[SP] "Eesti keele sõnapered"

SõnastikustKasutusjuhend jm lisad • Arvamused ja ettepanekud dict.sp@eki.ee


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 20 artiklit

are o. selge, selgesti eristatav, kindlate piirjoontega

  • TULETISED

    areda=lt m.

    are=dus n.


  • LIITSÕNAD

    are+keel n. ped. kergesti loetav ja kergesti mõistetav keel (nt arengupuudega inimeste tarvis)

  • arg o. kartlik; uje, häbelikult tagasihoidlik

  • TULETISED

    arg=lik o. häbelikult tagasihoidlik, uje, arg; kergesti ehmuv, aravõitu; piltl. vaevu märgatav, õrn, tärkav

    arglikk=us n.

    argliku=lt m.

    arg=ne o. arglik

    argse=lt m.

    ara=lt m.

    are=ldi m. arglikult

    arg=si m. arglikult

    arg=us n.


  • LIITSÕNAD

    arg+püks n. halv. arg inimene v. muu olend

    argpüks=lik o. \käitumine\

    argpükslikk=us n. argpükslik käitumine

    argpüksliku=lt m.

    argpüks=us n. argpükslik olek v. käitumine


  • ÜHENDITULETISED

    ara+vere=line o. ara verega

  • arm1armun. heatahtlikkus; soosing; karistuse kergendus v. tühistus; andeksand, halastus; kiindumus; kallim, armastatu; kõnek. esineb imestust, üllatust v. ehmatust väljendavates hüüatustes, vt ka arm2

  • TULETISED

    arma=s o. kallis, lemmik-; kena, meeldiv; lahke; hubane

    armsa=m n. armastatu, kallim

    armsa=lt m. \naeratades\

    armsa=sti m. \vaatama\

    armsa=ke o. kena, meeldiv

    arms=us n. meeldivus; lahkus, armastusväärsus

    armas=ta/ma t. armsaks pidama; meeldivaks pidama, eelistama; midagi meeleldi tegema; tavatsema

    armasta=ja n.

    armastaja+paar n. ⇐ armastajate paar

    armasta=mine n.

    armasta=tu n. armsam, kallim

    armast=us n. sügav kiindumus (kellessegi); (elutu objekti puhul) eriline huvi; kõnek. armastatu

    ahvi+armastus n. piltl. (lapsele kõike lubav)

    ema+armastus n. (oma lapse vastu)

    isa+armastus n. (oma lapse vastu)

    noorus+armastus n. (nooruses kogetud); noorpõlve armastatu

    sala+armastus n. salajane armastus

    vaba+armastus n. seksuaalsuhted ilma kindla partnerita

    vastu+armastus n.

    venna+armastus n.

    õe+armastus n.

    armastus+abielu n.

    armastus+draama n.

    armastus+film n.

    armastus+jumalanna n.

    armastus+kiri-kirjan.

    armastus+kolmnurk n.

    armastus+luule n.

    armastus+luuletus n.

    armastus+romaan n.

    armastus+teema n.

    armastus+väärne o. lahke, viisakas; armastust vääriv, meeldiv

    armastusväärse=lt m. \nõustuma\

    armastusväärs=us n.

    armastus+väärt o. ⇐ armastust väärt \inimene\ armastusväärne

    armastust avalda/ma t.

    armastus+avald=us n.

    asja+armasta=ja n. ⇐ asja armasta/ma (tegeleb huvist asja vastu)

    asjaarmastaja=lik o. \tase\

    asjaarmastajaliku=lt m. \pinnaline\

    asja+armast=us n. ⇐ asja armasta/ma huvi asja vastu

    enese+armasta=ja n. ⇐ ennast armasta/ma egoist

    enese+armast=us n. ⇐ ennast armasta/ma endast lugupidamine; enda huvide esiplaanile seadmine, egoism

    inimese+armasta=ja n. ⇐ inimest armasta/ma

    inimese+armast=us n. ⇐ inimest armasta/ma

    isamaa+armastus n. ⇐ isamaad armasta/ma armastus oma isamaa vastu

    kodu+armasta=ja n. ⇐ kodu armasta/ma

    kodu+armast=us n. ⇐ kodu armasta/ma

    kodumaa+armast=us n. ⇐ kodumaad armasta/ma

    korra+armasta=ja n. ⇐ korda armasta/ma

    korra+armast=us n. ⇐ korda armasta/ma

    laste+armasta=ja n. ⇐ lapsi armasta/ma

    laste+armast=us n. ⇐ lapsi armasta/ma

    ligimese+armast=us n. ⇐ ligimest armasta/ma

    loodus+armasta=ja, looduse+armasta=ja n. ⇐ loodust armasta/ma

    loodus+armast=us, looduse+armast=us n. ⇐ loodust armasta/ma

    looma+armasta=ja n. ⇐ loomi armastama

    loomi armasta/ma t.

    looma+armasta=ja n.

    looma+armastus n.

    muusika+armasta=ja n. ⇐ muusikat armasta/ma

    muusika+armast=us n. ⇐ muusikat armasta/ma

    nalja+armasta=ja n. ⇐ nalja armasta/ma

    napsi+armasta=ja n. ⇐ napsi armasta/ma

    puhtuse+armasta=ja n. ⇐ puhtust armasta/ma

    puhtuse+armast=us n. ⇐ puhtust armasta/ma

    rahu+armasta=ja n. ⇐ rahu armasta/ma

    rahu+armast=us n. ⇐ rahu armasta/ma

    tõe+armasta=ja n. ⇐ tõde armasta/ma

    tõe+armast=us n. ⇐ tõde armasta/ma

    töö+armasta=ja n. ⇐ tööd armasta/ma

    töö+armast=us n. ⇐ tööd armasta/ma

    vabaduse+armasta=ja n. ⇐ vabadust armasta/ma

    vabadus+armast=us, vabaduse+armast=us n. ⇐ vabadust armasta/ma vabadusearmastus

    vanemate+armast=us n. ⇐ vanemaid armasta/ma laste armastus vanemate vastu

    hale+armas o.

    ime+armas o.

    imearmsa=lt m.

    üli+armas o.

    üliarmsa=lt m.

    arme=tu o. vilets, haletsusväärne; vnm. armutu, halastuseta

    armetu=ke(ne) o.

    armetu=lt m. \riides; vähe\ viletsalt, kehvalt; väga

    armet=us n. armetu olukord

    hale+armetu o.

    armu=ke n. pidev abieluväline sekspartner; vnm. armastatu, kallim

    sala+armuke n.

    armu=lik o. (üleolevalt) lahke; halastav

    armuliku=lt m.

    armulikk=us n.

    armu=line o. armulik; vnm. (austust väljendavalt)

    armu=tu o.

    armutu=lt m.

    armut=us n.

    arm=u/ma t. kiinduma, armastama hakkama

    armu=mine n.

    armu=nu n. armunud inimene

    armunu=lt m. \vaatama\

    arma=tse/ma t. õrnutsema, kallistama; seksuaalvahekorras olema

    armatse=mine n.


  • LIITSÕNAD

    ema+arm-armun.

    isa+arm-armun.

    jumala+arm-armun. kirikl. armulaud

    sala+arm-armun.



  • armu+aeg n. (halastusest antud) ajapikendus

    armu+afäär n.

    armu+alune n. (kes on kellegi armu all)

    armu+and n. almus, armu poolest antud abi

    armu+asjad n. armusuhted jms.

    armu+draama n.

    armu+elamus n.

    armu+elu n.

    armu+haavad n. armukadedusest, armudraamast vms. tingitud hingevalu

    armu+hellus n.

    armu+iha n.

    armu+intriig n.

    armu+jaht n. piltl. aktiivne tegutsemine armastatu kättevõitmiseks

    armu+jook n. jook, mis peab äratama vastuarmastust

    armu+joovastus n.

    armu+kade o.

    armukade=dus n. piinav kahtlus armastatu truuduses

    armukadedus+piin n.

    armukade=sta/ma t. armukade olema

    armukade=tse/ma t. armukade olema

    armukadetse=ja n.

    armukadetse=mine n.

    armu+kirg n.

    armu+kiri-kirjan. aj.

    aadli+armukiri-kirjan.

    armu+laud n. kirikl. altarisakrament, Kristuse surma mälestuseks pakutav leib ja vein Kristuse surma mälestuseks pakutav leib ja vein

    armulaua=line n. armulauast osavõtja

    armulaua+karikas n.

    armulaua+leib n.

    armulaua+vein n.

    armu+leek n.

    armu+leib n. kellegi armust antav elatis

    armuleiba söö/ma t. teiste kulul elama

    armuleiva+söö=ja n.

    armu+lugu n.

    armu+lõõm n.

    armu+nauding n.

    armu+palang n.

    armu+palavik n.

    armu+paluke n. armuand

    armu+pant n. vnm. armastatule armastuse märgiks ja kinnituseks tehtud kingitus

    armu+piin n.

    armu+rikas o.

    armurikka=lt m. \jagama\

    armu+rohke o.

    armu+romaan n.

    armu+romantika n.

    armu+rõõm n.

    armu+seiklus n.

    armu+sidemed, armu+sidemed n.

    armu+sosin n.

    armu+sõna n.

    armu+tegu n.

    armu+tuli n.

    armu+unelm n.

    armu+vaene o.

    armu+vaev n.

    armu+vahekord-korran.

    armu+valu n.

    armu+vanne n.

    armu+õpetus n.


  • ÜHENDID

    armu and/ma t. karistusest vabastama v. karistust kergendama

    armu+and=ja n.

    armu+and=mine n.

    armuandmis+palve n.

    armupalve n. kõnek. armuandmispalve

    armu heit/ma t. halastama

    armu+heit=lik o. halastav

    armu+heit=mine n.

    armu+heitma=tu o.

    armu palu/ma t.

    armu+palu=ja n.

    armu+palu=mine n.

  • arm2armin. haava jälg, vt ka arm1

  • TULETISED

    armi=line o. armidega, arme täis

    armi=sta/ma t. arme tekitama

    armista=mine n.

    armi=stu/ma t. armiks muutuma, armkoega kattuma

    armistu=mine n.


  • LIITSÕNAD

    haava+arm-armin.

    kuuli+arm-armin.

    lehe+arm-armin. bot. varisenud leherootsu kinnituskohale jäänud armjas moodustis

    mõõga+arm-armin.

    operatsiooni+arm-armin.

    põletus+arm-armin.

    riivlus+arm-armin.

    rõuge+arm-armin.

    rõugearmi=line o. \nägu\

    õmblus+armid n. med.



  • arm+kude n. med.

  • arp n. folkl. nõiatrumm; sõela- v. muukujuline nõidus- v. ennustusvahend)

  • TULETISED

    arbu/ma t. nõiduma, ennustama

    arbu=ta/ma t. arbuma

    arbu=ja n. nõid, ennustaja

    arbu=mine n.


  • ÜHENDID

    arpu löö/ma t. nõiduma; ennustama

    arbu+löö=ja n. nõid, ennustaja

    arbu+löö=mine n. folkl.

  • aru1 n. mõistus, taip, vt ka aru2

  • TULETISED

    aru=kas o. taibukas

    aruka=lt m. \toimima\

    aruk=us n.

    arukus+test n.

    aru=line o. vnm. arukas

    aru=tu o. \otsus, tegu\ ilma aruta, rumal; meeletu

    arutu=lt m. \kiire\

    arut=us1 n. rumalus; meeletus

    aru=ta/ma t. aru pidama

    arut=ele/ma t. arutlema

    arutel=u n.

    ühis+arutelu n.

    ümarlaua+arutelu n.

    arut=le/ma t. läbi arutama

    arutle=ja n.

    arutle=mine n.

    arutl=us n.

    arutlus+aine n.

    arutlus+koosolek n.

    arutlus+objekt n.

    arutlus+ring n.

    aruta=ja n.

    aruta=mine n.

    arut=us2 n. arutamine; selgitus

    arutus+aine n.

    läbi aruta/ma t.

    \kava\ läbi+aruta=mine n.

    aru=ldasa m. vnm. mõistuse, aru poolest; mõistlikult

    aru=ti m. liiatigi, pealegi

    aruti=gi m. aruti


  • LIITSÕNAD

    ajast-arust m. ajast ja arust, iganenud, vanamoeline

    mehe+aru n.

    tehis+aru n.

    varsa+aru n. piltl. (noorusest tingitud napi aru kohta)

    üle+aru m. ülemäära, üleliia

    ülearu=ne o. tarbetu; ülemäärane



  • aru+lage o. rumal, arust lage

    arulageda=lt m. \kihutama\

    arulage=dus n.

    aru+nappus n.

    aru+natuke(ne)-natukesen. napp aru

    aru+päine o. arukas

    aru+raas n.

    aruraasu=ke(ne) n. kõnek. arunatuke


  • ÜHENDITULETISED

    nõrga+aru=line o. nõrga aruga

    poole+aru=line o. ⇐ poole aruga (veidi) hull, napakas

    täie+aru=line o. täie aruga


  • ÜHENDID

    aru and/ma t. seletust, selgitusi v. ülevaadet andma

    aru+and=ja n.

    aru+and=lus n. aruannete koostamine ja esitamine

    raamatupidamis+aruandlus n.

    aru+and=mine n.

    aru+ann=e-anden. ettekanne tehtud tööst

    aasta+aruanne-anden.

    auditeerimis+aruanne-anden.

    finants+aruanne-anden.

    kassa+aruanne-anden. maj.

    komandeerimis+aruanne-anden.

    kontrolli+aruanne-anden.

    koond+aruanne-anden.

    kuu+aruanne-anden.

    kvartali+aruanne-anden.

    käibe+aruanne-anden.

    lähetus+aruanne-anden.

    nädala+aruanne-anden.

    raamatupidamis+aruanne-anden.

    tegevus+aruanne-anden.

    tootmis+aruanne-anden.

    töö+aruanne-anden.

    vahe+aruanne-anden.

    aruande+aasta n.

    aruande+kohustuslik o.

    aruande+koosolek n.

    aruande+kõne n.

    aruande+periood n. (mille kohta aru antakse)

    aru pida/ma t. kaalutlema; arutlema

    aru+pida=mine n.

    aru+pidava=lt m. aru pidades

    aru pähe panema t. kedagi milleski arukas v. mõistlikus veenma

    aru pähe võt/ma t. aru saama v. mõistlikuks muutuma

    aru päri/ma t.

    aru+päri=ja n.

    aru+päri=mine n.

    aru saa/ma t. mõistma

    aru+saa=ja o. \inimene\

    aru+saa=mine n. mõistmine; seisukoht, vaatekoht

    arusaamis+võime n.

    aru+saadama=tu o. mittemõistetav, ebaselge

    aru+saadav o. mõistetav

    arusaadava=lt m. \seletama\

    arusaadav=us n.

    üld+arusaadav o. \esitus\

    aru+saa=m n. arusaamine, tõekspidamine

    aru+saama=tu o. \jutt; inimene\ ebaselge, selline, millest ei saa aru; (inimese kohta:)selline, kes ei saa aru; taipamatu

    arusaamatu=lt m. \segane\

    arusaamat=us n. mittemõistmine; pahandus, sekeldus

    arust ära ole/ma t. peast segane, pöörane, hull olema

  • aru2 n. kuiv rohumaa, vt ka aru1

  • LIITSÕNAD

    loo+aru n.

    nõmme+aru n.



  • aru+hein n. bot. kõrreline, arul kasvav hein

    lamba-+aruhein n. bot.

    liiv+aruhein n. bot.

    roog+aruhein n. bot.

    aru+heinamaa n.

    aru+jumikas n. bot. (rohttaim)

    aru+kask-kasen. bot.

    aru+käpp n. bot. (taim)

    aru+luste n. bot. (rohttaim)

    aru+maa n.

    aru+niit-niidun.

    aru+sisalik n. zool.

    aru+šampinjon n. bot.

  • arv n. kvantiteeti väljendav üks matemaatika põhimõisteid; keelet. (ainsust v. mitmust) märkiv grammatiline kategooria; kellegi v. millegi hulk v. kogus

  • TULETISED

    arv=e n. dokument tasuda tuleva summa kohta; arvestus, arvepidamine

    arved n. kõnek. rahalised vahekorrad; piltl. (muude reguleerimist vajavate suhete kohta)

    deposiit+arve n.

    e-arve n. elektrooniline arve

    eel+arve n. (teatava eelseisva ajavahemiku kohta)

    eelarve=line o. \asutus\ (riigi)eelarvega seotud

    eelarve=sta/ma t. eelarvet koostama

    eelarvesta=ja n.

    eelarvesta=mine n.

    eelarvest=us n.

    aasta+eelarve n.

    kontroll+eelarve n.

    koond+eelarve n.

    kultuuri+eelarve n.

    kvartali+eelarve n.

    lisa+eelarve n.

    neto+eelarve n.

    riigi+eelarve n.

    tootmis+eelarve n.

    eelarve+aasta n.

    eelarve+alane o. \koostöö\

    eelarve+defitsiit n. maj.

    eelarve+komisjon n.

    eelarve+mehhanism n.

    eelarve+poliitika n.

    eelarve+vaidlus n.

    eelarve+väline o. \kulu\

    faktuur+arve n. maj.

    gaasi+arve n.

    hoiu+arve n.

    hooldekodu+arve n.

    hotelli+arve n.

    jooma+arve n.

    kauba+arve n.

    kaugekõne+arve n.

    kohviku+arve n.

    lõpp+arve n.

    lõpu+arve n. lõpparve

    panga+arve n.

    reisi+arve n.

    takso+arve n.

    telefoni+arve n.

    vale+arve n.

    vee+arve n.

    üüri+arve n.

    arve+ametnik n.

    arve+laud n.

    arve+plank-plangin.

    arve+raamat n.

    arve+vabrik n. fiktiivsete arvetega äritsemine maksupettuse eesmärgil

    arvet pida/ma t.

    arve+pida=ja n. arveametnik

    arve+pida=mine n. arvestamine, registreerimine; raamatupidamine

    arveid klaari/ma t. piltl. vaieldes vahekordi selgitama

    arvete+klaari=ja n.

    arvete+klaari=mine n. piltl.

    arveid õienda/ma t.

    arvete+õienda=mine n.

    arvete+õiend=us n.

    arvele võt/ma t. (nimestikku, loendisse)

    arvele+võtt n.

    arvele+võt=ja n.

    arvele+võt=mine n.

    arvesse võt/ma t. arvestama, silmas pidama

    arvesse+võtt n.

    arvesse+võt=mine n.

    arvu=kas o.

    arvuk=us n.

    arvuka=lt m.

    arvu=line o. hulgaline

    arvu=tu o. väga rohke, loendamatu

    arvut=us1 n. loendamatus

    arvutu=lt m.

    arve=lda/ma t. maj. maksekohustusi vastastikku õiendama

    arvelda=ja n.

    arvelda=mine n.

    arveld=us n.

    raal+arveldus n.

    sularaha+arveldus n. sularahaga arveldus

    arveldus+konto n.

    arveldus+raamat n.

    arveldus+tšekk n.

    arve=sta/ma1 t. arvesse v. arvele panema; kalkuleerima; kõnek. arvutama; kirja panema; kaalutlema, vt ka arve=sta/ma2

    arvesta=ja n.

    arvesta=mine n.

    arvest=i n. tehn. (mõõteriist)

    elektri+arvesti n.

    gaasi+arvesti n.

    vee+arvesti n.

    kaugloetav arvesti n. (mis edastab ise oma näidu)

    kaug+arvesti n. (kaugloetav)

    arvest=us n.

    absoluut+arvestus n. sp. üldarvestus, mis ei sõltu vanusest, soost, kaalust vm. teguritest

    eri+arvestus n.

    koond+arvestus n.

    kulu+arvestus n.

    meeskonna+arvestus n.

    naiskonna+arvestus n.

    punkti+arvestus n.

    tabel+arvestus n.

    tootmis+arvestus n.

    tulu+arvestus n.

    töö+arvestus n.

    võistkonna+arvestus n.

    arvestus+dokument n.

    arvestus+kaart n.

    arvestus+poogen n.

    arvestus+raamat n.

    arvestus+üksus n.

    tasa+arvesta/ma t. maj.

    tasaarvesta=mine n.

    tasaarvest=us n.

    \teistega\ mitte+arvesta=ja n. ⇐ mitte arvesta/ma \teistega\

    mitte+arvesta=mine n. ⇐ mitte arvesta/ma

    mitte+arvestatud o. ⇐ mitte arvesta/ma \kontrolltöö\

    palka arvesta/ma t.

    palga+arvesta=ja n. maj. (ametinimetus)

    palga+arvest=us n. maj.

    ümber arvesta/ma t.

    ümber+arvesta=ja n.

    ümber+arvesta=mine n.

    ümber+arvest=us n.

    ümber+arvestatu=lt m.

    arvu=ta/ma t.

    arvuta=ja n.

    arvuta=mine n.

    arvutamis+oskus n.

    arvut=i n. inf. andmetöötlusseade

    arvuti=seeri/ma, arvuti=sta/ma t. arvutiga varustama

    arvutiseeri=mine, arvutista=mine n.

    analoog+arvuti n.

    digitaal+arvuti n. ⇐ digitaalne arvuti (digitaalandmeid töötlev)

    digiarvuti n.

    elektron+digitaalarvuti n.

    elektron+arvuti n.

    hiid+arvuti n.

    hübriid+arvuti n. (mitut liiki andmeid töötlev ja mitmest muundavast seadmest koosnev)

    klahv+arvuti n.

    klient+arvuti n. inf.

    laua+arvuti n.

    kvant+arvuti n.

    liides+arvuti n.

    mikro+arvuti n. inf.

    mini+arvuti n.

    märkmik+arvuti n.

    number+arvuti n.

    nuti+arvuti n. ⇐ nutikas arvuti nutitelefoni ja pisiarvuti hübriid

    personaal+arvuti n. (sobiv personaalseks kasutamiseks)

    pihu+arvuti n. inf. kalkulaator (mahub pihku)

    suur+arvuti n. (arvutuskeskuses)

    süle+arvuti n.

    süler n. sülearvuti

    tahvel+arvuti n. inf. (puuteekraaniga)

    tasku+arvuti n. inf. kalkulaator

    arvuti+ekraan n.

    arvuti+eriala n.

    arvuti+firma n.

    arvuti+friik n. kõnek. arvutihull

    arvuti+graafika n.

    arvuti+hiir n.

    hiir n. arvutihiir

    arvuti+hull1 n. fanaatiline arvutiga tegeleja, kes pühendab arvutile enamiku oma ajast

    arvuti+hull2 o. \inimene\

    arvuti+insener n.

    arvuti+kasutaja n.

    arvuti+kelmus n.

    arvuti+kiri1 n. arvutiga kirjutamine

    arvuti+kiri2 n. arvutiga kirjutatud kiri

    arvuti+kirjaoskus n.

    arvuti+klahv n.

    arvuti+kuritegevus n.

    arvuti+kuritegu n.

    arvuti+kursus n.

    arvuti+laud n.

    arvuti+liising n.

    arvuti+lingvistika n. loomuliku keele automaattöötlusega tegelev keeleteaduse ja informaatika piiriala, raallingvistika

    arvuti+muusika n.

    arvuti+mäng n.

    arvuti+nohik n. nohiklik arvutientusiast

    arvuti+operaator n.

    arvuti+oskus n.

    arvuti+park-pargin.

    arvuti+pere n.

    arvuti+pood n.

    arvuti+projektor n.

    arvuti+programm n.

    arvuti+põhine o. \juhtimine\ arvuti põhjal toimuv

    arvuti+sisestaja n. inf.

    arvuti+spetsialist n.

    arvutispets n. kõnek.

    arvuti+sõltlane n. inimene, kes tunneb järjest suuremat vajadust arvutiga suhelda ega suuda seda tegevust piirata

    arvuti+sõltuvus n. vaimne sõltuvus arvutist, üha suurem vajadus arvutiga tegelda

    arvuti+sõnastik n.

    arvuti+süsteem n.

    arvuti+teadus n.

    arvuti+töö n. (arvutiga tehtav)

    arvuti+viirus n.

    arvuti+võhik n.

    arvuti+võrk n.

    võrk2 arvutivõrk

    võrgu+aadress n. inf.

    võrgu+foorum n. inf. (mõttevahetuseks võrgus,nt. uudisegrupp, jututuba

    arvuti+õpe n.

    arvuti+õpetaja n.

    arvuti+õpetus n.

    arvut=us2 n. arvutamine; selle tulemus

    diferents+arvutus n. mat. (matemaatika haru)

    diferentsiaal+arvutus n. mat. (matemaatilise analüüsi osa)

    integraal+arvutus n. mat.

    kümnend+arvutus n. mat.

    maatriks+arvutus n.

    operaator+arvutus n. lineaarsete süsteemide, nt elektriahelate dünaamiliste omaduste arvutuste meetod

    predikaat+arvutus n. loog.

    tabel+arvutus n.

    tensor+arvutus n. mat. tensoreid, nende omadusi ja nendega sooritatavaid tehteid käsitlev teooria

    tugevus+arvutus n.

    variatsioon+arvutus n.

    vektor+arvutus n.

    arvutus+juhis n.

    arvutus+keskus n.

    arvutus+lingvistika n. arvutilingvistika

    arvutus+lükati n.

    arvutus+masin n.

    arvutus+matemaatika n.

    arvutus+pulk n.

    arvutus+riist n.

    arvutus+tabel n.

    arvutus+tehe n.

    arvutus+tehnika n.

    arvutustehnik n.

    arvutustehni=line o. arvutustehnikaga seotud

    arvutus+viga n.

    arvutus+ülesanne-anden.

    juurde arvuta/ma t. \protsente, viivist\

    juurde+arvut=us n.

    peast arvuta/ma t.

    peast+arvuta=ja n.

    peast+arvuta=mine n.


  • LIITSÕNAD

    aasta+arv n.

    absoluut+arv n. ⇐ absoluut[ne] arv mat.

    alg+arv n. mat. ainult ühega ja iseendaga jaguv ühest suurem positiivne täisarv

    binaar+arv n. mat. kahendarv

    detsimaal+arv n. mat. kümnendarv

    hiid+arv n. astronoomiline arv

    imaginaar+arv n. mat.

    irratsionaal+arv n. ⇐ irratsionaalne arv mat.

    joodi+arv n. keem.

    järg+arv n. järjekorda märkiv arv

    järg[arv]+arvsõna n. järjekorda märkiv arvsõna

    järk+arv n. järguühiku kordne

    kaas+arv n.

    kahend+arv n. mat. kahendsüsteemis esitatud arv

    kogu+arv n.

    kompleks+arv n.

    kontrastsus+arv n.

    kontroll+arv n.

    kord+arv n.

    kvant+arv n.

    kümnend+arv n. mat. (kümnendsüsteemis esitatud)

    laengu+arv n.

    liht+arv n.

    liht[arv]+arvsõna n. keelet. lihtsõnaline arvsõna

    liit+arv n.

    liit[arv]+arvsõna n. keelet. liitsõnaline arvsõna

    massi+arv n.

    miinimum+arv n.

    murd+arv n. mat.; keelet. murdarvsõna

    murdarvu=line o. \väärtus\

    murd[arv]+arvsõna n. keelet. murdarvu väljendav arvsõna

    mõõt+arv n.

    naturaal+arv n.

    näit+arv n. mingit suurust väljendav arvuline näitaja

    oktaan+arv n.

    paaris+arv n.

    paarisarvu=line o. \number\

    põhi+arv n. keelet. arvu v. hulka väljendav arvsõna, nt. seitse, kümme, kaksteist; hulka märkiv arv, nt. 7, 10, 12

    põhi[arv]+arvsõna n. keelet. põhiarv, kardinaal

    pöör-d+arv n.

    rahva+arv n.

    ratsionaal+arv n. mat. (mida on võimalik esitada kahe täisarvu jagatisena)

    reaal+arv n.

    rekord+arv n.

    sega+arv n.

    suht+arv n. suhtelise suuruse arvväärtus

    säri+arv n. fot. (näitab valgushulka)

    teralisus+arv n.

    trüki+arv n.

    täis+arv n. mat.

    täisarvu=line o. \summa\

    täisarv+kordne o.

    vastand+arv n.

    õnne+arv n.

    üld+arv n.

    ülekande+arv n.



  • arv+andmed n.

    arv+joonis n.

    arv+mõistatus n.

    arv+mõõt n.

    arv+mõõtkava n.

    arv+suurus n.

    arv+sõna n. keelet. asjade ja nähtuste hulka v. järjekorda väljendav käändsõna

    murd[arv]+arvsõna n. keelet. murdarvu väljendav arvsõna

    arv+telg n.

    arv+väli n.

    arv+väärtus n.

    arvu+jada n.

    arvu+kategooria n. keelet.

    arvu+mälu n.

    arvu+rikas o. \vaatajaskond\ arvukas, rohke

    arvu+rohke o. arvukas

    arvu+sümboolika n.

    arvu+süsteem n.

    arvu+teooria n.


  • ÜHENDITULETISED

    paaritu+arvu=line o. \aasta\ paaritu arvuga

    rohke+arvu=line o. \osavõtt\ rohke arvuga

    rohkearvulise=lt m.

    rohkearvulis=us n.

    suure+arvu=line o. suure arvuga

    täie+arvu=line o. vajaliku arvu liikmetega

    väikese+arvu=line, väikse+arvu=line o. väikese arvuga

  • auk n. ava millestki läbi; (küllalt järsk ning sügav) tehtud v. tekkinud süvend milleski, mingis pinnas jne.; (endisaegadel loomade püüdmiseks); (loomade pesitsuspaigana, vrd. urg, koobas); piltl. tühik, lünk, puudujääv osa -- vajak

  • TULETISED

    auk=lik o. \katus, mälu\ aukudega, auke täis

    augu=line o. \muster, juust, materjal\

    augu=sta/ma t. auku v. auke sisse tegema

    augusta=ja n. (ka ametinimetusena)

    \keha\ augusta=mine n. (ka:) kosmeetiline protseduur

    aukus o. \silmad\


  • LIITSÕNAD

    ahju+auk n.

    aia+auk n.

    akna+auk n.

    hamba+auk n.

    higi+auk n.

    hiire+auk n.

    hingamis+auk n. (nt. hüljestel talvel)

    hundi+auk n. (püünis)

    idu+auk n. (kartulil)

    istutus+auk n.

    jää+auk n.

    kaela+auk n. (kleidil, pluusil)

    kaenla+auk n.

    kaevu+auk n.

    kartuli+auk n. (kartulite säilitamiseks talvel)

    karu+auk n. (püünis)

    kassi+auk n. (avaus aidaukse alumises nurgas)

    keldri+auk n.

    koi+auk n.

    kruusa+auk n.

    kukla+auk n.

    kulla+auk n.

    kurgu+auk n.

    kuuli+auk n.

    kõrva+auk n.

    käe+auk n.

    käise+auk n.

    küünra+auk n.

    lee+auk n.

    leitse+auk n. etn. (suitsu väljajuhtimiseks)

    lennu+auk n. lennuava (tarul, linnupuuril)

    liiva+auk n.

    linaleo+auk n.

    lubja+auk n.

    luku+auk n.

    luugi+auk n.

    lõhke+auk n. lõhatavasse objekti tehtud auk

    raima+lõhkeauk n. mäend.

    lõõri+auk n.

    löök+auk n.

    miili+auk n.

    muda+auk n.

    muti+auk n.

    mälu+auk n. kõnek. mälulünk

    mälu=kas n. kõnek. mäluauk

    mürsu+auk n.

    naba+auk n.

    naela+auk n.

    naga+auk n. (lähkril, tõrrel)

    needi+auk n.

    neelu+auk n. vett neelav koht

    nina+auk n.

    nööp+auk n.

    nööpaugu+käärid n.

    nööpaugu+masin n.

    nööpaugu+piste n.

    nööpaugu+siid n.

    nööpaugu+õmblus n.

    oherdi+auk n.

    oimu+auk n.

    oksa+auk n.

    olvi+auk n. etn. suitsutare katuseharja otstesse jäetud kolmnurkne suitsuauk, ungas

    ovaal+auk n. anat. süvik südame kodade vaheseinas

    osooni+auk n. osoonivaene piirkond atmosfääri osoonikihis

    paemurru+auk n.

    paja+auk n.

    pea+auk n. (särgil, kleidil, pluusil)

    pesa+auk n.

    piilu+auk n. piilumisauk

    pommi+auk n.

    pori+auk n.

    posti+auk n.

    potentsiaali+auk n. füüs.

    pulga+auk n.

    punni+auk n.

    puur+auk n. maakoorde puuritud silindriline õõs

    gaasi+puurauk n.

    kald+puurauk n.

    nafta+puurauk n.

    süva+puurauk n.

    puuri+auk n. (puuriga tehtud)

    pöidla+auk n. (kindal)

    püksi+auk n.

    püünis+auk n.

    raha+auk n. folkl.

    rahaaugu+jutt-jutun.

    rahaaugu+muistend n.

    rebase+auk n. (urg)

    rinna+auk n.

    rooma+auk n. (rangidel)

    roti+auk n.

    räpna+auk n. etn. suitsuauk

    savi+auk n.

    seadus+auk n.

    silma+auk n. (kirvel); kõnek. silmakoobas

    silo+auk n.

    solgi+auk n.

    sopa+auk n. poriauk

    suitsu+auk n. rehetoa või sauna seinas või laes olev auk suitsu v. vingu väljalaskmiseks

    suu+auk n. kõnek. suu

    sõnniku+auk n.

    südame+auk n. lohuke südamealuses ülakõhu piirkonnas

    turba+auk n. süvend turbalõikamiskohas

    turva+auk n. inf.

    tõrva+auk n. (tõrva tegemisel)

    unka+auk n. etn. ungas, kolmnurkne auk kelpkatuse otsas katuseharja all

    ussi+auk n. (nt. õunas)

    varruka+auk n.

    vee+auk n.

    virtsa+auk n.

    vundamendi+auk n.

    võtme+auk n.

    õhu+auk n.

    õndla+auk n. õnnal



  • auk+huulik n. muus. (flöödil)

    auk+tikand n.

    augu+puru-purun.

    augu+rida n.

    augu+saag n.

    augu+tangid n.

    augu+torn n. tehn.

    augu+täide n.


  • ÜHENDITULETISED

    kahe+augu=line o. \pliit\ kahe auguga

    kolme+augu=line o. \gaasipliit\ kolme auguga

    mitme+augu=line o. mitme auguga

    suure+augu=line o. \sõel\ suurte aukudega


  • ÜHENDID

    auku aja/ma t. kõnek. ka vulg. matma (ka inimese kohta)

    auku+aja=mine n.

    auku kaeva/ma t. piltl. kellegi vastu halba sepitsema

    augu+kaeva=ja n.

    augu+kaeva=mine n.

    auku lööma t.

    augu+löö=ja n. auguraud

    augu+löö=mine n.

    auku pähe rääkima t. kedagi rääkimise, jutuga veenma v. veenda püüdma, kedagi oma nõusse meelitama

  • erk1 o. elav, terane, tundlik; ere, särav, kirgas

  • TULETISED

    erk2 n. vnm. närv

    ergu+kava n. vnm. närvisüsteem

    erga=lt m. ergult

    ergu=lt m.

    erga=s o. erk

    erksa=lt m.

    erks=us n. ergas olek

    ergas=ta/ma t. erksaks tegema; ka füüs.

    ergasta=ja n.

    ergasta=mine n.

    ergast=us n. ergastamine

    ergas=tu/ma t. erksaks muutuma; füüs. ergastatud olekusse siirduma

    ergastu=mine n.

    mõtte+ergas o.

    mõtteerks=us n.

    rütmi+ergas o.

    tunde+ergas o.

    tundeerks=us n.

    vaimu+ergas o.

    vaimuerks=us n.

    värvi+ergas o.

    värvierks=us n.

    üli+ergas o.

    erksa+värvi=line o. erksa värviga

    erk=jas o. ergas

    erk=us n.

    ergu=ta/ma t. erguks tegema; hoogu andma; tagant sundima

    erguta=ja n.

    erguta=mine n.

    ergut=i n. ergutava toimega aine

    ergut=us n.

    jada+ergutus n. el.

    magneetimis+ergutus n. el.

    rööp+ergutus n. el.

    ergutus+auhind n.

    ergutus+hüüe n.

    ergutus+kisa n.

    ergutus+mähis n. el.

    ergutus+tants n. hõiskeid ja akrobaatikat sisaldav tants spordivõistluste publiku ergutamiseks

    eru=ta/ma t. tundeid tugevasti mõjutama; ärevaks tegema

    erut=u/ma t. ärevusse sattuma; elevile minema

    erutu=mine n.

    erut=us n. erutumine

    seksuaal+erutus n.

    erutus+hoog n.

    erutus+kolle n.

    erutus+laine n.

    erutus+seisund n.

    erutu=vus n. võime erutuda


  • LIITSÕNAD

    mõtte+erk o. mõtteergas

    mõtteerk=us n.

    tunde+erk o. tundeergas

    tundeerk=us n.

    vaimu+erk o. vaimuergas

    vaimuerk=us n.

    värvi+erk o. värviergas

    värvierk=us n.



  • erk+oranž o.

    erk+punane o.

    erk+roosa o.

  • hark n. harali asetsevate harudega (hrl. kahe haruga) ese v. eseme osa; põllutööriist millegi tõstmiseks, laotamiseks, kaevamiseks; piltl. (jalgade kohta); (putukanimetustes)

  • TULETISED

    harki m. \ajama\

    harkis m. \jalu\

    hark=jas o. hargitaoline

    hargi=ta/ma t. harki v. laiali ajama

    \jalgade\ hargita=mine n.

    hargu=ta/ma t. hargitama

    hargut=i n. tugi okste suunamiseks puuvõras

    harguta=mine n.

    hargut=us n.

    hargutus+tugi n. harguti


  • LIITSÕNAD

    ahju+hark n.

    ahte+hark n. etn. (vilja ahtmiseks)

    heli+hark n. muus.

    kaaruse+hark n. etn. kaaruse valmistamise riist

    kivi+hark n. (putukas:) sadajalgne

    kõrva+hark n. kuni 1,5 cm pikkune tumepruun väle putukas

    langetus+hark n.

    maki+hark n. murd. (makkide, vorstide ahjupanemiseks)

    mulla+hark n.

    nõel+hark n. zool. kollakashalli kehaga veeputukas

    poti+hark n.

    sõnniku+hark n.

    taku+hark n. etn. (vokil takukoonla hoidmiseks)

    tule+hark n. ahjuhark; piltl. riiakas naine

    unna+hark n. hark, millele keritakse unnanöör

    vesi+hark n. zool. veekogude põhjas ja veetaimedel liikuv suur tumepruun putukas

    võrgu+hark n.



  • hark+ader n. etn. (hargikujulise rauapuuga)

    hark+elund n.

    hark+höör n. sp.

    hark+hüpe n.

    hark+iste-isten.

    hark+jalg n. hark millegi jalana, toena

    hark+nääre n. anat.

    hark+põlvitus n.

    hark+püss n. aj. sõj. (toetub tulistamisel hargile)

    hark+saba n. (lind)

    hark+seis n.

    hark+tirel n.

    hark+toeng n.

    hark+tugi n.

    hargi+kujuline o. \ese\ hargi kujuga

    harki+hüplemine n.

    harkis+hüplemine n. (harkisjalu)

    harkis+jalu m.

  • kark n. jalavigastusega inimeste käimise abivahend, tugikepp; põikpulk labida- ja hargivarre otsas v. vikatilöe küljes; kõnek. kõmp

  • LIITSÕNAD

    löe+kark n.



  • kark+jalg n. zool. (linnuliik, väga pikkade jalgadega); ka piltl.

  • mark1margin. postimaksu v. tempelmaksu tasumise märk; piltl. maine, hea nimi; toote liik, sort, kvalteedi märk, vt ka mark2, mark3

  • TULETISED

    margi=sta/ma t. marki peale kleepima, margiga varustama


  • LIITSÕNAD

    auto+mark-margin.

    kirja+mark-margin.

    konjaki+mark-margin.

    pilt+mark-margin.

    post+mark-margin.

    postmargi+album n.

    tempel+mark-margin.

    terase+mark-margin.

    tipp+mark-margin.

    toote+mark-margin. maj. toode v. tootesari, mida saab eristada konkureerivatest toodetest nime, märgi, kujunduse vm. abil

    mark2 maj. tootemark

    tsemendi+mark-margin.

    veini+mark-margin.



  • margi+album n.

    margi+erim n.

    margi+haruldus n.

    margi+imago n. maj. margikuvand

    margi+kataloog n.

    margi+kauplus n.

    margi+kogu-kogun.

    margi+konjak n.

    margi+kuvand n. maj.

    margi+nõudlus n. maj.

    margi+plokk n.

    margi+poogen n.

    margi+sari-sarjan.

    margi+seeria n.

    margi+truu o. \tarbija\

    margitruu=dus n. maj.

    margi+vein n.


  • ÜHENDID

    marke kogu/ma t.

    margi+kogu=ja n.

    margi+kogu=mine n.

    marki kujunda/ma t.

    margi+kujund=us n. maj.

  • mark2margan. (rahaühik), vt ka mark1, mark3

  • TULETISED

    marga=line n. marga väärtusega raha

    marga=ne o. hinnaga, väärtusega üks mark


  • LIITSÕNAD

    riigi+mark-margan. Saksamaa rahaühik 1924–1948


  • ÜHENDITULETISED

    kümne+marga=line n. kümne marga väärtusega raha

    kümne+marga=ne o. hinnaga, väärtusega kümme marka; kümne marga väärtusega raha

    ühe+marga=line n. ühe marga väärtusega raha

    ühe+marga=ne o. hinnaga, väärtusega üks mark; ühe marga väärtusega raha

  • mark3margin. aj. (peamiselt) Saksamaa keskaegne külakogukond; kindlustatud piirimaa keskaegsel Saksamaal ja Frangi riigis, vt ka mark1, mark2

  • LIITSÕNAD

    mark+krahv n. aj.

  • ork n. kepi-, pulga-, varda- v. orataoline sageli terava otsaga ese

  • LIITSÕNAD

    ahju+ork n.

    hamba+ork n.

    hundi+ork n. etn. hundioda

    küpsetamis+ork n.

    piibu+ork n.

    puu+ork n.

    raud+ork n.

    tule+ork n.


  • ÜHENDID

    orki mine/ma, orki kukkuma, orki lenda/ma t. piltl. (mingi tehinguga) sisse kukkuma

  • park1pargin. korrastatud ja kujundatud puhkeala, vt ka park2, vt ka park3, park4

  • TULETISED

    pargi=ndus n. parkide rajamise ja hooldamisega tegelev majandusharu


  • LIITSÕNAD

    dendro+park-pargin. bot. mets.

    laste+park-pargin.

    loodus+park-pargin.

    looma+park n.

    lossi+park-pargin.

    lõbustus+park-pargin.

    maastiku+park-pargin.

    meretuule+park n.

    mets+park-pargin.

    mõisa+park-pargin.

    mälestus+park-pargin.

    natsionaal+park-pargin.

    päikese+park n. päikeseenergia kogumise paik päikesepaneelide abil

    rahva+park-pargin.

    rahvus+park-pargin. suur riiklik kaitseala

    rula+park n.

    seiklus+park n.

    zoo+park n. loomaaed

    zoo n. zoopark

    teadus+park-pargin.

    teema+park-pargin.

    tuule+park-pargin. tuuleelektrijaam, kus elektrienergiat toodab mitu elektrituulikut

    mere+tuulepark n.

    vee+park-pargin.

    äri+park-pargin.



  • park+aed n.

    pargi+allee n.

    park+maastik n.

    park+mets n.

    pargi+kunst n.

    pargi+lind n.

    pargi+muru n.

    pargi+nahkhiir-hiiren.

    pargi+pink n.

    pargi+puu n.

    pargi+roos n.

    pargi+sõit n. sp.

    pargi+tee n.

    pargi+vaht-vahin.


  • ÜHENDITULETISED

    pargi+kujunda=ja n. ⇐ parki kujunda/ma

    pargi+kujund=us n. ⇐ parki kujunda/ma

  • park2pargin. mingi asutuse v. organisatsiooni liiklusvahendite, masinate, mehhanismide kogum v. nende asupaik, vt ka park1, vt ka park3, park4

  • TULETISED

    parki/ma1 t. sõidukit seisu ajaks sellele lubatud kohale paigutama, vt ka parki/ma2

    \mootorratta\ parki=ja1 n.

    parki=mine1 n.

    mobiil+parkimine n. (mobiiltelefoni vahendusel)

    m-parkimine n.

    parkimis+ala n.

    parkimis+automaat n.

    parkimis+hoone n.

    parkimis+keeld n.

    parkimis+kell n.

    parkimis+koht n.

    parkimis+kord n.

    parkimis+luba n.

    parkimis+maja n.

    parkimis+pilet n.

    parkimis+plats-platsin.

    parkimis+soodustus n.

    parkimis+süsteem n.

    parkimis+trahv n.

    park=la n. parkimisplats vm. rajatis liiklusvahendite parkimiseks

    allmaa+parkla n.

    ava+parkla n.

    pealmaa+parkla n.

    riiul+parkla n.

    telk+parkla n.

    vari+parkla n.

    parkla+hoone n.

    parkla+valvur n.

    park+tuli n. (süüdatakse pimedas parkimisel)

    ise parki/ma t.

    ise+parki=mine n.


  • LIITSÕNAD

    arvuti+park-pargin.

    auto+park-pargin.

    karavani+park n.

    masina+park-pargin.

    seadme+park-pargin.

    takso+park-pargin.

    tehnoloogia+park-pargin.

    tehnopark-pargin. tehnoloogiapark

    traktori+park-pargin.

    trammi+park-pargin.

    vaguni+park-pargin.

  • sark n. puusärk, surnukirst

  • LIITSÕNAD

    kivi+sark n. kivist sark

    tamme+sark n. tammepuust sark

  • tark1 o. terava mõistusega; (tegude, jutu jms. kohta:) mõistlik; rohkete teadmistega; vaimselt normaalne; antud olukorras otstarbekas

  • TULETISED

    tark2 n. tark inimene; folkl. rahvaarst, ennustaja

    hiie+tark n. muinasusu preester

    ilma+tark n. ilmaennustaja

    keele+tark n.

    kirja+tark n. vnm. kirjaoskaja inimene

    käe+tark n. (ennustab käejoonte järgi)

    maailma+tark n. kõnek.

    maa+tark n. maarohtudega, ka sõnadega arstija

    mana+tark n. folkl. manasõnadega nõiduja

    mõtte+tark1 n. vnm. filosoof

    raamatu+tark n. õpetatud mees

    taia+tark n. folkl. nõid

    tuule+tark n. (nõianimetus)

    tähe+tark n. astroloog

    vormi+tark n. inf. vormide koostamist automatiseeriv funktsioon

    targa=lt m. \tegutsema\

    targa=sti m. \tehtud\

    targema=lt m.

    targe=mini m. \tegutsema\

    targu m. targalt; ettevaatusest

    \kellegi\ (~)tarku=ne o. niisama tark kui

    ühe+tarkused o. \poisid\

    tark=us n.

    aabitsa+tarkus n. algteadmised

    kirja+tarkus n. kirjaoskus; raamatutarkus

    kooli+tarkus n.

    liig+tarkus n.

    raamatu+tarkus n.

    rahva+tarkus n. traditsiooniline rahva (elu)tarkus

    tähe+tarkus n. astroloogia; taevakehade ja taevalaotuse ilmingute hea tundmine; lugemisoskus

    tarkus+hammas, tarkuse+hammas n. viimane, kolmas tagapurihammas

    tarkus+iva, tarkuse+iva n.

    tarkus+päev, tarkuse+päev n. 1. september

    tarkus+salv, tarkuse+salv-salven. piltl.

    tarkus+sõna, tarkuse+sõna n.

    tarkus+tera, tarkuse+tera n.

    targe=ne/ma t. targemaks saama

    targene=mine n.

    targu=ta/ma t. tarbetult arutlema

    targut=le/ma, targute=le/ma t. targutama

    targutl=us, targutel=u n.

    targuta=ja n.

    targuta=mine n.

    targut=us n.


  • LIITSÕNAD

    elu+tark o. \inimene, ilme\

    elutarga=lt m.

    elutark=us n.

    ime+tark o.

    mõtte+tark2 o. \vestlus\ filosoofiline; sügavamõtteline

    mõttetarga=lt m. \noogutades\

    mõttetark=us n. vnm. filos.

    nina+tark1 o. tark näida püüdev, teisi üleolevalt kohtlev

    ninatark2 n. ninatark inimene

    ninatarga=lt m. \seletama\

    ninatark=us n.



  • tark+pea-pean. piltl. tark inimene

    tark+vara-varan. inf. (reeglid, programmid)

    animeerimis+tarkvara-varan.

    inseneri+tarkvara-varan.

    joonestus+tarkvara-varan.

    modelleerimis+tarkvara n.

    piraat+tarkvara-varan.

    rakendus+tarkvara-varan. kasutajale mõeldud tarkvara erinevalt süsteemitarkvarast

    süsteemi+tarkvara-varan.

    tellimus+tarkvara-varan.

    äri+tarkvara n.

    tarkvara+arendus n.

    tarkvara+ettevõte n.

    tarkvara+firma n.

    tarkvara+insener n.

    tarkvara+lahendus n.

    tarkvara+majutus n. inf. mitme virtuaalserveri paigutamine ühte füüsilisse

    tarkvara+pakett n. (programmide komplekt)

    tarkvara+piraatlus n.

    tarkvara+rike n.

    tarkvara arenda/ma t.

    tarkvara+arenda=ja n. inf.

    tarkvara+arend=us n. inf.

  • Märgid
    +liitmine
    ~seotud tüvi
    =sufiksituletus
    :prefiksituletus
    /vormitunnus
    -vaheliide
    Sõnaliigid
    n.nimisõna
    o.omadussõna
    t.tegusõna
    a.arvsõna
    as.asesõna
    n.pärisnimi
    m.määrsõna
    k.kaassõna
    s.sidesõna
    h.hüüdsõna

    © Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur