldri+luuk n.

    keldri+pealne o., n. \kiviktaimla\ keldri peal olev; keldri peal olev pind

    keldri+rõskus n.

    keldri+trepp n.

    keldri+vahelagi n.

    keldri+võti n.

  • kork1 n. peam. korgitamme koorest saadav kerge elastne vedelikku mitteläbilaskev materjal; pudeli, harvemini muu nõu v. ava sulgemisvahend; õngenööri külge kinnitatud kerge materjali tükike; kõnek. kaitsekork

  • TULETISED

    korgi=ts n. korgitõmbaja

    korgits=er n. kõnek. korgits

    kork=jas o. korgitaoline

    korki/ma t. korki peale panema

    korki=ja n.

    korki=mine n.

    korkimis+masin n.

    kinni korki/ma t.

    kinni+korki=mine n.

    lahti korki/ma t.

    lahti+korki=mine n.

    korgi=stu/ma t. korgiks muutuma

    korgistu=mine n. bot.


  • LIITSÕNAD

    elektri+kork n. kaitsekork

    kaitse+kork n. el.

    kork2 n. kaitsekork

    klaas+kork n.

    kroon+kork n. sakiline pudelikork

    kummi+kork n.

    patent+kork n. vnm. traatseadisega suletav karastusjoogi pudeli kork

    plast+kork n.

    pudeli+kork n.

    rasu+kork n. med. komedoon, rasunäärme ava ummistusest tingitud musta täpikese kujuline rasukork (eriti näonahal)

    vanni+kork n.

    õnge+kork n.



  • kork+aine n. bot.

    kork+kaitse-kaitsmen. el. (meenutab korki)

    kork+kiiver n.

    kork+kude n. bot.

    kork+tahvel n.

    kork+tald n.

    kork+tihend n.

    kork+vender n. mer.

    kork+vest n.

    kork+vöö n.

    korgi+jook n. kõnek. (ohtlik psühhoaktiivne aine)

    korgi+kambium n. bot.

    korgi+kiht n. (nt. puu koores)

    korgi+puu n. bot.

    korgi+püss n. (mänguasi)

    korgi+rakk n. bot.

    korgi+tamm-tammen.

    korgi+vinn n. kõnek. korgits


  • ÜHENDITULETISED

    korgi+tõmba=ja n. ⇐ korki tõmba/ma korgits

  • kumõss n. hobuse-, harvemini kaameli- või lehmapiimast kääritatud jook (Kesk-Aasia rahvastel)

    pael n. (kaunistamiseks); (kokkusidumiseks); piltl. (millegi pika, lookleva v. kaugusse kulgeva kohta)

  • TULETISED

    pael=jas o. \ornament\ paelataoline

    pael=u/ma t. kütkestama

    paelu=mine n.

    \pastlaid\ paelu=ta/ma t. paeltega varustama; (kinni) siduma


  • LIITSÕNAD

    brokaat+pael n.

    ehis+pael n.

    helkur+pael n.

    helme+pael n.

    hääle+paelad n. (oskuskeeles) häälekurrud

    isoleer+pael n. el. isoleeriv pael

    jõe+pael n. piltl.

    jänese+paelad n. (jäneste püüdmiseks)

    kaarus+pael n. etn. neljatahuline värviline pael pealisriiete ilustamiseks

    kande+pael n. (millegi kandmiseks)

    kaptaal+pael n. trük. köitmisel raamatuselja otstesse kleebitav ilupael

    kaptaal n. kaptaalpael

    kard+pael n. kulla- v. hõbedakarva kaunistuspael, tress

    kaunistus+pael n.

    keele+paelad n. keel kui kõneelund (hrl. rahvapärastes ütlustes kõnelema hakkamise, harvemini kõnetakistuse kohta)

    kinga+pael n.

    krook+pael n.

    kuld+pael n.

    kurru+pael n. krookpael

    kübara+pael n.

    lauba+pael n.

    linnu+pael n. (lindude püüdmiseks)

    maantee+pael n. piltl. maanteelint

    miidri+pael n. (lai) kõva pael värvli tugevdamiseks

    muaree+pael n.

    pasma+pael n. lõngavihti sissepõimitud nöör pasmaste üksteisest eraldamiseks

    pastla+pael n.

    patsi+pael n.

    pea+pael n.

    pide+pael n. (venida võivate õmbluste tugevdamiseks, et õmblus peaks)

    puna+pael n. punane pael

    põim+pael n. tkst. põimitud pael

    põlle+pael, põlle+paelad n.

    pärli+pael n. pärlinöör

    püünis+paelad n. tugevast nöörist püünis metsloomade ja lindude püüdmiseks

    randme+pael n.

    rips+pael n. ripstehnikas kootud pael

    rist+pael n. (risti üle seotav v. seotud)

    ristpael+saadetis n. panderoll

    rüüs+pael n. lainelis(t)e äär(t)ega kaunistuspael

    saapa+pael n.

    sakk+pael n. (sakkidega, sakiline)

    samet+pael n.

    sentimeetri+pael n. sentimeetririhm

    siksak+pael n. tkst. siksakiline ilupael

    suka+pael n. sukkade ülevalhoidmiseks ümber jala seotav pael

    sämp+pael n. tkst. sämbuline (kaunistus)pael

    sääre+pael n. etn. (püksisääre v. suka ümber sääre kinnitamiseks)

    takja+pael n.

    tress+pael n. (ilupael)

    vitsel+pael n. (puuvillane pesupael) [vrd. sks. Fitzelband]

    värvi+pael n.

    vöö+pael n.

    õla+pael n.

    ääris+pael n.



  • pael+hirss n. bot.

    pael+kaunistus n.

    pael+keraamika n.

    pael+kinnis n.

    pael+ornament n.

    pael+pits n.

    pael+rohi n. bot. (kõrge kõrreline)

    pael+seos n.

    pael+uss n. zool. pikk paeljas õhukestest lülidest koosnev soolenugiline

    nook+paeluss n. zool.

    nudi+paeluss n. zool.

    põistang+paeluss n. zool.

    paeluss+tõbi n. med. vet.

    pael+öölane n. zool. (liblikas)

    paela+masin n.

    paela+teljed n. tkst.

    paelu+pidi m. \peos\

  • sõrg n. (kitsel, lambal,veisel, seal, vähil); tehn. sõrga meenutav tööriist; kõnek. (inimese jala, harvemini käe kohta)

  • TULETISED

    sõra=line n. sõrgloom (-looma), sõrakandja

    sõrga=ts n. zool. (kabiloomade jalal)


  • LIITSÕNAD

    karu+sõrg n. bot. (taim)

    sea+sõrg1 n. (sigadel on sõrad)

    seasõrg+sõlm n.

    seasõrg2 n. seasõrgsõlm



  • sõrg+kang n.

    sõrg+loom-looman.

    sõrg+oks n. mets. sümmeetriliselt mõlemale poole puitmaterjali pikitelge jääv oks

    sõrg+vasar n. allapoole painutatud kaheharulise õhema tagaosaga vasar

    sõra+haigus n.

    sõra+klõbin n.

    sõra+käärid n.

    sõra+luu n.

    sõra+piire n.

    sõra+silm-silman. pime klaasise läikega silm (nt. hobusel); halv. sunnik, põrguline vms.

    sõra+taud, sõra+tõbi n.

    sõra+vahe-vahen.

    sõra+vägi n. nalj. kariloomad

  • tempel1 n. (pühakoda, kultushoone); piltl. (austusväärsete haridus- ja kultuuriasutuste kohta), vt ka tempel2, tempel3

  • LIITSÕNAD

    antiik+tempel n.

    haridus+tempel n. piltl. õppeasutus

    kalju+tempel n.

    koobas+tempel n.

    kultuuri+tempel n. (suur teater vms.)

    kunsti+tempel n. (hrl. teatri, harvemini mõne muu kunstiasutuse kohta)

    päikese+tempel n. päikesejumalale pühendatud tempel (nt. inkadel)

    sammas+tempel n.

    teadus+tempel, teaduse+tempel n. (hrl. ülikooli kohta)

    ümar+tempel n. (pühakoda)



  • templi+prostituut n. aj. templiprostitutsioonis osalev orjatar v. preestritar

    templi+prostitutsioon n. aj. rituaalne suguline suhtlemine templi kultustalitustes (peam. Indias, Jaapanis ja Mehhikos)

    templi+rüütel n. aj. Templiordu rüütel

    templi+teener n.

    templi+teenistus n.

    templi+varemed-varemen.

    templi+õu n.

  • tõbras n. vnm. veis, harvemini ka muu (kodu)loom; halv. (inimese kohta, hrl. sõimusõnana:) lurjus

  • TULETISED

    tõpr=us n. alatus


  • LIITSÕNAD

    tõpra+kari-karjan.

    tõpra+tohter n. kõnek. loomaarst

  • Märgid
    +liitmine
    ~seotud tüvi
    =sufiksituletus
    :prefiksituletus
    /vormitunnus
    -vaheliide
    Sõnaliigid
    n.nimisõna
    o.omadussõna
    t.tegusõna
    a.arvsõna
    as.asesõna
    n.pärisnimi
    m.määrsõna
    k.kaassõna
    s.sidesõna
    h.hüüdsõna

    © Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur